heituma kartma hakkama; hubane koduselt mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte murre, mida räägitakse Saare- ja Hiiumaal, Muhus ja Kihnus, iseloomustab kääshäälikuühendi puudumine
rütmiergas ning sisaldab levimuusika elemente. Lavateosena meenutab see sundimatult mänguline teos koomilist ooperit. Väga edukas oli ka koos Andres Valkoneniga kirjutatud rokkooper "Põhjaneitsi", mis esietendus "Vanemuises" 1981. aastal - see oli üldse esimene sellelaadne teos eesti muusikas. Sümfooniaorkestriga oli siin ühendatud rokkansambel; esietendusel oli selleks "Fix" koos peaosa laulnud Silvi Vraidiga. Järgmine lavateos "Ohver" (1981, A. Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel) on palju tõsisem teos, milles leidub tugev annus groteski. Groteski ja absurdi piiril balansseerib ka ooper "Süda", mis esietendus "Estonias" 1999. aastal ( libreto autoreiks helilooja tütred Kirke ja Maarja Kangro). Palju lopsakat huumorit oli ka 1998. aastal ettekandele tulnud töötluses Karl August Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", millele Kangro omalt poolt lisas groteskse laulumängu "Uku ja Ecu" (Leelo Tungla tekst)
"Imeloo" muusika on rütmiergas ning sisaldab levimuusika elemente. Lavateosena meenutab see sundimatult mänguline teos koomilist ooperit. Väga edukas oli ka koos Andres Valkoneniga kirjutatud rokkooper "Põhjaneitsi", mis esietendus "Vanemuises" 1981. aastal - see oli üldse esimene sellelaadne teos eesti muusikas. Sümfooniaorkestriga oli siin ühendatud rokkansambel; esietendusel oli selleks "Fix" koos peaosa laulnud Silvi Vraidiga. Järgmine lavateos "Ohver" (1981, A. Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel) on palju tõsisem teos, milles leidub tugev annus groteski. Groteski ja absurdi piiril balansseerib ka ooper "Süda", mis esietendus "Estonias" 1999. aastal ( libreto autoreiks helilooja tütred Kirke ja Maarja Kangro). Palju lopsakat huumorit oli ka 1998. aastal ettekandele tulnud töötluses Karl August Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", millele Kangro omalt poolt lisas groteskse laulumängu "Uku ja Ecu" (Leelo Tungla tekst). Oma töötluses
haikusid kirjutanud Eesti haiku metsast kostab isakaru mõmin hästi räägib K. M. Sinijärv tuunikala magab õiglase und omas mahlas K. M. Sinijärv eemal üksik peni haugub kuud või tühja maanteed Jürgen Rooste vannitoas on külm ja väike ämblik tuleb peole Jürgen Rooste sale must siug saagu sinu suvi nagu jõgi Asko Künnap hamster jookseb pimedas oma rattas see on öö hääl Asko Künnap Lüroeepika lüüriline eepika, sisaldab mõlema liigi – eepika ja lüürika – tunnuseid Ballaad mitmestroofiline ehk mitmesalmiline ballaade on kirjutanud nt F. Schiller, J. W. Goethe, Marie Under poeem
Aurustis ammoniaak keeb, võttes soojust soolveelt, mis ringleb torudes. Auru imeb kompressor välja ülevalt aurukogurist (vedelikueraldist), mis on keevitatud kesta peale. Alla on keevitatud olikogur oli ja saasta kogumiseks ning välja laskmiseks Väga pikkades aurustites toimub vedela külmutus agensi juurdevool ja agensiauru eemaldamine mitme piki teljel asuva ja omavahel kollektoritega ühendatud toru otsaku kaudu. Aurukogurisse või aurukollektorisse võib olla paigutatud siug torusoojusvaheti. Siugtorus on vedel külmutusagens, mis voolab liiniressiivrist reguleerventiili (drosselventiili). Vedelagens siugtorus jahtub üle ning aurus tist väljuv aur kuumeneb üle Soolvesi pumbatakse sisse surve all läbi kaane külge keevitatud alumise toruotsaku ja aurustist välja ülemise otsaku kaudu. Aurustikaaned on vaheseintega, mis jagab soolvee voolu torudes mitmeks käiguks Aurusti on varustatud ammoniaaginivoo näituriga, kait seklapiga õhu ja
soojendamiseks ning mõõtmis- ja õhutorudega. Settetankides toimub kütuse ettevalmistamine tarvimiseks ning selleks on need varustatud drenaažklappidega. Kütuse kulutankid on varustatud täite- ja äravoolutorude ning armatuuriga, õhutoruga, mõõteklaasiga, armatuuriga sette väljalaskmises. Mootorlaeva raskekütusesüsteemid on varustatud eelsoojendusega. Väiksemad eelsoojendid võivad olla elektrilised. Aurusoojenditena kasutatakse tankides siug- või s-kujulisi soojendustorusid. Soojendada tuleb raskekütust kõigis mahutites ja kütusetorustikes kulutankidest kuni tema silindrisse pihustamiseni. Laevades kus võidakse kasutada vaheldumisi nii kerget kui rasket kütust, peab olema võimalus enne üleminekut ühelt kütuselt teisele kütust segada. Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse antava kütuse soojendamiseks, puhastamiseks ja silindrisse pihustamiseks.
Esimene laveteos oli ballett ,,Anselmi lugu" , lühiballett ,,Ruumi suletud" . Üks omapärasemaid teoseid on väike muusikaline ,,õudukas" - ,,Dracula ja Zombi laps" Raimo Kangro (1949-2001) . Üks aktiivsemaid Eesti muusikaelu kujundajaid.R.Kangro looming on mitmetahuline, kuid eriti võlus teda lavamuusika.Läbilöögi teoseks kujunes vahetult pärast konservatooriumi lõpetamist koomiline ooper ´´Imelugu" . Ooper ´´Ohver" (Aleksei Tolstoi jutustuse ´´Siug" ainetel) . 1980 ilmus rockooper ´´Põhjaneitsi". Teleooper ´´Sensatsioon" . Kangro viimaseks ooperiks jäi aastal 1999 esietendunud ´´Süda". 5. 1980-ndate muusikaline iseloomustus. Kümnendi suunad, heliloojad, väljapaistvamad teosed 1980. aastate keskel hoogustus koori liikumine, taasavastati vanu isamaa laule. Peagi kujunesid välja uute isamaaliste laulude kirjutajad, populaarseimad neist olid Rene Eespere, Alo Mattiisen ja Veljo Tormis
hakk, kakk, luik, part, ronk, koger, nõges, lill, tõru) • toit, toidu valmistamine (kali, sai, peerg, tahm) • elu-olu (tanu, rätt, järg : järi, reha, käi, tõbi) • ühiskond (peig, kubjas) • verbid (närtsi-, pigista-, huilga-, vulise-, irise-, kurta-) Omatüved: eesti ja tundmatut päritolu tüved (~1100 tüve) • somaatilised (piht, song, tuhar, ila, molu, lõust) • loodus (kesv, räni, luide, lubi, maran, mutt, siug, kähr, kaan, kulles) • toit, tuli (läita-, lõss, vadak) • elu-olu (ürp, kangas, lasn) • omadussõnad (mahe, mõru, leige, lääge, nadi, niiske, peps, pentsik, ruuge, lõtv) • verbid (hiili-, roni-, hoova-, konuta-, kärva-, loopi-, luusi-, noomi-, soni-, ärple-, huuga-, kiunu-, oiga-, ühma-) Tehistüved • Hans Tiismann (1829–1886): kihmik ‘klooster’, kirge ‘altar’, milluma ‘võtma’ • Ado Grenztein: male
Kivi taldrikul akna taga näljane sangar 17 Mitte-teri Rroosi Selaviste lipukiri: KÕIK ÜHE ÜKSKÕIKSE EEST! Mõrvarite märatsemine on vaid kõrvaline käratsemine. Der Siegel des Zaubserers: ein sauberer Ziegel. Rroosi Selaviste laseb süütenööri abil õhku süütu sütenööri. Rroosi Selaviste muudab Narvas kõik viinanired Nirvaanadeks ja laob nad virna. Väike Eesti luule ajalugu Kunagi mus nugis kuma, kuna mugis munka siug. Trühlina arg, trügin harval trahvirüngal, lühtriga varn. Rroosi Selaviste kannatus, surm ja ülestõusmine Rroosi Selaviste sai valest rroosi, suri, risu, alustas siis taas alustassis, ajal uuemal Luu-Ema aia rroosis elav vist. Charles Baudelaire Tsüklist Spliin ja paleus Mu vaim sind kummardab, öist võlvi sinus nägev, oo astjat kurbust täis, oo vaikijatar vägev, 18 ja seda hardamalt minul armastab hing
Ül.12 Sünnipäevaküngas-sünnipäevakink Juuksejõuk-juuksesalk Merevalvur-merevaht Anumandja-nõuandja Kassiküpsetis-kassikakk Tulbamaja-ridamaja Noaiva-noatera Soolakõri-soolakurk Kureuur-kurekell Ül.13 Kask-kõiv Mänd-pedakas, pedajas Pärn-niinepuu, lõhmus Karusmari-tikerber Rabamurakas-kaarel Piibeleht-maikelluke Lepatriinu-lepalinnuke Ööbik-õitsilind, kiriküüt Pull-sõnn Vaarikas-vabarn Pohl-palukas Jõhvikas-kuremari Mullikas-õhvake Uss-siug, küü Sipelgas-kusirautsik Talleke-voonake Lind-sirk Karu-ott, päts Ül.30 Järgnema-kellegi järel käima, järele tulema. Järgima-kellegi eeskuju järgi tegema või talitama. Järjestama-järjekorda panema. Järeldama-millestki tuletama loogiliselt arutledes. Järelduma-millestki tulenema loogiliste seoste tõttu. Juhtima-eesotsas seisma, juhiks olema. Juhtuma-sattuma. Juhatama-osutama, näitama, suunama. Juhinduma-juhtnööridest või suunistest lähtuma.
Oli imelik, et väliselt samasugused asjad olid loomult siiski nii mitmesugused. Läbi kirstu lõhnasid vanad tinataldrikud ja kannud. Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts ja kaks suurt õllekruusi, kumbki omal viisil. Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn. Kuid kõige paremad lõhnad tulid ometi köögist. Ja Popi jooksis oma nina taga ajades sinna. Ainult ta pikk händ vilksatas poikvile jäänud ukse vahel nagu siug. See oli kõrge ja kitsas hoone, mille keskel oli neljakandiline lõugas, millest alt lai ja ülal ikka kitsamaks ja kitsamaks minev korsten otsejoones üles tõusis. Lõukas mustasid raudkolmjalad, pannid ja nõgised orad. Popi tõstis koonu ja liigutas märgi sõõrmeid. Lõhnas nõgi. Läbi korstna lõõri kuuldus siingi varblaste sirinat. Ka siin oli palju kasutuid lõhnu, mis ei tähendanud rooga ega üldse midagi. Ka siin oli Isand tina ja vaske sulatanud ning körte
Uku Masing I Kunagi mus nugis kuma, kuna mugis munka siug. (Ilmar Laaban) 8. palindroom (vrd graafilised kujundid) Sure, sa vatsahaige regi, ahastavas erus! (Ilmar Laaban) B. Graafilised kujundid ehk piltkujundid 1. silmariim Pambu Peedu lemmikkirjanik on Baudelaire,
Oli imelik, et väliselt samasugused asjad olid loomult siiski nii mitmesugused. Läbi kirstu lõhnasid vanad tinataldrikud ja kannud. Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts ja kaks suurt õllekruusi, kumbki omal viisil. Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn. Kuid kõige paremad lõhnad tulid ometi köögist. Ja Popi jooksis oma nina taga ajades sinna. Ainult ta pikk händ vilksatas poikvile jäänud ukse vahel nagu siug. See oli kõrge ja kitsas hoone, mille keskel oli neljakandiline lõugas, mille alt lai ja ülal ikka kitsamaks ja kitsamaks minev korsten otsejoones üles tõusis. Lõukas mustasid raudkolmjalad, pannid ja nõgised orad. Popi tõstis koonu ja liigutas märgi sõõrmeid. Lõhnas nõgi. Läbi korstna lõõri kuuldus siingi varblaste sirinat. Ka siin oli palju kasutuid lõhnu, mis ei tähendanud rooga ega üldse midagi. Ka siin oli Isand tina
ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. (1) eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) (2) anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon konsonant/assonants - vokaal/eesriim) (3) epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään) (4) onomatopöa ehk helijäljendus (kesk murdu roosan värvin, tramvaide tim-tim-tim H.V) (5) kõlaluule (häälutus vms) / glossolaalia (keeltes rääkimine) (6) häälikusümboolika (7) anagramm (uku masing kunagi mus nugis kuma kuna mugis munka siug I.L) (8) palindroom (Sure, sa vatsahaige regi, ahastavas erus! I.L) 8. Graafilised kujundid (ehk piltkujundid) (1) silmariim (Pambu Peedu lemmikkirjanik on Baudelaire, teisi loeb ta vähe teab vaid kaude M.V) (2) anagramm sõnamäng, kus tähed sõnas/lauses liigutatakse ümber, et saada uus sõna/lause (mother-in-law woman Hitler), on tuntud antiikajast saadik. (3) palindroom on keelend, mis edas- ja tagurpidi lugedes on täpselt samasugune (kirik)
kuulutajaid, väikekodanliku mentaliteedi raevukamaid ründajaid (luulekogu "Vahekorrad" 1922). Ekspressionismimõjutustega on kogu "Katastroofid" 1920. Barbarus kirjutas nii: Aeg tallab meid veriste jalgadega. Aju nagu viinamarjad surutõrde pressit, pealuus pakitseb nirisev paise, siug, kes põlgusest kerra on mässit. Veri on rüvetanud elamise maise inimesi tapetakse koidiku valgega... Kärner aga kirjutas nii: Tapp, verine kättemaks, sõdade, nälgade lummutus Maa kaevanud ainsaks on laipade, raibete hauaks, õhk taudi miasmidest moondunud kooljate lauaks.
maodki. Lohede tuline hingus võis kilbi ainsa silmapilguga tuhaks põletada ning oda nende soomusest läbi ei tunginud. Ja nad elasid madude kombel maa all, sageli kääbaskalmetes, mida leidus Põhjala maastikus küllaga. Lohed said oma urgudest väljuda alles pärast päikeseloojangut. Germaani ja Skandinaavia mütoloogias oli lohede ülesandeks valvata maetud aarteid. Kirjanduses näevad nad vahel koguni välja nagu kullahimu kehastused. Kõige kohutavam Põhjala müütide siug oli kahtlemata ilmamadu Jormundgand. 7.9 Päike Päikese vormisid ühes müüdis jumalad eredast tulesädemest. Selle hiilgav kera asetati kaarikusse, mida vedasid kaks valget ratsut ja mida juhtis päikeseneitsi Sol. Kartes, et päikese kuumus võiks kahjulik olla, asetasid jumalad selle kuldse sõiduki ette kilbi Svalinni ehk Jahutaja. Teises müüdis andsid jumalad hiid Päevale kaariku ja hobused, et ta korra 24 tunni jooksul ümber maa sõidaks. 7.10 Aarded ja talismanid
annaabi.ee 
