50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
mida lahendada on ühine see, et kui ei suudeta olla innovaatiline, jäädakse konkurentidest maha, kaotatakse väärtusliku tööjõudu või tegutsetakse ebaefektiivselt. (Liedtka 2012 Forbes). Innovatsioonist on saanud ettevõtteid edasiviiv jõud, millel ei ole piire. Ainult uuenduste läbi on võimalik tagada edu. Minu uurimuslik referaadi eesmärk on anda ülevaade innovatsiooni arengust Eestis ja Ida-Euroopas lähtudes tööturu ja elukesvale õppele. Kuidas Eesti ettevõtete koostöö mudelid erinevad teistest Ida- Euroopa riikidest ja mida on Eesil õppida. Majandusareng, innovatsioon ja tehnoloogilis-majanduslik paradigma: väljakutse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. (Kattel ja Kalvet, ajakiri Riigikogu Toimetised nr. 5, 2002) Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on viimase kümnendi jooksul pidanud hakkama saama nii majandusliku, poliitilise kui ka sotsiaalse elu radikaalse ümberkorraldamisega. Ülesanne vabaneda
Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16
Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused. Hariduspoliitika on riikliku poliitika osa. Kõige üldisemas tähenduses määrab riiklik hariduspoliitika hariduse omandamise kohustuse ja võimalused ühiskonnas praegu ja tulevikus. Hariduspoliitika roll on ühiskonnas väga tähtis, sest tulenevalt rahva haridustasemest ja oskustest toimib ka riik. Jätkusuutliku riigi hariduspoliitika arvestab nii riigi, sotsiaalsete gruppide kui ka üksikisikute huve, seejuures peetakse indiviidi sotsialiseerumist kodaniku ja riigi ühishuviks. Hariduspoliitiliselt on oluline teha vahet haridusele juurdepääsu ja hariduse kättesaadavuse vahel.
töö tegemiseks. Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis on astmete ja hinnete tasandite alusel hierarhiliselt struktureeritud, millel on vastuvõtu tingimused ja formaalne registreerimine. Hõivatu Isik, kes - töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena
Lissaboni tegevuskava juhtmõte oli edendada tööalast konkurentsivõimet ja sotsiaalset kaasatust, investeerides inimeste teadmistesse ja oskustesse kogu nende elu jooksul. Komisjoni 2001. aasta teatises ,,Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamine"2 rõhutati taas elukestva õppe tähtsust kõigi kodanike jaoks. Teatise üks peamisi sõnumeid oli, et traditsioonilised haridussüsteemid tuleb muuta avatumaks ja paindlikumaks, nii et kõik õppijad saaksid hariduse omandamisel käia omi radu, mis vastavad nende vajadustele ja huvidele ning tõepoolest kasutada pakutavaid võimalusi kogu elu jooksul. 2006. aastal avaldatud tööprogrammi ,,Haridus ja koolitus 2010" kulgu käsitlevas ühises vahearuandes rõhutatakse, et kõik kodanikud peavad kogu oma elu jooksul omandama oskusi ja neid täiendama ning et erilist tähelepanu tuleb pöörata ühiskonna riskirühmadesse kuuluvate kodanike vajadustele
Planeerimata, suunamatax tegevus, millel võib aga ei pruugi olla tulemust. Tööks ei peeta tegevust, mis: Avaldub nii oma olemuselt kui ajaliselt juhuti ja vähe planeeritult Tegevused ja produkt on nõrgalt seotud Igapäevaelus tavaline 2. Ajalooline perspektiiv ja teoreetilised lähenemised Vt. teist lehte 3. Tööturule sisenemine Üldised Ametipõhine haridusüsteem õpetab ametid ja nende oskustega minnakse tööturule, tugevalt seotud hariduse ning väljaõppega. Ühe ametiga inimesel kerge liikuda ettevõtete vahel. Kutsestandardid. Väljaõpe ja töötamise kombinatsioon levinud. Tööturule sisenemine suhteliselt kiire. Taani, Holland, Saksamaa, Austria. Ettevõttepõhine inimene alustab püramiidi alt ja karjääri jooksul õpib juurde ja tal on võimalik tõusta. Õppimise protsess toimub ettevõtte sees. Tööstaaz on olulise tähtsusega. Töökatos on katastroof,
TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad ............................................................................8 1.3. Tööturu põhikomponendid ...............................................................
mida teostati 2010 aastal, on mainitud ka prognoosi haridustaseme lõikes. Prognoos viitab tänasest veidi suuremale vajadusele kutseharidusega töötajate järele, kuid sõltuvalt harust on tulemused üsna erinevad. Üldiselt võib siiski välja tuua kasvava vajaduse kõrgema haridustasemega töötajate järele. Tulemuste tõlgendamisel tuleks arvestada ka sellega, et prognoosis pole arvesse võetud võimalikku nõudmiste kasvu hariduse osas ametialagrupi sees. 9 4. SEADUSLIKUD NÕUDED Tööjõu vajalikkuse ja vähenemine tõttu tahavad paljud ettevõtted tööjõudu sisse tuua kolmandatest riikidest, kes on valmis tööd madalama palgaga tegema ning kellel on vajalikud oskused. Kuid seda pole lihtne teha, sest on mitmed seaduslikud piirangud, millega tuleks arvestada. Euroopa Liidu kodaniku seadus ja Välismaalaste seadus reguleerivad alates 1. maist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid