Antiikkirjandus (0)

Antiikkirjandus . Kordamine.
(Vastamiseks 60 min. Esseevormis. Kolmest teemast valida kaks.)
1) Vana-Kreeka kirjanduse arengujärgud
Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev – ei tugine teiste kirjanduste kogemusele.
Vana-Kreeka kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks:
Arhailine (kuni 5. saj algus eKr)
Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi:
1) Kirjanduseelne („Homerose- eelne ”) periood.
Suuline looming, folkloor – müüdid, muinasjutud , vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood.
2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed )
Esimesed säilinud eeposed „ Ilias ” ja „Odüsseia” – autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast.
Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos – didaktiline.
3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus.
Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg.
Atika (5. – 4. saj eKr)
Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena .
Juhtivaks kirjandusliigiks draama . Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest . Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles , Euripides ja Aischylos . Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes.
Hellenismi (330 eKr– 30 eKr)
Makedoonia Aleksandri vallutused ; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu – lühivormid eleegia ja epigramm . Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos .
Rooma (30 eKr – 400 pKr)
Kreeka mineviku kummardamine . Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos , Plutarchos ja Lukianos .
2) Platon ja Aristoteles
Platon (u 427 eKr – u 347 eKr) oli vanakreeka filosoof . Oli Aristotelese õpetaja.
Ideeõpetus. Olemas 2 maailma; üks ideede maailma, teine meeleliselt tajutavate asjade maailm, mis on kaduv . Ideede maailm aga igavene . Meeleline maailm sõltub ideede maailmast. Kehalised esemed ideede ebatäiuslikud koopiad. Koopamüüt – inimesed elavad justkui koopas , kus näevad seintel varjusid ja peavad neid tõelisteks. Ent need ideed asuvad hoopis mujal.
Õpetus ideaalsest riigist. Seal 3 seisust – valitsejad , sõjamehed ja käsitöölised. Teha õnnelikuks riik tervikuna . Ideaalses riigis kunsti vaja tsenseerida, kuna need mõjutavad otseselt inimest
Aristoteles (384 eKr – 322 eKr) oli vanakreeka filosoof. Aleksander Suure õpetaja. Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Suured teened loogikas, bioloogias, eetikas , kosmoloogias, riigiõpetuses jne.
Igal asjal mateeria ja olemus. Asja nimetuses on asja olemus. Kaks olemasolu – tegelikkus ja võimalikkus. Loomulikud asjad (taimed jne), kunstlikud (inimese poolt valmistatud asjad).
Õnneliku elu eelduseks inimese enda teatud omadused, nn loomutäius. Mõistuslik ja eetiline loomutäius. Viimane oskus valida kuldne kesktee asjade vahel, mis iseeneset pole hea ega halb. Nt nagu hirm.
Aristoteles oli heasüdamlik ja õilis.
Nende kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma.
3) Vana-Kreeka luule põhijooni
Hellenismi ajajärgul luule õitseng.
4) Vana-Kreeka teatri põhijooni
Kujunes välja Dionysosele pühendatud koorilauludest. Algul etendused ehk draamad koori ja ühe näitleja vaheline dialoog . Hiljem lisanud veel mitmeid näitlejaid, ent koorile jäi siiski keskne roll. Draamad leidsid aset päeval vabas õhus hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes näiteplats ehk orkestra , mille taga enamasti puust lavakonstruktrioon (oli taustaks). Näitlejad vaid mehed, erirollide jaoks erinevad maskid . Eriefektiks kasutati kraanataolist seadeldist. Rahastajad rikkad valitud kodanikud. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd pälvisid auhinna. Komöödiates igapäevane poliitiline elu, tragöödiad põhinesid aga tuntud mütoloogilistel süžeedel. Näitekirjanikud tuttavates tragöödiates toovad välja moraalse iva enamasti. Kreeka teatris tähtis 3 ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus.
Sellest kasvanus välja kogu maailma teater. Tragöödia Sophokles, Aischylos.
534 eKr teatri sünd, mil poeet Thespise tragöödia ettekandmine. Näiteljaks tema ise.
Skeene ja Theatron. Aischylos toob koori kõrvale 2 näitlejat.
5) Rooma kirjanduse arengujärgud
Rooma kirjandus algusest peale kirjanduslik, kuna lähtus kreeka eeskujudest.
Kirjandus jaotatakse etappidesse vastavalt kirjandusliku ladina keele arenguga.
Vanim ajajärk: kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Esimene nimepidi tuntud kirjanik Caecus. Rahvaloomingu ajajärk.
Arhailine ajajärk: Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni. Kreeka eeskujude ülevõtmine.
