Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundma õppimine (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Kutseõpe

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud Rannar Jantson KUTSEÕPE Referaat Juhendaja: Jüri Puidet 2010  Sisukord 1. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele................................3 2. Kutseõpe põhihariduse baasil...................................................................................... 3 3. Kutsekeskharidusõpe................................................................................................... 3 4. Kutseõpe keskhariduse baasil......................................................................................4 5. Kutseõppe eesmärk...................................................................................................... 4 6. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis.........................................................................5 7. Kutsehar

Sissejuatus õpingutesse

20

doc

Kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale

Sisseastumine kutsekooli Kutseõppesse võivad asuda kõik soovijad, kellel on põhi- või keskharidus. Piiranguid pole seatud ka neile, kes on juba varem omandanud kutse- või kõrghariduse, aga soovivad oma teadmisi mõnes kitsamas valdkonnas täiendada või õppida midagi päris uut. Kutsekoolide juures võivad olla avatud rühmad ka põhiharidust mitteomavate õpilaste jaoks. See on kooliti erinev ja vajaduse korral tasub võimalusi uurida. KUTSEHARIDUS.EE - õppimisvõimaluste andmebaas Sisseastumisel tuleb valmis olla eksamite, katsete või testide sooritamiseks. Kindlasti tuleb järele uurida, millised on meelepärase õppeasutuse vastuvõtutingimused ning neid aegsasti arvestada. Vajalikku teavet saab õppeasutuse veebilehelt. Kooli vastuvõtmise otsustab vastuvõtukomisjon. Kutseõppeasutusse sisseastumiseks nõutavad dokumendid on enamasti: kirjalik avaldus; vanema või hooldaja kirjalik nõusolek, kui õppima asuja

Ühiskond

4

docx

Haridus

inimestest. Samal ajal oli Prantsusmaa elanike lugemisoskus 83% ja Venemaal ainult 28,4%. 1880. aastatel alanud venestusaeg andis hariduselule tugeva tagasil öögi, sest nii saksa kui eestikeelsed koolid sunniti üle minema vene õppekeelele. Sõjaeelse Eesti Vabariigi koolikorraldus tugines ühtluskooli põhimõttele. 1930. aastate lõpus oli kuueklassiline algkool Eestis kohustuslik. HARIDUSKORRALDUS Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus haridusele, et õppimine on kooliealistele lastele seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sh erakoole. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppekeele õppeasutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud korras autonoomsed

Ühiskonnaõpetus

18

doc

Alusõppe uurimistöö

SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17  1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse

Avaliku sektori ökonoomika

23

odt

Töösotsioloogia kordamisküsimused

Kordamisteemad Töö- ja tööturu sotsioloogia eksamiks 2015/2016 sügissemestril 1. Sissejuhatus Mis on töö? Töö defineerimine Töö eristamine sellest, mis ei ole töö Töö seotus teiste eluvaldkondadega Töö dimensioonid: Isiklik ­ annab endale väljuni ning ütleb, kuidas ennast defineerid Sotsiaalne ­ keskel sotsiaalsed suhted, enamus töökäitumisest on seletatav kollektiivsel tasandil Ajaline ­ elu on korraldatud tööaja ümber Mis ei ole töö? Mis ei ole töö? Ei too kasu ühiskonnale ega iseendale. Planeerimata, suunamatax tegevus, millel võib aga ei pruugi olla tulemust. Tööks ei peeta tegevust, mis: Avaldub nii oma olemuselt kui ajaliselt juhuti ja vähe planeeritult Tegevused ja produkt on nõrgalt seotud Igapäevaelus tavaline 2. Ajalooline perspektiiv ja teoreetilised lähenemised Vt. teist lehte 3. Tööturule sisenemine Üldised Ametipõhi

Organisatsioon ja juhtimine

100

ppt

Sotsiaalpoliitika

regulatsioonide (poliitikate) analüüsimine, hindamine ja täiustamine · Analüüsiks kasutatavate statistiliste meetodite ja indikaatorite täiustamine · Sotsiaalsete võrgustike edendamine, vastastikune kogemuste vahetamine ja parimate praktikate juurutamine  EL eduprogramm "Tööhõive ja sotsiaalne solidaarsus" 2006 Tööhõive · Tööhõiveolukorra kompleksne metodoloogiline analüüsimine · EL senise tööhõivestrateegia tulemuste hindamine · Vastastikune õppimine, parimate praktikate rakendamine · Sotsiaalsete partnerite, regionaalsete ja lokaalsete toimijate kaasamine rahvuslike tööhõiveprogrammide rakendamisel  EL eduprogramm "Tööhõive ja sotsiaalne solidaarsus" 2006 Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus · Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse põhjuste põhjalik analüüsimine ja uute indikaatorite väljatöötamine ja rakendamine · Vastastikune õppimine, parimate praktikate rakendamine

Sotsioloogia

16

doc

Uurimustöö Töökuulutused

Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Eesti majanduses on toimunud viimastel aastatel kiired arengud ning ka tööturul on olukord oluliselt muutunud

Eesti keel

25

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad

Makroökonoomika

Kommentaarid (0)