Elukutsevalik - Konspekt

9

doc

KIIRABITEHNIKU JA EMT KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA, NATALJA GAVRILOVA, GENNO NURK KIIRABITEHNIKU JA EMT KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS. MIDA EMT PEAKS ROHKEM OSKAMA? Referaat Juhendaja: Margit Reimets Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIK...........................................................................4 EMT KUTSEÕPPE EESMÄRGID JA ÜLESANDED.................................................... 5 KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS KOKKUVÕTES......................................................................6 KIIRABITEHNIKU

Meditsiin

16

doc

Lennundusinsener

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim. Nende lahti seletamiseks on võetud põhiosa materjalist internetist Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse koduleheküljelt, kus on lennundusinseneri kutsestandard, mis annab põhjaliku ülevaate antud kutsest ja selle kutse kvalifikatsiooni omastamise nõuetest. Lisaks teen intervjuu isikust, kes on omandanud lennundusinseneri kutsetunnistuse.

Uurimistöö

22

docx

Karjääriplaneerimine

aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. 2.Matching´u paradigma- 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Matching’u paradigma ehk joon-faktor (trait-and-factor) lähenemine Karjäärinõustamine sai alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel, kui vastavalt positivistliku maailmanägemuse traditsioonidele hakati tegelema inimeste

Karjääripsühholoogia

12

docx

Karjäärinõustamine (spikker) Karjääriplatoo , Karjäärimudelid , karjäär , karjäärinõustamine , karjäär , karjäärisüsteem , matching , humanistlik paradigma , nõustaja , elukutse ,

Tõi 1. Iga in jaoks on olemas sobivaim töö või teadmise, et in areneb, muutub, kujuneb välja. tegevusala. K-iküpsus- mis vanuses in on võimeline tegema k- 2. Iga töö (elukutse) jaoks on olemas teatud otsuseid. Seostub kliinilisest psü ja teraapiatest isiksuse om kogum, mis tagavad parima soorituse. ülevõetud aspektidega. In kutse-eelistused ja mina- 3. Elukutsevalik on teadlik, loogiline protsess, mis kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Elu etapid ja on enamasti ühekordne otsus. etappide ülesanded. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja om. Iga 1953 Donald E. Super “A Theory of Vocational töö nõuab in teatud om kogumit, mis tagab parima Development”-(1910-1994) soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide Ta sündis 1910 aastal ning suri Gruusia savannides abil

Karjääripsühholoogia

20

doc

Kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale

Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................2 Sisseastumine kutsekooli...................................................................3 Kutseõppurile.....................................................................................4 Sõidukulude hüvitamine.....................................................................5 Koolilõuna...........................................................................................6 Õppelaen............................................................................................7 Ühiselamu..........................................................................................8 Kutseõppeasutuse lõpetamine...........................................................9 Õpingute jätkamine..........................................................................10 Kutsesüsteem Eestis.......................................

Ühiskond