Kuldne ajajärk: Cicero aeg – proosa kõrgaeg; Augustuse aeg – luule kõrgaeg. Rooma kirjanduse õitseng, „kuldne ajajärk” rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastul.
Hõbedane ajajärk: epigoonlus kirjanduses.
Hiline impeeriumi ajajärk: areneb kristlik kirjandus.
6) Publius Vergilius Maro (70 eKr – 19 eKr)
Oli rooma kirjanik. Tema peateoseks peetakse eepost „ Aeneis ”. Rooma kuulsaim luuletaja.
Esimene tähtsaim teos „Bucolica”(„Karjaselaulud”). Põgenemine looduse ja armastuse keskele kodusõja ajal. Presenteerib end kui tüüpilist õpetatud poeeti . Teostes põhjalik looduse ja selle ilu kirjaldamine; looduse tundeline tajumine. Järgmine teos „Georgica”, ülistab selles põlluharija rasket tööd ja Itaalia loodust. „Aeneis” valmis mustandina ning autor seejärel suri. Autori palvele vastupidiselt teos avaldati. Koosneb 12 laulust. Võrreldes Homerosega on tema stiil lüürilis-dramaatiline. Üsna pea tema surma hakati teda klassikuks pidama; tema teostest õpiti keelt ja stiili; samuti hilisematele rooma autoritele eeskujuks.
Vergiliuse noorepõlve luuletused avaldati peale tema surma kogus „Catalepton“ („Pisiasjad“), väga võimalik, et osad luuletused sealt ei kuulugi temale.
Sügavalt mõju avaldama tollal kuulus epikuurlaste koolkond (epikuursul – filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism )
7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr – 8 eKr)
Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid , nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi , adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand – luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi.
8) Publius Ovidius Naso (43 eKr – 18 pKr)
Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik . Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Kasvas üles Rooma impeeriumi ajal. Suurem osa elust vabakutseline kirjanik. Eluajal juba populaarne luuletaja ja jõukas mees. Pani end proovile katsetades erinevaid žanreid. 50-aastaselt saadetakse pagendusse. Ta ei saanud enam kunagi Rooma naasta. Tema luuletused populaarsed renessanssi ja keskajal, seda eriti kunstnike, luuletajate jne hulgas. Kuulsaim teos „Metamorfoosid” – üle 250 rooma ja kreeka müüdi. Need kajastavad ajastute või inimeste muundumist ühest teiseks. Seda on peetud paganlikuks piibliks. Poeem „Armastuskunst”. Tema värsid voolavad ja loomulikud. Pagenduses kirjutatud luule melanhoolne , kajastades luuletaja kannatusi.
9) Valikuliselt üks (ülal nimetamata) rooma autor
Gnaeus Naevius (u 265 eKr – pärast 200 eKr)
Vanarooma luuletaja ja näitekirjanik. Pärit Kampaaniast ja osales sõdurina Esimeses Puunia sõjas. Teostest säilinud vaid fragmendid, teada üle 30 komöödia ja mõned tragöödiad. Kirjutas ajaloolistel teemadel eepose „ Bellum Punicum” („Puunia sõda”). Tema kõige õnnestunumu teos. Püüdis aktualiseerida kirjandust, rikastada teda rooma temaatikaga. Komöödiates valitses karnevalivabadus ja ta viskas nalja ja mõnitas rooma riigimehi. Rooma tingimustes osutus tema vabadus liiga suureks ja ta ei löönud läbi. Ta pandi häbipost ja aeti Roomast välja. Kontaminatsioon .

10) Piibel ja antiikkirjandus
Piibel antiikkirjanduse tähtsaim teos; selle tähtsaim mõte. Ristiusu kanoniseeritud Pühakiri.
Sõna „Piibel” kreekakeelsest sõnast biblia (tähend raamatud). Koosneb 66 „raamatust” e iseseisvast osast, mis koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. saj pKr. Algselt VT kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Iisraeli rahva ajalugu; ei ole puhtalt ajalooline. 4 suurt gruppi: seadus, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Esmalt juutide pühakiri, hiljem ka kristlaste . UT kirjutatud kreeka keeles, sest sündis hellenistlikus maailmas. 3 suurt gruppi: evangeeliumid, kirjad e epistlid, ilmutusraamat. Piibel ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele; kirjutamise aeg, määratud selle aja valitseja või mõni muu sündmus. Piibel tähtis ajalooteaduse osa. UT tähtsaim. Kogu piibli sõnum – surma ei ole. Kõigil võimalik pärida igavene elu.