Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) kirikuisad kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur I paavst, kes võttis kasutusele tiitli Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi
· Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones,
hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj Liivi sõda Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel
Keskaja mõiste juurdlus nn valgustusajal.mõiste on halvustava tähendusega, sest tähendab pimedat ajajärku. Kuid praeguseks peetakse seda perioodi tsivilisatsiooni seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks. Enamasti peetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamist 476 aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele humanistid. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajaloo periood. See 1000- aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg oli mitmetahuline nagu tänapäevgi. Arenes kultuur pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. b) Keskaja piiritlemine Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon. Piirid tunnused Lääne- ja Lõuna-Euroopa (mujal algas 1
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma l
ning ilukirjandust, ning antiikkirjandust.Ümberkirjutamistööd tegid mungad -skriptooriumis.Kloostrielanike toidu ja riietuse erinevused sõltusid samuti ordust.Tavaliselt oli munkadel ja nunnadel üks või kaks õhemat riiet suveks ja üks või kaks paksemat rüüd talveks.Ordureeglist olenemata magati kas üksikongis või ühises magamisruumis- dormitooriumis. 13.Suhtumine sõjapidamisse kõrgkeskajal. Rekonkista käik ja tulemused -Kahtlemata oli keskaeg sõdaderohke ajajärk ja lahinguid peeti palju,aga nendes osalenud rüütlite ja ka langenute arv jäi enamasti väikeseks. Keskajal muutusid relvad ja nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni.Sõdimine,turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi- feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus.Sellepärast pöörati relvadele eriti suurt tähelepanu. Rekonkista- Bürenee ps. tagasi vallutamine araablastelt.Muutus suhtumine sõtta.Majanduslikkudel eesmärkidel mõistis kirik sõjapidamise hukka
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsioon. Katoliiklus - va
Kõik kommentaarid