Usundilugu - Tertia arvestus (0)

Mõisted.
Riitus – tegevus, mille käigus elustatakse müüte.
Müüt – tekkelugu , mis selgitab miks asjad on nii nagu nad on.
Vägi – loodususundid usuvad, et meie maailm on ümbritsetud väega mida on võimalik koguda ja mille abil on võimalik eemale peletada kurja.
Šamaan – spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on tervistamine. Tema eritunnuseks on transs või lovesse laskumine.
Nõid – inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid anti-sotsiaalsetel eesmärkidel.
Posija – inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste aitamiseks.
Hing – üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha.
Jumal – kõrgeim vaimne olend . Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud ja jumalatega suhtlemiseks on igal religioonil oma tingimused.
Loodusvaim – elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes. Kui loodusvaim võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad.
Maaisand – isik kellest usutakse, et ta ongi mingi konkreetse maa-ala kaitsja. Temas oli ühendatud kolm funktsiooni – pealik, preester ja kohtunik.
Fetiš – ese mida kasutatakse nõidumises ja kuhu kogutakse väge.
Tabu – usuline keeld.
Mana – elujõud, mida saab koguda või millest võib ilma jääda.
Üleminekuriitus – toiming, milles viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist teise.
Tootem – loom, lind, taim või ese, millest usutakse ennast põlnevat.
Brahman – maailmavaim, kõiksus, see millest on kõik tekkinud ja kuhu tagasi läheb.
Atman – inimindiviidi hing, mille ajutiseks peatuspaigaks on keha ja ümbersündide eesmärgiks on arusaamale jõudmine, et atman on brahmaniga üks ja see sama.
Samsara – hinge ümbersündimine uutesse eludesse ja selle määrab ära karma seadus. Ümbersünd pole alati uus võimalus, sest sellest olekust tahetakse pigem välja saada.
Karma – teo ja tagajärje seadus, määrab ära millisesse kehasse toimub ümbersünd.
Upanišadid – Brahma raamatute ja veedade kommentaarid.
Veeda d – hinduismi pärimusraamatud.
Avatar ehk kehastus.
Mokša – see kui akman ühineb brahmaniga ja ümbersünd lakkab.
Nirvana – kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida ei saa aja ega ruumi seadustega põhjendada. Tähendab seda, et ümbersünnid lakkavad.
Askees – õpetus, et keha kurnamise kaudu jõutakse valgustatud seisundini. Meditatsioon ehk mõtlus – ainukene viis, kuidas inimene saab oma meelt puhastada. Inimene mõtleb keskendunult ainult ühele asjale ja seeläbi meel tühjeneb.
Jooga – oluline meelerahu saavutamisel läbi erinevate tehnikate, et seeläbi jõuda valgustuseni. Tähtis on inimese füüsiline ja vaimne tasakaal.
Arhati – keegi kes on valgustatuse lähedal.
Kogudus – koos uskujad.
Bodishattva – inimene, kes on saavutanud Nirvana, aga kaastundest loobub sellest, et aidata teisi olendeid Nirvanasse.
Tao – Kogu maailma valitsev üleüldine toimimisseadus.
Yin – naiselik printsiip, mille omadused on külm, niiske, sügav, tume, öö, maa.
Yang – mehelik printsiip, mille omadused on soe, kuiv, kõrge, hele, päev, taevas.
Wu-wei põhimõte toimi toimimuta ja sellele põhineb suur osa taoismist.
Feng- shui – õpetus, mis tagab õige energiavoolu.
Sabat – iganädalane püha, mis hakkab reede päikese loojangust ja lõppeb laupäeva päikese loojanguga – hingamispäev. Sel päeval on kõik tööd keelatud.
Sünagoog – judaismi pühakoda.
Bar- mitzvah – päev, kus religiooses mõttes saab poisist mees ja tüdrukust naine.
Šariaat, Sunna – Koraani kõrvaltekstid.
Džihaad – sõda/võitlus islami kaitseks.
Mošee – islami pühakoda.
Hidžra – Muhammedi hakati tagakiusama ja aastal 622 põgenes ta Mekast. See sündmus on moslemite ajaarvamise algus.
Mahdi – messias , kes toob jumalariigi maa peale.
Mufti – Islami seadusetundja, kes tõlgendab koraani.
Mulla – moslemite jaoks eespalvetaja.
Sufi – Islami müstika/salapärasus.
Messias – lunastaja ja valitseja, kes toob jumala riigi maa peale.
Rabi – juutide õpetaja või eespalvetaja.
Munk , Nunn – ennast täielikult usule pühendanud isik.
Dharma – budismi õpetus 8-osalisest teest – õige vaade, kavatsus , jutt, tegu, eluviis, püüdlus, järelemõtlemine, keskendumine .
Toora – juutide pühakirja Tanachi kõige tähtsam osa ehk käsuõpetus.
Missa – jumalateenistus kristlikus katoliiklikus kirikus.
Jünger – õpilased, keda Jeesus õpetas ja kes temaga kaasas reisisid.
Apostel – kristluses usukuulutaja.
Protestantism – protesteerivad kirikud, mis põhinevad küll katolikust kirikust , kuid on oma teguviisidelt temast erinevad – vähem nalja ja rohkem tööd.
Sakrament – kristluses toiming milles jumal annab armu ja andestab meie patud.
Selgita.
Suhtumine surma loodususundites
Mõnel pool arvatakse, et surm on paratamatu ja vältimatu, osades kohtades see pole seda. Osades kohtades peetakse surma mingiks ebaks või veaks . Arvatakse, et surm on ebanormaalne nähtus. Paljudes kultuurides seostatakse surma kuufaasidega või hoopis needusega, mis tuli algse inimese eksimuse tõttu. Samuti võib surm olla ka lihtsalt paha nõidus, sellisel juhul tuleb leida surma põhjustaja ja tema tuleb tappa. Surma suhtutakse (au)kartuse, hirmu või õudusega. Elavaid tuleb hakata surnute eest kaitsma, et surnu ei hakkaks kodukäijaks. Surnutega on seotud ka paljud tabud. Vahel pole üldse mingit kartust surnute suhtes, vahel algul on kartus, hiljem tuleb hoolitsus .
Totemism ja selle erivormid
Tootem - lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha.
Rühmatotemism - looma tüüp üldiselt.
Individuaalne toteism - konkreetne loom kellega tajutakse sugulust.
Soototenism - meestel ja naistel on erinevad tootem loomad.
Positiivne totenism - võib ja lausa peab tapma ja sööma.
Negatiivne totemism - tootem asja ei tohi tappa ega isegi mitte vigastada.
Askees ja selle erivormid
Askees - keha piiramise kaudu jumaliku valgustatuseni jõudmine
Negatiivne askees - keha piiratakse läbi loobumiste, näiteks toidust, varandusest.
Positiivne askees - keha kurnamine läbi liialduste – liigsöömine, ohjeldamatu sekselu.
Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi
Riitused, mille käigus viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist teise. Sellised riitused toimuvad nt sünni, täisealisuse, abielu ja surma puhul. Naiste puhul on veel kaks lisa riitust: menstruatsioon ja sünnitamine, mis on pühad asjad, mille puhul tehakse samuti riitus. Nt täiskasvanuks saamise riituse puhul saadetakse laps initsatsioonilaagrisse ja seal ta elab mingi aja, mille jooksul võidakse talle jahti pidada ning ta peab elus püsima. Kui sealt lõpuks tagasi tulla siis tehakse pidustused mille käigus täiskasvanuks saamiseks tehakse teatud toiminguid : armistused, sälgutamised.
Ürgilmutuse teooria
Teadlased võrdlesid erinevaid loomismüüte ja leidsid , et loomismüüdid on väga sarnased kõikjal ja võib järeldada, et kõik sai alguse ühest kohast – detailid on erinevad, kuid sisu on üks. Maailma on loonud üks jumal, tema on loonud ka inimese. Inimene ja jumal elasid harmoonilises suhtes ja mingi inimese eksimuse tõttu see suhe on katkenud. Peaaegu kõikjal kutsuti seda jumalat isaks. Teda nähati hea- ja armastavana, kuid kuna inimkond eksis, siis nüüd pöördutakse tema poole harva.
Maagiline mõtlemine
Maagia on tehnika, mille abil saab inimene ületada ümbritseva maailma takistused. Õiged sõnad, toimingud , esemed, amuletid  nende abil saab ületada takistusi.
Tsükliline mõtlemine
Kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel – see kõik moodustab ühe terviku – koosneb korraga sealpoolsusest, siinpoolsusest, minevikust ja olevikust.
Müütiline mõtlemine
Usutakse müüte ja, et maailm on loodud mingite müütiliste toimingute tagajärjel või, et maailm on nt lapik, mis asetseb kilpkonna seljal .
Kastikord
Indias on kastikord ehk –süsteem, kus inimesed jagunevad 1) Braahmanid – preestrid ; 2) Kšatrijad – sõjamehed; 3) Vaišjad – käsitöölised, pankurid, kaupmehed ; 4) Šuudrad – muud väiksed olevused. 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu.
Kirjelda.
Loodususund
Tavaliselt puudub kindel rajaja. Tihtipeale puudub pühakiri – suuline pärimus. Puudub süstemaatiseeritud õpetus. Neid iseloomustab ka tsükliline maailmapilt – ehk nende arvates kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel – see kõik moodustab ühe terviku. Peale selle iseloomustab neid ka maagiline maailmapilt, et kõik on seotud maagiaga. Usutakse väga vaimolenditesse nagu vaimud, loodusvaimud , hinged, jumalad (keda võib tihti olla rohkem kui üks) – näiteks ühes usundis on selline jumal nagu Ratapa, kes peidab end põõsas ja kui naine temast möödub, siis ta jääb rasedaks. Loodususundites on spetsialistid , kes tegelevad kaitsmise, kurja eemale peletamise, tervendamise või vastupidisega – maaisand, posija, šaaman, nõid. On ka nö isehakkanud, kes tunnevad , et neid on tabanud ilmutus, mida nad nüüd jagama peavad – karismaatikud, prohvetid. Iseloomulikeks riitusteks on üleminekuriitused, mille käigus minnaks ühest sotsiaalsest tasemest teise – sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine , suremine jms. Loodususundites usutakse ka seda, et ollakse seotud mingi kindla loomaga ja üldse ollakse väga seotud loodusega.
Hinduism
~1500 aastat e.Kr liikusid Indiasse elama aarjalastest rändkarjakasvatajad – Arya’d nagu nad end ise nimetasid. Nad tõid kaasa oma usu ja tänu sellele võis hakata rääkima varajasest hinduismist. Algselt oli see ohverduslik religioon mille eesmärk oli saavutada õnn ja hea elu maa peal, hiljem ta muutus ja temast sai usund , kus väga tähtsal kohal olid preestrid, sest nemad olid ainsad, kes suutsid suhelda jumalaga ning ohverdasid õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad – õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed – Ramajana & Mahabharata . Jumalate arv selles usundis on ~300’000’000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus . Hinduismis on õigus austada igat jumalat, kuid siiski mõned tähtsamad jumalused. Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised jumalad on tema erinevad kujud. Hinduism on korraga nii polüteistlik, monoteistlik kui atheistlik usund, kus on palju jumalaid, kes pärinevad ühest ning otseselt mitte kedagi ei kummardatagi alati. Peasuunad on: Višnuism – austatakse jumalat Višnu’t, keda peetakse maailma hoidjaks ja armastuse jumalaks . Tal on olemas erinevad kehastused ja tähtsamad on Rama ja Krišna. Šivaism – austatakse neljakäelist, tantsivat hävingu ja looja jumalat Šiva’t. Usutakse, et oma tantsuga hoiabki ta maailma loovana. Veel usutakse siin õnnejumalat Ganeša’t ja sõjajumalat Kali ’t. Šaktism – austatakse jumalikku ja loovat väge Šakti, mis korrastab maailma ja hoiab kaosest. Usutakse inimese ümbersündi ja sellesse, et karma määrab ära kellena ja kus sa järgmiseks sünnid olenevalt su hetkelisest elust. Kultus hinduismis on väga mitmekülgne ja seda võib toimetada kodus, templis või looduses, kusjuures jumalateenistusi kui selliseid ei ole. Kõige tähtsam koht on Gangese jõe äärne, Varanasi linn. Paljude hindude soov on, et kui surnukeha põletatakse, siis tuhk visatakse Gangese jõkke. On ka väga suur taimetoitlus, sest kuna usutakse taassündi, siis kardetakse, et loomi süües sööd ära mõne isiku. Austatakse ka loomi, kes on nende jaoks pühad. Usutakse, et inimese elu koosneb neljast etapist – õppimise aeg → kodu ja pere loomise aeg → erakuna elamise aeg → rändava askeedina elamise aeg.
