KIIRABITEHNIKU JA EMT KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS. (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Erakorralise meditsiini  tehniku   õppekava
SVETLANA KAVALEROVA, NATALJA GAVRILOVA, GENNO NURK 
KIIRABITEHNIKU  JA EMT KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS.
MIDA EMT PEAKS ROHKEM OSKAMA?
Referaat
Juhendaja : Margit Reimets 
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2012
SISUKORD
S
  ISUKORD                                                                                                                            
 ........................................................................................................................... . . . . . .2  
E
  RAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIK                                                                  
 ................................................................ . . . . . . . . . . .4  
E
  MT KUTSEÕPPE EESMÄRGID JA ÜLESANDED                           
 .......................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5  
K
  UTSEOSKUSTE VÕRDLUS KOKKUVÕTES                                                                     
 .................................................................... . .6  
KIIRABITEHNIKU TÖÖ ISELOOM
Kiirabitehniku   põhiülesandeks   on  tagada   patsiendi   ja   meditsiinipersonali   nõuete-kohane 
abistamine  ning tellitud transporditeenuse  korrektne  osutamine.  Kiirabitehnik  vastutab valve 
jooksul ja valve vahetusel varustuse korrasoleku eest ning tagab kiirabibrigaadi ja patsiendi 
ohutu veo. Selleks tuleb tal valida sündmuskohale sõitmiseks võimalikult ohutu (ja kiire) 
marsruut  ning  parkida   kiirabiauto  sündmuskohal turvalises ja patsiendi pealevõtmiseks kõige 
enam sobivas kohas. Sündmuskohale jõudes tuleb kiirabitehnikul abistada kiirabibrigaadi teisi 
liikmeid  erakorraliseks  meditsiiniabiks vajaliku varustuse kohaletoomisel  ja meditsiiniliste 
protseduuride läbiviimisel, samuti osutada oma pädevuse piires meditsiinilist abi. Täita tuleb 
2
kiirabibrigaadi   juhi   teisi   tööalaseid   korraldusi,   näiteks   assisteerida   meditsiiniliste 
protseduuride läbiviimisel (patsiendi kinnihoidmine, teatud asendis hoidmine jm),  sooritada  
lihtsamaid   meditsiinilisi   protseduure   (näit   vererõhu   mõõtmine).   Igapäevases   töös  vastutab 
kiirabitehnik   kiirabiauto   puhtuse   eest   patsiendiruumis   ning   on   kohustatud   täitma   a-   ja 
antiseptika nõudeid ning järgima üldisi hügieenijuhiseid. Nõuete kohaselt peab kiirabitehnik 
viibima täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas.
Kiirabibrigaadi liikmed osalevad hommikustel konverentsidel, kus kiirabibrigaadi juht annab 
ülevaate   toimunud   visiitidest,    ilmnenud    meditsiinilistest   ja   tehnilistest   probleemidest   ning 
annavad    vahetuse    üle   järgmisele   kiirabibrigaadile.   Meditsiinieetika   üldtunnustatud 
printsiipide   järgimine   ning   kiirabitöö   ja   patsientidega   seotud   informatsiooni 
konfidentsiaalsuse nõuetest  kinnipidamine  on ühiseks  kohustuseks  kõigile  kiirabi  töötajatele.
Kiirabiteenistusel on ka mitmeid täiendavaid ülesandeid: vajadusel erakorralise meditsiinilise 
konsultatsiooni   ja   abi   andmine   kiirabibaasis   ,spordi-   ja   massiürituste   julgestamine,   VIP 
persoonide   turvamine   riiklikel   visiitidel.   Kiirabitöötajate   professionaalse   taseme   tõstmise 
eesmärgil
 
viiakse
 
regionaalsetes
 
kiirabiasutustes
 
järjepidevalt
 
läbi 
tervishoiutöötajate/kiirabitöötajate diplomieelset ja –järgset koolitust. Koolitajateks on sageli 
kiirabitöötajad ise.
KIIRABITEHNIKU KUTSENÕUDED JA –EELDUSED
Kiirabitehnik peab omama kesk- või kesk-eriharidust. Ta peab omama teadmisi kiirabialasest 
tööst   ja   kiirabibrigaadi   töötajatele   esitatavatest   nõuetest.   Tema   põhioskuste   hulka   kuulub 
kiirabiautodel   oleva   varustuse    tundmine    ja   kasutamine.   Tuleb   osata   sihipäraselt   kasutada 
erinevaid sidevahendeid (raadio, mobiiltelefon).
Kiirabitehniku   töö   eeldab   võimet   vastutada,   teha   koostööd   ülejäänud   kiirabibrigaadi 
liikmetega, olla täpne ja korrektne. Sageli tuleb kiiresti vastu võtta otsuseid ja analüüsida 
olukorda. See omakorda eeldab head pingetaluvust.
3
KIIRABITEHNIKU  HARIDUS  JA VÄLJAÕPE
Kiirabitehnikuid  Eestis    riiklikult    ette   ei   valmistata.   Kiirabitehnikuid   koolitatakse   Tartu   ja 
Tallinna    kiirabi    koolituskeskustes.   Koolitusel   võivad   osaleda   kõik   vähemalt   keskharidust 
omavad  isikud. Meditsiiniliste  teadmiste  ja kiirabitöö  kogemuse  olemasolu  ei ole nõutav. 
Koolitus   on   suunatud   kiirabis   autojuhtidena   töötavatele   isikutele   ja   tuletõrjuja-päästjatele. 
Õpetamise metoodika ja õppekavad ei ole ühtlustatud. Minimaalne õppeprogrammi maht on 
400   tundi.   Käsitletakse   järgmisi    teemasid :   inimese   anatoomia   ja   füsioloogia   alused, 
elustamise ABC,  hingamis - ja südameveresoonkonna ning välisfaktoritest tingitud eluohtlikud 
seisundid ,   laste   elustamise   eripärad.   Tundma   õpitakse    infektsioonhaiguste ,   mürgituste, 
erakorraliste   haigestumiste   käsitlemist.   Õppeprogrammis   on   ka  erakorralises   haiglavälises 
meditsiinis   kasutatavate   vahendite,   katastroofimeditsiini,   kriisipsühholoogia,    enamlevinud  
laste-haiguste   ja    farmakoloogia    aluste   tundmaõppimine.   Üle   pooleõppeprogrammi   mahust 
moodustab õppepraktika, mis toimub haiglates ja kiirabis. Koolitus lõpeb  teoreetilise  (test) ja 
praktilise eksamiga.
ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIK
Erakorralise   meditsiini   tehnik   on   spetsialist,   kelle   tegevuse   eesmärgiks   on   osutada 
abi õnnetustes   vigastatule   ja/või   erakorralist   meditsiiniabi   vajavale   patsiendile.   Ta 
hindab patsiendi    seisundit ,   olukorda   sündmuskohal   ja   abi    andmiseks    vajaminevaid 
ressursse ning   alustab   abi   andmist   patsiendile   või   õnnetuses   vigastatule.
Erakorralise meditsiini tehnik I võib iseseisvalt läbi viia esmast ja teisest ülevaatust, osutada 
esmaabi, defibrilleerida   täisautomaatse   defibrillaatoriga,   määrata   glükoosi   taset 
veres, kanüleerida   veeni   ja   alustada   infusioon-   ja   hapnikravi,   tagada   vaba 
hingamisteed . Kõrgemalt   kvalifitseeritud   meditsiiniabi   osutajate   saabumisel/ olemasolul  
assisteerib ravidiagnostilistel   protseduuridel. Ta   omab   üldiseid   teadmisi   erakorralises 
4
meditsiinis kasutatavate ravimite omadustest, ravimvormidest ning manustamisviisidest. Ta 
oskab kasutada erakorralises meditsiinis kasutatavat aparatuuri ja varustust,  valdab  kannatanu 
transpordi   ja   liigutamise tehnikaid.   Kutse   eeldab   valmisolekut   töötada   erinevates 
ettearvamatutes    olukordades    nii meeskonnas,   kui   iseseisvalt,   nii   puhkepäevadel,   riiklikel 
pühadel,   samuti   öisel   ajal. Erakorralise   meditsiini   tehniku   töö   eeldab   head 
suhtlemisvalmidust, vastutus ,koostöö- ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust. Ta peab 
olema vaimselt ja füüsiliselt terve.
ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIKU ÜLESANNE
Erakorralise meditsiini tehniku eriala riiklik õppekava, mis kuulub ISCED 97 õppekavade 
liigituse järgi teraapia ja taastusravi õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja 
ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja 
lõpetamise   nõuded. Riiklik   õppekava   kehtestab   erakorralise   meditsiini   eriala   kohustusliku 
kutseõppe sisu.
EMT KUTSEÕPPE EESMÄRGID JA ÜLESANDED
Riikliku   õppekavaga   kehtestatud   kutseõppe   eesmärk   on   võimaldada   õppijal   omandada 
teadmised,   oskused   ja   hoiakud   töötamiseks   kiirabis   ja   haiglate   erakorralise   meditsiini 
osakondades   ning   tema   teadmised   ja   oskused   on   rakendatavad   töötamisel   päästeasutuses, 
turvateenistuses, kaitseväes, Kaitseliidus ja merenduses ning eeldused õpingute jätkamiseks ja 
elukestvaks õppeks. Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada 
selline töötaja, kes:
1) väärtustab oma  kutseala  ning arendab kutseoskusi;
2) oskab  planeerida , teha, hinnata ja arendada oma tööd;
3) oskab   iseseisvalt   rakendada   kutse-   ja   erialaseid   teadmisi   ning   oskusi   erinevates 
töösituatsioonides;
4)  on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste  saavutamisele ;
5)  vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades;
6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes;
5
7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid  valikuid  ning on vastutusvõimeline;
8) on suhtlemis-, analüüsi ja teabe  hankimise  oskusega ning valmis meeskonnatööks.
NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS JA LÕPETAMISEKS
1. Erakorralise meditsiini tehniku õppekava alusel võib õppima  asuda , kellel on vähemalt 
põhiharidus.
2.   Õpingud   loetakse   lõpetatuks,   kui   on   saavutatud   õppekavas   esitatud   õpiväljundid   ning 
sooritatud  positiivsele tulemusele eriala lõpueksam.
EMT KUTSEÕPPE SISU JA MAHT
Kutseõppe   sisu   on   määratud   «Erakorralise   meditsiini   tehnik   I»   kutsestandardis   esitatud 
kutseoskusnõuetega.   Erakorralise   meditsiini   tehniku   õppekava   kutseõppe   maht   on   40 
õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 14 õppenädalat.
KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS KOKKUVÕTES
Amet
Eriala saamine
Lisakoolitused
Töökoht
Lisandid
Kiirabitehnikud
Tööalane 
Alarmsõidukijuhi Töötab kiirabis
Koolituse 
koolitus
koolituse
alarmsõiduki
registreerimine 
(koolituste
läbimine
juhina
Terviseametis:
registreerimine
•Eelnevalt 
TA-s *)
määratletud 
koolituse sisu
•Kirjeldatud ära 
nõuded mis 
peaksid olema 
täidetud
koolitajal
•Annab aluse ka 
koolitusse 
kvaliteedi 
kontrolliks
•Finantseeritakse 
6
TA poolt
Erakorralise
Kutseõpe, 
Valikainena
Töötab kiirabis
** Välja 
meditsiini
toimub
võimalik läbida
alarmsõiduki 
töötamisel kutse 
tehnikud
tervishoiu
alarmsõidukijuhi
juhina
omistamise kord, 
kõrgkoolides,
koolitus
või brigaadi 
st
saavad 
teise
see seob 
lõpetamisel
liikmena
omavahel ka 
riikliku 
kiirabitehniku ja
tunnistuse **
erakorralise 
meditsiini 
tehniku õppe
Kiirabitehnik ehk parameedik:
1. Töö kuulub kiirabi ja päästeteenistuste tegevusvaldkonda ja  riigikaitse  
tegevusvaldkonda. 
2. Vastutab varustuse korrasoleku eest valve jooksul ja valve vahetusel;
3. Tagab kiirabibrigaadi ja patsiendi ohutu veo.
4. Sõidab sündmuskohale võimalikult ohutut marsruuti mööda;
5. Pargib   kiirabiauto   sündmuskohal   turvalises   ja   patsiendi   pealevõtmiseks   kõige 
enam sobivas kohas;
6.  Abistab    kiirabibrigaadi   teisi   liikmeid   erakorraliseks   meditsiiniabiks   vajaliku 
varustuse kohaletoomisel ja meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel;
7. Täidab kiirabibrigaadi juhi teisi tööalaseid korraldusi.
8. Ta kogub anamneesi ja dokumenteerib selle.
9. Osutab meditsiinilist abi oma pädevuse piires.
10. Parameedik võib iseseisvalt läbi viia esmast ja teisest ülevaatust, osutada esmaabi,
defibrilleerida poolautomaatse defibrillaatoriga, määrata glükoosi taset veres,
kanüleerida veeni ja teostada hapnikravi, tagada vabad hingamisteed kasutades
vajadusel intubeerimist vereringeseiskusega patsiendil. 
11. Vajadusel alustab ravimite manustamist vastavalt kardiopulmonaalse elustamise 
või traumaga kannatanu käsitlemise juhisele. 
12. Ta omab üldiseid teadmisi erakorralises meditsiinis kasutatavate ravimite 
omadustest,
13. ravimvormidest ning oskab neid manustada. 
14. Parameediku teadmised ja oskused võimaldavad töötada meeskonna juhina.
15. Parameedik II kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on eelduseks  parameedik I taseme
tunnistus, kutsestandardi nõuetele vastava koolituse läbimine ning vähemalt
kaheaastane  kutsealane  töökogemus.
16. Kiirabitehnik võib kannatanut õigesti tõsta ja transportida.
17. Lisaks oskab ta assisteerida tervishoiutöötajat läbiviidate protseduuride juures.
18. Kiirabitehnikud võivad töötada kiirabis.
7
Erakorralise meditsiini tehnik:
1. Töö kuulub kiirabi ja päästeteenistuste tegevusvaldkonda.
2. Selline spetsialist erakorralises meditsiinis, kes ise ei diagnoosi,ega määra ravi,aga 
valdab hästi protseduure.
3. Hindab patsiendi seisundit, olukorda sündmuskohal ja abi andmiseks vajaminevaid 
ressursse.
4. Alustab abi andmist patsiendile või õnnetuses vigastatule
5. Erakorralise meditsiini tehnik I võib iseseisvalt läbi viia esmast ja teisest ülevaatust, 
osutada esmaabi, defibrilleerida täisautomaatse defibrillaatoriga, määrata glükoosi 
taset veres, kanüleerida veeni ja alustada infusioon- ja hapnikravi, tagada vaba 
hingamisteed.
6. Kõrgemalt kvalifitseeritud meditsiiniabi osutajate saabumisel/olemasolul 
assisteerib ravidiagnostilistel protseduuridel. 
7. Ta omab üldiseid teadmisi erakorralises meditsiinis kasutatavate ravimite 
omadustest, ravimvormidest ning manustamisviisidest. 
8. Ta oskab kasutada erakorralises meditsiinis kasutatavat aparatuuri ja varustust.
9. Kutse eeldab valmisolekut töötada erinevates ettearvamatutes olukordades 
nii meeskonnas, kui iseseisvalt, nii puhkepäevadel, riiklikel pühadel, samuti öisel ajal. 
10. Erakorralise meditsiini tehniku töö eeldab head suhtlemisvalmidust, vastutus ,koostöö- 
ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust. Ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt 
terve.
11. Erakorralise meditsiini tehnikud võivad töötada kiirabis,samuti haiglate erakorralise 
meditsiini  osakonnas  ja mõnes muus ametis, kus selline ettevalmistus on nõutav 
vetelpääste, rannavalvel,mõned politsei-ja päästestruktuurid.
KASUTATUD ALLIKAD
Kutsestandard , kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik 
www. kutsekoda .ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10422775/lae+Erakorralise+meditsiini+te
hnik+referaat&hl=ru&gl=ru&pid=bl&srcid=ADGEESjl4RrHqSJw617Oy6J82k4q6XZg8VyD
iIRYGMCWthlmetInrA2KoWycUnV4LNST2ulYEvntiRqgV8tCmscqdOmY_wZVm-
PERftluK5sKFa9z6voXyDukvZfJoTRtqlDFgMdks71&sig=AHIEtbRMX67nYTQrvrNrgun0
xIWrx_qFnQ
Rajaleidja   koduleht , kiirabitehnik www.rajaleidja.ee/akab/%3Fid
%3D11576+Erakorralise+meditsiini+tehnik+kiirabit
%C3%B6%C3%B6tajad&cd=1&hl=ru&ct=clnk&gl=ru
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool, koduleht, Erakorralise meditsiini tehnik 
www.ttk.ee/index.php%3Fid
%3D477430+erakorralise+meditsiini+tehniku+kutseoskused&cd=1&hl=ru&ct=clnk&gl=ru
Riigi  Teataja , Erakorralise meditsiini tehnik  http://webcache.googleusercontent.com/search ?
q=cache:fu50Xsih0LwJ: https://www.riigiteataja.ee/akt/13283571+erakorralise+meditsiini+te
hnik&cd=10&hl=ru&ct=clnk&gl=ru
 
8
Kutsehariduse  koduleht, Erakorralise meditsiini tehnik 
http://kutseharidus.ee/keskharidusega/tervis-ja-sotsiaalteenused/erakorralise-meditsiin i-
tehnik/
Kiirabi koduleht, kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik  https://docs.google.com/viewer ?
a=v&q=cache:meGH5PqxG7wJ:www.kiirabi.ee/index.php?tid
%3DksHfXY9oUj8kIfRaRXXhuh7kdg9Ul8Kxssau8fYR%26ylemus_id
%3D20120603192910337351+Erakorralise+meditsiini+tehnik+kiirabit
%C3%B6%C3%B6tajad&hl=ru&gl=ru&pid=bl&srcid=ADGEESgbyaTttcSBwYxxwpumfuU
dShKgXFqVJKJqa5i6l5eMBl4pJl_6IlZT2JHH8lJgjf1SDJTOv6tOAd_XtT5_dmem8Q5KSvh
xd_EoFS3FW-
FBVffQBctxU1DSDmUJhZ2g6RWe0BhG&sig=AHIEtbTRZynntixyjBLmRQnpP8V33xLe3
g
Info parameediku kohta 
http://www.tems.ee/Nouanne/parameedik.ht m
Kutsekoda.ee, parameedik 
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10087070/lae
9

Document Outline

• SISUKORD
  • ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIK
    • EMT KUTSEÕPPE EESMÄRGID JA ÜLESANDED
• KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS KOKKUVÕTES