Viinhape Välimuselton valge pulber. Molaarmass on 150-087 g/mol. Viinhape on ärritav ja hapu. Lahustub hästi vees. Viinhappe molekulis on kaks kristalsuskeset, mistõttu esinevad neli modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)- viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Õunhape Nagu nimigi ütleb, on tegu happega, mida on palju õuntes. Kõrge sisaldus veinis veab maitsjal näo viltu ja sunnib nentima: Haaapu… Ehk hüdroksübutaanhape. HOOCCH(OH)CH2COOH Kus neid leidub ja omadused Õunad, kirsid, vaarikad, apelsinid, maasikad, viinamarjad, nektariinid, sõstrad. Värvuseta, kristalne aine. Kasutamine Kasutatakse veinitööstuses, toiduainetele maitseaineks (E296) ja konserveerimiseks. Kosmeetika toodetes( kreemid). Hambapastad ja suuveed. Tänan kuulamast! (Küsimuste korral võtke ühendust arsti või apteekriga)
1) ................................... on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkekehade plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. 2) Ja seda raskem on teha raudkangi-meestele selgeks, missugune on ..................................... loomatapp. 3) Väljaande ajalooteemalist materjali ........................................ omaaegse tuntud karikaturisti Gori kolmikpilt nõukogude okupatsiooni kohta. 4) Tuleleekidest ja tahmast on kahjustada saanud keskuses tegutsenud kaupluste ..................................... ja kaup. 5) Munters ei olnud üksi .................................... seda küsimust otsustama ning nad leppisid kokku kohtuda Riias ja seda küsimust veel kord arutada. 6) Kell 21.56 .................................... kiirabibrigaad mehe surma ja helistas kohale Haapsalu matusebüroo ...
Ehkki see võib suurendada probleemide lahendamise efektiivsust ja võimalusi ning võib paljudes valdkondades kasulik olla, on ka palju neid, kes näevad selles ohtu riikide suveräänsusele. Aina rohkemate õiguste koondumine EL-i tasandile paneb õigustatult küsima – kuhu me suundume ning kas selleks on eelkõige liitriik? Ka Eestis on konservatiivid väitnud, et see ei ole enam sama EL, kuhu astusime ning liikmelisuse peaks uuesti üle vaatama. Peame muidugi nentima, et iroonilisel kombel peetakse ka juba eelnevalt vaadeldud Venemaa „varjatud kätt“ süüdi populistide toetamises ja nende edus. Juba pikemat aega on räägitud ka Euroopa liidu kui institutsiooni kaugusest tavainimesest ja selle toimimise liigsest keerukusest. Nimelt tihtipeale ei saa tavakodanikud aru, kuidas see organisatsioon täpsemalt töötab ning mida seal kauges Brüsselis täpsemalt tehakse. Kõik see
Prints tahab järgi uurida, kas on saanud ikka õige tuhkatriinu. J.Kruusvall „Pilvede värvid“ – Ühe rannaküla talupere lugu viimasel sõjaastal. Tavaelu sinnamaani, kuni hakkavad lähenema Nõukogude väed. Lapsed peale ühe lahkuvad kõik, kuid ema ja isa jäävad paigale. E.Vetemaa „Püha Susanna ehk meistrite kool“ - Jutustab daamist, keda tahavad lollitada kaks töömeest. Lõpuks vigastavad üksteist ning peavad nentima, et kurjus hävitab iseennast. Karusoo „Ma olen 13-aastane“
Arusaam mehelikust mehest ja naiselikust naisest on aja jooksul muutunud. Meest, kes saab hakkama mähkmete vahetamisega, on lastega kodune, julgedes samas tunnistada oma haavatavust, ei peeta enam alavääristavalt või pilkavalt õrnemat sugu meenutavaks. Naised töötavad tänasel päeval tippjuhina ja teenivad seejuures suuri summasid. Samuti ei ole tänases ühiskonnas kuidagi erakordne kohata naist, kes lõhub puid, istub traktori rooli taga või vahetab autol rehve. Siiski peab nentima, et kui mõni aeg tagasi ei kohanud sääraseid valikuid üldse, siis tänasel päeval on need küll esindatud, kuid siiski tagasihoidlikumalt kui sooviksime. Soostereotüübid lisavad inimestele teatavaid piiranguid tööotsimisel, tuues kaasa eelarvamusi ja piiranguid indiviidide valikuvõimalustes. Teaduslikult on tõestust leidnud, et naiste ja meeste ajud ei erine kognitiivsete võimete poolest – kõik oleneb rohkem sellest,
· telemängufilm "Minu naine sai vanaemaks" 1976 · telemängufilm "Ringhoov" 1988 · "Kohtunikud ja kohtualused.'' 1990 · ''Erapooletu.'' 1990 · ''Hundiseaduste aegu" 1990 · "Proovipildid" 1990 ,,Kahekõned kohvikutes" ,,Mina olen mitu korda hauast välja tulnud." ,,Milleks?" ,,Mulle ei meeldinud seal. Rõske oli." ,,Sa oled ehk liiga tundlik." ,,Küllap sedagi. Sellepärast mulle seal ei meeldinudki." ,,Siinkohal ma peaksin nentima, et äraminek hauda on üks parimaiks viise liigsest tundlikkusest lahti saada..." ,,Arvad sa?" ,,Oletan." ,,Peaks proovima" ,,Ise just ütlesid, et oled mitu korda proovinud." ,,Ma tegin nalja." ,,Milleks?" ,,Naljakas oli." ,,Kas hauas oli kah naljakas?" ,,Kust mina tean. Ma pole seal ju olnud." ,,Äsja just ütlesid, et olid." ,,Seletasin ju, et tegin nalja." ,,Kas siis niisuguste asjadega tehakse nalja?" ,,Niisuguste asjadega just tehaksegi..."
võimalik muuta maailmat paremaks paigaks ning see on kindlasti suure rikkuse üks suurimaid plusse. Ometigi ei ole palju vara ning teiste aitamine tihtipeale n.ö õnnevalemiks, sest inimese hing vajab siiski ka midagi enamat. Näiteks raudset tervist, armastavat pere ning sõpru ja hingerahu ei ole võimalik mitte kuidagi osta ning just need ongi asjad mis tihti rikastel inimestel puuduvad. Raha eest ei saa tõepoolest õnne osta, kuid siiski peab nentima, et raha on suuteline kasvõi mingiks ajahetkeks inimese õnnelikuks tegema. Inimesed on küll erinevad ja näevad maailma eri nurkade alt, aga raha väärtust ning võimu keegi eitada siiski ei saa. Rikkusel ei tohi lasta aga ennast ning oma Alex-Sander Puhm 11.b põhimõtteid muuta ning tuleks meeles pidada, et elus on palju muudki tähtsat. Alex-Sander Puhm 11.b
Grandioosne- Professionaalne- Eutanaasia- suretamisabi Monotoonne- suurejooneline, meisterlik ühetooniline; üksluine, võimas igav Abiturient- Aborigeen- Avangardism- Mänedzer- juht, keskkoolilõpetaja põliselanik vormiuudsust taotlev korraldaja suund Anekdoot-lühike Adekvaatne- Bestseller- menuraamat, Palsam- vaikudest ja nali täiesti vastav, -plaat eeterlikest õlidest sisult kattev koosnev puumahl Annulleerima- Afäär- kahtlane Bravuurne- hoogne, Paradoksaalne- olukord, tühistama, juhtumus, uljas, hooplev järeldus kehtetuks sekeldus tunnistama Arhitekt- Aktsia- osalus Dekadents- langus, Potentsiaaln...
pindu nähakse, endi silmis palki ei märgata. Tekib aga küsimus, kust saadakse raha selliseks toretsemiseks ja pillavaks käitumiseks? Valitsusel on selleks riigikassa. Parteid saavad oma sissetuleku liikmemaksust, ettevõtlusest ja ka annetustest. Kindlasti ei ole see aga piisav, sest valimiskampaaniateks kulutati eelmisel Riigikogu valimisel kokku üle saja miljoni krooni. Need olid ametlikud numbrid, mis tähendab, et tegelikult võis see summa palju suurem olla. Peab siiski nentima, et valdav osa rahadest tuleb meie, maksumaksjate taskust. Kui lubati toetusi tõsta, miks mitte teha kõikvõimalikuks reklaamiks minimaalsed kulutused ning lisada need miljonid toetustele? Võimule saamiseks ollakse valmis tegema kõike, ka selliseid asju, mis ei pruugi olla rahvale kõige kasulikumad. Enamasti vaadatakse sellele läbi sõrmede ning märkusi ignoreeritakse. Kuid eks need ole demokraatia võlud ja valud.
taastamisele, sest selle puudumine oli lühiajalise laenuturu sisuliselt külmutanud. Otsiti süsteemi nõrgemaid lülisid ning kardeti ka seda, et mõni suurem tegija võib veel uppi lennata. Lehman Brothersi näide oli selgelt silme ees. Kui võrrelda selle lühiajalise laenuturu funktsiooni majanduses inimorganismiga, siis ilmselt võiks pikalt kirjeldada, mis juhtub siis, kui vereringe osaliselt jääs oleks. Pikaajalisi mõjusid vaadeldes peab kindlasti nentima, et märatsevat deflatsioonitonti üritatakse maha suruda pudelist välja lastava inflatsioonidzinniga. See on aga juba pikem teema. Kas krediidikriis lõppeb, usaldus ja üksteisele laenamine pankade vahel taastub? Krediidikriis peab oma praegusel kujul ilmselt lõppema päris kiiresti, sest selline olukord, kus ka täiesti krediidikõlbulikel ettevõtetel on probleeme laenu saamisega, on erakordselt tõsine. Kui riigid koostöös suudavad usalduse taastada, võib tõesti kuuldavale lasta
Liigid: ÕS, slängi, võõrsõna, vanasõnade, sünonüümi, murde Arhaismid: Vanad sõnad, mille tähendust ei pruugita enam teada (Aaviku jt sõnad) -olka - hobusehammas -koiku - meremehevoodi Uudissõnad e neologismid Otto Wilhelm Masing: - kollatõbi, sammaspool, soetõbi, hobutõbi, järi, rats (mütsinokk), koolma, kasi, Ado Grenzstein: - vilu, kitikus,sihkama Johannes Aavik: - vilgas, kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese, uje, naasma, nentima, muie, meenuma, sulg, siia, röögatama, neim (kättemaks), segment, albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu (taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum), Johann Voldemar Veski: - paduvihm, roie, liiges, lõik, konnakulles Dialektismid: murdesõnad Etümoloogia: teadus sõnade päritolust Sugulaskeeled: soome, liivi, vadja, isuri, karjala Sõnad: - abrivalentne - paraboolne - advekaante - troska: voorimehesõiduk - füüsikus: arst
Muinasjutuvestja H. Andersen on öelnud: ,, Raamatud on meie võlusilmad. Nad annavad teadmisi ja teavet, ning juhivad meid keerulisel ja konarlikul eluteel." Nendes sõnades on tõesti tõetera , kuna koolides surutakse õpilastele aina rohkem kohustuslikku kirjandust peale. See kõik on selleks , et arendada ja täiustada end. Aegade jooksul raamatud aina huvitavamaks muutunud , väga palju on juurde tulnud armastus ja seiklusromaane mida mulle väga lugeda meeldib. Kahjuks Peab nentima , et väga palju on tulnud ka ropu sisuga kirjandust . Hiljuti lugesin Kaur Kenderi ,,Iseseisvuspäeva" , ning seal oli inetuid sõnu peaaegu igal leheküljel. Vanasti nii palju inetute väljendite kasutamist ei olnud. Pidevad muutused on tekkinud sellest , et juurde tuleb noori ja andekaid kirjanikke, kellel on elust ja ühiskonnast teistsugune vaade kui vanadel vestjatel. Fr. Tuglas on öelnud: ,, Raamatud on tihedamad kui elu. Nies on elu ekstrakt
See vapustas kogu maailma ning isegi inimesed koha peal ei suutnud uskuda, mis sel hetkel toimus. Kokkuvõtteks võib öelda, et raske on uskuda, et maailmas võiks tekkida kultuuriline ühtsus. Inimeste maailmavaated on selleks liiga erinevad. Tsivilisatsioonide kokkupõrge on minu meelest siiski suhteliselt reaalne, sest enamik riike peavad ennast teistest targemaks ning arvavad, et just nende seisukohad on õiged. Samas peab ka nentima, et kunagi pole võimalik see, et kõik on mingi teatud asja suhtes ühte meelt ning just erimeelsused viivadki konfliktideni.
