10 klassi eestikeel ja ka kirjandus (3)

Q: Millised grammatilised väljendusviisid keeles eksisteerivad?

Vastus leiad õppematerjalist: 10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

Q: Mida tähendab analüütiline väljendusviis?

Vastus leiad õppematerjalist: 10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

Q: Kui esineb siis kuidas?

Vastus leiad õppematerjalist: 10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

Q: Mida tähendab flektiivne väljendusviis näide?

Vastus leiad õppematerjalist: 10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

Q: Millest räägivad Ilias" ja Odüsseia"?

Vastus leiad õppematerjalist: 10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

Q: Mis vormis on kirjutatud need eeposed?

Vastus leiad õppematerjalist: 10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

Q: Mida tead eeposte autorist?

Vastus leiad õppematerjalist: 10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

Q: Millest kujunes välja koorimeelika ja nimeta alaliigid?

Vastus leiad õppematerjalist: 10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

3 HALB

Esitatud küsimused

Millised grammatilised väljendusviisid keeles eksisteerivad?
Mida tähendab analüütiline väljendusviis?
Kui esineb siis kuidas?
Mida tähendab flektiivne väljendusviis näide?
Millest räägivad Ilias" ja Odüsseia"?
Mis vormis on kirjutatud need eeposed?
Mida tead eeposte autorist?
Millest kujunes välja koorimeelika ja nimeta alaliigid?

Aglutinatsioon ja tüvevaheldus
Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud.
Ema+de-+e
Maga+si+n
Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve.
Jõgi – jõe – jõkke
Pada – paja – patta
Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju.
Võõrsõnade õigekiri

Aktsepteerima – leppima, heaks kiitma, tunnistama
Annulleerima - tühistama
Millennium – aastatuhat
Blankett – ametliku paberi vorm
Dotatsioon – toetus
Duplikaat – teine koopia
Efekt – mõju
Portfoolio – loova isiku tööde mapp
Koefitsient – tegur kordaja
Kompetentne – asjatundlik
Konfidentsiaalne – salajane
Konstateerima – nentima
Korrumpeerunud – ära ostetud
Taotles revanši – võitu taotlema
Kotlet – söök lihasöök
Surfama internetis – interneti uurima
Totaalne – täielik
Abonement – ettetellimus
Professionaalne – oma ala spetsialist
Assotsieeruma – seostuma
Sümpoosion – teadlaste kokkutulek ehk joomapidu
šatäänid juuksed – keskmise tumedusega
Metalne hääl -
Rüütellik käitumine -
Prantsuspärane -
Teemantidega -
Kulllane -
Potentsiaal -
Pretsiižsed - auväärne
Priviligeeritud - eelistatud
Multimeedia - tehnika
Etikett - kombed
Skaneerima -
Sovetlik - nõukogulik
Tendents – suund
Fokuseerima -
Mahhinatsioon – sobing, riugas
Konstruktsioon -
Kondenspiim -
Litsentseerima – litsentsi hankima
Modernne - kaasaegne
Uue turuniši – turu ava
Pretsedent - juhtum
Söön borši – punasest peedist tehtud suppi
Õele blufi – loba
Atašee – madalaima ametiastme diplomaat
Autentne allikas – ehtne tõene
Šerif – ment
Maneež – ratsutaemis rada
Arahhis - pähklisort
Mõttetu ootamine -
Järelvalve -
Ohtlikke inimesi -
Jumalakartlikkuse väljendamine -

Suur ja väike algustäht

Läbiv suur algustäht
Isikute olendite nimed – nt: Ivan Julm, Peeter Esimene
Pinnavormid, ehitised, taevakehad, tähtkujud - nt: Suur Munamägi, Kolm Õde, Suur Vanker, Ambur
Riiginimed - nt: Rootsi Kuningriik
Sõidukite nimed - nt: purjekas Terav Nool .
Ajalehed, ajakirjad - nt: Eesti Naine, Pere ja Kodu, Eesti Ekspress
Asutused, ettevõtted, organisatsioonid - NB! Kui nimi on poolik, on väike algustäht
Autasud (v.a liiginimed)
Üritustele väljamõeldud nimed- nt: Valge Daami päevad.

Esi suur täht
Ajaloo sündmused – nt: Esimene maailmasõda, Madisepäeva lahing NB! Läbiva suure tähega kirjutatakse : Suur Pauk , Verine Pühapäev, Punane Reede.
Teosed, filmid, teatrietendused , maalid skultuurid jne. nt: „Tõde ja õigus“, „Kolm Õde“
Saatesarjad - nt: „ Aktuaalne kaamera “
Taimesortide aretatud nimed – nt: „jõgeva piklik“
Mängudele mõeldud nimed.

Väike täht
Keeled, keelkonnad
Rahvused , hõimud
Üritused, sündmused
Pühad, tähtpäevad
Teete, liigi nimed
Ameti nimed, asutused
Sumerid
Sumerite Kirjandus
Sumerit kirjandusega algab maailma kirjanduse ajalugu. Nende kirjanduse alla kuuluvad: hümnid, eeposed , palved, nutulaulud ja vanasõnad. Vanasõnad on kõige vanemad kirjanduse šaanrid. Vanasõnad väljendavad sumerite tõekspidamisi ja nende rahvatarkust. Nii mõnedki vanasõnad on ühes või teises sõnastuses kasutuses tänapäevalgi. Nt: sattus vihma käest räästa alla. Kellele on määratud rippuda võllas see ei upu vees. Sõprus kestab päeva, sugulus igavesti.
Sumerite luuletused on säilinud väikeste katkenditena ja tihti ainult ka pealkirjadena. Sumeritelt pärineb ka teadaolevalt ka kõige vanem armastus luuletus , mis on pühendatud kuningas Šusin ja kannab pealkirja „Armastus Laul“. Sumerite hümnid on ülistuslaulud jumalatele. Eelkõige räägivad need inimese jõuetusest loodusjõudude suhtes. Hümnid ülistavad ka tänapäevalgi kehtivaid moraalinõudeid ning inimlikke väärtusi nagu ausus ja õigus ja headus jne.
Sumeriti eeposed räägivad peamiselt jumalate ja pooljumalate kangelastegudest, üllatavalt palju on ka palju sarnaseid jooni piibliga. Oluline kirjandus šarn on nutulaul , need räägivad enamasti nende linnade hävingust ja suurim nende „Nutulaul Uri ärahävitamise“ puhul. Suurim on ta mahult 450 salmi ja kui kunstilise väärtuse poolelt. Räägib jumalatest hüljatud linnast mida tabas õudne saatus kus tapeti kõik maha.
Sumerite kirjandusest rääkides ei saa mööda minna kohtu protokollidest, mis aitavad mõista sumerite elu. Protokollid kandsid siukesi pealkirju nagu: Temalt varastati lehm. Võttis riided laenuks ja ei toonud tagasi. Kohtu all kahe palmi pärast.
Sumerite maailmapilt
Taevas (3), taevane ookean, maine ookean, taevavall, maise ookeani sügavus ja põhi, maa(ülemine maa), maa(allmaariik), õhtu(lääs) loojangu mäed, hommik(ida). Tõusu mõed, sellise müüri ja palee surnuteriik
Sisse juhtaus renessanssi
Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest renaissance - taassünd. Laiemas mõttes tähendab rs uute väärtuste ja uue mõtteviisi tekkimist. Sellel ajal tõusis uuesti ausisse antiikkunst. Oluliseks peeti ka loodus teadusi. Alguse sai renessanss Itaalias 14. sajand ja sealt laienes see edasi teistesse euroopa riikidesse. Oluliseks peeti humanismi . Ja neid teadlasi kunstnikke ja kirjanike ja filosoofe kes siis väärtustasid inimest ja võitlesid inimeste vabaduse eest – humanistid. Inimest püüti vabastada kiriku tohmadest mis püüdsid inimese vaimu orjastada. Humanistide arvates pidi inimene olema nii vaimselt kui ka füüsiliselt vaba. Renessanss soodustas ka teaduste arengut. Väga oluline samm oli trükikunsti leiutamine. Johan Guttenberg leiutas kirjakunsti. 1440 . ja tänu sellele ei olnud raamat nii haruldane nähtus. Renessanssi aja vaimuinimesed lagunesid kahte: ühed kes ühistasid maiseid rõõme ja maised naudinguid ja sinna kuulub Boccaccio , Rabelais . Teised aga pidasid maiseid naudingud liiga madalaks ja selleasemel tahtsid taevarõõmu ja puhast armastust, näiteks Dante , Petrarca . Renessansil olid ka omad negatiivsed küljed vabanes saamahimu. Mis viis Ameerikas põlisrahvaste hävitamiseni. Sisemised vastuolud viisid renessanssi kriisini ja tekkisid uued
kunstivoolud, uus mõtteviis ja tuli barokk .
Dante Alighieri

Dante oli üleminekuaja luuletaja kes oli keskajas viimane ja uusajas esimene.

Ta on pärit Firenze vanast aadlisuguvõsast.

Dante suri Ravennes.

Dante nimetas oma teoseid komöödiateks.

Ta oli paganluses.

Dante iseloomustas kõike värvides.

Tema jaoks olid v2ga h2tsad numbrid .

Esimene inimene kes pidas Dante kohta loenguid oli Giovanni Boccaccio.

Dante kirjutised on mõjutanud ka itaalia ühtse kirjakeele kujunemist

tema kirjanduslik järeltulija oli Petrarce.

kirjutas itaalia keeles

Allegoolirine poeem (mõistukõne)

peategelast saadab dante lemmikluuletaja vergilus

jumelik komöödia sisaldab müstilisi nägemusi mille kaudu dande kritiseerib tolleaja kriitilist elu.

dante vihkab konkreetseid tegelasi. Kes kasutasid oma võimu kurjasti.
Rõhk ja välde
Rõhk ja välde
Eesti keeles on rõhk tavaliselt esimesel silbil , teine silp on tavaliselt rõhuta silp, kolmas silp on kaasrõhuline, neljas rõhuta jne
Võõrsõnades võib rõhk olla ka mujal.
Eesti keeles on kolm väldet – see tähendab, et häälikuid saab hääldada lühikeselt pikalt ja ülipikalt.
Välde määratakse sõna sisehäälikutes
Sisehäälikud on rõhulise silbi (1 silp enamjaolt) täishäälikust kuni järgmise silbi täishäälikuni (nt: reegel – Ree | gel
Rõhk ja välde
Eesti keeles on tavaliselt rõhk esimesel silbil, teine silp on tavaliselt rõhuta, kolmas silp on kaasrõhiline, neljas rõhuta jne. Võõrsõnadas võib rõhk olla ka mujal.
Eesti keeles on kolm väldet, see tähendab, et hääilkuid saab hääldada lühikeselt, pikalt ja ülipikalt:

Sisehäälikute hulgas ei ole häälikuühendit, kõik tähed on ühekordsed, sulghäälikutest g, b, d. Nt. tibu, ema, oda, sajab, kana.

Sisehäälikute hulgas on mõni häälik topelt või on häälikuühend ja sulghäälikutest k, p, t. Sisehäälikud hääldatakse pikalt. Nt. sammal, korsten , oinas, lukud.

Sisehäälikute hulgas on häälikuühend või on mõni häälik topelt, sulghäälikutest kk, pp, tt. NB! Sisehäälikuid hääldatakse ülipikalt. Nt. tahvel, prõmmima, kompvek. NB! Kõik ühesilbilised sõnad on kolmandas vältes.
Välde määratakse sõna sisehäälikutes. Sisehäälikud on rõhulise silbi (esimene silp) täishäälikust kuni järgmise silbi täishäälikuni.
Harjutus! Määra sõnade välde.
Viiul - 1
Fantaseerima- 3
Poleemika - 3
Tubli- 2
Pargib- 2
Tiksuma- 3
Padi - 1
Lahja- 2
Laud- 3
Loojuma- 3
Vari- 1
Kelder- 2
Harjutus 22 lk 66
Teadsin - 3
Seda - 1
Kuurorti - 3
Oma - 1
Noorusajast – 3, 1
Tema - 1
Kuulus - 3
Nimi - 1
Oli - 1
Ahvatlenud - 2
Mind - 3
Reisile - 2
Sõitsin - 3
Rongiga - 2
Kohale - 1
Imetlesin - 1
Suurt - 3
Sõjaeelset – 1, 3
Maja - 1
Väljast - 2
Sisse- 3
Mind - 3
Keegi - 3
Ei - 3
Kutsunud - 3
Maja - 1
Taga - 1
Oli - 1
Avar - 1
Pakk - 3
Milles - 2
Lookles - 3
Oja - 1
Iga - 1
Paarikümne – 2, 3
Meetri - 3
Järel - 1
Viis – 3
Sellest - 2
Üle - 1
Romantiline - 2
Sillake – 2
Harjutus 24 lk 66
Ammune – 2
Päike – 3
Peened – 2
Kääbus – 2
Kuulus – 3
Otsus – 2
Soodus – 3 või 2
Lurjus – 2
Ollus – 2
Korsten – 3
Õine – 3
Äsjane – 2
Palju – 2
Uudis – 2
Jäine – 3
Praegune – 3
Pärlid – 3
Aula – 2
Soine – 3
Rooma kirjandus hentult
Julius Ceasar – tuntud kui väejuht ja riigitegelane (100-44 eKr), kuid temalt on säilinud ka kaks ajaloolist teost - “Märkmeid Gallia sõjast”, “Märkmeid kodusõjast”.
Petronius - “Satiricon” - tema teost võib pidada seiklusromaani eelkäijaks.
Kreeka- Rooma teater.
Kreeka teater
Rooma teater
Erinevused:
* Näitlejad olid au sees, * teatrid ehitati mäekülgedele, * selgitajaks oli koor, *vähe dekoratsioone, * eelistati tragöödiaid
* Näitleja elukutset põlati, *teatrid ehitati lauskmaadele, * koor kadus , *palju dekoratsioone, *eelistati komöödiaid
Sarnasused:
Pidustuste jaoks, mängiti kreeka müüte, ainult mehed
-||-
Rooma luule.
Nii nagu proosa, langes luule õitseng kuldsesse ajajärku. Tuntumad luuletajad olid Vergilius , Horatius ja Ovidius.

Vergilius oli tuntuim ja armastatuim. Ta on ka rooma eepose “ Aeneis ” autor. Eepos on luulevormis ja koosneb 12 laulust.
Horatius on teatud kui oodide autor – ood on ülistuslaul elurõõmule, armastusele, loodusele sõprusele (kõigele ilusale), meeleolult hästi positiivne. Kirjutas ta ka läkitusti(epistel), milles ta käsitleb moraali ja filosoofia probleeme, mis on koondatud ühte teosesse - “ Luulekunst ”.
Ovidiuse luule jaguneb kolme perioodi – 1. periood – varajane armastusluule, mänglev ja kerge lugeda, “Amores” ( Armastuslaulud ), 2. periood – mütoloogiline luule, peoteos on “Metamorfoos”, teose aluseks on kreeka mütoloogia. 3.periood – (pagendusaastad)kurb, sest saadeti maalt välja, kuna tekkisid erimeelsused riigijuhtidega. Luule räägib üksindusest ja kaebab lootusetu elu üle. “Kirjad Musta mere ääres”. Ovidiuse luule on sisult sügavam, hiilgab oma vormilise sisu poolest.

Rooma kirjandus mina
Rooma kirjandus
Rooma kirjanduse alguseks nimetatakse 4.-3. sajandit eKr. Kuni Rooma riigi lagunemiseni 476 pKr. Rooma kirjandust jaotatakse viieks perioodiks :

Vanim ajajärk

Kreeka eeskujude jäljendamine

Rooma kirjanduse kuldne ajajärk

Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk

Rooma kirjanduse vaskne ajajärk
Roomlased võtsid paljuski üle Kreeka kultuurile omaseid jooni. Põhiliselt levis see Kreeka sõjavangide kaudu, kes müüdi rikastesse Rooma peredesse orjadeks ning kes töötasid tihtipeale koduõpetajatena. Üks selline oli Livius Andronicus. Tema tõlkis Kreeka eepose ,,Odüsseia“ ladina keelde. Seda võibki pidada vanimaks Rooma kirjanduse teoseks. Rooma kirjandus ei ole ainult Kreeka eeskujude jäljendamine. Palju on kõrgväärtuslikke originaalset kirjandust ka nende endi loodud, eriti proosa kirjanduses. Rooma kirjanduse põhižanrid on:

Eepos

Komöödia

Luule
Rooma teater
Roomlased eelistasid vastupidiselt kreeklastele komöödiat. Teatri roll oli eelkõige rahvast lõbustada. Näidendite sisu võeti tihtipeale Kreeka müütidest. Roomlased kaotasid ka koori. Tuntumad Rooma komöödiakirjanikud on: Plautus- tema tegevus langeb kolmanda sajandi lõppu ja teise sajandi algusse eKr. Eluloolised andmed on väga kasinad ja ebatäpsed, kuid temalt on säilinud 21 komöödiat. Plautuse komöödiad võib jagada kaheks:

Koomilised jandid- kasutab jämekoomilise võtteid, eesmärk iga hinna eest publikut naerutada. Nt. ,,Hooplev sõjamees“

Karakter komöödiad- huumor põhineb naljakatel tegelaskujudel. Nt. ,,Pseudolus“
Terentius - elas teisel sajandil eKr. On Kartaagost pärit ori, kes sai tänu oma isanda soosingule hea hariduse. Terentiuse komöödiad erinevad Plautuse omadest nii sisult kui ka vormilt. Neid võib pidada elegantsemateks, haritumale publikule mõeldud. Ei ole nii mahlaka keelekasutusega ning nõuavad publikult rohkem kaasa mõtlemist. Tema kõige tuntum komöödia on ,,Vennad“.
Tragöödia oli Roomas suhteliselt tagasihoidlikult esindatud . Tuntuim autor on Seneca , kelle tegutsemine langeb hõbedasse ajajärku (ajaarvamise algus). Tema tragöödiad olid Kreeka ainelised, Kreeka müütidest võetud. Nt. ,, Oidipus “, ,, Medea “.
Rooma Proosa
Rooma kirjanduse kõige algupäraseim liik on proosa, mis langeb eelkõige kuldsesse ajajärku (80-40 eKr.). Varasemast Rooma ajast on tuntuim esindaja väljapaistev riigimees Marcus Cato . Teda tuntakse eelkõige kui kuulsat kõnemeest ja entsüklopeediliste teoste autorit . Samuti võitles ta liigse Kreeka leviku eest. Rooma proosat esindavad kõrgaastatel kaks väga tuntud nime: Cicero, Caecar. Cicero (106-43 eKr.) õppis õigusteadust ja filosoofiat , pidas erinevaid riigiameteid. Tänapäeval tuntakse teda eelkõige kui head kõnemeest. Tänapäevani on säilinud temalt kõnesid ja filosoofilisi teoseid. Nt. ,,Cato Vanem vanadusest “. Tema kõnesid iseloomustab teravmeelsus, rikkalikud teadmised, oskus viia kuulajat soovitud meeleollu. Tema teostest võiks veel mainida ,, Parimat liiki kõnemeestest“, ,,Kõnemehest“. Tema teosed aitavad mõista vanade roomlaste maailmavaadet .
Julius Ceasar – tuntud kui väejuht ja riigitegelane (100-44 eKr), kuid temalt on säilinud ka kaks ajaloolist teost - “Märkmeid Gallia sõjast”, “Märkmeid kodusõjast”.
Petronius - “Satiricon” - tema teost võib pidada seiklusromaani eelkäijaks.
Kreeka-Rooma teater.
Kreeka teater
Rooma teater
Erinevused:
* Näitlejad olid au sees, * teatrid ehitati mäekülgedele, * selgitajaks oli koor, *vähe dekoratsioone, * eelistati tragöödiaid
* Näitleja elukutset põlati, *teatrid ehitati lauskmaadele, * koor kadus, *palju dekoratsioone, *eelistati komöödiaid
Sarnasused:
Pidustuste jaoks, mängiti kreeka müüte, ainult mehed
-||-
Rooma luule.
Nii nagu proosa, langes luule õitseng kuldsesse ajajärku. Tuntumad luuletajad olid Vergilius, Horatius ja Ovidius.

Vergilius oli tuntuim ja armastatuim. Ta on ka rooma eepose “Aeneis” autor. Eepos on luulevormis ja koosneb 12 laulust.
Horatius on teatud kui oodide autor – ood on ülistuslaul elurõõmule, armastusele, loodusele sõprusele (kõigele ilusale), meeleolult hästi positiivne. Kirjutas ta ka läkitusti (epistel), milles ta käsitleb moraali ja filosoofia probleeme, mis on koondatud ühte teosesse - “Luulekunst”.
Ovidiuse luule jaguneb kolme perioodi – 1. periood – varajane armastusluule, mänglev ja kerge lugeda, “Amores” (Armastuslaulud), 2. periood – mütoloogiline luule, peoteos on “Metamorfoos”, teose aluseks on kreeka mütoloogia. 3.periood – (pagendusaastad)kurb, sest saadeti maalt välja, kuna tekkisid erimeelsused riigijuhtidega. Luule räägib üksindusest ja kaebab lootusetu elu üle. “Kirjad Musta mere ääres”. Ovidiuse luule on sisult sügavam, hiilgab oma vormilise sisu poolest.

Kurvameelsuse rohi
Artikli sõnum:
Oota paremat homset . Mõtle positiivselt.
Kurvaks muutub inimene, kes ei armasta mingil põhjusel iseennast.
Et inimene jõuaks armastada , on tarvis ta esmalt kindlustada toidu ja veega, toasoojaga, turvatundega.
Mida vanemaks saa naine, seda vähem on temaealisi kavalere hakkamas.
Hea inimene ei saa olla väga vaene ega kurb.
Ära kaota pinda jalge alt.
Räägi inimestega!
Keelkonnad juku
Keelkonnad.
Eesti keel kuulub uurali keelkonda .
Uurali keelkond jaguneb kaheks:

soome- ugri - permi - komi , udmurdi , volga (mari, mordva )-läänemeresoome-soome, eesti, karjala , vepsa , vadja , liivi, isuri , mordva ugri- handi , mansi , ungari.

samojeedi
Euroopas kõige suurem keelkond on indoeuroopa keelkond. Olulisemad alarühmad on germaani keeled(saksa, inglise, rootsi, taani, norra, islandi), romaani keeled(itaalia, prantsuse, kreeka, portugal ), slaavi keeled(vene, poola, slovakki, tšehhi, valgevene, ukraina ).
Ül.12
Sünnipäevaküngas-sünnipäevakink
Juuksejõuk-juuksesalk
Merevalvur-merevaht
Anumandja-nõuandja
Kassiküpsetis- kassikakk
Tulbamaja- ridamaja
Noaiva-noatera
Soolakõri-soolakurk
Kureuur- kurekell
Ül.13
Kask -kõiv
Mänd- pedakas , pedajas
Pärn- niinepuu , lõhmus
Karusmari -tikerber
Rabamurakas -kaarel
Piibeleht -maikelluke
Lepatriinu -lepalinnuke
Ööbik-õitsilind, kiriküüt
Pull -sõnn
Vaarikas -vabarn
Pohl -palukas
Jõhvikas- kuremari
Mullikas-õhvake
Uss- siug , küü
Sipelgas-kusirautsik
Talleke-voonake
Lind- sirk
Karu-ott, päts
Ül.30
Järgnema-kellegi järel käima, järele tulema .
Järgima-kellegi eeskuju järgi tegema või talitama.
Järjestama-järjekorda panema .
Järeldama- millestki tuletama loogiliselt arutledes.
Järelduma-millestki tulenema loogiliste seoste tõttu.
Juhtima -eesotsas seisma, juhiks olema.
Juhtuma-sattuma.
Juhatama-osutama, näitama, suunama.
Juhinduma-juhtnööridest või suunistest lähtuma.
Juhendama- juhtnööre andma, õpetama.
Näima-
Näitama-
Nähtuma-
Näitlema-
Näitlikustama-
Näitestama-
Näidustama-
Kümnis-
Künnis-
Kümned-
Sugema-
Soetama -
Soendama-
Sugunema-
Näide-
Nähe-
Näitus-
Näidens-
Näht-
Näidis-
Kas tegemist on homonüümide või polüseemidega. Selgita.
Vene- homonüüm
Aed- polüseem
Joon- homonüüm
Rohi- homonüüm
Sulg- polüseem
Kaste- homonüüm
Lina- polüseem
Jalg- polüseem
Leht- homonüüm
Keelkonnad
Eesti keele kuulub uurali keelkonda
Uurali keelkond
Soomeugri – permi ( komi ja udmurdi) – Ugri (handi, mansi, ungari) – volga (mari ja mordva) – läänemeresoome (soome, eesti, karjala, vepsa vadja, liivi ja isuri)
Samojeedi
Euroopas kõige suurem keelkond on indoeuroopa keelkond, olulisemad alarühmad on 1. germaani keeled (saksamaa, inglise keel, norra, taani, rootsi, islandi)
2. romaani keeled (itaalia, prantsuse, ladina, portugal, hispaania )
3. slaavi keeled (vene, poola, tsehhi , valgevene, ukraina)
Harjutus 34 lk 90 õpik
Lõuna- ja põhjaeesti peamurre|te piir kulge|b Peipsi järve|lt piki Emajõ|ge Võrtsijärve põhjatipu|le, kust see kaardu|b lõuna|sse Läti Piiri|ni Mõisaküla juures sellise|lt, et Pärnumaa rannkuala|d jää|vad kõik põhjamurde poole|le.
Harjutus: eralda tüvi, tunnus, lõpp
Lauljannasid –
Koolieelikutele –
Valetasin –
Lumeta –
Ootab –
Koristasin –
Joomata –
Vihikutelt –
Harjutasime –
Raudteedel –
Sõbralikule –
Kuldkaladena –
Lumememmed –
Oodatakse –
Ebasümpaatseks –
Sõin –
Mängimaks –
Vihikuteks –
Astmevaheldus ja muu siuke

Millised grammatilised väljendusviisid keeles eksisteerivad?

Mida tähendab analüütiline väljendusviis?

Kas eesti keeles esineb seda? Kui esineb siis kuidas?

Mida tähendab flektiivne väljendusviis + näide?

Too näiteid aglutinatiivsetest?

sünteetiline, analüütiline,

koosneb kahest või enamast sõnast.

Esineb! Oli teinud

Tüvevaheldus, muudetakse sõna tüve.

Türgi, jaapani, eesti,
Sünteetiline
Analüütiline
Tüvevaheldus(jõgi, jõe)
Täisminevik
Aglutinatsioon (pesa+de+le)
Enneminevik
flektreeriv
Aglutineeriv
Isoleerv
Keele morfoloogiline tüüp
Tüvevaheldus
Eesti keeles on 3 liiki tüvevaheldust

astmevaheldus ( laadivaheldus ja vältevaheldus)

vokaalivaheldus

kujuvaheldus (vokaallõpulise ja konsonant lõpulise tüve vaheldumine )
astmevaheldus = AV
astmevahelduse puhul muutub sõna tüvi nimisõnadel kolmes esimeses käändes ja pöördsõnadel ehk tegusõnadel kindla kõneviisi oleviku esimene pööre ( mida teeb ja mida teha).
Astmevaheldus jaguneb:

laadivaheldus LV
Laadivaheldus esineb nendes sõnades kus sulghäälik või s kaob ära või asendub teise tähega.
Pood – poe – poodi , kinnas – kinda – kinnast, lugema – loe – lugeda.

vältevaheldus VV
vältevahelduse puhul vaheldub teine ja kolmas välde ülejäänud väldete vaheldusi ei peeta VV-ks.

tüvi on ainsuse omastav ja tegusõnade puhul.

Ainsuse osastav kääne ja tegusõnadel ta tegevusnime mis vastab küsimusele mida teha.
Harjutamine
Moodusta a ja b tüvi ja määra määre sõna astmevahelduse liik.
Kreek – kreegi kreeki vv
Tuul – tuule tuult vv
Tõmbama – tõmban tõmmata lv
Vaatama – vaatan vaadata vv
Lammas – lamba lammast lv
Jõgi – jõe jõge lv
Raamat – raamatu raamatut av
Jõudma – jõuan jõuda lv
Saag –
Korjama –
Koristama –
Kallas –
Kuld –
Sada –
Viitsima –
Tahtma –
Müüma –
Uurima –
Kurk –
Kardin –
Nägu –
Laul –
Kriit –
Tv h 64
Nälg, raad, kõndima, soiguma, kargama, vähkrema, tahtma, siht, jõud, kiht
Tv h 65
Piiksuma (vv)ü, muhv (vv)a, koogama (vv) ü, oigama (lv) a, siirupine (av_), litsuma (vv)a, kuus (lv) a, kõhklema, (lv) ü, siplema (vv) ü, kärvama (vv) ü, kaun (vv)a, tõusma (vv)a, jootma (vv)a, vahuta (av_), joon (vv)a, naerma (vv)a, õnnal (lv) ü, vaevlema (vv), jõgi (lv) a, protestima (vv)a, vormima (vv)a, leelis (av_), ehmuma(av_), rulluma (av_), vallatsema(av_), salenema (av_), võrsutama (av_), vagu (lv) a, sirama (av_), tögama (av_), vöö (av_), vormistik (vv) a, tatar (vv) ü, arhiiv (vv) a, oode (vv) ü, kägu (lv) a, mesi (lv)a, taplus (Av_)
70
Lapselik vv, aadlik vv, perekondlik vv, inimlik vv, kaeblik vv, naiselik vv, usklik vv, sisalik vv,
Välte ebavaheldus
Välte ebavaheldus on sõnavälte reeglipäratu vaheldumine sõna erinevates vormides .

teatud esmavälteliselt nimisõnadel nagu tuli, meri, uni jt, III-välteline osastava ja lühikese sisseütleva vormi. Ka mõnel kujuvaheldusega esmavälteliselt verbil ( pesema , tulema) on III-vältelisi vorme:
I välde III välde
Tuli tuld
Pesema pestakse
Tulen tulnud
Pesa pessa
Muda mutta

mõned i-välteliste tegusõnadel on da-tegevusnimi ja umbisikulise tegumoe vormid II-vältelised. Ka see vaheldus kuulub välte ebavahelduse alla:
I välde
tulema

tögama – tögama – tögada – tõgada - av

karp – karbi – karpi – vv

jalg – jala – jalga – lv

jumalik – jumaliku – jumalikku – vv

pank – panga – panka - vv

väide – väite – väidet - vv

vallandama – vallandan – vallandada – av

tõmblema – tõmblen – tõmmelda – lv

jändama – jändan – jännata - lv

luine –

jooma –

lõugama –

mõrd –

kibe –

kuldama –

vald –

kondama –

varvas –

väntama –

surema –

murelik –

rõõmus –
Kanalisatsioon eesti keel
Kanalisatsioon
Mõtisklus
Põhimõtteliselt on ju asi nii, et tegelikult müüb ainult vägivald ja seks. See on ka asi mis tagab sellise televisiooni. Isiklikult arvan, et see mida me telekas näeme võib õpetada meid õpetama oma lapsi või meid endeid. Seda just sellepärast, et inimesed on ju olendid kes suudavad õppida ja ennast muuta ja seejärel saavutada eesmärgid. See on ka asi mis paneb inimesed vägivaldselt käituma. Nad arvavad et see mida nad teevad pole piisavalt hea ja siis tahavad enamat kuid neid ei panda tähele ja see muudab neid. Inimesed hakkavad käituma lollisti ja vägivallaga probleeme lahendama . Kuna juba ükskord on see asi nii läinud läheb see asi ka edasi nendelt nende lastele. Sammuti üks probleem mis on alkohol kuigi inimesed seda ise endale ei tunnista on üks kõige suuremaid vägivalla tekitamise põhjuseid alkohol. Alkohol paneb nad käituma nii lollisti ja eesti meedia kasutab seda oma kasuks ära. Kuigi nad teavad et nad ise on täpselt samasugused, aga ei tunnista seda endale. Televisiooni esimene põhimõte on see et oleks olemas jutud mida telekas rääkida ja et tuleks rohkem raha sisse. Inimesed kes töötavad televisioonis ei mõtle sellele kuidas mõjutab nende jutud ülejäänud maailma. See võib mõjuda hästi kuid võib ka mõjuda väga halvasti.
Eesti keele Fonotaktika põhijooned
Fonotaktika määrab millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised ei ole keeles lubatud.
Eesti keele fonotaktika reeglid on

eesti keeles on silbi alguses tavaliselt ainult üks kaashäälik ministeerium

ühes silbis ei tohi olla rohkem kui kakas täishäälikut maasikas

kaashäälikuühendis on helilised kaashäälikud silbituumale lähemal kui helitud kaashäälikud traktor

Eesti keeles häälikujärjend ji ei esine orji

Eesti keeles rõhututes silpides ei tohi olla pikki täishäälikuid ega täishäälikuühendeid hapuim

Eesti keeles võib rõhutus silbis esineda ainult a , e ,i, u ja o auto
Harjutus 26,27 lehekülg 76
Antiikkirjandus
Antiikkirjandus
Antiikkirjanduseks nim. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas tekkinud ja arenenud kirjandust. Vana-Kreeka kirjanduse algust tähistavad eeposed ,, Ilias “, ,,Odüsseia“. Nende autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Antiik-Kreeka on ka teatri sünnimaa. Seal tekksid tänapäevani mängitavad žanrid-tragöödia ja komöödia. Samuti on Vana-Kreeka OM-i sünnimaa. Kreeka tähestikust arenes välja hilisem ladina tähestik. Hiljem vallutasid roomlased Kreeka alad, kuid domineerima jäi Kreeka kultuur. Antiik-Kreeka kirjandust ja kultuuri jagatakse järgmistesse perioodi: arhailine(Homerose eeposed), atika (teatri teke), hellenismi ajastu(hellenistlik luule), kreeka kirjanduse rooma periood.
Eeposed.

Millest räägivad ,,Ilias“ ja ,,Odüsseia“?

Mis vormis on kirjutatud need eeposed?

Mida tead eeposte autorist?

Räägivad Trooja sõjast.

Luulevormis.

Puuduvad usaldusväärsed eluloolised andmed juba antiikajal . Nii on ennast tema kodu-või sünnilinnaks nimetanud seitse linna ning tema eluaega paigutanud eri aastasadadesse vahemikus 12.-7. sajandini eKr. Sõna homeros , mis võis olla kasutusel pärisnimena, olevat tähendanud pimedat. Traditsiooniliselt kujuletaksegi Homerost kui pimedat laulikut-ilmselt seetõttu, et tema eepose ,,Odüsseia“ tegelaste hulka kuulub pime aoid Demodokos. Pimeda raugana esineb Homeros ka enamikus antiigi kujutava kunsti teostes.
Antiikkirjanuds 2
Antiikkirjandus
Antiikkirjanduseks nim. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas tekkinud ja arenenud kirjandust. Vana-Kreeka kirjanduse algust tähistavad eeposed ,,Ilias“, ,,Odüsseia“. Nende autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Antiik-Kreeka on ka teatri sünnimaa. Seal tekksid tänapäevani mängitavad žanrid-tragöödia ja komöödia. Samuti on Vana-Kreeka OM-i sünnimaa. Kreeka tähestikust arenes välja hilisem ladina tähestik. Hiljem vallutasid roomlased Kreeka alad, kuid domineerima jäi Kreeka kultuur. Antiik-Kreeka kirjandust ja kultuuri jagatakse järgmistesse perioodi: arhailine(Homerose eeposed), atika(teatri teke), hellenismi ajastu(hellenistlik luule), kreeka kirjanduse rooma periood.
Eeposed

Millest räägivad ,,Ilias“ ja ,,Odüsseia“?

Mis vormis on kirjutatud need eeposed?

Mida tead eeposte autorist?

Räägivad Trooja sõjast.

Luulevormis.

Puuduvad usaldusväärsed eluloolised andmed juba antiikajal. Nii on ennast tema kodu-või sünnilinnaks nimetanud seitse linna ning tema eluaega paigutanud eri aastasadadesse vahemikus 12.-7. sajandini eKr. Sõna homeros, mis võis olla kasutusel pärisnimena, olevat tähendanud pimedat. Traditsiooniliselt kujuletaksegi Homerost kui pimedat laulikut-ilmselt seetõttu, et tema eepose ,,Odüsseia“ tegelaste hulka kuulub pime aoid Demodokos. Pimeda raugana esineb Homeros ka enamikus antiigi kujutava kunsti teostes.
Kreeka teater
Kreeka teatri sünniajaks loetakse 5. sajandit eKr. Etendusi hakati pidama veini-ja viljakuse jumala Dionysose auks. Kreeka teatri sümboliteks olid luude rohi ja viinapuu oks. Dionysose auks peetavaid teatri festivale nimetati dionüüsia. Kreekas tekkisid kaks põhilist draama žanri-tragöödia ja komöödia. Algselt astus Kreeka teatris näitleja kooriga dialoogi, hiljem aga näitlejate osakaal suurenes. Näidendite sisu oli võetud müütidest. Kreeka teater paiknes vabas õhus- amfiteater . Näitlejateks võisid olla Kreeka vabad kodanikud (mehed). Naiste rolle mängisid noored poisid, kellel polnud veel häälemurret olnud. Näitlejatel ei olnud erilise kostüüme, aga nad kandsid maske. Dekoratsioonidele ei pööratud erilist rõhku. Kreeklased pidasid rohkem lugu tragöödiatest, komöödiad olid rohkem lihtlabased.
Nimeta tuntumaid tragöödia ning komöödia kirjanikke ja nende näidendeid.
Aischylos (525-456 eKr)-,,Oresteia“, Aheldatud Prometheus “, ,,Pärslased“.
Sophokles (496-406 eKr)-,,Kuningas Oidipus“, ,, Antigone “.
Euripides (480-406 eKr)-,, Medeia “, ,,Hippolytos“, Elektras“.
Aristophanes (5. sajand eKr)-,, Ratsanikud “, ,, Pilved “, ,, Linnud “.
Kreeka luule ja proosa

Nimeta Kreeka luule žanrid. Iseloomusta neid lühidalt.

Nimeta monoodilise meelika esindajad/viljelejad.

Millest kujunes välja koorimeelika ja nimeta alaliigid ?

Vali üks Kreeka luuletajatest ja iseloomusta teda viie lausega.

Eleegia -kurvatooniline luuletus. Jamb-kasvas välja pilkelaulust. Meelika-jagunes monoodilseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika-sõja, armastuse, veini ja poliitika luule. Koorimeelika- kanti ette kooris lauldes ja tantsides. Epigramm-lühike luuletus, mis kannab ühte tähendust.

Alkaios, Anakreon ja Sappho.

Kujunes välja Spartas ning oli seotud mitmesuguste kultusvormidega. Alaliigid olid hümn-ülistuslaul jumalaile, ood-pidulik ülistuslaul, epiniikion -laul teatud isikute auks.

Alkaios- aristokraat , oli pärit Lesbose saarelt. Ta võttis osa poliitika elust ja kirjutas enamasti poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. Tema veinilauludes on sagedane sümpoosioni- ehk joomispeotemaatika. Ta rõhutas, et vein liidab mõttekaaslasi, kuid näitab ühtlasi kes keegi on. ,,Vein on ka tõde“, ,,Vein on inimese peegel “
Proosa
Proosa oli Vana-Kreekas suhteliselt nõrgalt arenenud. Tuntuimaks proosa esindajaks võib pidada Herodotost (ajaloo isa). Ta annab ülevaate pärsia sõdatest ja tema suurteos ,,Histooria“ koosneb üheksast raamtust.
Oluline oli retoorika ehk kõnekunst. Kõned jagunesid poliistilisteks, kohtukõnedeks ja pidulikeks kõnedeks. Eriti oluliseks sai retoorika Vana-Roomas. Kõige tuntum Vana-Kreeka filosoof oli Aristoteles . Tema peateos kannab nime ,,Poeetika“ (luulekunst). Selles teoses püüab ta määratleda kunsti põhilisi ülesandeid.
Cervantes
Hispaania renessanssi kõige kuulsaim kirjanik. Tema kaasaja võeti teda pigem kui humoorikate naljakate lugude autorit ja alles 19. sajandil hakati mõistma tema loomingu sügavamat mõtet. Ja selleks põhisõnumiks oli igikestev probleem see on siis pidev vastuolu ideaalide ja tegelikkuse vahel. Tema tegelaskujud on siis vaimukad karakterid, kes rikuvad traditsioone ja siis üks tüüpkuju oli don Qujote. Rüütel kellel on unistused kuid need lähevad metsa. Ja tema teener on lihtne talupoeg kuid terava mõistusega kes tihti aitab oma peremehe äpardustest välja. Ja teener ristis oma isa KURVA KUJU RÜÜTLIKS. Sellest teosest pärineb ka ütlus: Võitlus tuule vestlustega.
Prantsusmaa
Prantsusmaal saavutas renessanss kõrgtaseme 16. sajandi teisel poolel. Nende suurim humanist ja kirjanik oli F. Rabelais. Nooruses oli munk , tülide tõttu vahetas kloostreid, kuni loobuss täielikult mungast olemisest ning liitus humanistlike ringkondadega. Tema peateos on viieosaline „Gargaantua ja Pantagruel“ kirjutas seda pikki aastaid. Teos räägib värvikalt ja humoorikalt rahvatraditsioonidest pärit hiidudest ja nende seiklustest. Palju kasutab rahvalikku kõnepruuki. Ning oma mõtete esiletoomiseks satiiri (välja naermine ) ja protesti(kunstiline liialdus mille abil tahetakse midagi esile tuua või rõhutada).
Kirjandiõpetus
Teemade valdkonnad

Eesti ja eestlased
Eetika , moraal ja religioon
Haridus
Inimene ja inimsuhted
Inimene ja ühiskond
Keskkond ja loodushoid
Kultuur
Meedia
Rahvusvahelised suhted
Sport , harrastused ja vaba aeg

Peaks keskenduma kahele kolmele valdkonnale, mis enam huvi pakuvad ning lugema nende kohta ja koguma materjali, fakte, tsitaat, jne.
Härra de Moliere ’i elu

ta oli Komöödiakirjanik Pariisis

Sqanarell ehk Ebasarvekandija

Baeryväärsed eputised (I tõeline komöödia)

ta proovis läbilüüa draamaga, aga see kukkus läbi ( Armukade prints )

suri loomuliku surma ja maeti Saint-Josephi kalmistule, kuhu muidu maetakse enesetapjaid ja ristimata lapsi (21.02. 1679 )

oli kuninga lemmik

Võttis hästi südamesse kriitikat

esimese näidendi lõpus (Sganarelli) ei arvanud inimesed tast midagi

mängis louvre ’i lossi „Eputist“, palais- Royali teatrisaalis, kui ka oli ta rännus.

Õige nimi Jean- Baptiste Poqueliss

Oli käsitöö meistri poeg

Esimese näidendi lavastas ta 1653 aastal „arutu“

Pariisis tegi 30 lavastust

Komöödiad olid 5 vaatlusega

1643 aastal asutas ta oma näitetrupi

Liitus hiljem rändtrupiga, mis kestis üle 13 aasta

„ misantroop “ oli komöödia asemel hoopis tragöödia
Kirjandite analüüs

Sisu – tuleb valida teema valdkonnad mis teile huvi pakuvad soovitavalt 2 – 3, ning lugeda koguda materjali, antud teemade kohta.

Peaidee peab välja tulema.

Lõigud, lõik ei tohi olla v2ga pikk , 7- 9 lauset, kui lõik venib liiga pikaks 1. on see et kirjutaja j22b ühe asja ümber liiga palju keerutama 2. kaldutakse teemast kõrvale.

Kirjand peab n2itama teie silmaringi
Kirjand koosneb kolmest osast.

Sissejuhatsus

Sisu

kokkuvõte
sissejuhatus
sissejuhatused jagunevad järgmiselt:

huvilugu – otsitakse teemaga seonduv juhtum, milles autor võiks olla osaline, ning jutustatakse lühidalt

probleemi püstitamine – esitatakse probleem väitena või sõnastatakse see kysimusena.

mõiste seletamine – seletatakse pealkirjas kasutatud mõistet või mõisteid ja juhul kui nad on mitmeti mõistetavaid või raskesti mõistetav

sisujuht – antakse ülevaade teksti teemast osadest ja eesmärkidest

tsitaat – esitatakse sobiv tsitaat mis ei tohi olla liiga tuntud või liiga kulunud, lisatakse omapoolne tõlgendus kommentaarile

päevateemaline põige – tuuakse näide meediast või elust mis on seatud selle pealkirjaga.

ajalooline ülevaade – alustatakse nähtuse või probleemi juurtest ja jõutakse ülevaatega tänapäevani. Ei tohi pikaks venitada

in mediasres (kohe asja juurde) – alustatakse kohe probleemi käsitlusega
tüüpilised vead sissejuhatuses .

korratakse sõna-sõnalt pealkirja või teemat

venitatakse liiga pikaks

räägitakse ise endast mitte teemast

pealkirjas esitatud mõisteid tõlgendatakse valesti

ei tohi teha j2reldusi

liiga palju probleemküsimusi

sissejuhatus ei sobi kokku probleemiarendusega

SISSE JUHATUS PEAX OLEMA KIRJUTADUD T2IESTI LÕPUS

sissejuhatus on teie kirjandi visiitkaart
ül reedeks
kirjuta sissejuhatus
3 erinevat liiki sissejuhatus teemale
AJAKIRJANIKU ROLL JA VASTUTUS ÜHISKONNAS

17. sajand ja Hispaanias

prantsusmaa, itaalia, portugal

barrok – ebakorralise kujuga pärl (barocco)

elu kui unenägu, harmoonialt ja tasakaaluselt rahutuse, ebasüsmmeetria ja

De La Barca

17-18 sajand prantsusmaal

cogito ergo sum – „ ,õtlen, järelikult olen olemas“

kardinal richelieu

Pierre Corneille , Jean Racine

Moliere

tartuffe ehk petis , don juan , misantroop

valmikirjandus

La fontaine

luulevormis,

igav,

.DOC Laadi alla originaalfail 28 lk · .doc · 299 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

299 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Android Õppematerjali autor

Aglutinatsioon ja tüvevaheldus, Võõrsõnade õigekiri, Suur ja väike algustäht, Sumerite Kirjandus, Sisse juhtaus renessanssi, Dante Alighieri, Rõhk ja välde, Rooma kirjandus, Rooma Proosa, Keelkonnad, Astmevaheldus, Välte ebavaheldus, Eesti keele Fonotaktika põhijooned, Antiikkirjandus, Eeposed, Kreeka teater, Kreeka luule ja proosa, Proosa, Kirjandiõpetus,

Sarnased õppematerjalid

doc

Antiikkirjandus

Antiikkirjandus. Kordamine. (Vastamiseks 60 min. Esseevormis. Kolmest teemast valida kaks.) 1) Vana-Kreeka kirjanduse arengujärgud Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vana-Kreeka kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist

Kirjandus

doc

Antiikkirjanduse eksam 2011

omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana-rooma kunsti tähistamiseks. 8.saj ekr-5.saj pKr on antiikkirjanduse ajaline tähistus. Antiikkirjanduse algus on ebamäärane. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust?

Antiikkirjandus

doc

Antiikkirjandus

Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema alles 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures põhiliselt möödunud sajandite kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujudest. Paljud rooma

Antiikkirjandus

pptx

Rooma teater, Kreeka teater Power Point ÜKSIKASJALIK

Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta. Omavahel võistles 3 autorit,

Kirjandus

docx

Antiikkirjanduse konspekt

Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus. Maailmakirjandus-erinevate rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tunnustatakse. Antiikkirjandus-vana, muistne. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega.

Kirjandus

docx

Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus.

Kirjandus

doc

Kreeka Rooma

VanaKreeka kirjandus 1) Esimesed asutused Kreeka territooriumil tekkisid 2. aastatuhande alguse poolel. 2) Kreeka kirjandus jagatakse 4 perioodiks: Arhailine Klassikaline Hellenism Rooma impeerium 3) Eeposte "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks peetakse Homerost, eeposed on kirjutatud värsimõõdus, mida nim. heksameetriks.

Kirjandus

doc

Nimetu

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust?

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid