Rooma teater, Kreeka teater Power Point ÜKSIKASJALIK (1)

Antiikkirjandus
Kreeka teater
Rooma teater
Koostas T. Ristmägi
12 JUMALAT
Zeus peajumal Jupiter
Hera abielunaiste kaitsja Juno
Poseidon vete valitseja Neptunus
Hades allilma valitseja Pluto
Athena tarkusejumalanna Minerva
Apollon valgusejumal Apollo
Artemis jahijumalanna Diana
Aphrodite iluja armastuse jumalanna ­ Venus
Hermes jumalate käskjalg Mercurio
Ares sõjajumal Mars
Hephaistos tulejumal Vulcanos
Hestia kodukolde jumalanna Vesta
KREEKA TEATER
On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika
ajajärk, seos Ateena).
Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente.
Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga
mehed).
Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule).
Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia.
Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet
Thespis.
DIONÜÜSIAD
Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva.
Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale.
Külastus oli tasuta.
Omavahel võistles 3 autorit, kes pidid esitama 3 tragöödiat ja 1
koomilise saaturi draama.
Igale autorile loositi välja esinäitleja ja patroon, kelle ülesandeks oli
etendust rahastada.
KREEKA TEATER
Koosnes
1. Orkestrast ringikujuline tantsuväljak, näiteplats( hiljem
muutus Rooma teatri poolringiks, kus paiknesid senaatorite
istekohad).
2. Skeneest lava tagune ehitis, kus hoiustati kostüüme ja
dekoratsioone.
3. Theatrumist pealtvaatajate pinkide osa.
o.
Kasutati koturne(paksu tallaga jalats), maske ja eredavärvilisi
kostüüme.
NÄITEKIRJANIKUD
Aristophanes komöödiakirjanik
Nt: ,, Ratsanikud"
Aichylos tragöödiakirjanik
Nt: ,,Oresteia"
Euripides tragöödiakirjanik
Nt: ,, Kükloop"
Sophokles tragöödiakirjanik
Nt: ,,Kuningas Oidipus"
KREEKA KOMÖÖDIA
Naljamäng, mis sai alguse Dionysose rongkäigu nalja ja
sõimulauludest. Keelepruuk oli vaba, tihti pilkava sisuga, pilgati
võimukandjaid, inimlikke nõrkusi, pahesid.
KREEKA TRAGÖÖDIA
Kurbmäng, näidend, mis on traagilise lõpuga ja põhines konfliktil.
Taheti välja tuua moraalset iva.
KREEKA TEATER
Hobuserauakujuline ehitis mäenõlval.
1. Theatron
2. Orkestra
3. Skenee
Teatri jaoks ei otsinud roomlased sobivat küngast
nagu kreeklased, vaid ehitasid lauskmaale.
Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes
parter mugavate istekohtadega vaatepaik ülikutele
ROOMA TEATER
Kreeka tragöödiate asemel eelistasid roomlased kergeid
komöödiaid, mille jälgimine ei nõudnud mõttepingutust.
Lihtrahva hulgas olid populaarsed ka rändnäitlejate etendused,
akrobaatide, mustkunstnike, zonglööride ja köietantsijate
esinemised.
Enam kui teater ja sport tõmbas roomlasi gladiaatorite verine
võitlus amfiteatris ja hobuste võiduajamised tsirkuses.
ROOMA TEATER
Rajajaks kreeklane Livius Andronicus( endine orjast kooliõpetaja)
Kirjanduses pakkusid roomlastele huvi peamiselt vanad zanrid: eepos,
tragöödia, komöödia.
Levinumaid näidendiliike oli atellaan olustikujant. Kus kasutati
karikatuurseid tüüpe: Pappuslihtsameelne vanamees, Maccus õgardist
lollpea jne.
Kutselistesse näitlejatesse suhtuti põlglikult, seoses kodanikuõiguste
kaotusega.
Etendused olid kindlaks määratud ajal.
Nt: Rooma mängudel septembris, matustel, väejuhtide triumfide(võit, edu)
puhul.
ROOMA KOMÖÖDIA
Oli kreekaaineline.
,,Mantlikomöödia", milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses.
,,Toogakomöödia" rooma tegelaste ja riietusega(tuli hiljem).
Valdavateks zanriteks atellaan ja kreeka päritoluga miim(satiirilise sisuga
terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil).
ROOMA TRAGÖÖDIA
Rooma tragöödia kohta on vähe teada.
See koosnes dialoogidest ja aariatest(esitas tavaliselt laulja, kuid seda võis
teha ka instrument)koor puudus.
ROOMA TEATER
Ehitatud lauskmaale.
Ümbritses kujundatud kivimüür.
Näidendites puudus koor, millega seoses polnud enam vajadust orkestra
järele.
Teatri keskne koht oli kõrge lavapoodium, mille ees tõusvad pingiread, taga
kahekorruseline sein.
Lavatehnika heal tasemel, samuti dekoratsioonid, butafooria(matkised,
järeletehtud esemed ehtsate asemel teatrilaval v vaateaknal) ja kostüümid.
Näitekirjanikud Plautus, Terentius
Filosoofid Caesar, Cicero
Luuletajad Horatius ,, Carmina" ja Vergilius ,,Bucolica"
MÕISTED
Sofistpalgaline õpetaja, väitleja
Reetorkõnemees, kõnekunsti õpetaja antiikajal
Retoorikakõnekunst, kõnekunstiõpetus; ilukõne
Stroof salm, luuleteose osa
Eleegiakaebelaul
Hümnpidulik ülistuslaul
Epigrammpilkeluuletus
Epitaafhauakiri
Metseenrikas kunsti ja kirjanduse toetaja, toetas kultuuri.
Carpe diem kasuta päeva, nopi päeva
DEMOKRITOS
Demokritos (umbes 460 eKr ­ umbes 370 eKr) oli vanakreeka
mõtleja, antiikaja atomismi esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes
Leukipposega.
Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust
üliväikestest jagamatutest osakestest ­ aatomitest.
HOMEROS/ EEPOSED ,,ILIAS" JA
,,ODÜSSEIA"
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse
traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Iliase tegevus
toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib lahingutest.
"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles
kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Räägib
pikast rännakust, oma naise Penelope juurde jõudmisest.
"Meremehejutud".