Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised erinevad tähendused on kutsel ametil ja professioonil olnud aegade jooksul?
  • Mille põhjal tehakse olulisi otsuseid on ju samuti ulatuslikud?
  • Millest on mõjutatud kutseõppimise ja õpetamise sisu ja protsess kutsepedagoogikas?
  • Millest on otseselt tuletatud kutseteadmised?
  • Milline on situatiivsete ja distsiplinaarsete teadmiste roll erinevatel kutsetasemetel?
  • Kui soovitakse teada kui hea motoorika näiteks tal on?

Lõik failist

Esimene
kodutöö . Seal on ka arutelu all päris palju juttu.
Vastused küsimustele ja mõned näited:
•  
 Millised erinevad tähendused on kutsel , ametil 
ja professioonil olnud aegade jooksul? Lisage näiteid
Kõigil
kolmel nimetusel on  ühisosa sotsiaalse, ajaloolise,
kultuurilise,  ühiskondliku, isikliku (vahel ka seletamatute
mõõtmete nn brute facts)  mõõtme näol.
Billetti Artikkel
andis mulle järgmise aluspõhja, millelt edasi minna.
Kutse
pärineb ladina sõna "vocare", mis viitab kõnele, kutsele, meie aines siis kutse konkreetsele eluviisile, mis
on elukestev/elu läbiv ( Hansen , 1994).  Ja mulle väga meeldis
Billeti tsiteeritud mõte 1916 aastast, esitatud Dewey poolt, et
kutse on nagu üksikisiku reisiteekond läbi (töö)elu.  Varem
olid näiteks sotsiaalsed ja ühiskondlikud asjaolud , mis piirasid
teatud rassi, klassi või soo esindajatel omandada teatud elukutset.
Oma valikutes sõltuti traditsioonidest, ajaloolistest tavadest
mida jälgiti rangelt. (Oma kutsevalikutes ei oldud vabad – oli nn moraalne kohustus). Eel- kaasaegses (tööstusrevolutsiooni eelses?)
ühiskonnas ei oldud nii enesekesksed , vaid oldi rohkem oma
kogukonnaga (perekonnaga, suguvõsaga) seotud. Mõnel kogukonnal oli
ka huvi hoida teatuid oskusi ja teadmisi ainult enda ringkonnas
(näitena võib tuua peeglite valmistajad. Need oskused olid

Vasakule Paremale
1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #1 1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #2 1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #3 1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #4 1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #5 1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #6 1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #7 1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #8 1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #9 1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #10 1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #11 1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #12 1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #13 1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor amy s Õppematerjali autor
Tööse esineb vigu - nii kirja kui fakti omasid. Tegemist on mustangiga, mida ei ole viimistletud.
Millised erinevad tähendused on kutsel, ametil  ja professioonil olnud aegade jooksul?
Milles väljendub pedagoogiline ümberkontekstualiseerimine kutsepedagoogika kontseptsioonis?
Mida tähendavad situatiivsed teadmised (situated knowledge) kutsepedagoogika kontseptsioonis?
Millest on mõjutatud kutseõppimise ja õpetamise sisu ja protsess kutsepedagoogikas?
Milline on situatiivsete ja distsiplinaarsete teadmiste roll erinevatel kutsetasemetel?
Kutsehariduse alguse ajalugu Euroopa riikides  Wollschläger, N.,

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Kutseharidus

SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Mis on kutseharidus?........................................................................................................... 4 Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad..........................................................................4 Kutseõpe välismaal............................................................................................................. 6 Praktika kutsekoolis............................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 Kasutatud allikad:.............................................................................................................. 10

Ühiskond
thumbnail
14
docx

Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundma õppimine

Üks pädevuste olulisi omadusi on ülekantavus – pädevus pole rakendatav vaid ühes kindlas kontekstis. Kutse andmine Protsess, mille käigus hinnatakse kutset taotleva isiku (edaspidi taotleja) kompetentsuse vastavust kutsestandardis toodud ning mille tulemusena väljastatakse taotlejale kutsetunnistus. Kutsetunnistus Dokument, mis tõendab, et sul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised. Kutseharidus Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse

Analüüsimeetodid äriuuringutes
thumbnail
3
doc

Kas ülikool või kutseõppeasutus

ettevalmistusega töötajaid. Eestlastel on põhjust olla uhke oma kõrgelt haritud rahva üle. Paraku on tegemist vaid särava fassaadiga. Paljude kõrgkoolide kvaliteet on kehv ning tasulise kõrghariduse pakkumisest on saanud tulus äri. Kutsehariduse maine on null ning näha pole, et asi lähiajal paraneks. Haridusseaduse kohaselt jaguneb haridus üldhariduseks, kutsehariduseks ja huvialahariduseks. Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks või kutse saamiseks vajalike teadmiste ja oskuste süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutsehariduse üks osa on seega ka kõrgharidus. Paraku on välja kujunenud, et kõrgharidus nagu polekski tööeluks vajalike teadmiste omandamine, vaid enesearendamise kursus, et jõuda kõrgema intellekti tasandile. Kõrgkoolis õppimine pole kutseoskuste omandamine, vaid elustiil. Majanduses

Eesti keel
thumbnail
9
doc

KIIRABITEHNIKU JA EMT KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS.

assisteerib ravidiagnostilistel protseduuridel. Ta omab üldiseid teadmisi erakorralises 4 meditsiinis kasutatavate ravimite omadustest, ravimvormidest ning manustamisviisidest. Ta oskab kasutada erakorralises meditsiinis kasutatavat aparatuuri ja varustust, valdab kannatanu transpordi ja liigutamise tehnikaid. Kutse eeldab valmisolekut töötada erinevates ettearvamatutes olukordades nii meeskonnas, kui iseseisvalt, nii puhkepäevadel, riiklikel pühadel, samuti öisel ajal. Erakorralise meditsiini tehniku töö eeldab head suhtlemisvalmidust, vastutus ,koostöö- ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust. Ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt terve. ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIKU ÜLESANNE

Meditsiin
thumbnail
20
doc

Kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale

 olla tugistruktuuriks haridussüsteemile - kutsealasele tegevusele suunatud õppe sisu ja kvaliteet vastab tööturul nõutavale;  aidata kaasa inimeste kompetentsuse hindamisele ja tunnustamisele olenemata, kus ja kuidas õppimine on toimunud;  muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks. Kutsesüsteemi osad:  Kutsete klassifitseerimine ja kataloogimine, väljundiks kutsete kataloog  Kutsestandardid  Kutse andmine, väljundiks kutsetunnistused Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks ning vastav välja-, täiend- ja ümberõpe. Kutse- ja haridussüsteemi oluline ühisosa on

Ühiskond
thumbnail
34
docx

hariduse tööturu vajadustele vastavuse tagamine

(Fasih, 2008, 27) 5. Üheks suureks probleemiks kutseharidus. Kutsestandardite potentsiaali ei rakendata piisavalt tööturu- ja ettevõtlusmeetmete täpsema sihistamise instrumendina. Samuti ei kasutata kutsestandardeid tööturu muutuste monitooringu ja tööjõuvajaduse prognoosi sisendina, mis oleksid tegelikult vägagi olulise kaaluga tänapäeva tööturul. Samuti on kutseseaduses kutsesüsteem määratletud liiga kitsalt ja seda üksnes kutse andmisena ja see ei võimalda oskuste koordinatsioonisüsteemi rakendamist ning õppe planeerimisel ei arvestata kutseala valdkonnapõhiste vajadustega. (Kaubandus- Tööstuskoda, 2014, 5) 6. Väljalangevus (eriti meeste seas) on kõikides haridusasutustes väga kõrge. See on tingitud sellest, et noored ei ole kindlad oma eriala valikus ja kui miski ei meeldi, siis langeb ka õppimise jaoks vajalik motivatsioon. 7

Haldusjuhtimine
thumbnail
18
pdf

Elukutsevalik

arutleda tulemuste üle – kuidas testitulemused iseenda sisetundega võrreldes paika pidasid? Vt lisaks • Kutse-eelistuste küsimustik www.tootukassa.ee/kysimustik • Kui vajad otsustamisel abi www.hm.ee/index.php?045275 • Eneseanalüüsiks www.rajaleidja.ee/kesmaolen • Elukutse ja töökoha valikust www.rajaleidja.ee/kelleks-saada/ Vt ka grupinõustamiskavade materjale (Elu kutse slaidid 11, 12) 2 2. Võimed ja oskused elukutse valiku mõjutajatena Slaid 2 Aeg 10 min VÕIMED JA OSKUSED • kutseoskused • üldoskused • sotsiaalsed oskused Õpilasele:

Eesti keel
thumbnail
32
pdf

juhend valjundipohise oppekava koostamiseks

Täienduskoolituse õppekava koostamine Juhendmaterjal Koostanud: Einike Pilli, Sigrid Aruväli, Heli Kaldas, Signe Reppo Toimetanud: Inga Vau, Aulika Riisenberg Keeleline korrektuur: Inga Kukk / OÜ Bossa Kujundus: Kiige RB OÜ Trükk: Actual Print OÜ Käesolev juhend on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Täiskasvanuhariduse arendamine” programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames. Juhendi (varaline) autoriõigus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile aastani 2018 (kaasa arvatud) Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18, Tartu 50088, Eesti http://www.hm.ee/index.php?0252 Täienduskoolituse õppekava koostamine Juhendmaterjal Einike Pilli, Sigrid Aruväli, Heli Kaldas, Signe Reppo Sisukord Peamised mõisted .........................................................................

Andragoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun