Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Miron4ik
Õppematerjali autor
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................2 Sisseastumine kutsekooli...................................................................3 Kutseõppurile.....................................................................................4 Sõidukulude hüvitamine.....................................................................5 Koolilõuna...........................................................................................6 Õppelaen............................................................................................7 Ühiselamu..........................................................................................8 Kutseõppeasutuse lõpetamine...........................................................9 Õpingute jätkamine..........................................................................10 Kutsesüsteem Eestis.......................................
Vajalikud võõrsõnad apprentices-õpipoiss, journeymen-sell. Kolmas kodutöö ma olen vist ainsama aruetellu kirjutanud, pm on arutelu pikem kui referaat Kutsepedagoogika"- kokkuvõtlik referaat Antud kokkuvõtvas töös annan ülevaate kutsepedagoogika arengust. 1. Kutsepedagoogika kujunemine iseseisvaks distsipliiniks Iseseisva distsipliinina kujunes välja kutsepedagoogika 20. sajandi teisel poolel. Kutsepedagoogika käsitleb pedagoogilisi küsimusi, mis seonduvad elukutse ja töömaailmaga, aga ka noorte ja täiskasvanute kvalifitseerumise ja kompetentsuse arenguga Ennekõike peetakse kutsepedagoogika väljakujunemise alaks saksa keelsetel aladel Euroopas (Austria, Saksamaa, Sveits - 1960- Berufs- und Wirtschaftspädagogik). (Gonon, 2009). Vaatamata sellele, et iseseisva distsipliinina on ta suhteliselt noor, on ometigi nn eelnev ajalugu väga mitmekesine. 20.saj alguses saab pidada kutsepedagoogika eelkäijaks mõistet kutselisus
aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. 2.Matching´u paradigma- 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Matching’u paradigma ehk joon-faktor (trait-and-factor) lähenemine Karjäärinõustamine sai alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel, kui vastavalt positivistliku maailmanägemuse traditsioonidele hakati tegelema inimeste
Tõi 1. Iga in jaoks on olemas sobivaim töö või teadmise, et in areneb, muutub, kujuneb välja. tegevusala. K-iküpsus- mis vanuses in on võimeline tegema k- 2. Iga töö (elukutse) jaoks on olemas teatud otsuseid. Seostub kliinilisest psü ja teraapiatest isiksuse om kogum, mis tagavad parima soorituse. ülevõetud aspektidega. In kutse-eelistused ja mina- 3. Elukutsevalik on teadlik, loogiline protsess, mis kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Elu etapid ja on enamasti ühekordne otsus. etappide ülesanded. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja om. Iga 1953 Donald E. Super “A Theory of Vocational töö nõuab in teatud om kogumit, mis tagab parima Development”-(1910-1994) soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide Ta sündis 1910 aastal ning suri Gruusia savannides abil
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organ
Anne Morrow Lindbergh Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 7 I OSA Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine Nõustamise teooriad Omaduste ja faktorite teooria (kokkusobitamine) Omaduste ja faktorite teooria lähtub põhimõttest, et alati toimib elukutse ratsionaalne valik. Õige valiku tegemiseks tuleb kõrvale heita ebaolulised faktorid. • Inimesel peab olema selge arusaamine iseendast. Nõustaja ülesanne on koguda infot nõustatava võimete, huvide, väärtuste, isikuomaduste kohta. • Inimesel peavad olema teadmised ümbritseva maailma kohta, näiteks millised on oluli- sed nõuded eri kutsetele. Nõustaja ülesanne on anda selle kohta vajalikku teavet. • Ratsionaalse valiku tegemine.
õigusaktide nõuetele (nt riskianalüüsi läbiviimine). Keegi kes tunneb valdkonda väga hästi. ● Töökeskkonna volinik - töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes ● Töökeskkonna nõukogu - lahendab töötervisehoiu ja tööohutusega seotud küsimusi suuremates (50+ töötajat) ettevõtetes, tööandja ja töötajate esindajad. Töö ja selle funktsioonid: Töö elemendid < ülesanded < elukutse < tööpere. Tööperekonna näide: raamatupidamine ● Töö funktsioonid: ○ Majanduslik ○ Sotsiaalne ■ Staatus ■ Identiteet TÖÖ ANALÜÜS Tööanalüüs on personali juhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile et
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid