Antiikkirjanduse konspekt (0)

Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus .
Maailmakirjandus-erinevate rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tunnustatakse.
Antiikkirjandus-vana, muistne . Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr.
Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“.
Vanakreeka kirjanduse perioodid:

Arhailine periood kuni V sajand eKr.

Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr.

Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr.

Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr.
Arhailine ajastu
Kreeka mütoloogia
Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega.
Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud laul oma arvukate liikidega:

Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud.

Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole.
Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused. Näiteks käsud, aforismid , vanasõnad. Tähtsad olid ka perekonnalood.
Laule esitasid aoidid ja rapsoodid .
Aoid-kutseline laulik, kes oli laulu looja ja laulis jumaliku sisenduse sunnil. Nende laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel.
Rapsood -rändlaulik, kes esitas enam-vähem fikseeritud tekste.
Homerose eeposed
Eepos -ehk lugulaul . Pikk, värsivormis jutustav teos. Kangelasteks on vägilased ja jumalad. Kreeka ja kogu Euroopa kirjandus algav Homerosega.
„ Iliase “ ja „Odüsseia“ loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost, kes ühendas müüdid, muistendid ja ajaloosündmused terviklikuks kunstiteoseks.
Homerose „Iliase“ ja „Odüsseia“ kokkupanemisel on kasutatud ülikutest kirjaoskajate abi. Enne 8.sajandit enne meie aega neid eeposeid ei olnud. Samal ajal tekkis kreeklastel teisigi eeposeid. On teada kaks suurt teemaderingi ehk küklost:

Teeba küklos, mis räägib kuningas Oidipusest

Trooja küklos
Homerose eeposte uurijad on leidnud, et eepostes on palju korduvat teksti. Näiteks välejalgne, veisesilmne, uue päeva hakul , standardstseenid.
„Iliase“ tegevustlik langeb Trooja linna piiramise kümnendasse aastasse ja sündmustik kestab 50 päeva. Sõja põhjust eeposes ei käsitleta. Eepose teema tehakse teatavaks esimeses värsireas: Achilleuse viha.
„Odüsseia“ tegevustik kestab 40 päeva. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse tagasipöördumine Trooja sõjast, tema seiklused ja rännakud.
Värsimõõduks eeposes on daktüliline heksameeter .
6.sajandil enne meie aega hakati Ateenas regulaarselt Homerose eeposeid ette kandma. Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid.
Atika ajajärk
Atika ajajärku iseloomustab:

Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus

Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga

Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse

Ühiskond jõudis suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni

Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid.
Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia.
Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale.
Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult.
Tragöödia koosneb:

Proloog ehk sissejuhatus

Parodos ehk avalaul, koori saabumine

Episoodid ehk dialoogilised osad

Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel

Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine
Rooma kirjanduse perioodid:

Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood.

3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud žanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile.

1.saj.eKr – 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius , kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar . Ovidiuse peateosed on „Metmorphoses“ ja „Fasti“. „Armukunsti kaks esimest raamatut annavad meestele näpunäiteid, kuidas kallimat leida ja tema südant võita. Kolmandas raamatus kirjeldatakse armastuse hoidmist.

Hõbedane ajajärk, tähtsamad kirjamehed Seneca ja Tacitus .

Vaskne ajajärk, mis kestis kuni keskajani.