Usundilugu (1)

Mõisted:
Riitus – usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks
müüt – tekkelugu ; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on
vägi – mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres
šamaan – tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi
nõid – kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu
posija – isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks
hing – üleloomulik nähtus, mis elustab looma- või inimkeha ; lahkub , kui inimene on surnud, transis või magab
jumal – kõrgem vaimolend ; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism
loodusvaim – elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid
maaisand – isikud, keda usutakse olevat teatud maa-alade kaitsjad
fetiš – esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat väge, kasutatakse nõidumisel
tabu – negatiivne totemism ; tootemilooma ei tohi tappa; tappes tuleb andeks paluda ; usuline keeld
mana – vägi ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres
üleminekuriitus – riitused, mis viivad inimese ühest seksuaalsest või sotsiaalsest seisundist teise
tootem – loom, lind, taim või ese, millest usutakse end põlvnevat; positiivne totemism on siis, kui tootemiloomast sõltub elu, näiteks toit; negatiivse totemismi ehk tabu puhul tootemilooma ei tapeta
brahman – preestriklass hinduismis; maailmavaim, kõiksus
atman – inimindiviidi hing, mille ajutine peatuspaik on keha; ümbersündide kaudu tuleb arusaamine, et brahman ja atman on samad
samsara – inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse; määrab karma seadus; ümbersünniahel
karma – töö, tegu; elu ajal tehtud teod
upanišadid – ehk Vedanta ehk Veedade lõpp; Veedade ja Brahma raamatute kommentaar; loodi 800-600 aastat eKr; pühakiri hinduismis
veeda – pühakiri hinduismis; loodi umbes 1200-800 aastat eKr
avatara – jumalal hinduismi suunas Višnuismis on erinevad kehastused; näiteks kangelane Rama Krišna
mokša – atmani ja brahmani ühinemine
nirvaana – esmärk; kõrgeim teadmise ja rahu seisund; ei saa kirjeldada aja ja ruumi seadustega; ümbersünnid lakkavad
duhkha – kannatus; ahistus; kõik on seotud kannatusega, ka nauding ; kannatused põhjustatakse ise
askees – lihasuretamine; keha kurnamine; end jumalale pühendamine; vaesuses elamine
meditatsioon – keskendunult mõtlemine; kasutatakse mantraid
jooga – meelerahu saavutamine läbi tehnikate
arhati – valgustuse lävel mungad ja nunnad
sangha – kogudus budismis ; koosneb ilmikutest ehk tavainimestest ja munkadest
bodishattva – isik, kes on jõudnud nirvaanasse, aga sellest loobunud , et teisi aidata; Dalai Laama on bodishattva
guru – õpetaja vadžrajaana budismis; inimene, kas aitab teistel nende eluajal nirvaanasse jõuda
tantra – pühad tekstid vadžrajaana budismis; mõistukeelsed trakaadid
laama – õpetaja Tiibeti lamaismis
dao – tee; kulgemine ; üleüldine toimumisseadus Hiina usundis
yin – ürgne prinstiip; naiselik
yang – ürgne prinstiip; mehelik
wu-wei – õpetus taoismis; toimib toimimata; aktiivne passiivsus; inimese tegevus peab olema kooskõlas maailma rahuliku kulgemisega
feng - shui – õpetus yini ja yangi igapäevasest rakendusest
sabat – iganädalane püha judaismis ; hingamispäev; ei tohi teha töid ehk luua midagi uut; ei tohi reisida kaugemale kui 1 kilomeeter , kuid vee peal teekond piiratud pole; ollakse perega
sünagoog – juutide pühakoda; põhiplaani on üle võtnud kristlased ; kokkusaamiskoht juutidele; puuduvad pühapildid ja pühakujud, sest jumalate ei tohi kujutada; tihti looduspildid, näiteks viinamarjakobarad või granaatõunad; mehed ja naised istuvad eraldi
bar- mitzvah – poisi meheks saamise püha; usulises mõttes; umbes 13-aastaselt; tüdrukute puhul bat-mitzvah
šariaat – islamiseaduste süsteem; püha seadus; ei ole erinevust igapäevase elu ja usuelu vahel;
sunna – Muhamedi elulugu ja tegusid kajastav pärimustekogu; Muhamedi sõnadele toetuv traditsioon; Koraanist tähtsuselt järgmine teos
džihaad – võitlus usu nimel; tähendab nii sisemist kui välimist heitlust; võitlus islami kaitseks; pole kohustus
mošee – islami pühakoda; kõige tähtsam on kaljumošee Jeruusalemmas
hidžra – väljaränne; 622. aastal rändas Muhamed koos 40 islamiperekonnaga Mekast Mediinasse; tähistab islami kalendri algust
mahdi – prohvet , kes tuleb enne kohtumõistmispäeva maa peale
mulla – islami religioosne vaimulik; õpetatud moslemi mees, kes teab islami teoloogiast ning pühast seadusest; mošeeliider; islami eeslugeja ; austav nimetus haritud moslemi mehele
sufi – müstik; islamiaskeedid; moodustavad ordusid; puuvillane riie
mufti – islami seadusetundja; šariaadi tõlgendaja
messias – halastaja ; päästja; lunastaja; võitu; salvitu; lunastaja ja halastaja, kes toob Jumala riigi; kreeka keeles Kristus; kristlastele juba ilmunud, Jeesuse näol
rabi – koguduse eeskõneleja judaismis; eespalvetaja
munk – jumalale pühendunud meessoost isik; tõotuste kaudu seotud orduga; ei ole vaid kristluses , vaid ka budismis
nunn – jumalale pühendunud naissoost isik; üldreeglina saanud pühitsuse; andnud tõotuse ja on organisatsiooni liige;
dharma – õpetus, seadus; kohustus; budismis; dharma ratas on kaheksaosaline tee
toora – juutide pühakiri; kujunes Paabeli vangipõlve ja Pärsia ülemvõimu ajal lõplikult; osa Tanachist ehk Vanast Testamendist; 1-5 Moosese raamat; kõige olulisem
talmud – judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr; koostatud rabide poolt; sisaldab juhiseid ja seletusi erinevate elusituatsioonide jaoks, muuhulgas pühade ja jumalateenistuse kohta
missa – armulauaga jumalateenistus roomakatoliku kirikus
jünger – Jeesuse õpilane; üldjuhul 12 meest, kes said õiguse levitada ristiusku ning ravitseda
apostel – juudid kristluses, kelle Jeesus läkitas kuulutama kristlust nii juutidele kui paganatele üle maailma
protestantism – reformeeritud kirik ; roomakatoliku kirikust eraldunud kirikute üldnimetus; üldjuhul mõeldakse kalvinismi ja luterlust; muuhulgas ka nelipühilased, babtistid, metodistid, presbüterlased, anglikaanid
sakrament – toiming, millega vahendatakse Jumala armu
Selgita:
Suhtumine surma loodususundites – suhtutakse erinevalt; osades on paratamatu, teistes välditav; mõnes on surm eksitus; seostatakse kuuga ; seotud esimese inimese patuga; surm võib olla halb nõidus või kuri vaim; tunded on hirm, aukartus , õud; elavaid tuleb surnu eest kaitsta; kodukäija tekib siis, kui inimene on valesti surnud, valesti maetud või on tehtud vale riitus ; toiminguteks on surnu vigastamine, näiteks jalaluude murdmine, käte sidumine, surnukeha peitmine , kalmistule eksiteid pidi viimine ; surnu nime ei tohi kasutada, elavate nimed muudetakse, sarnaseid ega nime sisaldavaid sõnu ei kasutata; surnutega tegelevad kindlad inimesed, kes elavad eraldi; mõnes kultuuris peab surnu eest hoolitsema, ka luude eest hoolitsemine; elavaid surnuid kardavad indoeurooplased rohkem kui soomeugrilased ; on erinevad matused, nt matmine, põletamine, palsameerimine, lindudele söögiks andmine, vanade üksi surema jätmine, surnu söömine; surm on ebanormaalne
Totemism ja selle erivormid – tootem on loom, lind või taim millest usutakse end põlvnenud olevat; negatiivne totemism on siis, kui on keelatud tootemilooma tappa või vigastada; negatiivne totemism ei ole halb; positiivne totemism on siis, kui tootemiloomast sõltub elu, näiteks kui teda süüakse
Askees ja selle erivormid – askeet on lihasuretaja, inimene, kes usub, et keha kurnamise jõuab ta valgustatud seisundini; negatiivne askees on põhiliselt Indias; negatiivse askeesi puhul on tegu keha piiramisega läbi loobumiste; loobuda võib kõigest; keha on hinge vangla; nõrgestatakse vanglat; positiivne askees esines Vana-Roomas; sellel puhul nõrgestatakse keha läbi liialduste
Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi – üleminekuriitusi sooritatakse ühest seksuaalsest või sotsiaalsest seisusest teise minekuks ; üleminekuriitused on näiteks lapsest täiskasvanuks saamine, abiellumine ; täiskasvanukssaamiseriitusega on laps kohe täiskasvanu; initsatsioonilaagris selgitatakse täiskasvanu elu; võib järgneda katseaeg; pärast seda on riitus; rituseks võib olla näiteks toidu allaneelamine; märgistatakse, riided, tätoveeringud, sälgud kõrvades, ümberlõikamine, hammaste viilimine ; võib olla meeste- ja naistemaailm, poistele on suur muutus; abiellumine ei ole armastusest vaid tegu on lepinguga; toimuvad muutused naite riietuses, näiteks põll ja tanu; miniapelgus eks pruut ei tohi peigmehe vanematega suhelda; naine kasvatab lapsi, mees toidab peret
Ürgilmutuse teooria – ürgilmutuse teooria rajas jesuiidist teadlane ; on kolm gruppi, tertsiaalne , sekundaarne ja primaarne; tertsiaalsed on kõige kõrgemad, primaarsed kõige madalamad; ta uuris kultuuride pärimusi ehk primaarset gruppi ning leidis, et loomismüüdid on sarnased; enne suurt rännet olid loomismüüdid samasugused; maailma lõi jumal; jumal lõi ka inimesed; inimkond eksis, suhe purunes , harmoonia rikuti; tihti on jumal isa, keda kujutati hea ja armastavana, kuid inimesed suhtlevad temaga harva; jumalat ei maksa tühiste asjadega häirida; inimkond ei vääri seda
Maagiline mõtlemine – maagilise maailmapildi puhul kasutatakse maagiat; maagia on tehnika, mille abil inimene ületab igapäevaelu takistused; selle abil mõjutatakse inimese vaimumaailma
tsükliline mõtlemine – tsüklilise maailmapildi puhl ei ole vahet tuleviku, oleviku ega mineviku vahel; maailm kordub; on sealpoolsus ehk transedentne maailm ja siinpoolsus ehk immanentne maailm
müütiline mõtlemine – müütilise maailmapildi jaoks on vaja usku; müütilises maailmapildis on tähtsal kohal müüdid ehk tekkelood; müüdid seletavad, miks asjad on nii, nagu nad on
kastikord – seisuslik kord Indias; on neli kasti ning väljaspool kaste asuvad inimesed; brahmanid on esimene seisus, preestrid ; nemad on jumala suust ; teised on kšatriad ehk sõdurid; nad on loodud käsivartest; kolmas on vaišjad, talupojad ja käsitöölised; nemad on reitest; neljas on šuudrad, sulased ja teenijad ; nemad on jalataldadest; puutumatud asuvad väljaspool kaste, nad on kõige madalamad; ühest kastist teise ei saa liikuda ega abielluda
Loodususund:
Lunastusõpetus – kindel usuline kord puudub
Kogudus - puudub
Iseloomulikud tunnused – puudub rajaja; puudub pühakiri,sest seda uskuvad rahvad ei oska kirjutada; puudub süstematiseeritud usk; võib olla nii polüteism kui monoteism; tähtsad on riitused; usk seotud looduse või nähtusega
Peasuunad - puuduvad
Pühakiri - puudub
Rajaja - puudub
Pühad paigad – hiied, pühad kivid ; looduslikud paigad
Iseloomulikud riitused – üleminekuriitused; täiskasvanuks saamine; abielu; surm; sünniriitused
Hinduism :
Lunastusõpetus – esimene suund on Vedanta õpetus; selle rajas Šankara; mokša tuleb, kui inimene saab üle teadmatusest ning ühineb Brahmaga; selleks on kolm teed või viisi; esimene neist on teadmiste tee, kui õpitakse ja uuritakse usulisi tekste ; teine on tegude tee, kui elatakse õigesti ja sooritatakse õigeid rituaale; kolmas on armasus tee, kui andutakse jäägitult ühele jumalale ning teenitakse teda jäägitult; teiseks on Sankhja viis; usutakse, et on juhtunud eksitus ning inimese tõeline olemus on langenud materiaalse küüsi; vabanemine materiaalsest toimub tunnetuse arendamise kaudu ehk gnostilise õpetusega; kolmas viis on Jooga õpetus; rajajaks oli Patanžali 2. sajandil eKr; oluline on läbi tehnikate saavutada meelerahu, mõõdukus kogu elus; põhiline on vaimsus ja kontroll; on kolma alaliiki; Radža jooga on teadmiste jooga; Mantra joogas kasutatakse loitsimist; Hatha joogas on tähtsad füüsilised harjutused; jooga praktiseerija on joogi
Kogudus – 1,4 miljardit inimest; jumalateenistused puuduvad; templiteenistusi viivad läbi brahmanid; nendeks on põhiliselt ohverdused
Iseloomulikud tunnused – tähtsaim jumal on Brahma; universum on tsükliline; on väga palju suundi, mis võivad olla vastandlikud; lunastus on mokšasse jõudmine ümbersündide kaudu; austatakse loomi, eriti lehmi, ahve ja rotte; ollakse taimetoitlased
Peasuunad – Višnuism; Šivaism; Šaktism; on väga palju erinevaid suundi; ainus nõue on tunnustada Veedasid
Pühakiri – Veedad 1200-800 eKr, Brahma raamatud 1000-800eKr, Upanišadid ehk Vedanta 800-600 eKr
Rajaja – inimesed teisel pool Induse jõge, kes ei võtnud omaks islamit
Pühad paigad – Gangese jõgi, Varanasi linn
Iseloomulikud riitused – ohverdamised; Gangese jões suplemine; palverännakud; protsessioonid; perepea päikesetervitus
Budism :
Lunastusõpetus – jumalatel pole tähtsust, tegu on ateistliku religiooniga; lunastus tuleb saavutada enda pingutustega; 8-osaline tee; esimeseks, õige vaade ehk nelja ülla tõe mõistmine; teiseks, õige kavatsus ehk mõtted, kus ei ole julmust, himusid ega pahatahtlikkust; kolmandaks , õige jutt ehk hoidumine valest, lobisemisest ja kuulujuttudest; neljandaks, õige tegu, ehk vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet; viientaks, õige eluviis, ehk vältida elusolendite kahjustamist ning verevalamist; kuuendaks, õige püüdlus, ehk hoiduda kahjulikest mõtetest ning tundmustest ja teadlikult esile kutsuda häid; seitsmendaks, õige järelemõtlemine, ehk mediteerimise kaudu teadvustada oma keha, tundeid, meeleolusid ning mõtete tekkimist; kaheksandaks , õige keskendumine , ehk tuleb ületada viis meeleplekki ehk pahet , milleks on himu, kadedus, uhkus, viha ja nõmedus; kõike seda tehes võib jõuda Buddha seisusesse; see toob meelerahu, kaastunde, virgumise, õilsuse, ärksuse, mõistmise; Buddha seisuses on nirvaana; seda ei saa kirjeldada aja ja ruumiga; ümbersünnid lakkavad; nirvaana esimesse staadiumisse võib jõuda eluajal, teise ainult pärast surma;
Kogudus – umbes 500 miljonit inimest; koguduseks on sangha; koosneb ilmikutest ja munkadest; ilmikud on tavainimesed, kes on andnud kolmekordse varjupaiga tõotuse; nende ülesandeks on ülal pidada munkasid ning toetada templeid ja kloostreid; koguduses ollakse õed-vennad
Iseloomulikud tunnused – tekkis 6. sajanid Indias vastukaaluks brahmanismile; arenes hinduismist; sümboliks kaheksa kodaraga ratas; on neli üllast tõde; esimeseks, elu on kannatus; teiseks, kannatusel on põhjus; kolmandaks, kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui kiindumus on täielikult lakanud; neljandaks, teadmiseni, kuidas kiindumine lakkab, viib kaheksaosaline tee; inimesekeskne; levis rohkem, kui Hiina okupeeris Tiibeti
Peasuunad – juba Buddha eluajal olid erinevad suunad; lõhenemine oli 3. sajandil eKr; Hinajana budism ehk kitsas tee ehk väike sõiduk ehk vanemate õpetus; pühakirjaks on Tipitaka ehk kolme korvi õpetus; õpetuses seisneb, et samsaarast saavad väljuda vaid mungad; austatakse ajaloolist Buddhat isikuna; kummardatakse Buddha säilmeid; levinud Sri Lankal , Myanmaris, Tais , Laoses, Kambodžas, osas Vietnamis; neid on 127 miljonit; Mahajana budism ehk lai tee ehk suur sõiduk; sansaaradest saavad vabaneda kõik, tänu bodishattvatele; Gautama Siddhartat austatakse kui jumalust; palju suutraid ehk pühakirju; levinud Nepalis , Hiinas, Tiibetis , Mongoolias, Jaapanis , Koreas, Indias; Vadažarajaana budism ehk teemantsõiduk; müstiline; levinud Himaalajas; nirvaanase võib guru juhatusel jõuda juba eluajal; pühad tekstid on tantrad ehk mõistukeelsed tekstid; seotud seksuaalsusega; Zen budism; lääne pool ja Jaapanis; inimene ei pea elama mungana, aga iga päev on teatud harjutused ja meditatsioonid
Pühakiri – Tipitaka, tantad; palju tekste
Rajaja – Siddharta Gautama; 566 – 468 eKr
Pühad paigad - puudub
Iseloomulikud riitused - meditatsioonid
Hiina usundid:
Lunastusõpetus - puudub
Kogudus – umbes 380 miljonit inimest ehk kolmandik hiinlastest;
Iseloomulikud tunnused – vana; traditsiooniline; kogu maailm on tekkinud ja toimib kahe ürgse printsiibi koosmõjul; mehelik yang ja naiselik yin; need ei sõdi; igapäevane toimimine on dao; yini ja yangi saab rakendada, aga selleks on vaja tasakaalu; sellega tegeleb feng-shui;
Peasuunad – puuduvad; tegu on loodususundiga
Pühakiri - puudub
Rajaja - puudub
Pühad paigad - puuduvad
Iseloomulikud riitused – esivanematekultus; esivanematele riitused, mida viib läbi meessoost perekonnaliige; kui meessoost sugulast ei ole, siis esivanemad hääbuvad
Konfutsianism:
Lunastusõpetus – inimesekeskne usund ; õndsuseks ja õnneks on vaja viie suhte harmooniat
Kogudus - puudub
Iseloomulikud tunnused – õpetuse tuumaks on eetika ; jumalad on ebaolulised; õnn ja õndsus on kättesaadavad juba selles elus; ühiskonnakorra alus on viie suhte harmoonia; esimeseks, valitseja vooruslikus ja alama kuulekus; teiseks, isa armastus ja poja austus ; kolmandaks, vanema venna heatahtlikkus ja noorema venna austus; kolmandaks, mehe õiglus ja naise kuulekus; viiendaks, vanema sõbra ustavus ja noorema sõbra usaldus; inimene on loomult hea, aga see tuleb välja alles kasvatusega; maine ehks nägu; selle säilitamine on väga tähtis; oli Hiina riigiusund 2. sajand eKr kuni 1911
Peasuunad - puuduvad
Pühakiri – Fungu ehk Vesteid ja Vestlusi
Rajaja – Kong Fuzi , euroopapäraselt Konfutsius; 551-479 eKr
Pühad paigad - puuduvad
Iseloomulikud riitused – riitused esivanematele meessoost sugulase poolt
Taoism:
Lunastusõpetus – inimese dao peab olema kooskõlas taeva daoga
Kogudus – on kloostrid ; saab olla munk
Iseloomulikud tunnused – oluline on inimese müstika; inimese tegevus peab olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailma kõiksus; allumine wu-wei põhimõttele, ehk aktiivsele passiivsusele või toimimata toimimisele; eitatakse vägivalda; elatakse loodusega harmoonias; oli lühikest aega riigiusk
Peasuunad – ortodoksne , konservatiivne, reformistlik
Pühakiri – Daodejjing ehk kulgemise väe raamat
Rajaja – Lao Zi; 6. sajand eKr
Pühad paigad - puuduvad
Iseloomulikud riitused – meditatsioon; hingamisharjutused
Judaism :
Lunastusõpetus - tuleb elada Tanachile vastavalt ning Jumalale meelepäraselt
Kogudus – umbes 18,2 miljonit inimest; sünagoogid; kogudust juhib rabi ehk eespalvetaja; meestel peab pea kaetud olema; pühapildid ja pühakujud puuduvad, sest jumalat ei tohi kujutada; sünagoogides on looduspildid,viinamarjakobarad, granaatõunad;
Iseloomulikud tunnused – etniline religioon , põhiliselt juudid; tõenäoliselt vanim olemasolev monoteistlik religioon ; usu tuumik on kümme käsku; tingimusteta monoteism; juudid on väljavalitud rahvas; õiglane tasu ja karistus pärast surma; tulemas on Messias; misjonitegevust ei toimu
Peasuunad - puuduvad
Pühakiri – Tanach; selles sisalduvad Toora, Nebiim ja Ketubiim; Tanach on nagu Vana Testament , Toora on nagu 1-5 Moosese raamat; Toora loetakse ühe aasta jooksul läbi; seda tohivad teha kõik meessoost koguduseliikmed; Toora on esemena püha, seda ei tohi puudutada; tähtsuselt teine raamat on Talmud
Rajaja – puudub
Pühad paigad – Jeruusalemm ; Nutumüür
Iseloomulikud riitused - ümberlõikamine
Islam:
Lunastusõpetus – tuleb elada Koraanile vastavalt ja Allahile meelepäraselt; 5 sammast ehk kohustust; esimeseks, usutunnistus , ehk Allah on ainus jumal ja Muhammed tema prohvet; teiseks, palvetamine viis korda päevas Meka poole; kolmandaks, almuste andmine, ehk 2,5% aastasissetulekust; neljandaks, paast üks kord aastas ramadani kuu jooksul; viiendaks, üks kord elus palverännak Mekasse
Kogudus – umbes 1,78 miljardit inimest; mošeed
Iseloomulikud tunnused – alistumine; tekkis Araabia poolsaarel 7. sajand pKr; Allah oli enne kuujumal; palvetamine 5x päevas Meka poole; tähtis on roheline värv, sest Koraan oli palmilehetedel kirjas; Koraan õige vaid araabia keeles; judaism ja kristlus on Allahi eelnevad tööd
Peasuunad - puuduvad
Pühakiri - Koraan; kõik teistsugused pühakirjad hävitati
Rajaja – Muhammed ehk Mohammad ; sündis 570. pKr Mekas; 40-aastaselt sai ilmutuse ingel Gabrielilt
Pühad paigad – Meka, Mediina , Jeruuselemm; Kaaba tempel; Nutumüür
Iseloomulikud riitused – Meka poole palvetamine viis korda päevas; palverännak; paast üks kord aastas ramadani kuu jooksul
Kristlus:
Lunastusõpetus – allumine Piiblile ning Jumala tahtele; armasta Jumalat kogu hingest, väest ja südamest; armasta kaasinimest nagu iseennast
Kogudus - umbes 2,2 miljardit inimest; kirik ; ordud ; kloostrites kas nunnad või mungad
Iseloomulikud tunnused – alguses koguneti sünagoogides; preester on inimese ja jumala vahendaja ; protestantlikes kirikutes viib jutlust läbi õpetaja; babtistlikes ehk vabakirikutes võivad jutlust läbi viia kõik koguduseliikmed; erinevad kirikusuunad erinevad tugevalt; laul kirikus võib olla saatega või ilma, koraalist gospelini; sümboliteks rist, kala, haakrist; krutsifiks on ristilöödud Jeesusega rist
Peasuunad – algne kogudus oli katolik , kuid mitte tänapäevane katolik; tekkisid omaette kirikud, nagu Armeenia ja Kopti; 1054 . aastal oli skisma ehk suur kirikulõhe; tekkisid kreekakatolik ehk õigeusk ja roomakatolik kirik; 16. sajandil oli teine lõhenemine; tekkis protestantlik ( luterlik , kalvinism, anglikaani ) kirik; kristlusest on välja kasvanud mormoonid, jehoova tunnistajad, muunid
Pühakiri – Piibel , nii vana kui uus testament
Rajaja - puudub
Pühad paigad – kirik, Jeruusalemm; Santiago del Compostella
Iseloomulikud riitused – sakramendid, näiteks armulaud, ristimine ; katolikus on seitse sakramenti, luterlikus vaid need kaks, babtistlikus pole ühetegi; palverännakud