Usundilugu

Q: Mis on religioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Usundilugu - religioon, erinevad usud

Gansen, Sander

Usundilugu - religioon, erinevad usud (0)

Teoloogia - Eesti religioosne maastik

5 VÄGA HEA

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

Mis on religioon?

Usundilugu
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
TH. klass
2010/2011
Sisukord

Mis on religioon ? 3
Religiooni positsioon inimühiskonnas 4
Loodususundid 5
Hinduism 8
Budism 11
Hiina usundid 13
Judaism 14
Islam 17
Kristlus e. Ristiusk 19

Mis on religioon?

* Religioon - mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutluste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida.
* Usk – inimese poolne hoiak üleloomuliku suhtes (sõltuv hoiak – inimene tahab end sellega siduda).
* Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus .
-) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool.
-) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid).

Religiooni positsioon inimühiskonnas

* Religiooni vanus – 200’000-300’000 aastat.
-) Matmine = usk hinge.
* Religioosus – inimeseksolemise üks põhiolemus.
* Religioonid jaotuvad:
-) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased)
-) Islam ~1,78 mrd
-) Hinduism ~1,4 mrd
-) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd
-) Budism ~500 mlj
-) Hiina usundid ~400 mlj
* Religiooni ülesanne:
-) Seletada nähtusi.
-) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde.
-) Toetada inimest psühholoogiliselt.
-) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist.

Loodususundid

* Loodususund või primitiivne usund – paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias.
-) Tavaliselt puudub kindel rajaja.
-) Tihtipeale puudub pühakiri – suuline pärimus.
-) Puudub süstemaatiseeritud õpetus.
-) Dünamism – usuvad, et kogu maailm on ümbritsetud väega. Mana – elujõud, mida saab koguda või millest võib ilma jääda.
* Talisman (hea õnne jaoks), amulett (hoiab kurja eemale), fetiš (ese, mida kasutatakse nõidumises) – koht, kuhu kogutakse väge.
* Müütiline maailmapilt iseloomustab samuti loodususundeid.
-) Müüt – tekkelugu; püüab seletada, et miks asjad on nii nagu nad on. Filosoofiast erineb see instrumentide poolest, mida kasutatakse tõestamiseks. (ühe puhul usutakse, et see on tõde, teine kasutab mõistust)
* Neid iseloomustab ka tsükliline maailmapilt – ehk nende arvates kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel – see kõik moodustab ühe terviku.
-) Sealpoolsus – transendentne ja siinpoolsus – immanentne.
* Maagiline maailmapilt
-) Maagia – tehnika, mille abil inimene ületab igapäeva elu takistusi. (kui ma valdan õiget tehnikat , kasutan õigeid sõnu jms siis ma saan kõigega hakkama) Maagia tahab mõjutada vaimumaailma.
* Ürgilmutuse teooria – loomismüüdid on väga sarnased kõikjal ja võib järeldada, et kõik sai alguse ühest kohast – detailid on erinevad, kuid sisu on üks. Maailma on loonud üks jumal, tema on loonud ka inimese. Inimene ja jumal elasid harmoonilises suhtes ja mingi inimese eksituse tõttu see suhe on katkenud. Peaaegu kõikjal kutsuti seda jumalat isaks. Teda nähakse heana, armastavana, kuid kuna inimkond on eksinud ja nüüd pöördutakse tema poole väga harva.
* Vaimolenditesse usuti väga.
-) Vaim – üleloomulik olend või printsiip, mida arvatakse olevat seotud looduse või loodusobjektiga.
-) Loodusvaim – oma olemuselt ambivalentsed. Elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes (planeetides, tuules , äikses, veekogus, võib võtta ka olendi kuju). Kui keegi võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Samas võib olla ka kurje loodusvaime – deemoneid.
-) Hing – üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Kui hing on kehast väljunud, siis on kas: 1) surm; 2) uni; 3) transs .
-) Jumalad – kõrgemad vaimolendid. Monoteism = ühe jumala usk; polüteism = mitme jumala usk. Loodusreligioonides võib mõlemat varianti esineda. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud. Looduskultuuris isiklikku jumalaga suhtestamist väga palju ei ole ja need inimesed elavad pidevalt erakordses maailmas, koguaeg on põnev.
* „ spetsialistid “
-) Maaisand – isikud kellest usutakse, et nad ongi mingi konkreetse maa ala kaitsjad maagia abil. Temas oli ühendatud kolm funktsiooni – pealik, preester ja kohtunik. Tänapäeval on neile jäänud veel alles vaid preestri funktisoon, kuna riik on muud asjad enda kontrolli alla võtnud.
-) Posija – inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste inimeste aitamiseks. Nt. ravimine, hea õnne toomine, kurja eemale peletamine.
-) Nõid – inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid anti-sotsiaalsetel eesmärkidel.
-) Šaaman – peamine ülesanne on tervistamine, tervise toomine. Tema eri tunnuseks ongi transs või siis lovesse laskumine. Amet võib olla pärandatav, aga ei pea. Šaamani ametist võib ka ilma jääda, kui ta ei saa oma ametiga hakkama. Kui ta sureb , siis ta trumm hävitati ka.
-) Transs – seisund, kus šaaman läheb ja võitleb vaimumaailmas haige inimese tervise pärast.
-) Preester – inimene, kes kasutab kindlat ameti riietust ja atribuutikat ning ta on vahendaja inimese ja jumalate vahel.
* „Isehakknud“
-) Karismaatikud – Inimene tunneb, et teda haarab mingi ilmutus vms. Nad olid ka unenägude nägijad
-) Karisma – kingitus või and.
-) Prohvet – inimene, kes tajub , et ta peab edastama /vahendama jumalikku sõnumit ning ta tunneb selleks erakordset tungi. (mitte segamini ajada vaimuhaigega)
* Üleminekuriitused – sellised toimingud religioonides, milles viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist teise. Sellised riitused toimuvad sünni, täisealisuse, abielu ja surma puhul.
* Sündimise riitus: Nii kaua, kui naine oli rase , pandi ta eraldatud majja, kuhu mehi ei lastud . Seal oli ta kuni lapse sünnini ja laps sündis ka seal.
-) Ratapa – ühes usundis usuti nii, et kui see jumal Ratapa oli end põõsasse peitnud ja naine sellest mööda kõndis, siis ta jäi rasedaks.
-) Nime ei panda selleks, et on lahe nimi, vaid nimel on tähendus ja usutakse, et selles nimes on vägi.
* Täiskasvanuks saamise riitus: Loodusreligioonides saab lapsest täiskasvanu kohe pärast riitust.
-) Lapsed saadeti initsatsioonilaagrisse, kus selgitatakse neile kõik muutused, mis tulevad täiskasvanuks saamisega . Neid saadetakse „proovi ajale“ kuskile metsa, kus nad peavad näitama, et suudavad ellu jääda. Hiljem tuleb riitus ja neid märgistatakse, et saaks aru, et nad on täiskasvanud.
-) Hakkab suguelundite varjamine, sest seks on nö püha asi. Kantakse nt niudevööd.
-) Osades kultuurides tatoveeritakse või sälgutatakse mõnda kehaosa . Mõnelpool ümberlõigatakse. Osades kohtades toimub hammaste viilimine või pannakse lõuaplaate.
* Abiellumise riitus: Abiellumine on eelkõige kahe perekonna vaheline tehing.
-) Abielu pidustused võivad kesta kuni 7 päeva. Abiellumisel toimub kahe perekonna vahel suur varanduse vahetus.
-) Mõnelpool toimus miniapelgus – pruut ei tohtinud oma peigmehe vanematega suhelda.
* Surma riitus: Mõnel pool arvatakse, et surm on paratamatu ja vältimatu, osades kohtades see pole seda. Osades kohtades peetakse surma mingiks ebaks või veaks . Paljudes kultuurides seostatakse surma kuu faasidega või hoopis on needus , mis tuli algse inimese eksituse tõttu. Samuti võib surm olla ka lihtsalt paha nõidus, sellisel juhul tuleb leida surma põhjustaja ja tema tuleb tappa.
-) Surma suhtutakse (au)kartuse, hirmu või õudusega. Elavaid tuleb hakata surnute eest kaitsma, et surnu ei hakkaks kodukäijaks.
-) Mõnes kultuuris purustatakse nt jalad või seotakse kinni, et ta ei saaks tulla. Mõnel pool peidetakse surnu ära või viiakse surnuaiale eksiteid pidi.
-) Surnutega on seotud ka paljud tabud. Mõnes kultuuris on nt sedasi, et surnutega võisid tegeleda vaid kindlad perekonnad. Mida aulisem või tähtsam surnu, seda rängemad tabud. Nt. Surnu nime ei tohi enam kasutada. Mõnel pool ei tohi enam kunagi neid sõnu kasutada, mis on kellegi nimes. Mõnes kultuuris asendatakse isegi sarnase kõlaga sõnad.
-) Mõnel pool ei ole üldse mingit kartust surnute suhtes, mõnel pool aga algul on kartus, hiljem tuleb hoolitsus .
-) Surma kartust esineb rohkem lõuna pool.
-) 1. Kõige vanem matuse variant on laibamatus, kus laip peidetakse maa sisse. Vahemikus 40’000-100’000 olid esimesed matmised neandertaallaste seas. 2. Suhteliselt hiline on põletusmatus - pärineb nooremkiviajast. Siirdehing - suitsu abil teispoolsusesse. Põletusmatus kaitseb laipa metsloomade eest. 3. Balsameerimine – suhteliselt vana, kuid levinud on vaid piiratud hulga rahvaste hulgas. Samas osades kohtades pannakse laibad tornidesse, kus linnud nokivad nad ära. Osades kohtades jäetakse inimsed üksi surema (kui inimene saab liiga vanaks , siis saadetakse inimene ära surema, et ta ei oleks koormaks teistele). Samuti esineb sellist asja nagu nekrofaagiat – surnu söömine.
-) Surm on ebanormaalne nähtus.
* Tootem – loom, lind, taim või ese, millest usutakse ennast põlnevat.
-) Soototemism – kus sama kogukonna meestel ja naistel on erinev tootem.
-) Rühmatotemism – kus rühm tunneb, et on pärinenud kellestki konkreetsest.
-) Individuaaltotemism – kus indiviid tunneb, et on kellestki konkreetsest pärinenud.
-) Negatiivne totemism – tootemobjekti ei tohi süüa, sellele liiga teha või seda tappa.
-) Positiivne totemism – süüakse tootemlooma, nähakse et peab sööma.

Hinduism

* Hindu – inimesed, kes elasid teisel pool Hinduse jõge, kes ei olnud võtnud vastu Moslemi usku.
* ~3000-1500 aastat e.Kr hakkas levima nn Induse kultuur, mis said alguse Harappa ’st ja Mohenjo Daro . Sellesse ajajärku arvatakse ka jäävat jooga sünd.
* ~1500 e.Kr toimub Indias suur muutus tänu sellele, et aarjalasetest vallutajad läksid sinna. Arya’d, nagu nad end ise nimetasid, rääkisid senskriti keelt ja olid ränd karjakasvatajad. Neil oli veedade usund ( veda – teadmine). See aeg, kui nad Indiasse tungivad, annab alguse sellele, et hakatakse rääkima varajasest hinduismist. Siin ongi kaks nö faasi:
1) varajane faas – polüteistlik ohverdusreligioon, mille eesmärgiks oli saavutada õnn ja hea elu maa peal..
2) teine faas – brahmanism (tuleb sõnast brahman , mis tuleb sõnast brahma , mis on kogu universumit täitev maailma vaim. Brahman oli preestri klass, kes suhtles brahmaga.) Sel ajal muutusid preestrid väga tähtsateks, sest ainult nemad olid vahendajaks inimese ja Jumala vahel ja ainult nemad teadsid täpselt, kuidas ohverdada.
-) Esialgu olid veedad suuline pärimus, hiljem hakati neid kirja panema . Veedade tekkimise aeg oli 1200-800 e.Kr.
-) Brahma raamatud, mis olid veedade kommentaarid, mis olid samaväärsed veedadega. Nende tekkimise aeg oli 1000-800 e.Kr.
-) Upanišadid ehk Vedanta (veedade lõpp) – tekkisid 800-600 e.Kr. Need olid Brahma raamatute ja veedade kommentaarid. Upanišaat tähendab istung, ehk kõik istusid ja kordasid teksti – nii õpiti.
-) India eeposed – Ramajana & Mahabharata (sinna kuulub ka bhagavadgita – jumala laul).
* Klassikaline hinduism – kujuneb välja arusaamine, et oluline on tunnustada veedade autoriteeti. Jumalate arv selles usundis on ~300’000’000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus . Hinduismis on õigus austada igat jumalat, kuid siiski mõned tähtsamad jumalused.
-) Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised jumalad on tema erinevad kujud.
* Hindud usuvad, et aeg on suhteline ja, et universum käitub paisuvalt ja kokkutõmbuvalt – kõik see tekib ja hävib taas ja taas, kuni lõpuks aeg lahkub .
* Hinduism kui õpetus on üheaegselt:
-) Polüteistlik – Usutakse mitut jumalat korraga.
-) Monistlik – Keskse printsiibina tunnustatakse maailmajumalat Brahman’it, ehk kõik teised jumalad on tulnud temast.
-) Panteism – Kõik on jumal ja jumal on kõiges.
-) Monoteistlik – Usutakse ühte jumalat (see tähendab, et hinduismis on mitmeid erinevaid suundi ja see on üks, kus usutakse, et ainus tõeline jumal on Brahma, kelle kohta loetakse sõna Išvara ehk isand ).
-) Atheistlik – Ei tunnistata ühtegi jumalat (nt. jooga on üks osa, kus ei ole ühtegi jumalat vaja).
* Kõigis neis on ühine, et hinduist usub, et veeda on kõige tähtsam.
* Peasuunad:
-) Višnuism – austatakse jumalat Višnu’t, keda peetakse maailma hoidjaks ja armastuse jumalaks. Tal on olemas erinevad avataarad ehk kehastused – nendest tähtsamad on Rama ja Krišna. Eriti levinud on see Põhja-Indias. Väliseks tunnuseks on, et višnu kummardajatel on laubal kolm vertikaalset joont.
-) Šivaism – austatakse neljakäelist, tantsivat hävingu ja looja jumalat Šiva’t. Usutakse, et oma tantsuga hoiabki ta maailma loovana. Veel usutakse siin õnnejumalat Ganeša’t ja sõjajumalat Kali ’t. Selle usu tunnuseks on kolm horisontaalset joont.
-) Šaktism – austatakse jumalikku ja loovat väge Šakti, mis korrastab maailma ja hoiab kaosest. ( Tantrism – õpetus, kus õpetakse kuidas ära kasutada seksuaalset energiat ja kuidas seda suunata. Kamasutra – õpetus armastusest.) Šaktismis kasutatakse ka paljusid mantrasid. (Mantra – püha silt või loits. Kasutatakse neid selleks, et tühjendada oma meelt .)
* Tähtsad mõisted:
-) Brahman – maailmavaim, kõiksus, see millest on kõik tekkinud ja kuhu tagasi läheb.
-) Atman – inimindiviidi hing, mille ajutiseks peatuspaigaks on keha ja ümbersündide eesmärgiks on, et jõuda arusaamale, et atman on brahmaniga üks ja see sama.
* Samsara – inimese hinge uuesti sündimine, uutesse eludesse ja selle ümbersünni määrab ära karma (elujooksul tehtud töö, tegu) seadus, mis määrabki ära, kas ümbersünd tuleb parem või halvem. Ümbersünd ei ole tingimata uus võimalus, sest ümber sündides püütakse vabandeda. Eesmärgiks on jõuda mokšasse.
-) Mokša – kui akman ühineb brahmaniga ja karma seadus enam ei mängi rolli.
* Kolm põhilist viisi mokša saavutamiseks:
-) Vedandta õpetus – 8. – 9. saj Šankara. Ainukene reaalsus on brahman ja maailm on illusioon. Kui inimene saab üle teadmatusest, saavvutab ta ühinemise Brahmaniga. Selleks on kolm viisi: 1) Teadmiste tee (uuritakse usulisi tekste ); 2) Tegude tee (tuleb õigesti elada ja sooritada õigeid rituaale); 3) Armastuse tee (tuleb anduda ühele jumalale ja teda jäägitult teenida).
-) Sankhja õpetus – inimese tõeline olemus, vaime olemus on eksituse tõttu langenud materjaalse küüsi ja vabanemine sellest materjaalsest toimub tunnetuse arendamise kaudu – gnostiline õpetus (gnosis kr.k – tunnetus).
-) Jooga õpetus – Patandžali 2. saj eKr Yoga (yoga = ike; ing.k yoke). Oluline on saavutada meele rahu läbi erinevate tehnikate. Väga tähtsal kohal on inimese mõõdukus kõigis tegevustes ehk füüsiline ja vaimne tasakaal. Joogi – jooga praktiseerija. Kolm jooga liiki: 1) Bradža jooga – teadmiste jooga; 2) Mantra jooga – kasutatakse pühasid silpe või loitse; 3) Hatha jooga – läbi asendite/füüsiliste harjutuste püütakse saavutada kontroll oma keha üle, et seeläbi jõuda valgustuseni.
* Kultus ja ühiskond – kultus hinduismis on väga mitmekülgne ja seda võib toimetada kodus, templis või looduses, kusjuures jumalateenistusi kui selliseid ei ole. Kui templis on, siis templiteenistust viivad läbi brahmanid ja preestrid. Oherdamisel ohverdatakse puuvilju , lilli, suitse (mis tuleb lõhnaküünaldest). Tavaline hindu päev algab sellega, et perepea läheb veekogu äärde ja tervitab päikesetõusu või päikest. Lisaks on igasugused palverännakud, protsessioonid. Kõige tuntum palverännaku koht on Gangese jõe äärde, Varanasi linna äärde. Paljude hindude soov on, et kui surnukeha põletatakse, siis tuhk visatakse Gangese jõkke. On ka väga suur taimetoitlus, sest kuna usutakse taassündi, siis kardetakse, et loomi süües sööd ära mõne isiku. Austatakse ka loomi, kes on nende jaoks pühad. Kõige püham loom on lehm , kelle kohta usutakse olevat elu andev ema ja lehma liha söömine on võrdne inimese liha söömisega. Usutakse, et inimese elu koosneb neljast etapist – õppimise aeg → kodu ja pere loomise aeg → erakuna elamise aeg → rändava askeedina elamise aeg.
-) Askeet – inimene, kes usub, et keha kurnamise kaudu jõuab ta valgustatud seisundini ja askees on selle kaudu õpetus, et keha kurnamise kaudu jõutakse valgustatud seisundini. Askees jaotatakse kaheks – positiivseks ja negatiivseks. Negatiivseks askeesiks loetakse seda, kus keha piiratakse läbi loobumiste, näiteks toidust, varandusest, seksist , perest, suhtlusest. Selle eesmärk on keha vajadusi vähendada ja seeläbi jõuda lähemale kiiremale valgustumisele. Positiivne askees ei esine küll Indias, kuid seda on mujal – see on keha kurnamine läbi liialduste – liigsöömine, ohjeldamatu seksuaalelu .
* Indias on kasti süsteem. Kast tuleb hispaania keelsest sõnast castas, mis tähendab klanni, mis sankskripti keeles on varna . 1) Braahmanid – preestrite klass; 2) Kšatrijad – sõjamehed; loodud jumala kätest; 3) Vaišjad – käsitöölise, pankurid, kaupmehed ; loodud jumala reitest; 4) Šuudrad – jumala jalgadest.
-) 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu.

Budism

* Budiste on umbes 500 miljonit.
* 6 saj e.Kr Kirde-Indias, vastukaaluks brahmanismile.
* Siddharta Gautama – 566-468 e.Kr – loetakse budismi loojaks/alagatajaks.
* Siddharta Gautamale ilmutasid 4 üllast tõde, mis on ka budismi algtõed, pärast mida sai temast virgunu ehk buddha (mis pole nimi, vaid tiitel)
-) Elu on kannatus. (kui on soov millegi parema järele, siis hetkel on ju halb – ehk kannatus)
-) Kannatusel on põhjus. (teatud sorti kiindumine või eksitus )
-) Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud.
-) Teadmine kuidas kiindumine lakkab.
* Dharma – õpetus, kaheksa kodaraga ratas on see sümbol (kaheksa osaline tee)
-) Kaheksa osaline tee:

Õige vaade - 4 tõe mõistmine.

Õige kavatsus – mõtted, mis on vabad julmustest, himudest ja pahatahtlikusest.

Õige jutt – hoidumine valest, ebasõbralikusest ja ka lobisemisest.

Õige tegu – tuleb vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet.

Õige eluviis – vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist.

Õige püüdlus – hoiduda kahjulikest mõtetest ja tundmustest, nende asemel heade väljakutsumine.

Õige järelemõtlemine – mediteerimise kaudu tuleb teadvustada oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist.

Õige keskendumine – tuleb ületada viit meeleplekki ehk pahet : himu, kadedus , viha, uhkus ja nõmedus.
* Lunastusõpetus – atheistlik religioon, kus inimeste lunastuseks, jumalatel pole tähtsust. Lunastusseisund tuleb saavutada vaid enda pingutusega.
-) Samsara – On inimeste uuesti sündimine. Hinge ei ole budistlikus õpetuses ja see, mis sünnib uuesti on hoopis see seisund, mis oli enne surma.
-) Karma – teo ja tagajärje üleüldine seadus määrab ära millisesse kehasse toimub uuestisünd. Karma on vääramatu.
-) Nirvaana – Budismi eesmärk on jõuda sinna, see on kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida ei saa aja ega ruumi seadustega põhjendada. Tähendab seda, et ümbersünnid lakkavad. Seal on kaks staadiumit – eluajal saavutatav ja saavutatav pärast surma (ainult iseenda pingutusega), kuid see kõik on võib-olla, et kas inimene saavutab nirvaana või ei.
-) Dharma – seadus, õpetus ja kohustus. Näiteks on iga inimese dharmaks see, et inimene peab alluma eelmise elu kannatustele ja neile vastu sõdima. Samas tähistatakse buddha õpetust ja on ka kasutusel, kui religiooni mõiste.
-) Duakha – kannatus ehk karistus . Kogu ümbersünni samsaara on seotud kannatustega. Kannatus väljendub kadumises (ka nauding on kannatus). Selle kannatuse pühjustab inimene endale ise – nende võitmiseks peab ta leppima kannatustega, arusaama kannatuse olemustest ja alles seejärel meele arendamise teel saab ta hakata nendest üle olema.
-) Meditatsioon ehk mõtlus – ainukene viis, kuidas inimene saab oma meelt puhastada. Inimene mõtleb keskendunult ainult ühele asjale ja seeläbi meel tühjeneb.
* Kogudus ehk sangha. Koosneb ilmikutest ja munkadest ( munk – bhiksu; nunn – bhiksuni).
-) Ilmik on andnud kolmekorda varjupaiga tõotuse, ehk öelnud, et läheb buddha, dharma ja sangha kaitse alla – budistide usutunnistus . Ülesanne on toetada templeid ja kloostreid ning üksteisi kutsutakse õdedeks ja vendadeks ehk on oma olemuselt võrdset.
-) Mungaks võib anda inimene tõotuse, kui saab 20 aastaseks. Ta otsib mõne vanema munga , elab tema juures, õpib temaga koos ja ajab pea kiilaks (nii mees, kui naine) ja elatakse kerjusena (bhiksu on tõlkes kerjus). Mõnikord ta läheb ka kloostrisse . Peab lubama , et ei oma mitte midagi (peale sõela, nõela, kerjakauss ja rüü). Mungad annavad tõotuse, et loobuvad tapmisest, varastamisest, suguelust, valetamisest, uinutamisest, alkoholist, ehtimisest, liigsest mugavusest, toiduga liialdamisest. Elatavad end ära kerjamisega – kui buddha munk kerjab ja buddha uskuja annab kellegile toitu, siis andja kummardab, et näidata oma tänulikkusest, et sai teha oma kohust. Päev möödub mediteerides, ringi rännates (ainult vihma perioodiks pöörduvad kloostrisse) õpetades, õppides. Kõige kõrgem munk oli piiskop, aga kõige kõrgem nunn oli madalam kui kõige madalam munk.
* Peasuunad: Buddha uskus, et kõik õpetused on kindlad ainult õigetes tingimustes. Uskus, et 2500 aasta pärast tuleb uus Buddha Maitreya, uue õpetusega. 3 saj. eKr lõhenes budism kaheks peavooluks ja ka veidi väiksemateks:
-) Hinajaana budism (väike sõiduk, kitsas tee; theravarda – kõige lähedame algsele). Pühakirjaks on seal „T(r)ipitaka“ – tõlkes kolme korvi õpetus. (kolm osa – 1. Juhised munkadele; 2. Buddha õpetuskõned; 3. Filosoofilised taktaadid.) Samsaarast saab välja vaid läbi 8-osalise tee järgijad (mungad/ nunnad ). Valgustuse lähedal seisjaid nimetati arhati’ deks . Väga oluliseks on mediteerimine, samuti kummardatakse buddha säilmeid ning rituaalide tegemine. Austatakse ajaloolist buddhat – tema maad on Sri Lanka , Myanmar, Tai, Laos, Kambodža, Vietnam – 27 miljonit järgijat.
-) Mahajaana budism (suur sõiduk, lai tee). Selle abil saavad valgustusse kõik inimesed, tänu Bodishattvale – inimene, kes on saavutanud Nirvana, aga kaastundest loobub sellest, et aidata teistel olenditel Nirvanasse. Selle õpetuse järgi on palju müütilisi buddhasid. Austatakse buddhat kui jumalat. Bodishattvaid austatakse kui pühakuid. On palju tekste ehk suutrasi. Tekkis ka palju ülikoole. Tõi kaasa tühjuse mõiste matemaatikas e. 0. Levinud Nepalis, Hiinas, Tiibetis, Mongoolias , Jaapanis ja Koreas – 107 miljonit järgijat.
-) Vadžrajaana budism (teemantsõiduk; kahe eelmisega võrreldes väiksem). Usutakse, et nirvanasse võib jõuda juba oma elu ajal guru juhatusel . Pühadeks tekstideks on tantarad ehk mõistukeelsed tantraadid. Seostatud seksuaalsusega, valgustuse otsimisega. Levinud peamiselt Himaalaja piirkonnas.
-) Zen-budism – inimene ei pea elama mungana, kuid tema ellu kuuluvad sellega seotud traditsioonid.
* Budism hakkas levima pärast tiibetlaste rännet Euroopasse. Budism on rahumeelne ja inimlik.
* Eestis on ka budismi vähesel määral. Selle algatajaks on mingi Tõnisson.

Hiina usundid

* Hiina loodususund – 380 miljonit järgijat. Peajumalaks Shang-di ning temale allusid kõik jumalad, kaasa arvatud ka kõik vaimud. Oli olemas ka oma kosmoloogia ehk õpetus maailma toimumisest – kogu maailm on tekkinud ja toimub kahe ürgse printsiibi koosmõjul: mehelik printsiip yang ja naiselik printsiip yin – nad on vastandid, aga nad ei sõdi üksteise vastu, nad eksiteerivad korraga.
-) Yangi omadused on soe, kuiv, kõrge, hele, päev, taevas; yini omadused on külm, niiske, sügav, tume, öö, maa. Usuti, et saab korraga eksisteerida nii yin kui ka yang.
* Kogu maailma valitseb üleüldine toimimisseadus Dao „ehk“ tee/ kulgemine .
* Yin ja yang tähistab tasakaalu, selle õpetus on Feng- shui ehk õpetus, mis tagab õige energiavoolu.
* Esivanematekultus – Surnud esivanemad mõjutavad elavate käekäike. Seepärast peavad elavad surnuid meeles pidama . Kui elavad enam ei toimeta riitusid esivanemate jaoks, siis esivanemad hääbuvad ja neid riitusi peab läbi viima meessoost perekonnaliige.
* Religioosne eetika – Õpetuse rajajaks peetakse õpetlast nimega Kong Fuzi – elas 551-479 e.Kr. Tema õpetus on pandud kirja teoses Lunyu (eesti k „Vesteid ja Vestlusi “ ja eesti k Konfutsius ). Ta on Hiina tähtsaim ühiskonna filosoof ja tema õpetuse tuumaks on eetika. Selle õpetuse keskmeks on inimene ja ühiskond, kusjuures jumalad ja teispoolsus pole oluline. (Hiinalik aramus, et õnn on kättesaadav juba siin elus) Selle õpetuse järgi on kogu ühiskonna aluseks viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus – alama kuulekus; 2. Isa armastus – pojalik austus ; 3. Vanema venna heatahtlikus – noorema venna austus; 4. Mehe õiglus – naise kuulekus; 5. Vanema sõbra ustavus – noorema sõbra usaldus. Nendel viiel suhtel põhineb inimese maine ehk nägu ja näo säilitamine on hiinlaste jaoks kõige tähtsam ehk kõige hullem on kaotada enda nägu ehk maine. Selle õpetuse järgi on inimene oma loomult hea. Konfutsiunismist sai hiinalste riigiusund 2 saj e.Kr kuni aastani 1911, kui Hiinas toimus riigipööre ja keiser jäi oma võimust ilma.
* Teoism – selle õpetuse rajajaks oli 6 saj. e.Kr Lao-Zi. Tema õpetus on kirja pandud raamatus Daodejjing (e. keeles „Kulgemise väe raamat“). Taoismi keskseks mõisteks on tao, mille all mõeldakse „kulgemist“, „toimimisviisi“, „maailmakorda“. Inimese tao peab olema kooskõlas taeva taoga. Taoisimis on tähtis isiklik harmoonia ja müstika. Arvatakse, et inimese tegevus peab olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailma kõiksus ning tuleb alluda „Wu-wei“ põhimõttele (toimi toimimuta või aktiivne passiivsus). Eitatakse vägivalda ja usutakse, et on võimalik saavutada surematus , kui elada loodusega harmoonias. Oli ka lühiksest aega Hiina riigiusuks. Kasutusel on yin-yangi sümbol.
* Hiina budismi peetakse õnneliku maa koolkonnaks ja usutakse, et taassündisest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud buddhat. Usutatakse, et on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb üks buddhadest.
* Tiibeti budism ehk lamaism. Algselt oli Tiibeti riigiusuks loodususund lön, kuid 7 saj p.Kr tuli Tiibetisse budism ja segunes löniga – tekkis lamaism. Enamik riigi elanikke läks elama kloostritesse.

Judaism

* Judaism on etniline religioon, mis puudutab vaid üht rahvust, hetkelisi juute , kuid esialgselt oli nende nimi heebrealased ning juuda oli vaid üks kaheteistkümnest suguharudest. See on üks maailma vanimaid monoteistlik usund – 18,2 miljonit uskujat.
* Esiisada ehk patriarhide aeg ~2000-1750 e.Kr. Aabraham , Iisak , Jaakob – kolm esiisa.
-) Aabraham – rändkarjakasvataja, kes elas sumerite hulgas. Talle ilmutas jumal ning nad tegid omavahel lepingu, et Aabraham annab järeltulijad ja jumal annab maad ehk Kaananimaa ehk Foiniikia . Aabraham saab Haagariga (üks orjatar , kellega soovitas Aabrahami naine Saara saada lapse) lapse Ismaeli ning hiljem põgenevad Haagar ja Ismael Saara eest kõrbesse. Hiljem tulevad inglid , kes räägivad, et Aabraham peab saama lapse ikka Saaraga ning varsti saavadki nad lapse, kelle nimeks saab Iisak. Aabraham läbib veel sellise katsumuse, kus jumal tahtis, et Iisak ohverdataks. Lõpuks seda ei tehtud ja jumal kiitis Aabrahami selle eest. Hiljem Jaakob maadleb ingliga, mille käigus tal nihestatakse puus ja ta sai sealt endale juurde teise nime Iisrael. Jaakob saab 12 poega , kellest tuleb 12 suguharu.
-) Ümberlõikamine – Judaismis poisslapsi hakati ümberlõikama 8 päevaselt, Araabialaste seas tehakse seda vahemikus 3-13 aastat.
* Egiptuse vangipõlv – ~1700-1250 e.Kr. See lõppeb Ramses II-e valisemise lõpuga.
-) See on see aeg, kus juudid on Egiptuses orjad ja see aeg lõppeb exodusega, kus Mooses juhib juudid tõotatud maale. Sinna perioodi jääb ka 40 aastat Siinai kõrbes. Kui jumal Moosesele ilmutab, siis ta ütleb, et tema nimi on: „Ma olen see, kes ma olen.“ – millest tuletasid nad heebrea keeles JaHoWaH. Mooses ja tema vend Aaron läksid Vaarole rääkima, et nad saaks vabaks – vaarao ei tahtnud lubada ja seega tulid 10 Egiptuse katku. Lõpuks vaarao laseb tolleaegsed heebrealased minema ja nad lähevadki ning hiljem on 40 aastat Siinai kõrbes enne kui jõuavad oma tõotatud maale. Selle kõrberännaku ajal saavad juudid omale 10 käsku, mis moodustab judaismi tuuma.
* Kaasanimaa vallutamine Joosua poolt + kohtumõistjate aeg – 1500-1050 e.Kr.
-) Juudid lähevad elama Kaananimaale.
* Kuningate aeg
-) Esimene kuningas oli Saul , kes jäi oma võimust ilma kuna ohverdas ilma loata. Järgmisena sai valitsejaks Taavet, kes vallutab Jeruusalami, millest saab juutide pealinn. Hiljem tuleb Saalomon , keda peetakse targeimaks kuningaks ja kelle valitsusajal ehitatakse valmis juutide tähtsaim tempel. Pärast Saalomoni troonilt tõukamist (aastal 722 e.Kr) jaguneb riik kaheks – Iisrael (N) ja Juuda (S). 587 e.Kr Uus-Babüloonia vallutab Juuda ja seda aega nimetatakse Paabeli vangipõlveks (küüditus Babülooniasse), mis kestis 50a. Sellest saavad nad minema tänu sellele, et Pärsia vallutab Babüloonia. Sel ajal kujunes välja ka juutide pühakiri ehk 5 Moosese raamatut.
* Hellenistlik aeg – Aleksander Suur vallutab Pärsia alad ja hiljem Roomlased vallutavad uuesti ning lõppeb sellega, et 70 p.Kr purustatakse põhitempel.
* 70 pKr – 1948 diasporad – juudid elavad ülemaailma laiali, sest pole nende oma riiki ja 1948 loodakse uuesti Iisrael, juutide riik.
* Kultus ehk jumalateenistus – kuni 70 pKr oli juutide jumalateenistuse toimumiskohaks Jeruusalemma tempel. Seda viisid läbi preestrid, kes olid leviidide suguharust. Tempel oli jagatud nii, et oli paganate eesõu (kuhu võisid minna kõik, ka mitte juudid), siis naiste eesõu (kuhu võisid minna ka juudi naised), meeste eesõu (kuhu läksid vaid juudimehed), pühaõu (vaid preestritele) ja lõpuks kuubikujuline ruum, kuhu võis minna vaid juudipreester, kus ta palus andeks kõikide juutide eest kord aastas, lugedes kõik patud peale ühele oinale/kitsele, kes saadeti kõrbesse surema – patuoinas. See oli ainus koht, kus juudi ülempreester ütles kord aastas välja jumala nime. Ohvriteenistus oli tohutult reglimenteeritud.
* Sünagoog – koht, kus juudi mehed saavad kokku ja kus peetakse jumalateenistust, mida juhib rabi (õpetaja või eespalvetaja). Sünagoogi põhiplaani on üle võtnud kristlikud kirikud – seal on pingid, ees koht, kus hoitakse piiblit jne. Erinevus on see, et seal puuduvad pühapildid ja -kujud, sest jumalast ei tohi teha ühtegi pilti ega kuju, sest tuleb kummardada jumalat ennast – 10’s käsus sees. Sealsed põhilised tegevused on pühakirja lugemine ja palvetamine . Peale jumalateenistuse toimuvad sünagoogis ka lihtsalt juutide kokkusaamised. Tavaliselt istuvad mehed ja naised seal eraldi.
-) Kui juudi mees läheb sünagoogi, siis juutidel peab peas olema müts ning nad panevad pähe kippa/yanmulka.
* Juut on judaistlikus arusaamas inimene, kelle emaks on juut või inimene, kes on pöördunud judaismi. Kui nt mu ema pole, aga isa on juut, siis mina olen pooljuut. Kui mina saan lapse mittejuudiga, siis minu laps on veerandjuut. Kui ta saab lapse mitte juudist naisega, siis nende laps on 1/8 juut jne…
* Pühakiri – Juutide pühakirja nimetatakse Tanach’iks. Enamik on kuulnud Toora ’st ja Toora on juutide Tanach’ist 5 esimest raamatut – käsuraamat. Veel on Nebiim, mis on prohvetiraamatud ning Ketubiim, mis on kirjad heebrea keeles. Kõige olulisem on siiski Toora. Tanach (TN(K)H) on kirjutatud põhiliselt heebrea keeles ja jumalateenistustel loetakse seda siiani ette just heebrea keeles. Sünagoogis on Toora esitatud mitte raamatuna, vaid rullraamatuna. Juudid usuvad, et ka pühakiri esemena on püha ning see tähendab, et ka neid ei tohi puutuda. Toora’t võibki katsuda ainult pulkadest. Iga aasta loetakse Toora läbi, igal jumalateenistusel võetakse läbi üks peatükk. Kristlik maailm kutsub Tanach’it Vana’ks Testamendiks. Tanach ei ole kirjutatud ühe inimese poolt, vaid seal taga on palju erinevaid inimesi (vanimad tekstid pärinevad 1500 e.Kr). Tooras on 613 käsku-keeldu, mida vagad juudid järgivad – need puudutavad väga erinevaid eluvaldkondi (nt. kuidas ohverdada ja isegi see, et kuidas seksida). Juudid usuvad, et see käsuõpetus on jumala and või kingitus ja läbi selle saab inimene suhelda jumalaga. Selle pärast võib judaismi pidada käsuusundiks.
* Õpetus – 1) Judaism on tigimusteta monoteism, ehk jumal on ainuke jumal ja jumala nime ei tohi niisama nimetada. Selle pärast JHWH ’e asemel öeldakse ADONAI ( Issand ). Jumal on maailma looja, ta on kõikvõimas. Jumala ja inimese vahel on isiklik side ning see tähendab, et jumala ees on iga inimene isiklikult vastutav . 2) Juutide väljavalitus – Judaismis on arusaam, et Jumal on juudid välja valinud oma rahvaks ja neile andis ta ka oma ilmutuse. Väljavalitus ei tähenda eelisseisundit, vaid tähendab seda, et juudid on näidis rahvas teistele inimestele. See väljendub põhiliselt selles, et kuidas elatakse. Judaismis puudub religioone misjonitegevus – ehk puudub oma usu levitamine. 3) Õiglane tasu ja karistus pärast surma – usutakse, et jumal on õiglane kohtumõistja, kuid ka halastav isa ja kuna inimene sai elu jumalalt kingitusest, siis inimene vastutab ka oma elu eest ning inimese teod on seotud inimesele antud vabatahtega – võib valida teha head või teha kurja. 4) Messias (Hamašia, heebrea keeles – võitu, salvitu) – lunastaja ja valitseja, kes toob jumala riigi maa peale ning juudid siiani ootavad messiase tulekut ning teatakse kust see tuleb ja mis enne seda veel tuleb. Kreeka keeles on messias Heristos – kristlased usuvad, et Jeesus oligi see messias, kuid vanad juudid seda ei tunnista.
* Pühad – 1) Sabat – iganädalane püha, mis hakkab reede päikese loojangust ja lõppeb laupäeva päikese loojanguga – hingamispäev. Sel päeval on kõik tööd keelatud – töö on see, millise tegevuse tagajärjel lood sa midagi uut (nt. sel päeval ei tehta süüa, ei panda põlema tuld ja üle ühe km jala ei liiguta , kuid mööda vett võib rohkemgi). Sel päeval käiakse küll sünagoogis, kuid enamjaolt ollakse perega ja süüakse koos. Kodu on juutidele samaväärne pühapaik nagu sünagoog. 2) Poiste ümberlõikamine – 8-päevased poisid lõigatakse ümber ja see on väga suur pere koosviibimise päev. 3) BAR- Mitzvah (käsupoeg) ja BAT-Mitzvah (käsutütar) – päev, kus religiooses mõttes saab poisist mees ja tüdrukust naine – 12-13 aastastele. 4) Abiellumine – sõrmust kannab vaid naine. Pulma juurde käib ka pruudi süütuse tõestamine. Üks traditsioon on see, et peigmees astub klaasi puruks – mälestatakse juudi templi purustamist.
* Tähtsaimad pühad – 1) Paasapühad – meie ülestõusmispühad langevad umbes samasse aega kui paasapühad. Tähistatakse juutide väljarännet Egiptusest. Kestab nädal aega, süüakse kindlaid toite (nt. hapendamata leiba, mõrudaid ürte, paasa talle ja sinna juurde käib ka see, kus juudi mehed jagavad veini ja leiba oma vahel) 2) Nädalapüha – seitse nädalat pärast paasat – tähistatakse seda, kui mooses sai kümme käsku. 3) Lehtmajade püha – peetakse sügisel ja tähistatakse kõrberännakut tõotatud maale ja seda, kuidas juudid elasid palmi okste all. 4) Uusaasta püha – tähistatakse maailma loomist ja Iisreali riigi algust. 5) Yom Kippur – suur lepituspäev, käib uusaaasta pühade juurde, sinna juurde kuulub 24-tunnine paastumine ja patukahetsuspäev, et võiks uude aastasse minna pattudest puhtana.

Islam

* Islam - tuleb sõnast aslama ehk alistumine.
-) Põhiseisund, mida usklikult oodatakse ongi alistumine.
* Islam tekkis Araabia poolsaarel 7.sajandil.
* Sel ajal olid Araablased Araabia poolsaarel polüteistid, kes uskusid džinnidesse jne.
* Kõige tähtsamaks jumalaks oli taevajumal ehk Allah .
* Islami algus on seotud mehega, kelle nimi oli Muhammed . Ta sündis 570 aastal Mekas. 40 aastaselt saab ta jumala ilmutuse ja jumal ütles, et Allah on ainus õige jumal. Esimene islami usku pöördunu oli Muhammedi naine. Muhammed hakkas inimesi üleskutsuma loobuma ebajumalate kummardamisest ja hoopis Allahit uskuma.
* Muslemid (moslemid) – inimesed, kes on alistunud jumala tahtele.
* Hidžra - Muhammedi hakatakse taga kiusama ja aastal 622 ta põgeneb Mekast (ja põgeneb Yatrib’i, kust temast saab väga tähtis isik ning ta saab lepitaja rolli, kuid jätkab siiski oma usu levitamist – Yatrib võttab Islami vastu ning saab uue nime Mediina. Ühe mehe ilmatusest saab nende pühakirjaks Koraan . Aastal 632 Muhammed lõpuks suri ja tal oli oma surma ajaks palju liignaisi ning palju vara). See sündmus on moslemite ajaarvamise algus.
-) Moslemite kalender on kuukalender.
* Palvetama hakatakse Meka poole.
* Uueks usukeskuseks saab Mekas asuv Kaaba tembel.
* Koraan – moslemite pühakiri ja usutakse olevat Muhammedi poolt vahendatud jumala ilmutus moslemitele . Usuti, et Koraani originaalne tekst asub taevas ja on kirjutatud palmilehtedele (põhjus, miks roheline värv on moslemitele väga tähtis värv). Koraan pandi kirja Muhammedi õpilaste ja järglaste poolt pärast tema surma. Kui Muhammed suri, siis tuli suur probleem, et kes saaks Muhammedi järglaseks ning selleks määrati Kaliifid . Kaliif, kes oli kolmas pärast Muhammedi lasi kirja panna kogu Koraani ning lasi hävitada kõik, mis sellest „õigest“ erinesid . See Koraan oli kirja pandud araabia keeles. Koraan koosneb 114’st peatükkist ehk suurat’ist. Suuratid on pandud järjekorda pikkuse järgi, v.a avasuurat. Igal peatükil on pealkiri, mis ei pruugi minna otseselt isegi kogu tekstiga kokku. Avasuurat on kõige tähtsam tekst ja tõsiusklike seas on see esimene asi, mida inimene ütlema õpib – seda teksti teavad kõik moslemid peast ja kui moslem sureb, siis see on viimane tekst mis talle ette loetakse. Koraanis saab asju tõlgendada erinevat moodi.
1) Jumal on ainus ja igavene looja ning armuline kohtumõistja.
2) Jumal on kõikvõmas, kõiketeadja ja ta on kõik ette ära määranud.
3) Inimene on jumala looming.
4) Judaism ja Kristus on jumala varasemad ilmutused, aga õige ja viimane on islam.
* Elu aluseks on 5 sammast (kohustust):

Usutunnistus: Allah on ainus (Jumal) ja Mohammed on tema prohvet. Inimest nähakse kui jumala teenrina.

Palvetamine: 5x päevas (eelneb rituaalne pesemine, sest usutakse, et jumala ette tuleb astuda puhtana) ja toimub näoga Meka poole. Palvustele kutsutakse – muezzin on inimene, kes mošee kõrval olevast minarettist kutsub inimesi palvusele (pool lauldes). On olemas ka kompass, mis näitab Meka suunda. Palvetamine toimub palvevaibal. Puudub preester, kuigi on Imaan ja Mulla (eespalvetajad nö), kuid nad ei ole eelisseisus vms, sest moslemite jaoks on kõik võrdsed.

Almuste andmine (~2,5% aasta sissetulekutest annetatakse)

Paastumine üks kord aastas ramadanikuus.

Üks kord elus palverännak Mekasse. Palverännakule minejal on spetsiaalne valge riietus ja Mekas tohib palverändur olla vaid 2-3 päeva, sest Mekas käivad väga paljud palverännakul.
* Eluviis – elu sõltub väga palju sellest, mida ütleb Koraan.
* Džihaad – sõda/võitlus islami kaitseks. Iga moslem saab džihaadi välja kuulutada, aga see pole kohustus, sellega liitumine on vabatahtlik. Kui Džihaadis inimesed surevad, siis nad lähevad otse paradiisi , kus neid ootavad ees purskaevud täis veini, 72 neitsit (mõne tõlgenduse järgi viinamarja) jne.
* Kui inimene sureb, siis ta tuleb matta sama päeva päikseloojanguks – sest kuna algselt oli islami maades alati väga kuum, siis see on puht hügieeni mõttes.
* Mehed tohivad abielluda kuni nelja naisega, aga kui mees võtab rohkem kui ühe naise, siis ta peab kõigiga neist võrdselt käituma ja kõik lasped kuuluvad mehele.
* Burkad on väga kasulikud selleks, et mehed ei jõllitaks naistele järgi.
* Lahutamine on islami suhtes väga lihtne – loed avasuura ette ja ütled kolm korda valjult : „ma lahutan end sinust.“
* 90% moslemitest on sunniidid ja see nimi tuleneb Sunna ’st ehk Koraani kommentaar’ist. Nemad peavad end õigeusklikeks moslemitest ja ei tunnista, et rohkem pärast Muhammedi mingit uuemat ilmutust oleks. Teine osa on šiiidid – Ali jrgijad, kes ütlevad, et ilmutus on jätkuv (see on Iraani põhi usk, kuid ka Iraagis on peamiselt sama usk). Šiiidid toetavad Ameeriklasi ja ei salli Sunniite .
-) Šiiidid usuvad, et jumal saadab sellise messiasse nagu Mahdi , kes toob jumala riigi maa peale.
-) Lisaks Sunniitidele ja Šiiitidele on veel Sufid, kes usuvad Sufismi, mis on Islami müstika/salapärasus.
* Ühiskonna elu – ideaalne riigikord on teokraatia ehk jumala valitsus, kus Koraan on ühiskonna aluseks ja veel ka Sunna ning Šariaat (islami seadus, mis tugineb Koraanile).

Kristlus e. Ristiusk

* Umbes 2,1 miljardit uskujat.
* Tekkinud on Judaismist ning tekkimise aeg on I saj Rooma Impeeriumis, Judea provintsis .
-) Religiooni loojaks saab pidada ajaloolist isikut Jeesus Naatsartlane Kristus, Ješua Hamašia. Ta sündis ~4a eKr (Kalendri tegemisel tegi munk vea ja seega arvutas Jeesuse sünni aja veidi mööda). Jeesuse ema Maria oli 14 aastane ja kihlatud puuseppast Joosepiga ning Mariale ilmutab end ingel Gabriel, kes annab talle teada, et neitsi Maria jääb rasedaks pühast vaimust ning temast peab saama messias. Jeesusest saab samuti puusepp ning kuni kolmekümnenda aastani ei tea me temast eriti midagi. Kui ta saab 30’eseks, saab temast rändav jutustaja ning teda hakati kutsuma rabiks kui õpetajaks. Sel ajal ta kogus enda ümber jüngrid ehk õpilased – oli lähim ring 12 õpilasega ja kaugem ring 70’e jüngriga.
* Pühakiri = Piibel → kreeka keeles Biblos ehk raamat/raamatukogu. Piiblis on 66 raamatut ja jaguneb Uueks ja Vanaks Testamendiks, kusjuures Vana Testament on sama mis Tanach, kuid Uus Testament koosneb 27’st raamatust, seejuures 4-evangeeliumit (Matteus, Markus, Luuka ja Johannes) ehk rõõmusõnumit, 1 ajalooraamat (Apostlike tegude raamat – milline oli esimene kogudus ja kuidas ristiusk levima hakkas), 21 kirja kogudustele ( Paulus on suurim kirjutaja – ei kuulunud otseste jüngrite hulka, kuid keda loetakse apostliks) ja 1 Johannese ilmutuse raamat ehk prohvetiraamat. Uus Testament on kirja pandud peamiselt kreeka keeles, suhtlus keeles ja on kirja pandud 1-2 saj pKr ja 4 sajandil kinnitati piibel lõplikult. Kristlased usuvad, et Uus Testament on lõplik ja sellele ei lisata enam mitte midagi – on vaid Vana ja Uus Testament.
-) Tõlkima hakati algselt juba kohe teisel sajandil ning esimest korda tõlgiti eesti keelde piibel 1739 aastal.
* Õpetus: 1) Jumal on maailma looja ja ta on kõikvõimas; 2) Jeesus oli Jumala poeg (inimlik + jumalik loomus); 3) Jeesus oli neitsi Maarjast ja ta isaks oli jumal – Maarja viljastamine ei olnud füüsiline, vaid oli pleloomulik toiming; 4) XP (Χριστός) – Kirstus tõusis surnust ülesse; 5) Kristus on hetkel Jumala juures ja tuleb tagasi; 6) Püha Vaimu kaudu tegutseb Jumal ka tänapäeval meie maailmas; 7) Kristlased moodustavad perekonna ehk Kiriku; 8) Kristus suri kõikide inimeste patu eest – lunastus on saavutatav vaid siis, kui inimene võtab omaks selle, et Kristus langes tema pattude eest; 9) Elu jätkub pärast surma – igavene elu.
* Kristluse kaks käsku, mis on kogu kristliku maailma eetika alus: 1) Armasta jumalat kogu oma hingest, südamest ja jõust/väest; 2) Armasta oma kaasinimest nagu iseennast .
* Algselt olid kõik Kristlased sellised, kes käisid samuti sünagoogides, kuid üsna pea tekkisid suured erinevused Juutidega ja siis need kogudused liikusid eraldi mujale. Esimene kristlik kogudus rajati Jeruusalemmas Sauluse (hiljem tema nimi Paulus) poolt ja esimene kirik oli katoliiklik ehk kõiki Kristlasi ühendav kirik. Üsna varakult kujunevad välja autonoomsed kirikud – esimesed on nt Armeenia Õigeusu kirik jms, mis kujunevad välja juba 1-2 saj pKr. 1054 . Aastal toimub skisma ja Kristlus jaguneb põhiliselt Rooma-Katolikuks ja Kreeka-Katolikuks, kes hakkas end nimetama Õigeusu tunnistajateks. Õigeusk omakorda jagunes mitmeks – Vene, Armeenia jne. 1517. aastal toimus usureformatsioon, mille algatajaks peetakse Martin Lutherit ja mille käigus tulid Rooma-Katolikust kirkust veel välja Protestantlikud kirikud nagu Luteri kirik, Reformeeritud kirik (Kalvinism – radikaalne kirik). Kui Rooma-Katoliklikes kirikutes on kõige tähtsam osa armulaud (kuhu kuulub vein ja leib), siis protestantlikus on selleks jutlus . On veel Vabakirikud, kus puudub kindel preester, kindel liturgia (jumalateenistuse kord on vaba). Üks varasemaid vabakirkikuid on Baptistid .
-) Peasuunad/denominatsioonid/konfessioonid/kirikud: 1) Protestantlik (nt. Luterlik ); 2) Rooma- Katolik ; 3) Kreeka-Katoliklikust arenenud Õigeusk (nt. Vene Õigeusk); 4) Vabakirikud (nt. Nelipühad); 5) Satanistid ; 6) Atheistid
* Kultus – Jumalateenistused toimuvad kas kirkutes või palvemajades. Traditsionaalselt on kirikud ehitatud risti põhiplaaniga, idast on sissepäes ja läänest väljapäes.
* Jumalateenistuse komponendid: palvetamine (Meie isa palve ); pühakirja jutlus; laul; sakramendid.
-) Sakramendid – toiming, millega vahendatakse jumala armu . Nt. Ristimine , armulaud, haiguste salvimine , abielu, vaimulik ordinatsioon, konfirmatsioon , patukahetsus.
* Pühad – Jõulud 25.12; 3’e kuninga päev, 12 päeva pärast jõule; Ülestõusmispüha – 25. märts – 24. aprill; taevaminemispüha – 40 päeva pärast ülestõusmispüha; nelipüha – 7. pühapäev pärast ülestõusmispüha; rukkimaarjapäev (neitsi Maarja taevaminemine) – 15. august; üsupuhastuspüha – 31. oktoober; kõikide pühakute püha – 1. november; advendi ehk ootuseaeg – 4 nädalat enne jõule.
* Kloostrites elasid kas mungad või nunnad – inimene läks eemale elama ning siis teised tulid kaasa ja oli vaja luua vennaskond koos kindlate reeglitega. Benedictus lõi kloostri Monte Cassino ja lõi reegli „ora et labora“ (ehk palveta ja tööta).
* Palverännakud – rännak mingisse kohta, mille käigus inimene mõtleb oma elule ja kahetseb asju, mis on seda väärt. Kõige pühamad kohad kuhu minnakase on Jeruusalem , Istanbul ja Rooma.
* Kristusest tekkinud uus-usundid (ei tunnista Kristust usundina, kuid kelle pühakiri on samuti Piibel): Viimse Aja Pühade Kirik ehk mormoonid (tekkinud Ameerikas Joseph Smithi kaudu – usuvad samu asju, mida Kristlased + ka palju muid asju) – 11 miljonit; Jehoova tunnistajad (tekkinud Ameerikas; esialgselt hakkasid ette kuulutama maailma lõppu kindlate kuupäevadega; levivad ajakirju Vahitorn ja Ärgake!); Ühenduskirik (tekkinud Koreas ja nemad korraldavad näiteks masslaulatusi).
* Sümboolika: 1) Kalakuju – tulenes ι.χ.θ.ύ.ς. (sellest tulenes lause – Iesous Christos Theou Yios Soter ehk Jeesus Kristus, jumala poeg, päästja); 2) Ladina Rist – tulenes sellest, et Roomas oli rist hukkamisvahend (inimene suri lämbumissurma), millega hukati ka Jeesus – rist on selline märk mis piavat eemale hoidma kõik kurja; 3) Kreeka Rist (+) – sümboliseeris nelja põhilist elementi; 4) Antoniuse rist (T) ; 5) Andrease rist (X); 6) Peetruse rist ( tagurpidi Ladina rist); 7) Patriarhi rist (Ladina rist koos ühe lisa paraleelse joonega ); 8) Vene õigeusu rist (Patriarhi rist + lisatud üks kaldus joon; vasakult kõrgemal; vahel all ka poolkuu , mis on Neitsi Maarja sümbol + näitab, et venelased võitsid islamit); 9) Vene vanausu rist (Patriarhi rist + lisatud üks kaldus joon; vasakult madalamal); 10) Rõngasrist/Ratasrist (ühendatud on ring ja rist) – päike ja neli ilmakaart – pärineb keltide juurest, nimetatakse ka Keldiristiks ja on eriti levinud Skandinaavias ja Iirimaal , kus neid kasutati hauakivina; 11) Ankurrist (ühendatud on ankur ja rist) – ankur süboliseerib lootust, rist usku ja see koos on lootuse ja turvalisuse rist; 12) Krutsifiks (risti löödud jeesus); 13) kristogramm – kristuse esitähtedest moodustatud sümbol (IX XP; IC – NIKA – võitja; XC - Nica); 14) Haakrist – õnne, päikese ja edu sümbol budismis jms (haakrist teistpidi tähendab surma ja hävingut - swastika); 15) 1 - jumala number ja väljendatakse jumala ainsust; 16) 2 – kristuse kahene loomus ehk inimlik loomus kui jumalik loomus, veel on see ka usaldusväärsuse sümbol; 17) 3 – kolmainsuse arv kristuses (isa, poeg ja pühavaim); 18) 4 – ilmakaared (maailma nurgad), 4 evangelisti, maailma sümbol; 19) 5 – Moosese raamat; 20) 6 – loomise sümbol, judaismi sümbol on kuue tipuga täht; 21) 7 – jumal lõi selleks ajaks Maa, Noa võttis kõikidest ohvriloomadest 7 paari ja viis laeva, samuti on 7 vikerkaarevärvi – leping inimese ja jumala vahel, andestamise sümbol, 7 surmapattu, 7 sakramenti, 7 halastustegu; 22) 8 – täiuslikkuse sümbol, uuestisünni sümbol; 23) 9 – tõe arv; 24) 10 – täiustamise ja truuduse arv; 25) 11 – liiderlikkus, patt; 26) 12 – Iisraeli suguharud ja Jeesuse jüngrid; 27) 13 – õnnetus, nutmine (templirüütlite hävitamine = reede 13 õnnetu päev); 28) 14 – ristitee märk; 29) 30 – ristimine ja rõberaha 30tk on reetmise sümbol; 30) 40 – katsumus – juudid kõrbes, veeuputus 40 päeva, maksimaalne karistus oli 40 piitsahoopi; 31) 100 – täiuse number; 32) 666 – metsalise antikristuse arv; 33) 1000 – igaviku arv; 34) 2000 – sabati päev (sabati ajal võib liikuda kuni 2000 sammu); 35) 14400 – äravalituse arv, kes koos Kristusega taevas valitseb.

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk · .doc · 24 allalaadimist

Usundilugu - religioon-erinevad usud #10

Usundilugu - religioon-erinevad usud #11

Usundilugu - religioon-erinevad usud #12

Usundilugu - religioon-erinevad usud #13

Usundilugu - religioon-erinevad usud #14

Usundilugu - religioon-erinevad usud #15

Usundilugu - religioon-erinevad usud #16

Usundilugu - religioon-erinevad usud #17

Usundilugu - religioon-erinevad usud #18

Usundilugu - religioon-erinevad usud #19

Usundilugu - religioon-erinevad usud #20

Usundilugu - religioon-erinevad usud #21

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sander Gansen Õppematerjali autor

rist juut usund budism kirik brahma juudid buddha moslem kristus riitus koraan brahman jooga hinduism rännak

Sarnased õppematerjalid

doc

Usundilugu - Tertia arvestus

Posija inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste aitamiseks. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Jumal kõrgeim vaimne olend. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud ja jumalatega suhtlemiseks on igal religioonil oma tingimused. Loodusvaim elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes. Kui loodusvaim võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Maaisand isik kellest usutakse, et ta ongi mingi konkreetse maa-ala kaitsja. Temas oli ühendatud kolm funktsiooni pealik, preester ja kohtunik. Fetis ese mida kasutatakse nõidumises ja kuhu kogutakse väge. Tabu usuline keeld. Mana elujõud, mida saab koguda või millest võib ilma jääda. Üleminekuriitus toiming, milles viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist teise. Tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse ennast põlnevat.

Usundiõpetus

doc

Usundiloo mõisted 10. klassile

Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest

Usundiõpetus

odt

nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat väge, kasutatakse nõidumisel tabu negatiivne totemism; tootemilooma ei tohi tappa; tappes tuleb andeks paluda; usuline keeld mana vägi ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres

Usundiõpetus

odt

Üldine usundilugu

Umbes 3000 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena

Üldine usundilugu

docx

Usundid - kristlus, budism, hinduism, islam, džainism, judaism

JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse.

Usundiõpetus

odt

USUNDI arvestus TH 2010

Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi preester; ka jum

Usundiõpetus

docx

5 suurt religiooni ehk usundit

Viis suurt religiooni ehk usundit 1. Nimeta tähtsamaid ülemaailmse levikuga usundeid. Kristlus, islam, hinduism, budism ja judaism. ____________________________________________________________________________ 2. Nimeta järgijate arvu poolest 3 kõige suuremat usundit. Need on kristlus, islam ja hinduism ____________________________________________________________________________ 3. Millised usundid on kõige vanemad? Kõige vanemad usundid on hinduism ja budism. ____________________________________________________________________________ Hinduism 1. Hinduismi põhitõed ( mida usuvad ja peavad tähtsaks) Hindud usuvad, et maailma valitseb Brahman ehk maailmavaim. Hindudele on omane usk paljudesse jumalatesse. Indias valitseb kastisüsteem. Hindud usuvad igavesse taassündi. Oluline osa on karmal- see on omamoodi seadus, mille järgi on igal teol tagajärg. Inimene peab olema askee

Kategoriseerimata

docx

Usundiloo konspekt ja mõisted

peavad kuulutama-prohvetid, karismaatikud.   Ühest sotsiaalsest seisundist teise viimiseks viiakse läbi üleminekuriitused: laps/sündimine; täiskasvanuks saamine; abiellumine; surm.   Levinud totemism-usk sellesse, et põlvnetakse mõnest loomast, linnust, taimest vms, tuntakse reaalset sugulust.   Väga tihedalt seotud loodusega. Hinduism-hindud  Suuruselt kolmas usund maailmas, 850 miljonit-1 miljard järgijat   Tekkinud umbes 1500a eKr, kui aarjalased tungisid Indiasse, panid kirja religioossed reeglid ja tõid kaasa oma usundi, mida nimetati Veda usundiks.   Algselt oli see ohverduslik, polüteistlik, tõi kaasa kastikorra-inimene pidi kuuluma kindlasse seisusesse.   Hiljem muutus see usundiks, kus preestrite roll oli väga tähtis, preestrid pidid

Religioon

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk