100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
amy s
Õppematerjali autor
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Mis on kutseharidus?........................................................................................................... 4 Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad..........................................................................4 Kutseõpe välismaal............................................................................................................. 6 Praktika kutsekoolis............................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 Kasutatud allikad:.............................................................................................................. 10
Üks pädevuste olulisi omadusi on ülekantavus – pädevus pole rakendatav vaid ühes kindlas kontekstis. Kutse andmine Protsess, mille käigus hinnatakse kutset taotleva isiku (edaspidi taotleja) kompetentsuse vastavust kutsestandardis toodud ning mille tulemusena väljastatakse taotlejale kutsetunnistus. Kutsetunnistus Dokument, mis tõendab, et sul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised. Kutseharidus Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse
ettevalmistusega töötajaid. Eestlastel on põhjust olla uhke oma kõrgelt haritud rahva üle. Paraku on tegemist vaid särava fassaadiga. Paljude kõrgkoolide kvaliteet on kehv ning tasulise kõrghariduse pakkumisest on saanud tulus äri. Kutsehariduse maine on null ning näha pole, et asi lähiajal paraneks. Haridusseaduse kohaselt jaguneb haridus üldhariduseks, kutsehariduseks ja huvialahariduseks. Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks või kutse saamiseks vajalike teadmiste ja oskuste süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutsehariduse üks osa on seega ka kõrgharidus. Paraku on välja kujunenud, et kõrgharidus nagu polekski tööeluks vajalike teadmiste omandamine, vaid enesearendamise kursus, et jõuda kõrgema intellekti tasandile. Kõrgkoolis õppimine pole kutseoskuste omandamine, vaid elustiil. Majanduses
assisteerib ravidiagnostilistel protseduuridel. Ta omab üldiseid teadmisi erakorralises 4 meditsiinis kasutatavate ravimite omadustest, ravimvormidest ning manustamisviisidest. Ta oskab kasutada erakorralises meditsiinis kasutatavat aparatuuri ja varustust, valdab kannatanu transpordi ja liigutamise tehnikaid. Kutse eeldab valmisolekut töötada erinevates ettearvamatutes olukordades nii meeskonnas, kui iseseisvalt, nii puhkepäevadel, riiklikel pühadel, samuti öisel ajal. Erakorralise meditsiini tehniku töö eeldab head suhtlemisvalmidust, vastutus ,koostöö- ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust. Ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt terve. ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIKU ÜLESANNE
olla tugistruktuuriks haridussüsteemile - kutsealasele tegevusele suunatud õppe sisu ja kvaliteet vastab tööturul nõutavale; aidata kaasa inimeste kompetentsuse hindamisele ja tunnustamisele olenemata, kus ja kuidas õppimine on toimunud; muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks. Kutsesüsteemi osad: Kutsete klassifitseerimine ja kataloogimine, väljundiks kutsete kataloog Kutsestandardid Kutse andmine, väljundiks kutsetunnistused Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks ning vastav välja-, täiend- ja ümberõpe. Kutse- ja haridussüsteemi oluline ühisosa on
(Fasih, 2008, 27) 5. Üheks suureks probleemiks kutseharidus. Kutsestandardite potentsiaali ei rakendata piisavalt tööturu- ja ettevõtlusmeetmete täpsema sihistamise instrumendina. Samuti ei kasutata kutsestandardeid tööturu muutuste monitooringu ja tööjõuvajaduse prognoosi sisendina, mis oleksid tegelikult vägagi olulise kaaluga tänapäeva tööturul. Samuti on kutseseaduses kutsesüsteem määratletud liiga kitsalt ja seda üksnes kutse andmisena ja see ei võimalda oskuste koordinatsioonisüsteemi rakendamist ning õppe planeerimisel ei arvestata kutseala valdkonnapõhiste vajadustega. (Kaubandus- Tööstuskoda, 2014, 5) 6. Väljalangevus (eriti meeste seas) on kõikides haridusasutustes väga kõrge. See on tingitud sellest, et noored ei ole kindlad oma eriala valikus ja kui miski ei meeldi, siis langeb ka õppimise jaoks vajalik motivatsioon. 7
arutleda tulemuste üle – kuidas testitulemused iseenda sisetundega võrreldes paika pidasid? Vt lisaks • Kutse-eelistuste küsimustik www.tootukassa.ee/kysimustik • Kui vajad otsustamisel abi www.hm.ee/index.php?045275 • Eneseanalüüsiks www.rajaleidja.ee/kesmaolen • Elukutse ja töökoha valikust www.rajaleidja.ee/kelleks-saada/ Vt ka grupinõustamiskavade materjale (Elu kutse slaidid 11, 12) 2 2. Võimed ja oskused elukutse valiku mõjutajatena Slaid 2 Aeg 10 min VÕIMED JA OSKUSED • kutseoskused • üldoskused • sotsiaalsed oskused Õpilasele:
Täienduskoolituse õppekava koostamine Juhendmaterjal Koostanud: Einike Pilli, Sigrid Aruväli, Heli Kaldas, Signe Reppo Toimetanud: Inga Vau, Aulika Riisenberg Keeleline korrektuur: Inga Kukk / OÜ Bossa Kujundus: Kiige RB OÜ Trükk: Actual Print OÜ Käesolev juhend on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Täiskasvanuhariduse arendamine” programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames. Juhendi (varaline) autoriõigus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile aastani 2018 (kaasa arvatud) Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18, Tartu 50088, Eesti http://www.hm.ee/index.php?0252 Täienduskoolituse õppekava koostamine Juhendmaterjal Einike Pilli, Sigrid Aruväli, Heli Kaldas, Signe Reppo Sisukord Peamised mõisted .........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid