Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt) (5)

• Lääne- Rooma hävimine.
  
• Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse – Euroopa kujunemine.
  

• Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk).
  

• See reguleeris 2 vaba inimese senjööri ja vasalli suhteid.
  
• Antiigiaegne jagunemine vabadeks ja orjadeks ei sobinud, kuna kristlane ei tohi teise kristlase ori olla.
  

• See pani aluse vanaaja orjandusliku ühiskonna kriisile.
  
• Seda sai ületada muutustega, mil üks ajastu (orjandus) kasvas üle teiseks ( feodalism ).
  

• 1453 Konstantinoopoli langemine ja Ida-Rooma häving.
  
• 1492 Ameerika avastamine.
  
• 1517 Reformatsioon Saksamaal
  

• Kõik need sündmused märgivad maailma otsustavat muutumist ja uue maailmapildi kujunemist.
  

• Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine .
  
• Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine.
  
• Roomakatoliku kiriku tugevnemine.
  
• Romaani-germaani kultuuri kujunemine.
  
• Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk.
  

• Püha-Rooma keisririik .
  
• Ristisõjad.
  
• Linnakultuuri kujunemine.
  
• Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa)
  
• Saja-aastane sõda ja Must Surm.
  

• Kriisid kirikus ja ühiskonnas.
  
• Lääne kristluse lähenemine.
  
• Tsentraliseeritud riikide teke.
  

Rahvasterändamise aeg

• Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani.
  
• Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks.
  
• Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest.
  

• Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega.
  
• Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed).
  
• Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist.
  

• Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajate) tungimine Aasiast Euroopasse 375.a.
  
• Põhjuseks ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maa nappus.
  
• Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine:
  

• Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410).
  
• Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias.
  
• Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing).
  

• Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi.
  
• 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism).
  

• Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma riigid.
  

• Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi.
  

• Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid oma riigi.
  

• Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks.
  

• Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes – Karpaatidest Gneprini.
  
• Alepõllundus ja karjakasvatus , kindlustatud asulad.
  
• Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga .
  
• Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus.
  

• Asutati germaanlastest maha-jäetud ala Elbest idas.
  

• Avaaride (türgi hõimud) rüüsteretkede mõjul liiguti K.- Euroopast Bütsantsi aladele , mis hakkasid slaavistuma.
  
• I slaavi riik oli Bulgaaria , mis loodi 681.a.
  

• Liiguti Dnepri piirkonda Kiievi aladele.
  
• Põhja suunas liikudes kohati soome-ugrilasi ja variaage ( viiking eid).
  
• 862.a. sai Novgorodi vürtsiks viikingisoost Rjurik.
  
• 882 vallutas Oleg Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi.
  

• Endiselt sugukondliku elukorraldusega barbarid.
  
• Kõrgekultuuriga Rooma traditsiooni kandjad .
  

• Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu.
  
• Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde.
  
• 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa).
  

• Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohal (Vahemerelt Mustale merele ja V.-Aasiast Euroopasse)
  
• Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonnad, mis muidu oleks läinud barbarite tugipunktideks idavallutustele.
  

• Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena.
  
• Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi.
  
• Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust.
  
• Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks.
  
• Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas.
  
• Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta Vahemeremaades .
  

• Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast ,
  
• Väike- Aasia ps
  
• Süüria, Egiptus , Kürenaika, P.-Aafrikas.
  

• Kreeklased , bulgaarlased, juudid , süürlased, armeenlased jt.
  

• Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks.
  

• Keisrile ehk basileus ’ele kuulus kogu ilmalik võimutäius.
  
• Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne.
  

• 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi.
  
• 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi).
  

• 534. a. purustati vandaalide riik.
  
• 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi.
  
• Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast.
  

• Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal .
  

• Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest .
  

• Bütsantsi alaline vaenlane peale Slaavlaste sissetungi Balkanile.
  

• Vallutasid Süüria, Palestiina , P.-Aafrika ja Hispaania alad.
  
• V.- Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli.
  

• korraldasid ühiseid sõjaretki.
  

• 1054. a. suur kirikulõhe.
  
• 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt.
  

• 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni.
  

• Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist.
  
• Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu.
  

• Ikonoklastid – pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis.
  
• Pilditüli lõppes ikonoduulide – pildipooldajate võiduga.
  
• Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta.
  

• Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust – Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast.
  
• Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko ( erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust).
  
• Alates 9. saj. levis ikoonimaal – puuplaadile maalitud pühapildid.
  

• Kallihinnalised materjalid – kuld, hõbe, email .
  
• Euroopas hinnati Bütsantsi riiet – kuldniitidega siid .
  

• Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat .
  

• Õigeusk ja riikluse elemendid.
  
• Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia).
  
• Kiriklik kunst – üks ikoon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A. Rubljov)
  

Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd

• Reini jõgi ja Alpid
  
• Vahemeri ja Pürenee mäed
  
• Atlandi ookean ja Põhjameri
  

• Gallialased – 4 iseseisvat keltide hõimu.
  
• Juhtideks keldiusu preestrid .
  

• Rooma provints ja ladina keel.
  
• Gallia ülikuid valiti hiljem ka Rooma senatisse.
  

• Frangi riigi rajaja Chlodovech .
  
• Päritava võimuga kuningas Merovingide dünastiast.
  
• Al. 7. saj. nn laisad kuningad – nõrgad valitsejad.
  
• Esile tõusid major-doomlased – kuningakoja ülemad.
  

• Heristali Pippini järglane Karl Martell võttis tiitliks Frangi hertsog .
  
• Dünastiate vahetus Martelli järglane Pippin Lühike laskis end kuningaks valida ( karolingid ).
  
• Karl Suure keisririik.
  
• 843. a. Verduni kokkulepe – Frangi riigi jagunemine 3 riigiks (Ida-, Lääne- ja Lõuna Frangi riik)
  

• Kogu Gallia vallutamine .
  
• Ristiusu vastuvõtmine.
  
• Saali õiguse koostamine.
  
• Riigi jagunemine 3 Chlodovechi poja vahel ja võimuvõitlus.
  
• Majordoomus Heristali Pippini esiletõus.
  

• Islamiusuliste võitmine Poitiers ’ lahingus 732. a.
  
• Kirikuriigi tekkimine – 756. a. võitis Pippin Langobarde (germaani hõim) ja andis osa nende maid paavstile.
  
• Paavst seadustas Karolingide dünastia.
  
• Karl Suure keisriks kroonimine 800.a.
  
• Verduni kokkulepe 843.a.
  

• Võimu tugevdamiseks vahendeid ei valinud (tapmised jne).
  
• 496 võttis vastu ristiusu katoliiklusena, mis tagas liidu endiste Rooma ülikute ja vaimulikega.
  
• Pani aluse Frangi kuningriigile ja Merovingide dünastiale.
  
• Saali õigus – saali frankide tavaõiguse üleskirjutus.
  

• Ühendas Gallid oma võimule, vallutades kogu Gallia.
  
• Sõdis naaberhõimudega (läänegoodid, burgundid)
  

• Sõjaväereformiga pandi alus rüütlite raskeratsaväele (keskaja olulisim väeliik)
  

• 732.a. Poitiers’ lahinguga pandi seisma araablaste edasitung Euroopasse.
  

• 800a. kroonis paavst Karl Suure keisriks.
  
• Koolide rajamine.
  
• Antiikkultuuri väärtustamine – nn “karolingide renessanss ”
  

• Langobardide kuningriigi vallutamine (pool Itaaliat ).
  
• Paganlike sakside vallutamine ja ristimine ( Elbe jõel).
  
• Sõjad Hispaania islamiusuliste mauridega – Rolandi laul (kuni Barcelonani).
  

• Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur.
  
• Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt.
  

• Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks.
  
• Kloostrikoolid , kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti.
  

Feodaalsuhete kujunemine

• Talurahval polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks.
  
• Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet.
  
• Nii kujunesid rüütlid – elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maa koos talupoegadega.
  

• Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim.
  
• Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset.
  

• Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi – anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse.
  
• Nii kujunes rüütlikiht.
  
• Investituur – läänistamise protseduur .
  
• Lään (feood) – vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks).
  
• Läänimees ( feodaal ) – maa omanik.
  
• Domeen – kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi).
  
• Feodalism – läänikord (kitsamas mõistes).
  
• Läänisuhe oli lepinguline – mõlemal oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe katkes.
  
• Üks isik ( vasall ) andis end võimsama isiku (senjööri) kaitse alla, vastutasuks vandus igavest truudust ja kohustus teda sõjaliselt teenima .
  
• Läänisuhe oli hierarhiline – üks lepingupool oli teisest kõrgemal.
  

• Läänisuhe oli isikuline – kehtis põhimõte “Minu vasalli vasall ei ole minu vasall” (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe).
  

• Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada ( sunnismaisus ).
  
• Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada, karistada kuid mitte tappa.
  

• Omas majapidamist , kariloomi, perekonda.
  
• Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi.
  

• Maksis loonusrenti (naturaalne rent maa eest)
  
• Töötas feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas).
  

• Vabade talupoegade hulgast.
  

• Keskaegses Euroopas.
  
• Mille poolest erinesid orjad vanaajal keskaegsest pärisorjast? (Varem ei olnud vara)
  

• I seisus VAIMULIKUD , kes palvetasid kõigi eest.
  
• II seisus AADEL , feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest.
  
• III seisus PÄRISORJAD, kes töötavad kõigi eest.
  

Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil

• Viikingid – normannid e põhja inimesed.
  

• 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers’ lahing.
  
• Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia .
  
• Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi.
  

• Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku – allumist jumala tahtele – kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam – alistuma, Allah – jumal).
  
• Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma.
  
• Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust.
  
• Islami võidulepääs – 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja Kaaba pühamu ebajumalakummardamisest.
  
• Muhamedi peetakse ka araablaste riigi rajajaks ja esimeseks valitsejaks.
  

• Judaismist võeti üle range monoteism ja osa kombetalitusi (palvetamine, paastuseadused).
  
• Kristlusest – viimne kohtupäev ja lunastus .
  
• Zarathustra õpetusest – moraalikäsitlus (hea ja kurja terav vastandamine ).
  
• Muhamedi surma järel jagunes islam 2 põhivoolu – sunniidid ja šiiidid.
  

• Koraan – islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Alahi saadik väljendab seal Allahi taevast sõnumit.
  
• Sunna – püha pärimus, kus kirjas õpetlaste tõlgendused prohveti tegudest ja lausumistest.
  
• Usutunnistus - ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik.
  
• Palve 5 korda päevas näoga Meka pool.
  
• Paavst ramadani kuul (islami kuukalendri 9. kuul) söök- jook vaid öösel.
  
• Almuste jagamine vaestele.
  
• Palverännak Mekasse (vähemalt kord elus).
  

• Araabia kalifaat – vallutustega tekkinud araablaste suurriik .
  
• Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia.
  
• Džihaadis – pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi .
  
• Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade maksustamisega.
  
• Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks – vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks.
  
• 638. a. vallutati Jeruusalemm , millest sai moslemite püha linn.
  
• Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni.
  
• Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania.
  
• Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers’ lahingus.
  
• Bütsants suutis araablaste rünnakud tõrjuda, kuigi suurte alade loovutamise hinnaga.
  

• Araabia maailma kultuuriline ebaühtlus, ühendavateks teguriteks koraan ja araabia keel.
  
• Vallutatud alade kultuuridega segunedes sündis uusi segakultuure (araablased võtsid palju üle Bütsantsist ja Pärsiast).
  
• Rüütlikultuur – Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule.
  
• Teadus – Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. saj. Euroopa ülikoolid, konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle Indiast ).
  
• Tehnika – astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi.
  
• Arhitektuur – gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraažide värvikuse.
  

• Viiking – Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal)
  
• Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed.
  
• Tähtsamaid asju otsustasid bardid – vabad taluperemehed tingidel – suurtel koosolekutel .
  
• Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega.
  
• Kaubandus ja meresõit kujunesid tegevuseks põhiliselt noorematele poegadele , kuna isa pärandas talu vanemale pojale.
  
• Jõukamate ülikute esilekerkimine – sugukonnavanemad ja hõimujuhid.
  
• Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks)
  
• Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad.
  

• Valitses muinasusund , austati paljusid jumalaid.
  
• Odin – jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste.
  
• Thor – vasaratega relvastatud piksejumal.
  
• Frej – viljakusejumal.
  
• Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved).
  
• Esivanemate hingede austamine – surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad).
  
• Valhalla – lahingus langenud sõdalaste surnuteriik , kus sõditakse ja pidutsetakse.
  
• Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus.
  
• Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine – kaupmehed ja misjonärid.
  

• Ruunikiri – viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest.
  
• Ruunikivid – haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest).
  
• Saagad – suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil (“Vanem Edda ” – islandi eepos )
  
• Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised .
  

• Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita.
  
• Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud.
  
• Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis.
  
• Sõdalastest kaupmehed – ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha.
  
• Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti.
  
• Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves (“jalaraiuja”)
  

• Inglismaa ja Frangi riigi alad.
  
• Itaalia, Hispaania, Portugal.
  
• Mööda jõgesid tungiti kaugele sisemaale, kus rööviti linnu (nt 846.a. Pariisis).
  
• Frangi valitseja läänistas normanni pealikule Rollole maad, millest sai Normandia hertsogkond.
  
• Lõuna-Itaalia vallutatud alale tekkis Sitsiilia kuningriik.
  

• Läbi Venemaa sõites peeti ühendust Bütsantsiga, kus hakati ka palgasõduriteks.
  
• Viikingipealikud etendasid osa ka Vene riigi tekkeloos (varjaagidest Novgorodi ja Kiievi vürstid Rjurik ja Oleg).
  
• Bütsantsi kaudu jõuti Kreekasse ja kaubeldi ka araabiamaadega.
  

• 9. saj. jõudsid Norra viikingid Islandile, kuhu rajati üle 400 asula ja kuningas Althing – üldine esinduskogu.
  
• Erik Punane purjetas saaga kohaselt Islandilt läände ja jõudis 10. saj. lõpul Gröönimaale, mille rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks.
  

• Umbes 100.a. pKr lahkuti Uraalite kaguosast.
  
• Elama jäädi Magna Hungariasse – praeguse Baškiiria aladele.
  
• Kujunes hõimuliit (juhtiva hõimu järgi nimetavad ungarlased end madjariteks).
  
• Tegeldi karjakasvatuse ja põllundusega.
  

• Vürst Arpadi juhtimisel peeti esimesed riigipäevad.
  
• Sooritati rüüsteretki Sakis, Baieri, Prantsusmaa ja Itaalia linnadesse.
  
• Ungarlaste rüüsteretked peatas Otto I lahinguga Lechi jõel 955.a.
  
• Pärast lüüa saamist jäädi paiksemaks.
  
• Vürst Geza kutsus maale munki, kes levitasid ristiusku.
  

• Esimeseks tõeliselt kristlikuks sai Geza poeg Istvan.
  
• Istvan krooniti aastal 1000 Ungari esimeseks kuningaks, mida peetakse Ungari riigi aluseks.
  

Ristiusu kiriku kujunemine

• 1.saj.pKr esimesed kogudused apostlite poolt looduna.
  
• Koguduseliikmete lootus Kristuse naasmisele ja Jumalariigile maa peal veel nende elu ajal.
  

• Ristiusk tunnistati Roomas lubatuks Constantinus Suure poolt.
  

• Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks.
  

• Kiriku organisatsiooni põhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad.
  
• Kirik oli arvestatav kultuuri kandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse tagajad.
  

• Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad.
  
• Kiiremini levis kristlus Hispaanias ja Gallias.
  

• Nt frankide ristimine 5. saj. lõpul katoliikluse vormis.
  

• 5.saj. juhtis Iirimaal misjonäritööd piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste kaitsepühakuna.
  
• Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja koolitati misjonäre, kellest paljud suundusid mandrile misjonäritööd tegema.
  
• Lääne – Euroopas kujunesid kloostrid Püha Benedictuse reeglite alusel, kes asutas 529.a. Monte Cassino kloostri.
  
• Roomast lähtuva misjonitöö innukaimaid läbiviijaid oli sakslaste ristija Püha Bonifatius 8. sajandil.
  

• Nt eestlased ristiti 1208-1227.
  

• Leedulased ristiti 1386.
  

• Pidas kogudusele jutlust .
  
• Sooritas sakramente – kristlikke toiminguid .
  

• Pidas jutlust katedraalis – piiskoplikus peakirikus.
  
• Pühitses ametisse preestreid.
  
• Õnnistas sisse altareid ja kirikuid.
  
• Kontrollis vaimulike tegevust.
  
• Toomkapiitel – piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest.
  

• Tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsused.
  
• Jagati vaimulikele korraldusi.
  

• Maksud ja annetused, millest tähtsaim kümnis 1/10 saagist ( viljast, aia- ja karjasaadustest).
  
• Lisasissetulek maavaldustega.
  

• Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu.
  

• Vana- Testament – juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne.
  
• Uus-Testament – 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele.
  

• Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema “Jumalariigist”.
  
• Hieronymos – piiblite ladinakeelse tõlke autor.
  

• Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti.
  
• 5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks – pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks.
  
• Sakramente viis läbi preester.
  

• Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus.
  
• Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina.
  

• 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel – Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina.
  

• Tekkis 756.a. kui Frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt Kesk-Itaalias alasid ja andis need üle paavstile.
  
• Paavstile kuulus nii vaimulik kui ilmalik võim.
  
• Püsis kuni Itaalia ühendamiseni 1870.