Tartu Kommerts Gümnaasium Ukraina rahvastik Jaanika Deket 10B Tartu 2013 1.Rahvaarv ning selle muutused. Ukraina rahvaarv on olnud aastast 1990-1993 kõrge, 52 miljonit inimest. Aastal 1994 toimus rahvaarvu kasv, mis hakkas väga järsult langema 2001. aastani, mis ajaks oli juba 48 miljonit inimest. 2001-2002 püsis aastaarv stabiilne ja seejärel hakkas edasi langema kuni 2009nda aastani, 46 miljonit inimest. 2.Rahvastiku paiknemine. · keskmine rahvastiku tihedus: Ukraina rahvastiku tihedus on 77.1 in/km2 · rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Ukraina on üks tihedamini asustatud riikidest, naaberriigid Moldova, Poola ja Slovakkia on tihedamalt asustatud kui Ukraina 100-149 in/ km2. Ukrainast hõredamini on asustatud Valgevene 25-49 in/km2 · tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: tihedamalt asustatud piirkonnad ...
RÕNGU KESKKOOL HELEN PATSULA 10 klass TAI referaat Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2007 Sisukord Sissejuhatus Teemaks on Taimaa, selle pealinn rahvaarv, religioon jne. Riigi valisin just sellepärast, et varem on tekkinud huvi riigi vastu ja alati on hea teada veelgi põhjalikumalt. Tai kui soe riik pakub palju huvi. Tai üldiseloomustus 1.Üldandmed Lipp: Pealinn : Bangkok (7 miljonit elanikku) Rahvaarv : 61 miljonit Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid Riigikeel: tai keel Rahaühikuks: Tai baht(THB) (2,8 bahti = 1 eek.) Pindala: 514 000 km² Ajavöönd: maailmaaeg +7 Suurim kõrgus: 2,576 m Asukoht: Doi Inthanon (http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php#viisa) ...
põhjused: tihedamalt asustatud piirkonnad on linnad ja linnade ümbrused, Musta mere äärsed alad, Dnepri jõe äärsed alad. Kõige tihedamini on asustatud Kiievi piirkond. Hõredamalt asustatud on mägised alad. 4. Leia internetist andmed valitud valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Sündinuid on 1.1 miljonit.tööealisi mehi ja naisi on keskmiselt 1.6 miljonit. Pensioniealisi on keskmiselt 0.4 miljonit 5.Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. 6.Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi järgmise kava alusel: · Kui suure osa rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15 aastased), tööealised (15-65 aastased) ja vanemaealised inimesed (üle 65 aastased)? Lapsed moodustavad tüdrukutest umbes 4% ja poistest umbes 5%. Sündimus on suurem.Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid
Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 2006. aastal 11,07, suremuse üldkordaja 12,89 ja loomulik iive -1,82. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7% venelased, 2,1% ukrainlased 1,2% valgevenelased, 0,8% soomlased, 0,2% tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1% juudid, 0,2% leedulased, 0,1% sakslased ja 0,7% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,7%. Töötuse määr oli 7,9%. Rahvastiku tihedus on 29,7 in/km².Arvestuslik rahvaarv oli 1 366 959 (1. jaanuar 2001), 1 361 000 (1. jaanuar 2002), 1 356 045 (1. jaanuar 2003), 1 351 069 (1. jaanuar 2004), 1 347 510 (1. jaanuar 2005), 1 344 684 (1. jaanuar 2006), 1 342 409 (1. jaanuar 2007).2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 1 376 743 (31. märts). Eesti rahvastikust olieestlasi 930 219 ehk 67,9%.(2)
valdades. Pärnu maakonna linnades on naiste osatähtsus suurem kui valdades Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Pärnu maakonnas oli 89 343 elanikku. Neist 46,4% oli mehed ning 53,6% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,5, suremuse üldkordaja 13,3 ja loomulik iive -3,8. 87,4% elanikest oli eestlased 9,2% venelased ja 1,3. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,5%, tööealisi (vanuses 15-64) 66,6% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,8%. Töötuse määr oli 5,9%. Elanike tihedus oli 53,8 in/km². Rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb aastail 20002015 rahvaarv 3,8%. Prognoosi põhjal on aastaks 2015 eakaid 17,9% ja noori 15,6% rahvastikust. Ülalpeetavate määr on 50, demograafiline tööturusurveindeks 0,77. Naisi on elanikkonnas 50,1%. 3 Vaatamisväärsus Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi
KOV-il on erinevad vajadused Tallinna-Tartu maantee ehitamine Riik See on riigi maantee, mis kuulub ühiskasutusse Uusehitiste rajamise piiramine valla KOV See on KOVi sisearengu küsimus, mis on või linnaelanike meelispuhkepaika iga valla/linna enda otsustada Pensioniea muutmine Riik See puudutab kõiki pensioniealisi kodanikke riigis ja on üldine muudatus Valla eelarve vastuvõtmine KOV Igal vallal on oma eelarve, nende kasutuses olevate vahenditega 4. Iseloomusta oma elukohajärgse KOV tööd. ( mitu liiget kuulub volikogusse ja millised erakonnad seal on, kes juhib volikogu tööd, kes juhib valla/linnavalitsust, mis on aktuaalsemad teemad istungitel, jms.)
muutumisega. Eesti on üks maailma madalama sündimusega riike, meie rahvaarv on viimase aastakümnega väga tugevalt vähenenud. Aastas sünnib Eestis ainult umbes 13 000 last, mis pole piisav rahvaarvu säilitamiseks praegusel tasemel. Samal ajal pikeneb üha paranev elujärg ja nüüdisaegne arstiabi inimese eluiga. Eesti mees elab keskmiselt 65 aastat vanaks, Eesti naine aga 76 aastaseks. Selle tagajärjel rahvastik vananeb. Praegu on Eestis pensioniealisi inimesi 16 % rahvastikust, tulevikus vanurite osakaal tõuseb veelgi. Rahvaarvu ja rahvastiku struktuuri ei muuda ainult sündimus-suremus. Inimesed rändavad ühest paikkonnast teise või ka ühest riigist teise. Riikide vahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuulumise vorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel
/ 2645 Püssi 2157 1862 1814 http://www,ivmv.ee/failid/Haldusjaotus.htm järgi) Eestlaste % Ida-Viru maakonnas 61, linnades kokku ~20, Narvas 4,2. Ida-Virumaa rahvastikutihedus – 52,8 in/km² (Eesti keskmine 31 in/km²); iive –7 (1000 elaniku kohta) (Eestis –3,5). Elanike hulgas on alla 15-aastaseid 15 % (29 653), pensioniealisi 30,3% (Eesti keskmine 26,9), tööealisi (15- 74-aastased) 78% (Eesti keskmine 80%). Ida-Virumaal on 15 valda, neist suuremad on Aseri (2564 elan.), Toila (2468 elan.), teistes valdades on elanikke alla 2000. Ida-Virumaal on ..... maa- asulat (alevikku, küla), neist suuremad on Aseri (oli varem linn)(2154 elan.), Iisaku (1010 elan.), Voka (1167 el Ida-Virumaa vallad ja külad (1998.a. andmed):
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond VÕRU VALLA ARENGUKAVA ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ARENGUKAVAST ÜLDISELT....................................................................................5 1.1. Võru vald praegu.....................................................................................................5 1.2. Visioon ja prioriteedid.............................................................................................6 2. ARENGUSUUNAD JA SOTSIAALHOOLEKANNE.................................................8 2.1. Võru valla arengustrateegia....................................................................................8 2.2. Sotsiaalhoolekande...
jälgi. 2. aastatuhande algul ilmusid siia balti hõimud. Nad segunesid omavahel. Mustamäelt olevat leitud münte, mis olid vermitud Roomas ning pärit aastast 139-161. Maurer oleks tahtnud linnast ja selle ajaloost vähem teada, kuid nüüd oli juba hilja kahetseda. Aastaarve puistas ta une pealt ning demograafia ei valmistanud talle raskusi. Ta teadis Tallinna rahvaarvu, protsentuaalselt meeste ja naiste osakaalu Tallinnas, rahvusi, kes siin elasid ning alaealisi, pensioniealisi, abielus olevaid inimesi. Maurer ise oli pärit äärelinnast, kus oli kaunis ning rahulik miljöö. Kirjeldab seda aega kui veel ,,taevas oli sinisem ja muru rohelisem." Maurer ei söönud kala. Ta jälestas uhhaad või praetud kala. Ta oli ka emale kunagi öelnud, et ta ei hakka kunagi kala sööma ning ema siis küsis selle peale, mida Maurer tegema hakkab. Ta vastas, et linnu ehitama ennustus läks täide. Ta ehitas innuga, ei
Eesti elanikest olid 84,7% Eesti kodanikud, 90 190 ehk 6,65% olid kodakondsuseta isikud ning 122 689 ehk 9,05% teiste riikide kodanikud (neist 93 683 ehk 6,91% Venemaa kodanikud, 5592 Ukraina kodanikud, 5195 Soome kodanikud, 3020 Läti kodanikud, 1873 Leedu kodanikud, 1726 Saksamaa kodanikud ja 1529 Valgevene kodanikud) 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli oli alaealisi (vanuses 014) 199 891 ehk 15,44%, tööealisi (vanuses 1564) 865 124 ehk 66,84% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 229 440 ehk 17,72%. 2000. aastal olid vastavad osakaalud 15,1%, 68,2% ja 16,7%. Sündide registreerumine kuude lõikes 200-2009 Turism 2012. a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,87 miljonit välisturisti. Nende arv kasvas 65 600 võrra ehk 3,6% võrreldes 2011.a. Nende poolt veedetud ööde arv oli 3,82 miljonit (kasv 2%). Välisturistide ööbimised puhkusereisidel kasvasid 3% ja tööreisidel samuti 3%, kuid muudel reisidel vähenesid 6%.
Rahvastiku etniline koostis 6 Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7% venelased, 2,1% ukrainlased 1,2% valgevenelased, 0,8% soomlased, 0,2% tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1% juudid, 0,2% leedulased, 0,1% sakslased ja 0,7% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,7%. Töötuse määr oli 7,9%. Rahvastiku tihedus on 29,7 in/km². 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvastikust eestlasi 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351 178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29 012 ehk 2,1%, valgevenelasi 17 241 ehk 1,3%, soomlasi 11 837 ehk 0,9%. Võrreldes 1989. aastaga on Eestis elavate eestlaste osatähtsus on kasvanud 61,5%-lt 68,6%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses.
Linna esmamainimine 1240 a. Linnaõigused 1345 a. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Narvas 65 506 elanikku. Neist 29 309 ehk 44,74% olid mehed ning 36 197 ehk 55,26% olid naised.2010. aasta seisuga on 3,88% elanikest eestlased, 81,38% venelased, 2,64% ukrainlased, 2,22% valgevenelased, 0,78% soomlased, 0,52% tatarlased ja 8,59% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 13,4%, tööealisi (vanuses 15-64) 69,4% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,2%. Rahvastiku tihedus on 775 in/km². Võrreldes 2008. aastaga on Narvas elavate eestlaste arv vähenenud 2010. aastaks 2 635-lt 2 544-ni, aga venelaste arv 53 307 jäänud peaaegu samal tasemel. Rahvaarvu dünaamika (aasta alguses, tuh inim.) 1897 1922 1939 1959 1970 1980 1990 2000 2001 28,6 26,9 22,4 30,4 57,9 73,5 82,2 73,3 70,7
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDMED...............................................................4 2. RAHVASTIK.....................................................................................................5 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS..............................................................................................................6 4. ABIELUD, LAHUTUSED................................................................................7 5. SUREMUS.........................................................................................................8 6. RAHVASTIKU RÄNNE...................................................................................9 7. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................
Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13% (Kuddo A. & Laas K. (2007). 3.4 Vanuseline koosseis Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15- aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (EE. 2007). Eestis oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel alaealisi (vanuses 014) 199 891 ehk 15,44%, tööealisi (vanuses 1564) 865 124 ehk 66,84% ning pensioniealisi (65 ja vanemad) 229 440 ehk 17,72%. 11 4 TEHNOLOOGILINE KESKKOND Tehnoloogiline keskkond koosneb jõududest, mis genereerivad uusi tehnoloogiaid, pakkudes sellega eeldusi uute toodete tekkeks. Tehnoloogilise keskkonna mõjud on peamiselt: uued tehnoloogiad, patendikaitse, tootlikkuse tõus, uued tooted, materjalid, tootmis-sisendid, uurimis- ja arendustööde kulud ja tase ning standardid. 4.1 Interneti kasutus väljaspool kodu
2. aastatuhande algul ilmusid siia balti hõimud. Nad segunesid omavahel. Mustamäelt olevat leitud münte, mis olid vermitud Roomas ning pärit aastast 139-161. Maurer oleks tahtnud linnast ja selle ajaloost vähem teada, kuid nüüd oli juba hilja kahetseda. Aastaarve puistas ta une pealt ning demograafia ei valmistanud talle raskusi. Ta teadis Tallinna rahvaarvu, protsentuaalselt meeste ja naiste osakaalu Tallinnas, rahvusi, kes siin elasid ning alaealisi, pensioniealisi, abielus olevaid inimesi. Maurer ise oli pärit äärelinnast, kus oli kaunis ning rahulik miljöö. Kirjeldab seda aega kui veel „taevas oli sinisem ja muru rohelisem.“ Maurer ei söönud kala. Ta jälestas uhhaad või praetud kala. Ta oli ka emale kunagi öelnud, et ta ei hakka kunagi kala sööma ning ema siis küsis selle peale, mida Maurer tegema hakkab. Ta vastas, et linnu ehitama – ennustus läks täide. Ta ehitas innuga, ei tohtinud käsi rüppe lasta,
jälgi. 2. aastatuhande algul ilmusid siia balti hõimud. Nad segunesid omavahel. Mustamäelt olevat leitud münte, mis olid vermitud Roomas ning pärit aastast 139-161. Maurer oleks tahtnud linnast ja selle ajaloost vähem teada, kuid nüüd oli juba hilja kahetseda. Aastaarve puistas ta une pealt ning demograafia ei valmistanud talle raskusi. Ta teadis Tallinna rahvaarvu, protsentuaalselt meeste ja naiste osakaalu Tallinnas, rahvusi, kes siin elasid ning alaealisi, pensioniealisi, abielus olevaid inimesi. Maurer ise oli pärit äärelinnast, kus oli kaunis ning rahulik miljöö. Kirjeldab seda aega kui veel ,,taevas oli sinisem ja muru rohelisem." Maurer ei söönud kala. Ta jälestas uhhaad või praetud kala. Ta oli ka emale kunagi öelnud, et ta ei hakka kunagi kala sööma ning ema siis küsis selle peale, mida Maurer tegema hakkab. Ta vastas, et linnu ehitama ennustus läks täide. Ta ehitas innuga, ei
) 1. Astmeline e. progresseeruv – keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev. Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%, · Tööhõive Eestis (Slaidid „Eesti tööhõive“) o Milline on Eesti rahvastiku vanuseline koosseis (kui palju on alaealisi, tööealisi ja pensioniealisi protsentides). Millist tendentsi selline jaotus iseloomustab? •Elanikke - 1 315 819 inimest (Statistikaamet 2014) •Vanuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Alaealised (kuni 14 aastased) – 14% –Tööealised - 68% –Pensioniealised (65+) – 18% VANANEV ÜHISKOND •Rahvuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Eestlased – 909 307 –Venelased – 332 816 –Muu – 65 556 •15-65 eluaastat (aga reaalsus?) –Aktiivsed – tööturul aktiivselt tegutsevad isikud •Hõivatud
.......................................................3 Demograafilised näitajad 2 Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Saare maakonnas 34 723 elanikku. Neist 46,90% oli mehed ning 53,10% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 10,43, suremuse üldkordaja 12,70 ja loomulik iive -2,28. 98,32% elanikest oli eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr] oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².Saare maakonnas on 1 linn, 8 alevikku ja 493 küla.Linnad:Kuressaare,AlevikudAste - Kihelkonna - Kudjape - Kärla - Leisi - Orissaare - Salme - Valjala Ajalugu Muinas- ja keskajal oli Saaremaa tuntud kui Eysysla - Osericta - Osilia Oesilia - Ozel - Ösel Oesel, vene ajaloolises sõjanduses ja merenduses ka .Muinasaja lõpus olid saarlased tuntud meresõitjad ja mereröövlid
(noorem ja keskmine tööiga), 5064 (pensionieelne iga) ja 6579 (pensionile jäämise järgne iga) möödunud kümnenditel toimunud ja prognoositavad proportsioonide ja absoluutarvude muutused. Kuigi prognoos näitab rahvaarvu kahanemist, toimub see nooremate vanuserühmade arvelt, vanemates vanuserühmades inimeste arv kasvab. Prognoosi järgi on 2049-aastasi 2040. aastal praegusega võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem, pensioniealisi ehk 6579-aastaseid aga ligi 20% rohkem. See muudab oluliselt rahvastiku vanusjaotust. Kui praegu on 2050-aastasi ligi 40% ja 50 79-aastasi kolmandik rahvastikust, siis 2040. aastal on need proportsioonid prognoosi kohaselt täpselt vastupidised. Kooskõlas üldise rahvastiku vananemisega vananeb ka tööjõud (erinevalt veidi laiema tähendusega tavamõistest käsitletakse tööturustatistikas tööjõuna hõivatute ja töötute koguhulka). Sellel on mitu
Majandus globaliseerub (21. saj), mistõttu tööjõuturg avaneb. ● konkurentsivõimelisemad töötajad konkureerivad globaalses turul; ● väljaränne ja sisseränne on vastasmõjus nii globaalse kui lokaalse töö(jõu)turuga. Rändekriis. Tööjõu vanuseline struktuur muutub: Tööealise elanikkonna osakaal väheneb (väljaränne, negatiivne loomulik iive jms) > tööjõu puudus ● Pensioniealiste hulk suureneb; sh töövõimetuspensionärid, osa pensioniealisi töötab. ● Olemasoleva pensionäride ja töötava elanikkonna struktuuri säilitamiseks peaks Statistikaameti andmetel pensioniiga olema: ➢ 2020 - 65 aastat ➢ 2030 - 68 aastat ➢ 2040 - 70 aastat Tööturusurveindeks: Demograafiline tööturuindeks - eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5-14 aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55-64 aastased) suhe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
