Äriplaan: Kanafarmi asutamine (0)

EESTI TÖÖTUKASSA
FIE Jaanus Saarelaht
ÄRIPLAAN
Kanafarmi asutamine
Koostaja : JAANUS SAARELAHT
Paid e 2013
1. Äriplaani kokkuvõte
Käesolev äriplaan on koostatud FIE Jaanus Saarelahe Kanafarmi asutamiseks.
Kanafarmi põhilisteks tegevusaladeks on munade tootmine .
Alates 4. aastast on plaan üle minna täielikult mahepõllundusele.
FIE Jaanus Saarelaht näeb oma toodangu realiseerimise sihtturuna peamiselt Järva maakonda , alates 3. aastast ka kogu Eestit läbi mahekaupluste . Praegu on Eestis munade nõudlus suurem kui tootmine. Turundus strateegiliseks eesmärgiks on jõuda lähemale lõpptarbijale.
Ettevõtte suurimaks kuluartikliks on kanade söödakulu.
Kokkuvõtvalt kõigist alljärgnevatest alapunktidest.
Kokkuvõte peaks olema vähemalt 1 lk.
2. Ettevõtte üldandmed
Ettevõtte nimi
FFIE Jaanus Saarelaht
Aadress
Väätsa vald ,Röa Küla , Järvamaa
Telefonid
55528234
E-mail
Jsaarelaht@ gmail .com
Ettevõtte tegevusala
Kodulinnu kasvatus 01471
Ettevõtte tegevuspiirkond
järvamaa
3. Äriidee kirjeldus
FIE Jaanus Saarelahe kanafarm on põllumajanduslik ettevõte, mis spetsialiseerub kodulindude kasvatamisele vabapidamisel.
Tavainimene mõistab enamasti vabapidamise all kasvatuspraktikat, kus kanadel on vaba pääs õue. Määruse „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“ (2003) kohaselt võib vabapidamine aset leida ka ilma niinimetatud jooksuaiata. Mõlemad pidamisviisid kvalifitseeruvad alternatiivmeetoditena.
2010. aastal korraldas Eesti Loomakaitse Selts teavituskampaania munakanade pidamistingimuste erinevustest eesmärgiga tõsta tarbijate teadlikkust ning suunata neid vabapidamisel elavate kanade mune eelistama. Kampaaniaga liitusid aga vaid need poed , kus nimetatud toodet müüdi, ehk siis Tallinna ja Tartu Kaubamaja ning paar väiksemat ökokaupadele spetsialiseerunud poodi. 2011. aasta lõpus oli Eestis PRIA andmeil 18 üle 350 linnuga munatootjat. Tootmise puhul, kus peetakse alla 350 linnu, ei ole kohustatud end PRIAs registreerima.Neist ainult kaheksas ettevõttes olid kanad vabapidamisel ning vaid üks ettevõtja viljeles munade mahetootmist Eestis. Neist suurim vabapidamis kanala on Äntu Mõisa OÜ, ning sealgi on kari vaid 3000 pealine.
FIE Jaanus Saarelahe kanafarm spetsialiseerub munade ja sõnniku müügile jaekaubana.
Kodulinnu farmi asutamine ei ole minu jaoks uus idee.Oleme sellise ettevõtmisega tegelenud ka varem, kuid siis piirdus lindude arv 100 – ga. Põhitöö kõrvalt oli siis raske sellega tegeleda.2012 a suvel kaotasin töö turvamehena.kuna olen seda teinud pea 20 aastat siis hakkasin mõtlema karjäärimuutusele mis oleks stressivabam ja rahulikum. Kuna majapidamises on alles nii laudad kui ka osaliselt kanala sisustus ja veski siis otsustasin hakata tegelema sellega täiskohaga.
Esialgsete plaanide kohaselt alustame Järvamaal. Kuid läbi jaotuskanalite, milleks valisime nn ökokauplused, on võimalus oma tooteid pakkuda ka üle Eesti. Kuid see saab toimuda alles peale kolmandat tegevusaastat, kui oleme üle läinud 100% mahetootmisele. Esimesel aastal avame müügipunkti ettevõtte territooriumil. Suuremate koguste korral (al. 200 muna ) viime ka kauba kliendile kätte Järvamaa piires. Põhilise turuna näeme eraisikuid,kellele meeldib puhas ja konservantidevaba toit. Samuti ka näeme meie klientidena üksikuid kauplusi, kohvikuid, restorane ja väiksemaid pagaritööstusi.
Meie eeliseks on asukoht. Asume Kesk- Eestis, kust nii Tallinnasse, Tartusse kui ka Pärnusse on enamvähem sama pikk teekond (Paide-Tallinn 95,3 km. Paide-Tartu 105 km. Paide-Pärnu 94,1 km.). Samuti on meie vahetus läheduses Paide ja Türi linnad, kus vesteldes meie tulevaste klientidega, on nõudlus vabapidamisel kana munade järgi suur..
Kanasõnniku ostjaskonnaks on aiapidajad ja taimekasvatusega tegelevad ettevõtted. Sõnniku müügiga alustame 2014 aasta veebruarist . Selleks ajaks on seda tekkinud piisavas koguses.
Linnusõnnik sisaldab kõige enam toiteelemente ja ka kuivaine sisaldus on teisete sõnnikute omast pea poole suurem.
Alates 2014. aasta märtsist pakume müügiks ka tibusid. On plaan soetada endale ka inkubaator 500-le munale, et uuendada oma põhikarja.
4. Visioon , missioon ja eesmärgid
Meie missiooniks on propageerida ja pakkuda tervislikku ja konservantide vabamat toitu ümberkaudsele elanikonnale.
Meie visiooniks on saada suurimaks mahemunade tootjaks Järvamaal.
Esimesel aastal on eesmärgiks alustada tegevusega , tutvustada oma tooteid ümbruskonna elanike seas, võita nende poolehoid.
Aastatel 2014- 2016 on plaanis soetada inkubaator (põhikarja uuendamine ja suurendamine ) granuleerimis masin (tehes söödajahu graanuliteks on kokkuhoid soodakaos umbes 25 % ) alustada kanala 2 osa väljaehitamist, avada müügipunktid ni Paide kui ka Türi linnas. Alates 2015 alustada üleminekut 100% mahetootmisele.
Alates 2017 aastast peaks olema FIE Jaanus Saarelahe kanafarm täielikult mahetootmisel ettevõte .edasisteks eesmärkideks on luua püsikontaktid öko kauplustega üle eesti oma toodete müügiks.
5. Ärikeskkonna analüüs
Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid , majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas).
Makrokeskkonna analüüsis on poliitilist keskkonda analüüsides tähtsamateks mõjutajateks rahvusvahelised suhted, Euroopa Liidu ja siseriiklikud toetused.
Rahvusvahelistest suhetest tõstaksin esile meie läbikäimise Venemaa ja Aasiaga, kuna need mõjutavad kõige tugevamalt minu ettevõtlust, sest suurem osa kanala sisseseadest on vaja tellida Hiinast. Põhjus väga lihtne: Eestist lihtsalt ei ole võimalik neid tellida ja kui ka keegi pakub, siis vähemalt kolmekordse juurdehindlusega.
Regionaalne koostöö ELi ja Aasia vahel on laiemalt tuntud Aasia - Euroopa kohtumistena ehk ASEMina (Asia- Europe  Meeting). ASEM on osaliste poolt nimetatud informaalseks protsessiks, mis on loodud dialoogiks ja koostööks ühelt poolt ELi liikmesriikide ja ELi Komisjoni ning teiselt poolt Aasia riikide ja ASEANi sekretariaadi vahel. Aasiast osaleb protsessis 17 riiki: Birma / Myanmar , Brunei, Filipiinid, Hiina, India, Indoneesia, Jaapan, Kambodža, Laos, Lõuna Korea, Malaisia, Mongoolia , Pakistan , Singapur, Tai, Vietnam .
ASEMi dialoog toimub poliitika, majanduse ja kultuuri valdkondades eesmärgiga tugevdada kahe regiooni suhteid vastastikuse koostöö ja võrdse partnerluse vaimus . ASEM on protsess, mille tippkohtumised toimuvad iga kahe aasta tagant. Esimene tippkohtumine toimus Bangkokis 1996. aastal. Aasia riigid on EL-i jaoks oma kasvava majanduse ja laia tarbijaturuga olulised ja perspektiivsed kaubanduspartnerid. Impordipartneritest on EL-i jaoks olulisemad Hiina, Jaapan ja Lõuna Korea. Ekspordipartneritest on EL-i jaoks olulisemad Jaapan ja Hiina.EL-i peamised impordiartiklid Hiinast on masinad ning rõiva- ja tekstiilitooted.  
Venemaa
Ka Venemaa mõjutab minu äritegevust. Meie viljasalved ostavad Venemaalt sisse just loomasöödaks mõeldud teravilja.Samuti näeb Eesti tootja suurt potensiaali just Venemaa turul, seoses selle suurusega.
Eesti liikmelisus Euroopa Liidus on loonud aluse Eesti ja Venemaa vaheliste kaubandus-majandussuhete kiiremaks arenguks. Alates 1.05.2004 on Eesti osa EL ühtsest väliskaubanduspoliitikast. Samuti laienes Eestile 1. maist EL ja Venemaa vaheline Partnerlus- ja Koostööleping (PCA – Partnership and Co- operation Agreement), mis lisaks väliskaubandusele reguleerib veel teenuste kaubandust, transiiti, intellektuaalomandi kaitset ja seadusandluse ühtlustamist.
Eesti on osa EL ja Venemaa vahelisest üldisest majanduskoostööst ning osaleb läbi mitmesuguste töögruppide ja nõukogude selle suundade kujundamises. Uusi aluseid majandussuhete arenguks Venemaa suunal annab ka 10. mail 2005. a. Moskvas Euroopa Liidu ja Venemaa vahel allkirjastatud nelja ruumi leppe 1. ruumi – majandusruumi – põhimõtete rakendamine.
Venemaa kuulub kaubavahetuse kogukäibelt jätkuvalt Eesti kaubanduspartnerite esiviisikusse. Kaubavahetus Venemaaga on majanduskriisi järgselt kasvanud keskmisest kiiremini ning 201.1 aasta seisuga on Venemaa tõusnud nii ekspordi kui kaubavahetuse kogukäibe osas Eesti suuruselt kolmandaks partneriks. Venemaa osatähtsus Eesti üldises kaubavahetuses oli 2011 aastal 9,6%.
Ettevõtlustoetus
PRIA annab toetust noortele ettevõtjatele põllumajandusliku tootmise alustamiseks. Toetuse eesmärgiks on põlvkondade vahetusele kaasaaitamine ning tööhõivevõimaluste laiendamine põllumajandussektoris.
Toetust saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustav füüsilisest isikust ettevõtja või ühe või mitme füüsilisest isikust osanikuga osaühing. Taotluse esitamise ajal peab füüsilisest isikust ettevõtja olema noorem või osaühingu puhul peavad kõik osanikud ja juhatuse liikmed olema nooremad kui 40 aastat. Füüsilisest isikust ettevõtja ega osaühingu ükski osanik ei tohi taotluse rahuldamise hetkeks olla tegelenud põllumajandusliku majandustegevusega üle 18 kuu. Füüsilisest isikust ettevõtjal või osaühingu kõigil osanikel ja juhatuse liikmetel peab olema vähemalt kaheaastane põllumajandusalane töökogemus ja põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või „Kutseseaduse“ § 4 lõikes 4 nimetatud „Kvalifikatsiooniraamistiku“ kolmas kutsetase . Taotlejal on võimalus põllumajandusalase töökogemuse, hariduse või kutsekvalifikatsiooni puudumise korral omandada need 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast. 
Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevuse alustamiseks või arendamiseks . Taotluse esitamise aastale järgneva majandusaasta lõpuks peab taotleja müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist olema suurem kui 37 552 krooni ja nimetatud müügitulu peab moodustama taotluse esitamise aastale järgneval viiendal majandusaastal vähemalt 80% taotletud toetuse summast.
Abikõlbulikeks kuludeks loetakse ka kasutatud seadmete ja masinate ostuks tehtud kulud juhul, kui taotleja on mikro -, väikese või keskmise suurusega ettevõtja ja seade ei ole toodetud rohkem kui kolm aastat tagasi, selle ostmiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning nimetatud seadme hind ei ületa selle turuväärtust ega ole uue samaväärse seadme hinnaga võrdne või sellest kõrgem.
1. augustist jõustusid muudatused EASi stardi- ja kasvutoetuse programmis. Toetusprogrammis täpsustati mõisteid, mis aitavad paremini aru saada, milliseid ettevõtjaid ja millistel eesmärkidel alustamist valdkonnas toetatakse. Stardi- ja kasvutoetuse programmi rahastatakse Eesti riigieelarvest.
Programmi muudatusega defineeritakse täpsemini toetuse andmise eesmärki: toetus on mõeldud kuni kolm aastat tegutsenud uuele alustavale jätkusuutlikule ja kasvuvõimelisele ettevõtjale tegevusega alustamiseks või ettevõtja tegevuste laiendamiseks. Sellega tagatakse paremad tingimused neile alustavatele ettevõtjatele, kelle jaoks oma ettevõtte asutamine on esmakordne kogemus, et maandada nende riske turul uute toodete ja teenuste pakkumisel .
Toetusega kompenseeritavaks kuluks jääb ka edaspidi rakendustarkvara arendamise kulu. Tulevikus ei oota aga EAS, et müügitulu tuleks tarkvara kasutuslitsentsi või sisuteenuse müügist, vaid lisandväärtusega teenusest või tarkvara kasutamise õiguse müügist. Erinevate veebikeskkondade arendamise puhul oodatakse , et veebikeskkonnad suudaksid tarbijatele pakkuda lisandväärtusega teenuseid, mitte reklaamipinna müügile või vahendustegevuse soodustamisele üles ehitatud ärimudelit.
Põllumajandustoodete esmatootmine jääb endiselt välistatud valdkonnaks, samas tekivad võimalused toetust saada põllumajandustoodete esmatöötlemise ja turustamise valdkonnas tegevust alustavatel ettevõtjatel.
Stardi- ja kasvutoetuse programmist on toetust jagatud juba alates aastast 2002. Nende aastate jooksul on programmi raames toetatud ligi 1700 ettevõtet. Toetuse ja Projektiekspert OÜ abil on oma tegevust alustanud näiteks pidulike rõivaste tootja OÜ D&K Salong, polüuretaanist detailide tootja VSV Investment OÜ ning metalldetailide tootja Nordic Metal Works OÜ.
Põhiline info stardi- ja kasvutoetusest leiate aadressilt
http://www.fond.ee/starditoetus/
Regionaalse majanduse eripärad
Eesti regionaalarengu strateegias 2005-2015 eesmärk: ühegi maakonna keskmine elatustase, mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna, ei oleks madalam kui 61%kõrgemast maakondlikust näitajast.
Elanike arvu muutumine Eestis 2005-2012Rahvastikuregistri andmetel vähenes elanike arv Eestis perioodil 2005-2012 0,6 protsendipunkti võrra ehk keskmiselt igal aastal 0,1 protsendipunkti. Maakondadest eristub teistest selgelt Harjumaa , kus elanike arv perioodil 2005-2012 igal aastal suurenes. Maakondadest on elanike arv kasvanud veel Tartumaal ja Pärnumaal, seejuures elanike arv on Tartu maakonnas kasvanud alates 2007. aastast. Pärnu maakonnas on 2011. aastast elanike arvu suurenemine asendunud elanike arvu langusega.
Kõiki teisi maakondi iseloomustab elanike arvu langus kogu vaadeldava perioodi vältel: Rapla ja Saare maakonnas on summaarne langus jäänud alla 4%, teistes maakondades ulatub 6-9%-ni. Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Järva maakonnas 36 130 elanikku. Neist 46,43% oli mehed ning 53,57% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,83‰, suremuse üldkordaja 11,93‰ ja loomulik iive -2,10‰. 93,56% elanikest oli eestlased ja 3,33%  venelased . Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,20%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,85%. Töötuse määr[4] oli 7,2%. Elanike tihedus oli 14,7 in/km².[2]
Väätsa vald asub Järvamaa lääneservas, Harju-, Järva- ja Raplamaa piiril . Valla naabrid on Järva maakonnas Paide linn, Paide vald ja Türi vald, Rapla maakonnas Käru ja Kaiu vald ning Harju maakonnas Kõue vald. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Paidest on ligikaudu 8 km. Vahemaad valla keskusest suuremate linnadeni on järgmised: 100 km Tallinna, 110 km Tartu, 90 km Pärnusse ja Rakverre ning 70 km Viljandisse.
Väätsa vald on rahvaarvult Järva maakonna seitsmes ja pindalalt kuues omavalitsusüksus. Valla pindalast kolmandiku moodustab haritav maa ja ülejäänud on metsade, soode ning veekogude all. Väätsa vallas on üks põhikool, lasteaed ja raamatukogu.
Väätsa valla tuntumad ettevõtted on Väätsa Agro AS (endine 9. mai kolhoos ), Väätsa Prügila AS ja puidufirma Finnforest AS.
Tehnoloogiline keskkond
Eesti põllumajandus on olnud traditsiooniliselt peretalukeskne. Viimastel aastakümnetel omandatud suurtootmise tehnoloogiate kasutamise kogemuste tõttu on meie põllumajandus üha enam omandamas ameerikaliku põllumajanduse jooni. See on praegu iseloomulik kogu Lääne-Euroopa põllumajandusele: põllumajandusettevõtetest on saanud ja järjest enam saamas äriettevõtted. Peretaludel, kus põllumaa väike pind ei võimalda teravilja ja rapsi kasvatamisel talu ära majandada, on kaks võimalust: 1) osta või rentida põllumaad juurde, et saada konkurentsivõimeliseks taluks; 2) hakata tegelema alternatiivtootmisega (marja-, ravimtaimede-, seenekasvatus, turismitalundus jms); 3) pidada talu edasi kui hobitalu, so talupere liikmete põhiteenistus saadakse mujal töötades.
Põllumehi huvitab kulutuste poolest efektiivne masinakasutus. Eristatakse:
• inimkeskset mehhaniseerimist – uued põllumajandusmasinad on suhteliselt kallid ja inimesi on maal veel piisavalt ning palgad on suhteliselt väikesed: põllutööd tehakse valdavalt väiksema jõudlusega ja odavamate masinatega;
• masinakeskne mehhaniseerimine - inimtöö on väga kallis (suured palgad), põllutööd tehakse suhteliselt kallite ja suure tootlikkusega moodsate masinatega.
Eesti väiksemates põllumajandusettevõtetes, kus kasutatakse põhiliselt vana põllumajandustehnikat on praegu veel valdavalt inimkeskne mehhaniseerimine. Kui suurenevad sissetulekud ühe töötaja kohta ja koos sellega suurenevad ka palgad, siis keskendub masinakasutus kvalifitseeritud inimtööjõu optimaalsele kasutusele, so. masinakesksele mehhaniseerimisele (nagu see juba on enamikes suurtes põllumajandusettevõtetes).
Tehnoloogia on majandusliku arengu mootor:
• põllumajandusettevõtted, kes suudavad uusi tehnoloogiaid tulemuslikumalt rakendada arenevad majanduslikult kiiremini ja nad on teistest konkurentsivõimelisemad;
• uue teabe kõige kallim hankimise viis on ise teaduslikke uurimusi teha. Eestis on põllumajandustehnika ala teadureid ja raha teadus-arendustöödeks suhteliselt vähe;
• seepärast on tehnoloogiasiire Eestis põllumajanduses põhiliseks uute põllumajandustehnoloogiate juurutamise viisiks. EMVI mehhaniseerimise osakonna üks põhitegevusi on teha uute põllumajandusmasinate ja –tehnoloogiate sobivusuuringuid (testimised, töövaatlused, masinakulude ja tasuvuste uuringuid jms) ning koostada ja levitada infot uute tehnoloogiate ja masinate kasutamise kohta nii Eestis kui teistes riikides, so aidata kaasa tehnoloogiasiiretele Eesti põllumajandusettevõtetes;
• teadusasutuste üks missioone on aidata põllumeestel vältida katseeksitusmeetodil uute tehnoloogiate juurutamisel;
• teadus vajab koostööd põllumajandustootjatega ja masinafirmadega - see on kõigile osapooltele kasulik
Juriidiline keskkond
Mina kui ettevõtja pean kursis olema nii kehtivate seadustega kui ka oodatavate seadusemuudatustega, et neid oma tegevuse kavandamisel arvestada. Seejuures tuleb arvestada nii siseriiklike seaduste kui ka Euroopa Liidu regulatsioonidega. Samuti kontrollivad ja mõjutavad ettevõtete tegevust mitned organid, nagu näiteks Tööinspektsioon, Tarbijakaitseamet, Konkurentsiamet, Veterinaaramet, Keskkonnaamet .
Looduskeskkond
Kogu maailmas pööratakse üha suuremat tähelepanu looduskeskkonnaga seotud teguritele.Püütakse vähendada keskkonna saastamist ja inimtegevuse mõju kliima muutustele.Sellega kaasnevad rangemad keskkonnakaitsenõuded erinevatele tegevusalade ettevõtetele. Kohtab ka elanike vastuseisu selliste ettevõtete rajamisele, millega kardetakse kaasnevat ümbruskonna saastamise kasvu kui mitte normaalse tootmisprotsessi, siis vähemalt võimalikke avariide korral.
MIKROKESKKOND
Tarnijad
Praksi Vabafarmi põhitarnijateks on Kiti kanala söödatuba ehk OÜ Korstnaabi, kust on plaanis osta erinevaid söödakonsentraate. Peale vastava sisseseade ostmist hakkab Praksi Vabafarm valmistama ostetud viljast kanade jõusööta.Tõenäoliselt hakatakse suuremat osa viljast varuma kohalikelt tootjatelt. Praksi Vabafarm näeb oma tulevaste koostööpartneritena kohalikke põllumehi, kellega sõlmitakse tarnelepingud. Samuti kuulub põhitarnijate alla ka kohalik freesturba tootja Prelvex AS, kuna freesturbal on teiste allapanumaterjalide ees mitmeid eeliseid : tal on antiseptilised omadused ning temas neelduvad hästi niiskus ja gaasid. Üks kg põhku suudab imada 3-4kg, 1 kg turvast aga10-12 kg vett. Turvasallapanu on kuiv, pehme ja soe ning ka lindla õhk on puhtam kui teiste allapanumaterjalide korral. Ühe kana kohta kulub aastas freesturvast 12-15 kg. Allapanu vahetatakse ainult iga linnupartii realiseerimise järel, st. aastas korra.
Juhupartnerite alla võime liigitada Äntu Mõis OÜ, kust on plaanis hakata sisse ostma noorkanu. Samuti on plaan osta inkubaator tibude tootmiseks, sest see vähendab kulusid . Kuid kahjuks on Eesti turg liilalt väike selleks et siit leida professionaalset kanala sisseseadete müüjat ja seetõttu oleme oma pilgud pööranud Hiina turule. Inkubaatori ostame Czhou Runde Metal Products CO,LTD. Automaatjootmis süsteemi osad firmast SHANGHAI LUSEN Mechanical Equipment Co, Lt. Munakarbid firmast Beijing Daqian Plastic Production Factory. Esimese tootmisaasta lõpus on plaan osta ka kanade jõusööda valmistamise ja kanade suleeemalduse masin, kulude vähendamise ja tootlikkuse tõstmise eesmärgil firmast Jiangsu Liangyou Agro Machinery Co, Ltd.
Praksi vabafarmi klientideks saavad 90% ulatuses erakliendid kuna vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud seadustele ei tohi kanapidaja, kelle karjas on üle 50 kana, müüa mune tootmisettevõtetele,vaid peab müüma nn. pakenduskeskustesse .St suurtele munatootjatele, kellel on eraldi ruumid munade pakendamiseks. Sõnniku põhiliseks ostjaskonnaks on ka suuremal määral erakliendid, kuid sellest tootest on väga huvitatud ka aiandid. Kevadel pakume müügiks ka tibusid eraisikutele.
Kuna Praksi Vabafarmi näol on tegemist väiketootmisega, siis (kuni 500 kana) kogus, mida müüa vahendajatele, on 10% või vähemgi veel.
Huvikrupid võib liigitada kaheks. 1.Riiklikud kontrollorganid: Tervisekaitseamet, Keskkonnakaitseamet, Veterinaaramet, Tarbijakaitseamet. 2.Meie toodete tarbijad ehk kliendid. Ka nemad võib jagada omakorda kaheks: kvaliteeditundlikud ja hinnatundlikud. Kvaliteeditundlik klient on keskkonna- ja ök sõbralik, teda huvitab, et kogu munatootmisprotsess oleks läbipaistev (eelistab väiketootjat suurtootmisele). Hinnatundlik klient on alla keskmise sissetulekuga inimene, kes lihtsalt vaatab, kus on temal kasulik osta (eelistab osta suurematest kaubanduskettidest ja allahindluste ajal).
Järvamaal ametlike andmete alusel munatootjad puuduvad/oma ettevõtte pead registreerima PRIAs ( kui kanakari ületab 350 isendi piiri), kuid konkurentide alla võib ka liigitada kodused kanapidajad, kellel on omatarbeks kasvatatud munade ülejäägid ja nad tutustavad neid ümberkaudsete elanike seas. Eesti piires on suurimad konkurendid AS Eesti munatooted, OÜ Toomvar, Oü Sanlind, OÜ Linnutalu, Kehtna Mõis, AS Talleg , OÜ Äntu Mõis, POÜ Peri. Kuna neil kõigil on registreeritud pakenduskeskus ja omavad üle 50 000 pealist karja.
Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad.
Ettevõte tarnija
Tooraine /materjal
Aadress
Telefon
Meiliaadress
Oü Korstnaabi
Sööt,söödalisandid,
sisseseade
Saku vald, 75517 Harjumaa
55694711
[email protected]
Prelvex AS
Freesturvas allapanuks
Türi linn Tehnika 3 Järvamaa
3847489
[email protected]
OÜ Äntu Mõis
Noorkanade sisseost
Äntu küla, 46202 LÄÄNE-VIRUMAA
3271256, 3270206
Czhou Runde Metal Products CO.,LTD
Inkubaator,
Granuleerimis masin
No. 14 Hubinzhong Road , Dezhou, Shandong, China
Phone ：+86-534-2187659 Fax：+86-534-2187656
E-Mail:runde@oem- metals .com Web: http://www.china-incubators.co m
6. SWOT analüüs. Kirjelda oma ettevõtte tugevusi, nõrkuseid, samuti väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid.
Tugevused
-On olemas 7 aastane kogemus kodulindudega tegelemisel.
-Tootmiseks vajaminevad ruumid on olemas
-Ettevõte soode asukoht oma toodete müügiks (Paide ja Türi linnade vahetus läheduses)
-Ettevõte teeb koostööd profesionaalsete partneritega
-Ettevõte loob endale müügi otsekanali-müügipunktide näol,et vältida vahendajaid
-Ettevõttel on head suhted vallavalitsuse ja ümbruskonna ettevõtjatega
Nõrkused
--Hetkel puuduvad piisavad finantsvahendid kõikide planeeritavate vahendite ostuks ja investeeringute teostamiseks
-Ettevõte pole veel hästi tuntud
-Ettevõte on alles alustusjärgus ja puudub kogemus erinevate riskide juhtimise osas
Võimalused
--Paide ja Türi ümbruskonna elanike kasv
-Elanike sissetulekute kasv
-Rohelise mõtteviisi propageerimine
-Koostöö suhted erinevate firmadega ja tootmisseadmete import Eestisse ning nende müük klientidele
Ohud
--Uute konkurentide tekkimine Järvamaal Ja Eestis
-Konkurentide hinnasurve
7. Toode/teenus. Kirjelda ettevõtte poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid.
hind
A
B kvaliteet
A- kanamunad 10 tukki karbis
B-kanasõnnik
A-Kuna kanamunad kasvatatakse vabakasvatus meetodil, on nende kvaliteet tunduvalt kõrgem võrreldes tavamunadega. Vabamunade rebu värvus on kollasem ja valge on tihedamn nendest munadest toitu valmistades on see kindlasti maitsvam kui tavamunadest ja sellepärast on võimalus küsida ka kõrgemat hinda.
B-Kanasõnnik on vabapidamisfarmis konservantide vaba, st. kõrgema kvaliteediga. Eriti populaarne on mahesõnnik aiapidajate seas, kes püüavad elada võimalikult rohelise eluviisi põhimõtete järgi. Kanasõnnik on jääkprodukt. Sellest tulenevalt ka madalam hind.
Praksi Vabafarmi põhiliseks munade müügipiirkonnaks jääb esimesel 2 aastal Paide ja Türi lähipiirkond Alates 4. aastast, kui oleme läinud üle 100% mahetootmisele, saame hakata kasutama mahekaupluste teenuseid üle kogu Eesti.
8. Tootmine/teenindamine. Kirjelda oma ettevõtluse põhitegevusprotsessi – tootmise ja/või teenindusega seonduvat.
Vabapidamise korral ei tohi ühel ruutmeetril pidada rohkem kui üheksa kana, mis teeb minimaalselt 1111 cm² kana kohta. Iga kana kohta peab olema vähemalt 250 cm² allapanu, mis oleks ühtlasi 1/3 põrandapinnast .
FIE Jaanus saarelahe lauda suurus on esimesel etapil 70 ruutmeetrit,kuid esialgsete plaanide järgi alustame oma äri 350 kanaga. Väliaia suuruseks oleme arvestanud 1000 ruutmeetrit ,selle pärast et tulevikus on plaan suurendada põhikarja , siis ei peaks hakkama tegema eraldi kulutusi väliaia suurendamiseks . Väliala on ümbritsetud 2 m. kõrguse võrguga.
Iga seitsme kana kohta peaks olema üks pesa või rühmapesa puhul 1 m² pesapinda 120 kana kohta ja üksteise kohal paiknevaid tasapindu, mille vahel on vähemalt 45 cm, võib olla kuni neli, kuid kindlasti ei tohi ülemistelt tasapindadelt väljaheited kukkuda alumistele. Õrre pikkus peaks iga kana kohta olema vähemalt 15 cm, ning õrte omavaheline kaugus peab olema üle 30 cm, ühtlasi ei tohi õrs asetseda allapanu kohal.
Lineaarse sööturi pikkus peab olema vähemalt 10 ja ümarsööturi puhul 4 cm kana kohta ning nivoojooturi pikkus iga kana kohta peab olema 2,5 cm; nippel või tassjootureid peab olema üks 10 kana kohta. Jalutusala olemasolu korral peavad väljapääsuavad olema 35 cm kõrged ning 40 cm. laiad ja kokku tuleb arvestada iga 1000 kana kohta vähemalt 2 m laiuses käiguavasid. Jooksualad peavad olema sobiva pinnasega vältimaks saastumist ning kaitstud halbade ilmastikutingimuste ning kiskjate eest .
Munakarjas eraldatakse kolme munemis perjoodi :
1.Munemise algus: kestab üksikul kanal kaks nädalat, kanakarjas aga kaks kuud või rohkem;
2 normaalne munevus:kestab 11 munemiskuu lõpuni;
3 munemise lõpu perjood
Esimese munemiskuukeskel on karjas kolmes seisundis kanu :
Munejad,kiiresti kasvavad, füsioloogiliselt munemiseks valmistuvad ja mittemunejad kanad. Pärast esimese muna munemist jätab noorkana ühe päeva vahele ja muneb esimesel nädalal keskmiselt 3-4 muna. Teine nädal on juba rekordiline 6-7 muna.
See tase püsib 5-6 nädalat. Pärast seda munemise intensiivsus langeb ühe protsendi nädalas. Pärast 11 munemiskuud hakkab kanakarja munatoodang kiiresti langema . Kui keskmine munevus on korralike söötmis - pidamistingimuste korral langenud alla 60%, on kanakarjas juba 15% mittemunejaid.( Kuna munade säilivusaeg on 28 päeva siis farmil on olemas eelmisest tegevusperioodist tööstuslik külmkapp munade hoiustamiseks.)
Selleks, et tootmine oleks järjepidev, on vaja panna munad vähemalt 7 kuud ennem põhikarja munemise vähenemise algust inkubaatorisse väljahaudumisele.(Inkubaatori ost 340 munale on plaanis 2014 a Märtsis) Selleks läheb aega keskmiselt 28 päeva kui tibud on välja haudutud, munemist alustavateks noorkanadeks kasvamine võtab aega keskeltläbi 160 päeva. Noorkanad viiakse harilikult peale 120 päeva möödumist põhikarja hulka , et nad enne munemise algust uute tingimustega harjuks.
Sõnnik
Sõnnikut korjatakse laudast iga päev ja hoiustatakse vihma ja lume eest kaitstuna hästi ventileeritavas ruumis. Pakendama me sõnnikut ei hakka, vaid müüme lahtiselt otse farmist.
Täissööda tootmine
Kanafarmis loobutakse valmissööda sisseostust ja hakatakse seda ise valmistama. Nii saavutatakse suur kokkuhoid söödakulus, mis on linnukasvatuses peamiseks kululiigiks. Vabafarmis toodetud kanasöödal ei ole 100% lisatud kõiki konservante,ta on rohkem toodetud mahetootmise põhimõtteid järgides. Sellest tuleneb ka kvaliteedi langus. Sööda jaoks toorained (nisu,oder) ostame kohalike tootjate käest, konservandid ja lisandid sinna sisse aga Kiti kanalast (OÜ Korstnaabi), teravilja veski on farmil soetatud varem.
8.1 Vajalikud ressursid . Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis.
Kogu arvestus on tehtud 350 kana peale
Ressurss
Ressursi varu
Loodusressursid
Vesi
Maa
Territooriumil asub 2 puurkaevu
On võimalus kasutada Sirje Saarelahe nimel olevat talukohta lisatud eelleping talukoha rendiks
Füüsilised ressursid
Hooned
Kanala väliala umbritsev võrk koos postidega
Viljaveski
Väikehaagis sõiduautole
Veesüsteem
Külmkamber
Inkubaator 34 le munale
Olemas,kuid vajavad nõuetele vastavusse viimist.
On vaja osta hiljemalt 2013 aasta aprill
On olemas
On olemas
On olemas
On olemas
On plaanis soetada 2014
Tööjõuressursid
On ette nähtud 1 inimene,kuid hooajatöödel on lisatööjõu palkamise võimalus.
Finants ressursid
Noorkanad
Kanade sööt
Munakarbid
Elekter
Jäätmevedu
Ravimid
Autokütus
Telefon ja internet
arvuti
ühekordne ost
vastavalt vajadusele
vastavalt vajadusele
püsileping eesti energiaga
püsileping Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise keskusega
vastavalt vajadusele
vastavalt vajadusele
püsileping Tele 2 AS.
On olemas
9. Turu analüüs
9.1 Turusituatsioon ja arengutrendid . Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast.
Minu ettevõtte sihtturuks jääb esimesel kolmel aastal Järva maakond, täpsemalt Paide ja Türi linn ning ka Väätsa alevik ja selle ümbrus. Praksi Vabafarmi põhiliseks klientuuriks olen arvestanud ümber talu kuni 5km raadiuses elavad inimesed,(Paide linn ja Väätsa alevik). Asukoha tõttu on neil mugav käia kohapeal farmist toodangut ostmas. Kodustes tingimustes kanakasvatus on peaaegu hääbunud, kuid siiski enamus inimesi eelistab talukaupa niinimetatud vabriku toodetele .
Tuleviku väljavaated on helged, kuna inimesed teadustavad endale üha rohkem mahetoidundust. Samuti üha kiirenevas elutempos ei hakka linnainimesed, kes on harjunud teatud mugavustega, ise kanu kasvatama.
9.2 Turu analüüs (ülevaade tegevusharust, turu potentsiaali hinnang, sihtgrupi kirjeldamine).
Hetkel on Eestis kokku ametlikult registreeritud 18 üle 350 kanaga munatootjat. Neist 8 on suurimad, kelle tootlikus võimaldab neil müüa mune ka suurtes jaekaubandus kettides, ülejäänud on nn piirkonnapõhised munatootjad. On ka olemas hobikanapidajad kes kasvatavad kanu enda tarbeks ja vähesed ülejäägid turustavad ümberkaudsetele elanikele.
Järvamaal puuduvad suured munatootjad,kanu kasvatavad vaid vähesed nn hobitalunikud, sest kui kanade arv läheb üle 350, tuleb see registreerida juba tootmisettevõttena, see aga omakorda tähendab lisakulutusi.
Hetkel on kanakasvatusturul arenguruumi just nimelt väiketootjatele,kuna mahetoidundus on muutumas üha enam moeasjaks. Väiketootjatel on võimalus viia tootmine sellisele tasemele, et see kvalifitseerub mahetootena. Kuna inimeste teadlikkus on sellel alal tõusnud, on mahetootel ja lihtsalt talutootel potensiaali küllaga.
Meie kanafarmi põhilisteks klientideks saavad olema ümberkaudsete külade ja Paide ning Türi linna elanikud,Põhiliselt pereinimesed kes väärtustavad tervislikku toitumist.
Järvamaal turustavad kanasõnnikut aianduskauplused, seal lisandub hinnale tootmiskulu (töötlemine, pakendamine, tööjõukulu) ja lisaks veel ka kaupluse kasumiprotsent. Lihtsal aiapidajal on odavam tulla otse farmist ostma puhast sõnnikut.
10. Konkurents . Kirjelda ja analüüsi konkurente. Täida ka alljärgnev tabel.
Hetkel on Eestis kokku ametlikult registreeritud 18 üle 350 kanaga munatootjat . Neist 8 on suurimad, kelle tootlikus võimaldab neil müüa mune ka suurtes jaekaubandus kettides, ülejäänud on nn piirkonnapõhised munatootjad. On ka olemas hobi kanapidajad, kes kasvatavad kanu enda tarbeks ja vähesed ülejäägid turustavad ümberkaudsetele elanikele.
Praksi Vabafarm peab oma konkurentideks Järvamaal AS Talleg, Kehtna Mõis OÜ, Äntu Mõis OÜ,suured jaekaupluste ketid meie piirkonnas ja hobi kanakasvatajad.
Konkurent
Pakutavad tooted/teenused
Konkurendi hind
Muu info
AS Talleg
Munade tootmine ja müük
Linnuliha toodete müük
Muna hinnad algavad 1.25-1.80
Puhastatud kana 5.-kg.
Suurtootmine
Võimalus müüa oma tooteid kaubanduskettides.tootmine ei ole läbipaistev
Kehtna Mõis OÜ
Munade tootmine ja müük
Muna hinnad algavad 1.25-1.80
Suurtootmine.
Võimalus müüa oma tooteid kaubanduskettides.Tootmine ei ole läbipaistev
01.02.2012 seisuga tunnustamise otsus peatatud seoses farmide ümberehitusega vabapidamiseks.
Äntu Mõis OÜ
Munade tootmine ja müük
Muna hinnad algavad 1.25-1.80
Väike tootmismaht .müük enamalt jaolt maakonnakeskne
Jaekaubandus ketid
Odavalt sisseostetavad munad välismaalt
Karbi hind 0,90-1,60
Sageli on päritolumaa teadmatta ja kvaliteet kaheldav
Hobi kanakasvatajad,
Väike talunikud
Munade tootmine põhiliselt enda tarbeks, ja ülejääkide müük
Karbi hind 1.-
Müük põhiliselt omahinnaga, või isegi alla selle.kogused väga väikesed(kuni 50 muna päevas).
11. Turundusplaan
11.1 Hinnakujundus . Kirjelda ettevõtte hinnakujundust ja võimalusel täida tabelivorm oma planeeritavatest hindadest.
Praksi Vabafarmi hinnakujundus põhineb tarbijate nõudlusel müügi piirkonnas ja turu keskmisele hinnale. Samuti võib hinda muuta tooraine kallinemine. 1 karbi munade(10muna) omahinnaks kujuneb 0,70 eur.i Kanasõnnikut on plaan hakata müüma 10 senti kg.
Et korralikule tootmisele hoog sisse saada, on ettevõttes esimesed 3 aastat nn. sissetöötamine ja üleminek mahetootmisele. Neljandal aastal on Praksi Vabafarmil plaanis taotleda mahetootmise sertifikaati.
Toode/ teenus
Hind
1.a.
2.a.
3.a.
Muna 1 karp
(10 muna karbis)
1,20.-
1,30.-
1,40.-
Kanasõnnik 1kg
0,10
0,10.-
11.2 Müük ja turustamine. Kirjelda ettevõtte müügi- ja turundustegevust.
Praksi Vabafarm positsioneerib enda põhitegevuse ehk kanakasvatuse alal ennast vastavalt sihtklientide vajadustele st. kui firma, kes suudab pakkuda oma tooteid (munad, tibud, sõnnik, sööt) kliendile taskukohase hinnaga. Ettevõtte eesmärgiks on eristuda teistest Järvamaa väike- kanapidajatest hea hinna, teeninduse ja tootmise läbipaistvusega.
Praksi Vabafarmi üheks olulisemaks turundusmeetmeks esimesel aastal on isiklik müük ettevõtte territooriumil.
Omahinna arvutus:
1kana vajab päevas 84 gr. Puhast jahu ja 36gr. Söödalisandeid
350 kana söövad päevas 29,4 kg jahu ja 12,6kg lisandeid
1 kuus kokku 882 kg jahu ja 378 kg lisandeid
Teravilja hind hetkel on 209 eur. tonn
lisandid maksavad 20 eur. 20 kg. Kott
Seega kulub 350 kana söda peale päevas keskmiselt 18,8 eur.
Mis omakorda teeb 1 muna omahinnaks 5 senti. Millele lisandub karbi hind 1 sent muna kohta ja 1 sent munakohta muud kulud.
Kokku tuleb 1 muna oma omahinnaks 7 senti.
10 muna karpi plaanime müüma hakata 1,20 eur.
Keskmiselt tuleb toodangut päevas 30 karpi
maksmine hakkab toimuma peamiselt sularahas kohapeal,kuid püsiklientidele on võimalik ka iga kuu lõpus koostada arve maksetähtajaga 10 päeva.
Ettevõttluse esimel kuul on kulu numbrid suuremad kui müügitulud. Alates teisest kuust hakkab müük järsult tõusma, kuna paneme suuremat rõhku reklaamile. Samuti hakkab müük suurenema läbi suuliste soovituste. Alates 2. tegevusaastast hakkame tarbijat ette valmistama üleminekuks 100% mahetootmisele 4 aastal,teadustades neid mahetoidu eelistest tavatoidu ees (voldikud ja infolehed).
12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks .
Praksi vabafarmis on ette nähtud esimesel kahel aastal 1 tööline, sest alustan oma tegevust FIE -na. Alates kolmandast aastast hakkab töötajate arv kasvama vastavalt töömahu suurenemisele ja hetke vajadustele.
13. Müügiprognoosid. Täida alljärgnevd tabelid , koostades müügiprognoosid vähemalt esimeseks tegevusaastaks.
Praksi Vabafarmi planeeritav tootmistegevuse algus on Mai 2013.
Vaata müügiprognooside tebelit lisade all.
14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud.
Tabelis esitatud andmed on esitatud ainult äri alustamise ja käigus hoidmiseks 3 kuud.
Kanade täissööt, mida on plaanis müüma hakata alates 2 tegevuskuust kui lisatoodet, ei ole märgitud.
Üheks otseturunduse eeliseks on, et kliendid käivad otse farmist meie tooteid ostmas. Seega kulub pakkematerjalidele väga vähe.
Renoveerimiskulud on ette nähtud kanafarmi vastavusse viimiseks Euroopa Liidus vastuvõetud seadusandlusega vabapidamise kohta. Selle alla kuulub ka kanade väliala väljaehitamine.
FIE asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 12,78 eurot.
Esimesel kolmel kuul on reklaamil väga suur tähtsus, et saaksime turule tulla. Meie eelistatumaks variandiks on nn postireklaam. Samuti levib reklaam ka inimeselt inimesele.
Kuluartikkel
Maksumus
Noorkanad
2500.-
Kanade sööt
2160.-
Munapakendid
198.-
Renoveerimis kulud
300.-
Kanade väliala ümbritsev aed
1480 .-
Reklaami kulu
40,-
Kokku
6678 .-
15. Ettevõtte käivitusprogramm. Täida alljärgnev tabel, kirjeldades kululiikide kaupa esimesel kuul tehtavaid kulutusi, mis seonduvad ettevõtte käivitamisega.
Ettevõtluse esimesel nädalal on esmatähtis ennast registreerida FIE-ks,alustada remonditöödega laudas, tuleb viia vastavusse euronõuetega. Samuti tuleb alustada kanade väiaia ehitust.
Teisel nädalal on samuti rõhk ehitus- ja remonditöödel, samuti alustame kanade sööda kokkuostmise ja tootmisega(veski on olemas).
Alates kolmandast nädalast on põhitegevuseks noorkanade ost ja kohale toimetamine.
Kulu liik
1. nädal
2. nädal
3. nädal
Kokku
remont
150.-
150.-
300.-.-
riigilõiv
Kanade väliala ümbritsev aed
740.-
740.-
1480.-
Noorkanad
2500.-
2500.-
Kanasööt
720.-
720.-
Kokku
890.-.-
1610 .-
2500.-
5000.-
16. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine.
4474 TK - hinnapakkumised
Investeering
Investeeringu:
Maksumus
Katmise allikad
Soetamise tähtaeg (kuu)
Väliaia võrk ja postid
1480.-
Töötukassa toetus
Märts 2013
Noorkanade põhikari
2500.-
1497 .- töötukassa
Töötukassa toetus ja osaliselt omafinanseering
Märts 2013
inkubaator
1497.-
Töötukassa toetus
Märts 2014
Kokku
5477.-
17. Tegevuskulud . Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel.
Esimesel tegevuskuul on põhilisteks kuluartikliteks on remont ja ehitustööd ,kanakarja soetamine ja sööda ost. Järgmistel kuudel on põhiosaks kulutustest sööda soetamine.
Kuluartikkel
1. kuu tegevuskulu
2. kuu tegevuskulu
3. kuu tegevuskulu
Kolme kuu tegevuskulud kokku
Ehitus ja remont
300.-.-
300.-
väliaed
1480.-
1480.-
Kanade ost
2500.-
2500.-
Sööda ost
720.-
720.-
720.-
2160.-
elekter
50.-
50.-
50.-
150.-
Kokku
5050.-.-
800.-
800.-
6590.-
18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta.
Vaata lisa
Kasum on esimesel aastal vähene.
19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks.
Vaata lisa.
20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes.
Vaata lisa.
21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel.
Praksi Vabafarmi peamiseks äririskiks on hüppeline teravilja hinnatõus, vilja hind võib sõltuda sellest, millised on suhted Venemaaga. Praksi Vabafarm hakkab suurema osas oma söödaviljast varuma kohalikelt tootjatelt, kellega sõlmitakse tarnelepingud.
Linnukasvatusega tegelevate ettevõtete probleemidena võivad esile kerkida ka võimalikud
lindude haigused ja epideemiad. Selle riski maandamiseks tuleb rangelt kinni pidada lindude
söötmis-, vaktsineerimis- ja ülalpidamistehnoloogiatest. Praksi Vabafarmis toimub vastav tegevus range veterinaararsti kontrolli all.
Samuti mõjutab mu ettevõtmist valuutarisk , kuna olen märkinud oma koostööpartneriteks Hiina tootjad.
Ka kiskjad on kanafarmile üheks ohuallikaks, selle ohu ellimineerimiseks plaanime ehitada tugevast PVC kattega 2m kõrgusest võrgust väliaiad. Tuleviku perspektiivis on plaan kogu farmi ala ümbritseda aiaga.
CV
Hinnapakkumised
Tunnistuse koopia
Pildid