Keskaeg (1)

KESKAEG
5saj -16 saj
Keskaeg jaguneb:

• Varakeskaeg – 5 saj-11 saj
  

On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased , norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk.
Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon . Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted ( vasalliteet ) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus , mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam . 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk.

• Kõrgkeskaeg – 11saj Iip – 14 saj
  

Killistatud.
Hakkavad ristisõjad ja pealetung , katoliiklik kiriku pea paavst hakkab oma asjade eest võitlema.
feodaaltsivilisatsioon hakkab edasi tungima . Ristisõjad. Need on suunatud jumala haua vabastamiseks. Ristisõdadeks on kuulutatud ka sõjad viimastele paganarahvastele Euroopas – baltirahvad. nad ristiusustati 13 sajandil. Kõige viimasena ristiusustati leedukad 13 saj lõpul. Pärast ristisõdu hakkab arenema kaubandus, hakatae väärtustama ülikooli haridust. Ainuke haritud seisus enne seda olid vaimulikud , hakkavad tekkima keskaegsed linnad ja üldiselt areneb kultuur. 13 sajandit kutsutakse kõrgkeskaja tippsajandiks. Kujunes välja gooti arhitektuuri (12-14 sajand). Katoliiklik maailmapilt – läbi katoliku kiriku saad sa taevariiki, maine elu on väikene osa. Tähtis on teha kõik, et pääseda taevariiki, saama palju jumalaarmu ja seeläbi saad sa taevariiki.

• Hisliskeskaeg - 15-16 saj. 16 sajandit nim vara uusajaks
  

Renessans saab alguse, rahvusriikide tekkimine, katolik kirik kaotab oma tähtsuse.
Väga sündmusterohke aeg. Hakkavad tekkima tsentraliseeritud riigid. Feodaalsuhted Inglismaal üldse ei kehtigi. Feodaalsuhted nõrgenevad. 14 saj saab alguse uus maailmavaade – humanism . Hakatakse pöörama rohkem tähelepanu inimesele endale. Inimesel on õigus elu nautida ja elust rõõmu tunda. Katolik kirik kaotab tähtsuse. Kõrgemad vaimulik, paavstid elasid patuelu, olid liiderdajad, ahned ja pillajad. Kirik ytles et ära käi minu tegude järgi vaid sõnade järgi. 15-16 saj hakkab levima ka uus stiil renessanss . Pöördutakse tagasi antiikkultuuri juurde. Antiikkultuur väärtustas inimest. Areneb teadus ja teadusega koos laieneb maailmapilt. Geotsentriline maailmapilt asendub heliotsentrilisega, millele paneb aluse Kopernikus, kes põletatakse. Tema järglane, kes ka tõestas tema teooriat ja kes jätkab tema õpetust oli Galileo Galilei. See paneb inimesi rohkem iseendasse uskuma. Maadeavastused laiendavad maailmapilti – avastatakse Ameerika. 15 saj leiutatakse trükikunst. 16 saj alguses (1517) algab ka kiriku uuenduslik liikumine. Põhja-Euroopa muutub luterlikuks. 16 saj tähistavad ususõjad, Saksamaal protestantide ja katoliiklaste vahel ususõjad. (17 saj on juba uuesaeg). 16 saj nim ka varauusajaks. Ptolemaios pani geotsentrilisele maailmavaatele aluse hellenismi perioodi esimesel sajandil
KESKAJA ÜHISKOND
Feodaaltsivilisatsioonis kujuneb välja seisuslik ühiskond
I Oratores - jutlustajad ehk vaimulikud, vaimulike seisus
II Bellatores – rüütlid, aadlid – sõdijate seisus
Privilegeeritud seisused olid esimesed kaks. Nad ei pidanud makse maksma
III Laboratores – töötegijad
Selline mudel püsib kuni 18 saj lõpuni.
SUUR RAHVASTE RÄNDAMINE
Lääne – Rooma riigi languse ja feodaaltsivlisatsiooni sünni prelüüdiks on Pax Romana – Rooma rahu lagunemine . 4 saj sai alguse suur rahvaste rändamine. Roomas oli kujunenud kaks riiki, ida- ja lääne Rooma keisririik. 4 saj kutsutakse rahvaste rändesajandiks. Suurte rahvaste rändamise põhjusteks olid:

• 4 saj on väga oluline kliima jahenemine ja see sunnib rändrahvaid otsima endale paremaid maid nii karjakasvatamiseks kui ka põlluharimiseks. Liiguti soojematele aladele
  
• Hunnide sissetung. Hunnide juht oli Attila. Hunnid olid väga head ratsutajad, hobustevaldajad ja ka Euroopa barbarhõimude jaoks väga hirmutavad.
  

451 – Katalaunia väljadel võidetakse Attila
Kõigepealt rahavad endale kuningriigi lääge gootid . Nende juht on Alarich. Ta teeb väga suurt rüüstamistööd Lääne-Rooma keisririigis. 410 rüüstab ta selle. 417 rajab ta Lääne-Gooti kuningriigi.
Järgmine kuningriik , mis Lääne-Rooma aladele tekib on vandaalide kuningriik. 476 Lääne Rooma keisriik langeb. Pärast seda tekib Ida-Gootide kuningriik. 496 tekib Frangi riik.
Frangi riigi kujunemine
Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Kuna see modustas enamuse tänapäeva Prantsusmaast, võib Frangi riigi teket ja arengut käsitleda kui teekonda ühe Rooma provintsis ajaloo lõpust Prantsusmaa ajaloo algusesse . Frangi riigil võime eristada nelja perioodi

Iseseisesva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus

Gallia Rooma provintsina ehk 1 saj II poolest eKr 3. Sajandini pKr kestnud Rooma-Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus.

Merovingide Gallia aeg 5-8 saj

Karolingide aeg 8-10 saj
Keldi -Gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud umbes kaheksakümneks alaks ehk civitas’eks, nagu roomlased neid tähistasid. Piirkonda asustas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid – on hakatud nimetama gallialasteks. Ühtset riiki neil ei tekkinud. Caesari vallutus viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse.
3 saj ilmusid frangid . Esimest korda märgitakse seda germaani hõimu rooma allikates 238.aastal. peamiseks frankide varasemat ajalugu kirjeldanud kroonikuks oli 6. Saj elanud Tours’i piiskop Gregorius , kelle järgi jagunesid frangid kaheks suureks koosluseks: saali frankides ja ripuaari frankideks. 253.aastal tungis frankide ja alemandide hõimulitt üle Gallia piiri ning 3 saj lõpuks olid frnagid asunud Reini Rooma-poolsele kaldale. 5 sajandi lõpul ja 6 saj algul, kui kuningaks oli Chlodovech Merovechi sugukonnast (481-511), kelle järgi sai nime ka Merovingide dünastia, haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla.
Frankide oluline ajaloo pöördepunkt, mis ka Chlodovech I võimu märkimisväärselt kindlustas, oli ristiusu vastuvõtmine 496.aastal. chlodovech võttis ristiusu vastu katoliikluse vormis. See andis talle hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude, burgundide ja läänegootie vastu. Oma võimu tugevdamisel ei valinud ta vahendeid ja ei pidanud kinni kokkulepetest, kuid ikka toetasid teda kõrgemad vaimulikud. Gregorius on tema kohta kirjutanud: „ Chlodovechi vaenlased langesid tema käe läbi ja ta riik laienes, sest ta süda oli avatud ja teod Jumalale meelepärased.“
Chlodovech pani 5 saj lõpul alguse Frangi kuningriigile , mille nimest tuleneb ka Prantsusmaa tänapäevane nimetus la France . Ta pani kirja saali õigused, mis kujutab endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist.
6 saj hakkas Frangi riigis kujunema 4 eri piirkonda:

Lääne- ja Loode-Gallias Neustria, keskusega Pariisis (hiljem eraldus Neustriast Akvitaania maakond)

Kirde-Gallias Austraasia, mille koosseisu kuulusid põlised frankide alad mõlemal pool Reini ja Maasi jõge.

Burgundia ,. Mis kujutas endast varasemat burgundide riigi territooriumi

Alemannia (osa praegusest Saksamaast, Ida-Prantsusmaast ja Šveitsist)
Chlodovechi riik tükeldati tema kolme poja vahel. üks neist jäi ellu ja korjas isa valdused taas kokku kuid pärast tema surma, hakkas riik lagunema.
7 saj keskpaigast algas nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Need kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid. Majaordoomuste vahel käis pidev võitlus, kuid 687. Valiti riigis ainus majaordoomud, kelleks oli Pippin Heristalist. Tema ühendas uuesti Frangi riigi. 714 sai tema järeltulijaks Karl Martell , kes loobus majaordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema valitsemisajal toimus sündmus, mida on nimetatud Prantsusmaa ajaloos pikselöögiks. Selleks oli Poitiers ’i lahing.

• Merovingide soost Clodovehc paneb aluse frangi riigile. Krahvid ja majordoomused on need ametnikud, kellele kunigavõim frangi riigis toetub.
  

Karl Martelli isa ja ta ise on võimekad ja tema poeg Pippin lühike on võimekad.

• 496 algusest - 843. a lõpp laguneb frangi riik see joatatakse kolmeks, läänest hakkab kujunema prantsusmaa, idast saksamaal ja kolmandast saab itaalia.
  

Frangi riik karolingide ajal
Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768), kindlakäeline ja ettenägelik valitseja. Võitnud frangi kõrgvaimulike poolehoiu, suunas ta pilgu Rooma poole, kus asus paavst , katoliku kiriku pea. Tugeva valitseja toetus oli paavstile hädavajalik ja Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. 754.ja 756 aastal korraldas ta kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkiski Paavstiriik ehk Kirikuriik . Kõigi paavst.
Pippin Lühikese järeltulijaks oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur (768-814), kelle järgi dünastia ka nime sai. Ta oli raudse rusikaga valitseja. Ühelt poolt oli Karl Suures ühendatud geniaalne väejuht ning kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, teisalt võib tema arvele panna tervete rahvaste hävitamise ja ta jäi kuni elu lõpuni kirjaoskamatuks. Võimule saades, hakkas ta kohe oma maid laiendama. Ta võttis endale pähe panna Itaalia valitseja raudkrooni.
Feodaaltsivilisatsioon
Varakeskajal on feodaaltsivilisatsioon kaitseseisundis, habras , haavatav. Rünnakud, mis teda tabavad on: 1) esimene tuleb islami maade poolt. Katoliiklus
Viikingid
Viikingretked saavad alguse 8-11 saj. Viikingiteks kutsutakse norralasi, rootlasi ja taanlasi. Seal ei ole välja kujunenud riiklust. Nad hakkavad rändama, rüüstama ja röövime Euroopa rannikualasid, sest maa oli Skandinaavias kidur ja ei andnud piisavalt toitu ja röövimisega saadi puuduv osa. Avastati uusi maid. Nad olid osavad meresõitjad, retkesid viikinglaevadega, millel oli üks nelinurkne puri ja aerutajateks olid sõjamehed, kes oma kilbid panid laevade poordide peale. Viikingite retkeid jaotatakse ida- ja lääneteeks. Lääneteed kasutasid normannid , kelleks oli taanlased ja norralased. Vallutasid ka Inglismaa, asustasid Islandi, jõudsid Gröönimaale. 1000 aastal jõudisd nad ka Ameerikasse. Frangi riik oli väga raskes olukorras. Normannide rüüsteretki peeti katkuga sarnaseks, sest lisaks röövimisele ja põletamisele ahistasid nad ka kohalikke inimesi. Idateed kasutasid peamiselt rootslased ja neid kutsuti variaagideks. Nemad oli rahumeelsemad viikingid. Põhitegevuseks oli kauplemine ja sõjaliste teenste osutamine, mitte rüüstamine. Sõdalastena olid nad palgatud ka Venemaa teenistusse. Ühte tuntumat kaubateed tuntakse kui teed variaagide juurest kreeklasteni.
10 saj hakkavad viikingretked juba lõppema, sest viikingid võtavad vastu ristiusu. Skandinaaviasse tekib teine on Norra riik, kõige esimesena tekib Taani riik ja ka Rootsi riik. 11 saj on nad kõik maha rahunenud, aga siis muutuvad aktiivseks teine osa Ida-viikingitest ja 11 saj tungivad nad Rootsi Sigtunasse ja põletavad maatasa. Nad röövivad Läänemerel. Eestlased, liivlased ja leedulased on viimased paganarahvad ja need ristiusustatakse 13 saj alguses ristisõdadega.
Viikingite kultuur
Ruunikivid – surnute mälestuseks kodumaal püstitati ruunikivi ,kus oli kirjas, kus ta oli langenud. Nad uskusid oma taevajumalat- kangelaseepos – „Vanem Edda “. Taani kuningas Knut ja Norra kuningas Olaf aitasid ristiusku levitada. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis. Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all.
VanaVeneriigis võetakse vastu ristiusk ehk 928. ehk siis C M. L XXX. VIII – vürst Vladimiri poolt Bütsantsist, seega on kiriku hierarhia ja tõekspidamised pärit Bütsantsi ehk Ida-Rooma ehk Ida-Katoliku kirikust.
Suurbritannia rahvaste kujunemine
2 at eKr. Inglismaal on põhilised keldid . Inglismaa muutub 1 saj pKr Rooma provintsiks. Piirialadele rajatakse võimsad kindlistused. Pärast Rooma riigi langemist unustatakse Roomna kultuur. Risitiusuga ollakse tutvutud aga see ka ununeb. 5,6 saj rändavad sisse anglid , saksid, ja jüütid. Nad saavad domineerima. Enamus kelte assimileerub anglide ja saksidega ja keldid jäävad püsima Iirimaale. 7 saj on kujunenud hulgaliselt väikseid anglosakside kuningriike. Tähtsamad kuningriigid on: Essex, Sussex, Wessex, Kent , Mercia. Kord tõuseb üks esile, kord teine. Wessex tõuseb kõige tähtsamaks kuningriigiks. Kuningas Egbert ühendab Inglismaa 829.a ühtseks riigiks. Riik saab nimetuse Inglismaa. Ühinemine oli vajalik, sest talupoegade pärisorjastamine oli vaja lõpule viia ja välisoht oli päris suur, sest Inglismaad ründavad normannid. Inglismaa tähtsamaid kuningaid, kes valitseb 871-900 oli Alfred Suur. Ta võitleb normannide vastu väga jõudsalt. Taanlaste pealetung pannakse seisma. 9 saj saab üldiselt rahu maa peale, aga probleemid jäävad ja 10 saj algavad taanlaste retked uuesti. Knut vallutab Inglismaa. Inglismaa jagati kaheks. Edela-Inglismaa jäi taanlastele ja suurem osa Inglismaast jäi vabaks. 10 saj algavad uuesti nees retked. Kui sureb viimane anglo-saksi soost valitseja (Edvard Usutunnistaja) siis Normandia hertsog esitab nõuduse inglise troonile.
Hastingsi lahing 1066. Seda loetakse Normandia vallutuseks ja troonile saab William I. Tema valitsemisajast: ta oli väga tugev valitseja.
„Domestay Book“ – viimse kohtupäeva raamat. Majapidamisraamat. Inglise kuninga käsud on sinna kirja pandud.
„Bayeux vaip “ – sisaldab üksikasjalikult Hastingi lahingut.
Araabia ja muhamedlik usk
570 sünnib Muhamed. Iga hõim usub ja kummardab ainult oma hõimu jumalaid. Arabaaia poolsaarel on tuntud kaubalinn – Meka . Meka kaupmehed olid heades sidemetes Vahemere idaosas olevate riikidega. 622. Algab Araabia ajaarvamine . Enamus araabia võime võtavad islami omaks ja nii luuakse araabia kalifaat . Kaliif – valitseb kalifaat. Kuningal on ilmalik võim, kaliifil on nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Kaliifideks saavad esialgu Muhamedi järglased. Islami põhimõttesd: 5 sammast

• Tunnistatakse ainult ühte jumalat – allah
  
• 5 korda päevas palvetamine
  
• Vaestele toetuse maksmine – zakat
  
• Ramadami kuu
  
• Palverännak Mekasse
  

Islam tekkis araablaste hulgas raskel ajal. Islam on välja kasvanud judaismist ja kristlusest .
Islam teki bseetõttu,et ühendada araabia võimud, kes sõdivad ühe jumala v kultuse alla, ühendab arbaaia võimud. Araabia kisklevad võimud olid ühendatud juba muhamedi eluajal.
Alguses valiti 4 esiemst kaliifi , hiljem hakati muhamedi perekonnast neid valima . Muhamedi perekonnaliikmed on võimul järgemööda .
Islamit hakatakse levitama sõjalisel teel, ja ühendadatakse araabia kalifeedi alla nii pärslased, väike aasta alad, kõik need alad ,kus ei ole veel kujunenud ühe jumala religiooni.Islami kultuur oli kõrgem kultuur, hellenistlik kultuur kandub edasi. Ka bütsantsi territooriumilt. Islami arhitektuur ja kunst on väga kõrgel tasemel samuti ka ülikoolid, medresed – need olid üsnaselt levinud, maade uurimine , geograafia, kirjandus, arstiteadus , meditsiin.
Feodaalsuhete kujunemine.
Feodaaltsivilisatsiooni tunnuseks on vasalliteet ehk läänikord ehk feodaalsuhted
Feodaalsuhete pandi alus 8 saj Frangi riigis. Vara-Keskajal valitses naturaalmajandus – ise toodan , ise tarbin
Karl Martell pani aluse ratsaväele. Benefiits on maavaldus , mis ei olnud päritav. Eluks ajaks kasutamiseks ja vastutasuks nõudis sõjaväes teenimist . Lään ilma talupoegadeta oli täiesti kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall . Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks. Kuninga otsestest vasallidest kujunevad suurfeodaalid : hertsogid , krahvid, vürstid, grandid, parunid . Kuidas saada aru, et tegemist on aadliku tiitliga? Suurfeodaalidel olid nii suured maavaldused, et nad said omakorda läänistada. Väikefeodaalid on rüütlid, junkrud, hidalgod. Lääni üleandmine ja vasallitruuduse vandumine – investituur – sümboolne akt, kus senjöör annab vasallile lääni ja sõlmitakse leping, vastastikused kohustused. Kui üks pool ei täida kohustust, leping kaotab kehtivuse. Leping on isikuline – minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Kuningas on kõrg-Keskaja alguses kõige väiksema maa-alaga. Tema maad kutsutakse domeeniks. Benefiits areneb välja feoodiks, mis on pärandatav valdus, isalt pojalt, aga endiselt on maa senjööri oma ja pojaga uuendatakse vasallisidemed, viiakse läbi uus investituut.
Kujunevad välja mõisahärrus ja rendihärrus. Lääne-Euroopa kujuneb välja rendihärrus. Kogu lään ehk maavaldus on välja jaoutatud talupoegadele. Talupoeg on isiklikult vaba. Ta võib oma talust loobuda , linna minna ja teise feodaali valduses talu pidama hakata. Kõik maksud on seotud maaga. Mõisahärrus oli ida pool. Eestis oli ka mõisahärrus. St et feodaali maavaldus oli jaotatud kaheks. Osa oli jaoutatud välja talupoegadele ja feodaal loob ka oma majapidamise ehk mõisa. Talupoja maksud on teoorjus mõisapõllul. Tasuks maa kasutamise eest peab ta tegema teotööd mõisapõllul. Kujuneb välja pärisorjus ja teotööd. Alloodi puhul feodaalsuhted ei kehtinud.
Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine
Lääne-Euroopa keskeaegne kirik oli katoliiklik (kr.k katholiloks –üleüldine: vastandina sektanlusele ja ketserlusele). Esimesi kristlikke krsitlikke kogudusi lõid apostlid 1 saj pKr. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga 313. 381 aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Hispaanias ja Gallias (Prantsusmaal) levis ristiusk kiiremini, sest nad kuulusid sellel ajal Rooma koosseisu. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess, ning kulges sageli vallutuste käigus, suurt osa etendasid misjonärid (lad k. Missio-lähetus). Iirimaal kulges ristiusustamine ainsana rahulikult , kus misjonitööd juhtis piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste kaitsepühakuna. Rajas rohkelt kloostreid ning koolitas misjonäre. Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid oli saklaste ristija Püha Bonifatius ( 680-754). Viimasena ristiusustati leedulased 1386 aastal.
Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine.
Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Esimeseks Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Ta oli Galilea kalur, kellest sai Kristuse lemmikjünger. Suurem osa vaimulikkonnast kogunes linna, sest seal oli enamus kirikutest. Linnas asus ka see jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool – kateeder , millest on tulnud piiskopikiriku nimetus katedraal . Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade etteotsa peapiiskopid. Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke, kes olid kantud selle linna vaimlikkonna nimekirja – kaanonisse. Hiljem moodustasid kaanonikud piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu – toomakapiitli, mis koosnes tavaliselt 12 kanoonikust.
KORDAMINE
Keskaja periodiseering ( kogu keskaja perioodi)ja feodaalühiskonna üldiseloomustus..katoliiklus ja vasalliteet - tunnused. Kujunesid seisused: vaimulikud, feodaalid , talupojad.
Millal ja miks algas suur rahavste rändamine ja esimesed barbarite kuningriigid
Frangi riigi tekimine, merovingid ja karolingid
Feodaalsuhete kujunemine
Islami teke ja Araabia kalifaadi kujunemine ja islami kultuur
Viikingid ja viikingaeg
Ida rooma keisririik ehk Bütsants ja püsimajäämise põhjused
Ristiusu kujunemine
Feodaalne majandamissüsteem
M L IV 1054
D-500
C-100
M. LX. VI