Inimesed peaksid kõhklema lugude usaldusväärsuses, mitte neid pimesi usaldama. Meediavabadusel on mitmeid häid külgi, kuid tihti unustatakse selle halvad pooled. Ajakirjandus peaks olema ettevaatlikum sellega, mida ta kirjutab, sest intrigeerivad uudised levivad kui kulutuli. Juhul kui jutt ei põhine kindlatel faktidel vaid ainult oletustel, ei tohiks meedia neid lugejate tõmbamiseks esikaanele panna, vaid peaks ootama kuni asjaolud selginevad. Samas peab nentima, et meediavabadus on siiski etem kui tsensuur ning eestlased peaksid oma meediavaba riigi üle uhkust tundma.
Ükski ajastu ei saa enesele kohuseks võtta ja seda tõotada, mis seaks järeltuleva olukorda, kus tal oleks võimatu edendada (eelkõige nii hädavajalikke) omaenda teadmisi, puhastuda eksitustest ja üldse valgustuses edasi minna. See oleks kuritegu inimloomuse vastu, mis on algselt määratletud just selles edasiminekus ja järeltulijail on täielik õigus nood otsused kõrvale heita kui ebapädeval ja jultunud kombel vastu võetud otsused. Teoses pooldab autor vaba mõtlemist, kuid peab nentima, et mingid reeglid peavad ikka eksisteerima ühiskonna heaoluks. Kant tahab, et iga inimene mõtleks iseseisvalt. Inimene peab ennast lahti rebima riigimasinast, kuna inimene suudab saavutada oma mõistust kasutades rohkemat kui olles kellegi teise mõju all.
FILIGRAANNE- filigraani meenutav, peenelt töödeldud FORSSEERIMA- kiirendama; (üle) pingutama; SÕJ võitlusega ületama FUNDAMENTAALNE- põhiline, põhjapanev GIGANTNE - hiiglaslik, hiiglasuur, tohutu GRANDIOOSNE - suurejooneline, võimas HUMAANNE- inimlik IMMUUNNE- nakkus-, tõvekindel INTERJÖÖR - siseruum, selle kujundus KLISEE - kulunud väljend KOMPLEKSNE - mitmest osast koosnev, mitut ala haarav, mitmeotstarbeline KONSTATEERIMA - nentima, tõsiasjaks tunnistama KONVERTEERIMA - ühest vääringust teise ümber arvestama; teisendama KURIOOSNE - kentsakas, veider, naljakas MILLENNIUM - aastatuhat MISSIOON - vastutusrikas ülesanne MOMENTAANNE- silmapilkne MÄNEDZER- (majandusasjade) juht, korraldaja -NAHAALNE, nahaalsus - häbematu, jultunud; häbematus NIHILISM kõige eitamine, täielik skeptitsism NISS seinatühe; hõivamata koht PARADOKS - näilikult mõistusvastane väide v nähtus
väärtushinnangud ja ideoloogiad. Eestis võib näha, et järjest enam saab põhiliseks materiaalsete hüvede ja väärtuste taotlemine. Võib väita, et sellele on ehitatud ülese kogu meie ühiskond, nii haridus, tervishoid kui ka majandus. Tahaplaanile on jäänud kultuurilised ja eetilised põhimõtted, mille tõttu on suurenenud lahutused, enesetapud aga ka kultuuriliste väärtuste põlgamine. Selles näen ma suurimat ohtu Eestil, sest kui pole kultuuri pole ka riiki. Niisiis peab nentima, et Eestis on siirdeühiskond. Me oleme küll teinud märkimisväärseid edusamme saamaks täisväärtuslikuks demokraatlikuks riigiks, kuid pikk tee on ka veel minna.
eluvaldkondades tuntust kogunud. Oleme leiutanud Skype-i, esimestena e-riiki kasutama hakanud, me infotehnoloogilised saavutused on maailmale eeskujuks. Ajaloos oleme pidanud taluma repressioone ning osad me kaasrahvuslased olid sunnitud alustama elu mõnes teises riigis. Sellega meenub mulle Ernest Hemingway kuulus lause tema teosest „Kellel on ja kellel pole“: „Igast maailma sadamast võib leida vähemalt ühe eestlase.“ Pean nentima, et eestlane on inimene, kes tunneb uhkust enda üle. Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala on öelnud: „Õige eestlane räägib emakeelena eesti keelt, elab Eestis ja teostab end eesti kultuuris. Eestlane armastab Tammsaaret ja Kivirähki ning poetab laulupeol pisara.“ Ehala tsitaadis peitub eneseuhkus positiivses mõttes. Me loeme enda rahvuskaaslaste väärtkirjandust, räägime oma rahvuskeelt, elame omaenda riigis ning võtame osa eestlaste suursündmustest
Tundub, et selle küsimuse all on peidus midagi enamat. Ma arvan, et niinimetatud alaküsimustena või õigemini öeldes peidetud küsimustena on selle all ka sellised mõtted: mis saaks Eestis elavatest inimestest, kui ülikoolid puuduksid? Kuidas mõjutab see Eesti riiki kultuuriliselt ning mis maine ülikoolide puudumine Eestile toob? Kuidas peaksid inimesed enda aega sisustama, kui ülikoole ei oleks ning mis saaks töökohtadest, mis on kvalifitseeritud kindlale erialale? Pean nentima, et see, kui ülikoolid Eestist puuduksid, tooks ainult probleeme ning meelehärmi, mida on väga raske summutada, sest paljud on selle poolt, et haridus on tähtis. Kedagi ei tohi küll Eestis diskrimineerida, kuid peab tõdema, et me jaguneme siin nii-öelda kahte gruppi: inimesed, kel on kohusetunne ja kes tahaksid edasi õppida, ning inimesed, kellel on ülikoolide olemasolust sügavalt ükskõik ja kes ei viitsiks niikuinii edasi õppima minna.
Avatud uksed Nõukogude ajal, mil inimesed olid allutatud kommunistlikele tõekspidamistele, oli liidu piiride ületamine suhteliselt utoopiline unelm. Lahkuda sai vaid eritingimustel. Välismaal suurema raha teenimine ei tulnud kõne allagi. Nüüdseks on olukord täielikult muutunud. Piirid on ülemiseks vabad. Kas avatud uksed maailma on parandanud eestlaste heaolu? Alates taasiseseisvumisest on inimesed rohkelt kasutanud võimalust reisida. Avardades silmaringi ning tutvudes erinevate kultuuridega, saavad nad meeldejäävad elamused, mis muudavad argipäevaelu kirkamaks. Hiina reisilt õpitud pulkadega söömine annab võimaluse seda teadmist tuttavatega jagada. Korraldades taolisi õhtupoolikuid, võib teistelgi tekkida huvi reisimise vastu. Inimesi on ikka meelitanud kõik uus ja tundmatu. Tänu sellele saab Eesti oma kultuuripärandit veelgi suurendada. Peale gümnaasiumi lõppu algab noore inimese elus täiesti võõras eluetapp, milleks on tarvis juba...
Asi kohtusse ei läinud, kuid jalgpalluri reputatsioon on rikutud ning ta sai samuti ajutise mängukeelu. Meediavabadusel on mitmeid häid külgi, kuid tihti unustatakse selle halvad pooled. Ajakirjandus peaks olema ettevaatlikum sellega, mida ta kirjutab, sest intrigeerivad uudised levivad kui kulutuli. Juhul kui jutt ei põhine kindlatel faktidel vaid ainult oletustel, ei tohiks meedia neid lugejate tõmbamiseks esikaanele panna, vaid peaks ootama kuni asjaolud selginevad. Samas peab nentima, et meediavabadus on siiski etem kui tsensuur ning eestlased peaksid oma meediavaba riigi üle uhkust tundma.
samas peame oma kõige suuremaks probleemiks "ajude" väljavoolu "parematele jahimaadele", mis tegelikult ei pruugi globaliseeruvas maailmas üldsegi paha olla, kuna ühtlustab meie kultuuri teiste riikidega; tekitame ühtseid väärtusi ja emotsioone, mille läbi võime end tunda globaliseeruva maailma osana. Eesti peab ise sobituma Euroopa kultuuriruumi, luues riigis euroopale omaseid väärtusi ja see on ka siiamaani õnnestunud. Kuigi peab nentima, et Eesti on siiski liiga usin teistele meele järgi olemisel: näib nagu tahaksime kõigile meeldida, aga tegelikult pole see reaalselt võimalik. Ei oskagi öelda, kas see annab meile ka mingeid eeliseid või näitab fakti, et riik ei suuda ise mõelda, kuid kindlasti pole see neutraliteedi märk. Kas on nii oluline olla pidevalt eesrindlik tänapäeva maailmas. Arvan, et kõigile meeldimine ei tõsta meie väärtust teiste riikide silmis, sest olles kõigi sõber, ei
suurel määral Andresegi autunnet meieni ei edasta. Andrese puhul tõestab tema tihedat autunde puudumist ka see, et tema rase naine Krõõt pidi põllu peal tööd tegema. See on kohe kindlasti üks kindel märk türanniast selles talus. Andres ütleb, Krõõt teeb. Mees käsib, naine jookseb. Justkui Krõõdal olevat samad füüsilised võimed kui peremehel endal. Missugune mees ei märka oma naise pisaraid ja valu kuni on juba liiga hilja? Siin kohal pean nentima, et autor on ikka tunduvalt liialdanud mehe kui hirmuvalitseja kujutamisega. Võib-olla on siin tegemist minu lapseliku naiivsusega armastuse suhtes, kuid usun, et abikaasa surma järgne õhkkond tõestab Andrese armastust naise vastu, mis omakorda tõestab meile, et tegu on abieluga vabast tahtest, ergo Andrese enesekesksus on üks suur liialdus. Samuti, mis mind tohutult häirib on fakt, et Tammsaare suunab lugejale sümpatiseerima
karantiin - (nakkushaiguste) leviku- tõkend karikatuur - pilkepilt karjäär - teenistuskäik; kaevanduskoht karussell - pöördkiik kineetika - liikumist uuriv teadusharu kissell - magustoit kitarr - keelpill klisee - kirjalao teisend; kulunud väljend komitee - valitav juhtimisorgan kompetentne - kursisolev, pädev kompleksne, kompleksse läbipõimunud osadest koosnev, liidetud konkreetne - asjakohane, täpne, selgepiiriline konkurent - võistleja konstateerima - nentima, tõsiasjana kinnitama konsultatsioon - järeleaitamine; nõupidamine; nõuküsimine kontingent - teatud osa; määratud kogus kontseptsioon - vaadete süsteem konverteerima - muutma kooperatiiv - ühistegevuslik ettevõte kotlet - hakklihatoit krematoorium - koolnu põletushoone, -asutus kurioosne, kurioosse - imelik, kentsakas likvideerima - organisatsiooni, äri- vmt tegevust lõpetama mandariin - tsitrusvili martsipan - maiustus massaaz - hõõrumine, mudimine materiaalne - aineline
lõbustatakse end labaste tegevustega. Muserdatud inimesed lohutavad end, tundes rõõmu veel õnnetumate saatusest. Ei suudeta keskenduda päevakajalistele või sügavasisulistele teemadele, vaid tahetakse mõttevaba tegevust, näiteks avaldatakse ühiste tuttavate või kuulsuste kohta oma subjektiivset arvamust. Matsist saab vurle, kuid ta ei tunnista seda. Ta peab end intelligentseks, kuigi eelistab ainelisi huvisid ja armastab keelepeksu. Kahjuks peab nentima, et seda protsessi ümber pöörata on keeruline. Uuesti matside hulka suundumine on raske, sest kaotades oma eripära, ei suudeta iseseisvalt arutledes oma maailmavaadet analüüsida ja määratleda. "Eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale järeleahvimisega, vaid sellega, et õpime sama intensiivselt mõtlema, tundma ja töötama, nagu on seda teinud eurooplane," arvas Tammsaare. Me tahame olla sama edukad nagu
Raha annab materiaalse kindlustunde. See on teadmine, et katus on pea kohal ning midagi on nii täna kui ka homme laua peale panna. See kõik neelab raha, isegi arutult palju, sest ikka tahetakse tarbida üha paremaid, uhkemaid ja peenemaid kaupu. Kui palju mõjutab meie õnneseisundit see, kas sõidame BMW või Volkswageniga? Kas sööme sinihallitus- või Saaremaa juustu? Enda ümber ringi vaadates pean nentima, et mõjutab küll. Selleks, et seda kõike endale lubada, on kõige efektiivsem moodus käised üles käärida ning käed "mustaks" teha: ost-müük-vahetus märksõna all tegutsema hakates. Teistel nahka üle kõrvade tõmmates tuleb 20 aastat äri teha ning alles siis saab härrasmehelikult "pensionile" minnes hoopiski golfiõpetajaks hakata ning aias liha grillides vaadata, kuidas muru kasvab. Kas ei kõla mitte tuttava stsenaariumina? Kuid mida teevad need, kes selles mängus kaasa ei
Komitee valitav juht või organ 48. Deklaratsioon ametlik teadaanne 107. Kompetentne asjatundlik, pädev kursisolev 49. Delegaat saadik 108. Kompleksne liidetud, seotud 50. Demograafiline rahvastikuline 109. Konkreetne kindel 51. Desarmeerima relvastust vähendama 110. Konkurent vastane 52. Diagnoos haiguse kindlaksmääramine 111. Konstateerima nentima, tõsiasja kinnitama 53. Diagramm skeem, joonis 112. Konsultatisoon järelaitamine, nõustamine 54. Distsipliin kord 113. Kontingent inimeste grupp 55. Dokument ametlik paber 114. Kontseptsioon vaadete süsteem 56. Domineerima esile tulema 115. Konventeerima teisendama, muutma 57. Dotatsioon riiklik juurdemaks 116
füüsika, poliitika või diplomaatia. Klassikaliselt nimetatakse valgustusega seoses Prantsuse valgustajaid: Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Füüsik-matemaatik Jean le Rond d'Alembert (1717-1783) Riigiteadlane parun de Montesquieu (1689-1755). Keskseks kirjanduslikuks saavutuseks kujunes ENTSÜKLOPEEDIA . Diderot jõuti 17. kõiteni. Autoreid süüdistati kuningavõimu kõigutamises: "Oma suureks meelehärmiks peame täiesti avameelselt nentima, et on olemas programm, et on moodustatud ühing materialismi toetamiseks, religiooni hävitamiseks, sõnakuulmatuse levitamiseks ja kommete rikkumiseks." Skeptiline suhtumine pärimusse ja traditsiooni kujundab kriitilise hoiaku religiooni suhtes:. Nii püütakse mõistuse abil "ebausku" tõelisest religioonist eristada. ja arendada omamoodi ratsionaalset vagadust. Valgustuse eriliseks märksõnaks on tolerantsus erinevate
reede õhtu. Sama effekt võib tekkida ka suures koguses kange alkoholi tarbimises. Mäluprotsessid jagatakse laias laastus kolmeks: salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetavad andmed vaimseteks kujunditeks; meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; meenutamine ehk reprodutseerimine ehk taastamine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Pean nentima, et millegi pärast on mul harjumus talletada valikuliselt informatsiooni mällu. Eriti kergelt jäävad meelde asjad, mis otsest huvi pakuvad. Üsna kergelt jäävad meelde ka asjad mis on loogilised ja/või loogiliselt tuletatavad. Mis teebki mind hariduse poolelt nõrgaks, näiteks humanitaarainetes. Näiteks ei leia ma mingit seost, följetoni ja nalja vahel, mis tähendabki seda, et seda tuleks mehhaaniliselt pähe korrata aga see
Ridala valis Wiedemanni suurest Saksa-eesti sõnaraamatust kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö kestis kuus aastat, ning valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna. 1921. Aastal ilmunud täiendatud trükk "Uute sõnade sõnastik“ aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. Kokku mõtles ta umbes 40 uut sõna: (aabe, embama, ese, evima, kemm, kolp, laip, laup, liibuma, lünk, lüüme, malbe, meenuma, muide, morn, mõrv, naasma, nentima, nõme, nördima, põrpima, raev, range, reetma, relv, roim, sark, sarm, siiras, süüme, tarnima, taunima, tõik, veenma, väisama jne). Ta toimetas ka ajakirju: „Keeleline Kuukiri“, „Keeleuuendus“, „Keeleuuenduse äärmised võimalused", „Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika". Veel tõlkis ta terve hulga kriminaalkirjandust sarjas „Hirmu ja õuduse jutte ja väärtkirjandust prantsuse, inglise ja vene keelest ning avaldas rahvuspoliitilisi artikleid, mis on kogutud
Sealjuures tunnustus tööandja poolt on üks peamisi motiveerimisviise, mida väga paljud organisatsioonid ka rakendavad. Siinkohal võime esile tuua näiteks Hesburgeri, kus firma tunnustab oma töötajaid sellega, et paneb kuu parima töötaja raamitud pildi seinale. Teadupärast on hea eeskuju on nakkav, seega motiveerib selline tublide töötajate esile tõstmine ka teisi töötajaid rohkem pingutama. Kokkuvõttes peab aga nentima, et enamus Eesti ettevõtetest kasutab töötajate motiveerimiseks eelkõige materiaalseid hüvesid, leides need olevat tõhusamad kui mittemateriaalsed. Elu pideva kallinemise tõttu on inimeste väärtushinnangud silmnähtavalt muutunud ning inimesed on keskendunud rohkem materiaalse kasu saamisele. Konkurents on tänapäeva majanduses väga elav ning iga ettevõte peab pingutama, et teistele mitte alla jääda. Selleks on vaja
suurema kokkupuutepinnagakooseksisteerimine. Globaliseerumine võimendab ülejäänud kahte trendi, annab neile suurema ruumilise haarde, samas tema arengutasemeid ühtlustav, homogeniseeriv mõju on jäänud, vähemalt esialgu, prognoositust väiksemaks. Samas on jälle tehnoloogia areng globaliseerimise üheks "mootoriks". Termini "globaliseerumine" võimas ekspansioon maailmas leidis aset 80ndate aastate teisel poolel ja seostub suuresti just USAst pärit gurudega. Peab siiski nentima, et suur osa uude terminisse pandud sisust oli sama, mida oli juba varem käsitletud rahvusvahelistumine mõiste raames. Laienes termini geograafiline haare (kommunistliku maailma avanemine ja alanud transformatsioon) ja lisandus siiski ka mõningaid sisulisi uusi momente (Terk, 2002). Globaliseerumise ajalugu Globaliseerumine on protsess, mis on toimunud juba aastakümneid ning on läbinud erinevaid protsesse, erinevaid valdkondi
Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Mina isiklikult olen selline inimene, kes sööbki seda mis maitseb. Pean nentima, et minu kehakaal pole ka just see, mis ta olla võiks. Me kõik teame ütelust ,,hommikusöök söö ise, lõunat jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele". Just nimelt, peab paika. Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest saab piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele ja seega on hommikusöögi sööjatel väiksem risk muutuda ülekaaluliseks
siiski vaid Inimene, olgugi, et Jumala Poeg. Ning viimane suur tegu siin aatomil: jagamine. (-2) / (-1) = 2 aga (-1) / (-2) = 0,5 Mida parem inimene on jagaja, seda parem on tulemus. Mida ,,paremad" on meie öpetajad, mida paremad on meie eeskujud, seda paremad oleme ka meie. Ka armastuse teeb heaks see, et armastatule tahame me olla paremad, kui oleme. Ja mida ,,halvem" on see, mida me jagame, millele me jagame, seda parem on tulemus. Kontrast loeb. Siinkohal olen sunnitud pettumusega nentima, et koolis teevad öigesti need öpetajad, kes panevad lollile, aga püüdlikule öpilasele parema hinde. Sest Jumal halastab köigile, kunagi pole liiga hilja. Kogu aeg hea olemine on önnetu juhus. Olla alguses halb ja saada heaks on üldiselt parem. Miks see väljaspool arve nii on? See öpetab meid. Ja see annab meiel kontrasti, et hinnata seda, mis meil on. Oh, kui vaid suudaks samal ajal joosta mööda teed, mis viib mere äärde, tunda mereöhku, näha
läbi tehes kinnistub ülejäänud 80%. Seetõttu tõstaksingi päevakorda küsimuse, et ehk tuleks praktilise töö osakaalu taaskord suurendama asuda. Esiteks mitmekesineks õppekava märgatavalt ning ilmselt suureneks ka huvi asja vastu mitmekordselt. Eks kätega ise asju tehes ja katsetades on ikka märgatavalt huvitavam, kui seda lihtsalt paberilt lugedes ja proovides vaimusilmas asjast ülevaade saada. Mõeldes jällegi meie kõrgkooli hetke olukorra peale pean nentima, et mina ehk siis mehaanikateaduskonna üliõpilane olen praktilise töö osa suhtes palju õnnistatumas seisus, kui minu teised saatusekaaslased. Vähemalt meil on pisteliselt selle kolme aasta jooksul olnud mitmeid huvipakkuvaid praktilise töö lahendusi, toon võrdluseks näiteks mõnel teaduskonnal pole neid mitte ühtegi olnud. Viimasena ja siiski ilmselt kõige tähtsama asjana tooksin esile õppija enda osakaalu kogu protsessis
käitumise pärast mehelt midagi välja pigistada. Siin on vaja ainult soojust ja südamlikkust, et kõik korda saaks. Aga lõppkokkuvõttes kuidas siis muuta meest tundeliseks? Ega see kerge ei ole, ning tihtipeale eesti naine seda ka teha ei viitsi. Või ei taha. Sest olgem ausad, oleks väga imelik vaadata paneelmaja akna all serenaadi laulvat poissi. Ja tegelikult, vist on see isegi eesti seadustega keelatud. Rahu rikkumine ju. Pean siin jällegi nentima fakti, et ühiskond on ka tüdrukutele teadvusesse süstinud seerumit, mille järgi peavadki poisid olema karmid, karvased, tundetud, jõhkrad, võimukad, tuimad ja kinnised. Vahel hoiavad isegi naised neid tagasi oma tundeid avaldamast. Poisid kardavad, et kui nad oma tundeid väljendavad, siis naise vatsukaja ei pruugi positiivne olla. Kes aga soovib, et tema mees oleks tundelisem kui ülejäänud eesti jõhkardid, siis
Kivirähu teoses ,,Rehepapp" (2000). Sealne karakteristika võiks ühe allikana olla täiesti kasutatav mõnes eestlaste kui rahvuse iseloomu ja käitumist sügavuti lahkavas uurimustöös. Eestlane Kivirähule toetudes on omakasupüüdlik, ahne, egoistlik, salakaval, kohati isegi kuritahtlik ja pooldab igati suhtumist, mille kohaselt eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Selline on tüüpiline stereotüüp eestlastest eestlaste endi arvates ning siinkohal peab nentima, et igas stereotüübis on oma tõetera. ,,Rehepapis" (2000) käsitletaval ajal oli eestlane mõisniku ori ning tema elu seisnes pidevas enda eksistentsi eest võitlemises, mistõttu eelnevalt mainitud omadused olid vägagi ajakohased. Praegused põlvkonnad mäletavad veel liigagi hästi ,,raudse eesriide" aegu ning üritavad toime tulla vabariigis, mis praegusel hetkel pistab rind ülemaailmse majanduslangusega. Ühiskonnad, milles oleme aegapidi elanud, on olnud meie kujundajad.
tänu aina tihenevatele kaubandussidemetele ja globaliseerumisele. Eesti on Euroopas nii mõnigi kord tähelepanu äratanud. On kiidetud meie kiiret väljatulekut majanduslangusest ning peaaegu olematut riigivõlga. Kuigi me võime teenida Euroopa silmis plusspunkte, peame seda võtma kui julgustust veelgi rohkem pingutama, mitte jääma loorberitele puhkama. Mis veelgi enam, need kiidusõnad põhinevad külmal statistikal ja peame nentima, et meie saavutused ei ole laiemas maailmas kuigi tuntud. Need, kes Eestist midagi ei tea, kipuvad ikkagi arvama, et me oleme "mingid venelased kuskil Ida-Euroopas". Seetõttu on otsitud palavikuliselt meie oma "Nokiat"; midagi sellist, mis iseloomustaks tervet riiki ja selle rahvast. Kandidaatideks on pakutud kord kõrgharidust, kord Skype'i, kuid ehk ei peagi me kuulsust otsima kaubamärgi loomisega? Eesti võiks olla hea näidiseksemplar täielikult isemajandavast riigist
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
murdesõnad neologismid/uudissõ blogipidaja trend arvutimäng nad oskussõnad biheivioristid valkud rasvad bakter hormoon antikeha diabeet hinnangusõnad superema superinnovaatiline rumal interjektsioon/üneem Oh Proosit! id Seltsiks orangutanid ja simpansid male muide, veenma ese, roim lünk, laip, relv, range, siiras, naasma, taunima evima sulnis reetma, väisama embama, liibuma mõrv, nördima, süüme, uje selmet nentima laup malbe, tõik aabe, meenuma, õõv hõivama nõme, küülik, rümp tuvastama tarnima mört meede raal nürmik vandel tärk ulme hõlvama sudu, selve, eirama rula vuplid kolp, ema, jõgi, kaks, kala, keel, nimi, puu, päev, vesi; elama ja olema. hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks. amb, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana; jagama ja jaksama.
Tartu kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat MATI UNT Eliisa kurg KM-06 Tartu 2008 SISUKORD · Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2 Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseli...
voolujuhtmed viia dünamolt elektrimootorile. Kui dünamole anda algimpulss, paneb selle tekitatud vool käima elektrimootori, mootor omakorda käitab dünamo, sest nad on ühendatud ülekanderihmaga. Seega arvavad leiutajad, et masinad panevad vastastikku teineteist käima ja see liikumine ei lakka seni, kuni masinad ära kuluvad. Idee tundus leiutajatele erakordselt ahvatlevana; kuid need, kes on seda praktiliselt püüdnud teostada, pidid oma suureks imestuseks nentima, et kirjeldatud tingimustel ei tööta kumbki masin. Midagi muud sellest projektist oodata polnudki. Isegi siis, kui mõlema masina kasutegur oleks 100%, saaks neid sundida liikuma näidatud viisil ainult hõõrde täielikul puudumisel. Mainitud masinate ühendus, nn. agregaat, kujutab endast tegelikult ühtainust masinat, mis peab end ise käima panema. Hõõrdumise puudumisel liiguks selline agregaat igavesti, sellest aga poleks mingit kasu: niipea, kui nõuda agregaadilt tööd, jääb
keskmist registrit. Tema valib maksimaalselt paremini tajuvad inimesega helid. Graafikute põhjal võib tähele panna, et kõige aktiivsemalt kasutatud noodid on sagedusega ~180 Hz kuni 1300 Hz. Fuugas ja prelüüdis C-duur kasutab Bach kontrastnoote, näiteks 3 oktaavi do’d, et viia teose kulminatsiooni punktini. Nii helilooja moodustab arengut teoses. Samuti ta kasutab kontrastiks alumisi noote, et oleks kust arengut alustada. Peab nentima, et noodid ikka jäävad heliloojana valitud intervallis. Heli levikul on oluline ka tuiklemine, mis toimub kui kaks samaaegset puhastooni sageduselt teineteisest pisut erinevad. Sellises olukorras heli amplituud regulaarselt muutub. Kokkuvõtte Oma töös tahtsin uurida välja millised helid on inimesele kõige parem kuulda ja miks. Minu eesmärgiks oli teha väikse teaduslikku panuse, mille aluses oli Johann Sebastian
ka selle, et tavarelvastusega, näiteks põlevate noolte või poltidega ründamine katapuldi abiga oleks olnud palju kergem viis lähemaid laevu põlema süüdata. Kokkuvõtteks tuli välja, et peeglite tõenäolisem efekt seisnes laevameeskonna pimestamises või tähelepanu kõrvale juhtimises. Teised leiutised ja avastused Kuigi Archimedes ei leiutanud kangi, andis ta oma töös olevale printsiibile selgituse. Pappuse järgi pani Archimedese töö kangide kallal teda nentima: ,,Andke mulle koht, mille peal seista, ja ma liigutan Maakera.". Plutarch kirjeldab, kuidas Archimedes kavandas plokksüsteemi, mille abil said meremehed tavaliselt liigutamiseks liiga raskeid objekte tõsta. Teda tunnustatakse ka katapuldi võimsuse ja täpsuse suurendamises. Lisaks leiutas ta Esimese Puunia Sõja ajal odomeetri, mida kirjeldati käigumehhanismiga käruna, mis kukutas palli konteinerisse iga läbitud miili tagant.
Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi (jällegi läbi nakkust kandvate kehavedelike). Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Siiski peab nentima, et sellised juhtumid on haruldased. Ülekandumine kas köha- vi nohutilkade kaudu pole vimalik. Argipäeva tavaliste tegevustega (majapidamistööd, viibides tööl, reisides jne) vib STD nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus STD (suurimateks eranditeks on vaid hepatiit B ja AIDS) ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal (häbeme serv). Nakkus vib
mängureegleid paika panema. Eelduseks on see, et kõik isikud on võrdsed. Seeläbi saavutame me Rawlsi hinnangul kõige õiglasema ühiskonna, kus on kaitstud kõigi huvid. Tõenäoliselt on võimatu väita, et just nii see pole, aga praegusel juhul, kus see on võimatu (algpositsioonis alustada) peame me Rawlsi teoseid uurides kasutama tema selgitusi erinevate käsitluste kohta, et aru saada õigluse mõttest ja sisust tema nägemuse läbi. Pean nentima, et tema ideed tunduvad praegusel hetkel väga ingellikud, kuid kindlasti on nendes ka palju, millest meie riigijuhid peaksid õppima. Viimase saavutusena sellest vallast tuleb kohe meelde meie uuenenud maksupoliitika, ei ma ei räägi alkoholiaktsiisist, vaid neljaastmeline tulumaks ning tulumaksuvaba määra suurenemine. Antud poliitika eesmärk on samuti varade võrdne jagamine, mis on otseselt ka Rawlsi õiglus kui ausameelsus üheks osaks
sissejuhatuseks järgnevatele. Sõnnikkuvedu tehti mitme taluga koos kuid andres sai sellest kõige vähem kasu kuna tema laudas oli sõnnikut vähem kui teistel. Juba valmistuti heinatööle, nii mõnigi tarvilik töö jäi sellekõrval tegemata kuna polnud aega. Esimene hainategu vargamäel oli raske tuli niita ka vihmaga ja päevad olid pikad. Kui sadas vihma raiuti võsa et saaks uut heinamad juurde. Kui hein oli tehtud pidi peremees nentima et nende heinamaade arvelt pole küll võimalik karja suurendada"põldu oli eelmine peremees vististi meelega narrinud, temalt aina võtnud ja võimalikult vähe talle andnud. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda". Kui polnud heinatöö veel lõpus siis hakkas pudenema juba rukis. Heina ja ka rukki saak polnud hea, maad justkui oli aga vili kesine ja hõre. ,,müügipeale ei võinud mõteldagi,
kaasamisel. Lepitajaks ei pea olema õigusteadmisi omav isik vaid esmatähtsaks on isiku staatus kogukonnas ja oskus vastavalt staatusele käituda. Esmane valik lepitajaks on perepea, erandiks on olukord kus perepea on tüli pooleks siis sai lepitaja rolli kogukonna vanim liige või kõrgelt austatud isik. 5 Administratiivüksuste tasandil olid tihti vaidluste lahendajateks ametnikud, kuid peanb nentima, et ajalooliselt oli just ametnike kaisn kvaliteet vaidluste lahendamisel määravaks põhjuseks lepitusmenetluse esilekerkimiseks aasia õigussüsteemis. Ametnikud võtsid tihti altkäemaksu ja tegid vahet sotsiaalsel staatusel, millest olenes ka menetluse kiirus. Erinevalt lepitusmenetlusest võis kohtumenetlus aega võtta kuid või aastaid. See oli lisapõhjuseks miks ajalooliselt kogukonnas tekkis vastumeelsus kohtumenetlusse kui vaidluste lahendamise vormi.
süütumaks uimastiks kui legaalset tubakat või alkoholi. Nende arvates peaks kanep samuti olema legaalne ja nad leiavad, et teaduslikes uurimustes on sügavad vastuolud selle uimasti toime kohta. Samuti võib noorte puhul tõdeda, et nad suhtuvad kanepisuitsetamisse kui millessegi tavapärasesse, mis kuulub nooruse, pidutsemise ja uudsete elamuste otsimise juurde. Kursusetöö autor täheldab, et loeteludes asetub uudishimu ajendina sageli esimeseks motiiviks. Peab nentima, et sõprade kogemused ja erinevate teabeallikate kaudu saadud info on muutnud noored niivõrd teadlikuks kanepi mõjust, et esmase motiivina hakkab domineerima tahtlik kanepiuima eufoorilisuse saavutamine eesmärgina. 1.4. Ennetustöö mõju kanepitarbimisele koolinoorte seas Narkoturul levivatest erinevatest narkootikumidest on noorte seas levinuim kanep. Eestis Tervise Arengu Instituudi tellimusel 2011. aastal läbiviidud uuringu käigus selgus, et 15-16-