Budism
Alguse sai 6 saj e.Kr vastukaaluks hinduismile. Siddharta Gautama – 566-468 e.Kr – loetakse budismi loojaks. Siddharta Gautamale ilmutasid 4 üllast tõde, mis on ka budismi algtõed, pärast mida sai temast virgunu ehk buddha . 4 üllast tõde on: 1) Elu on kannatus; 2) Kannatusel on põhjus; 3) Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud; 4) Teadmine kuidas kiindumine lakkab. Lunastusõpetus – atheistlik religioon, kus inimeste lunastuseks jumalatel pole tähtsust. Lunastusseisund tuleb saavutada vaid enda pingutusega. Ümbersünni kohta - Hinge budistlikus õpetuses ei ole ja see, mis sünnib uuesti on hoopis see seisund, mis oli enne surma. Kuid töötab siiski ka karma seadus. Kogudus ehk sangha koosneb ilmikutest ja munkadest, kelle ülesanne on toetada templeid ja kloostreid ning rännata maailmas ringi õpetajana. Iseloomulikud sellele usundile on meditatsioon ja kannatused. Peasuunad budismis : Buddha uskus, et kõik õpetused on kindlad ainult õigetes tingimustes ja uskus, et 2500 aasta pärast tuleb uus Buddha Maitreya, uue õpetusega. 3 saj. eKr lõhenes budism kaheks peavooluks ja ka veidi väiksemateks: 1) Hinajaana budism. Pühakirjaks on seal „T(r)ipitaka“ – tõlkes kolme korvi õpetus. Samsaarast saab välja vaid läbi 8-osalise tee järgijad. Väga oluliseks on mediteerimine, samuti kummardatakse buddha säilmeid ning rituaalide tegemine; 2) Mahajaana budism. Selle abil saavad valgustusse kõik inimesed, tänu Bodishattvale – inimesele, kes on saavutanud Nirvana, aga kaastundest loobub sellest, et aidata teistel olenditel Nirvanasse. Selle õpetuse järgi on palju müütilisi buddhasid. Austatakse buddhat kui jumalat. On palju tekste ehk suutrasi; 3) Vadžrajaana budism. Usutakse, et nirvanasse võib jõuda juba oma elu ajal guru juhatusel . Pühadeks tekstideks on tantarad ehk mõistukeelsed tantraadid; 4) Zen-budism – inimene ei pea elama mungana, kuid tema ellu kuuluvad sellega seotud traditsioonid.
Hiina usundid
Peajumalaks Shang -di ning temale allusid kõik jumalad, kaasa arvatud ka kõik vaimud. Olemas on ka oma õpetus maailma toimumisest – kogu maailm on tekkinud ja toimub kahe ürgse printsiibi koosmõjul: mehelik printsiip yang ja naiselik printsiip yin – nad on vastandid, aga nad ei sõdi üksteise vastu, nad eksiteerivad korraga. Esivanematekultus – Surnud esivanemad mõjutavad elavate käekäike. Seepärast peavad elavad surnuid meeles pidama .
* Konfutsianism
Õpetuse rajajaks peetakse õpetlast nimega Kong Fuzi – elas 551-479 e.Kr. Tema õpetus on pandud kirja teoses Lunyu (e. keeles „Vesteid ja Vestlusi “). Ta on Hiina tähtsaim ühiskonna filosoof ja tema õpetuse tuumaks on eetika . Selle õpetuse keskmeks on inimene ja ühiskond, kusjuures jumalad ja teispoolsus pole oluline. Selle õpetuse järgi on kogu ühiskonna aluseks viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus – alama kuulekus; 2. Isa armastus – pojalik austus ; 3. Vanema venna heatahtlikus – noorema venna austus; 4. Mehe õiglus – naise kuulekus; 5. Vanema sõbra ustavus – noorema sõbra usaldus. Nendel viiel suhtel põhineb inimese maine ehk nägu ja näo säilitamine on hiinlaste jaoks kõige tähtsam ehk kõige hullem on kaotada enda nägu ehk maine. Selle õpetuse järgi on inimene oma loomult hea.
* Taoism
Selle õpetuse rajajas Lao-Zi 6saj e.Kr. Tema õpetus on kirja pandud raamatus Daodejjing (e. keeles „ Kulgemise väe raamat“). Taoismi keskseks mõisteks on tao, mille all mõeldakse „kulgemist“, „toimimisviisi“, „maailmakorda“. Inimese tao peab olema kooskõlas taeva taoga. Taoisimis on tähtis isiklik harmoonia ja müstika. Arvatakse, et inimese tegevus peab olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailma kõiksus ning tuleb alluda „Wu-wei“ põhimõttele (toimi toimimuta või aktiivne passiivsus). Eitatakse vägivalda ja usutakse, et on võimalik saavutada surematus , kui elada loodusega harmoonias.
Judaism
Judaism on etniline religioon, mis puudutab vaid üht rahvust, hetkelisi juute ja on üks vanimaid monoteistlikke usundeid. ~2000 aastat tagasi ilmutas jumal end rändkarjakasvatajast Aabrahamile ning nad tegid omavahel lepingu, et Aabraham annab järeltulijad ja jumal annab maad ehk Foiniikia . Hiljem sünnib Aabrahamil poeg Iisak , kellel sünnib poeb Jaakob , kellest lähtuvalt sünnib 12 suguharu, kellest saavad juudid . Judaismis on selline iseloomuk tunnus nagu ümberlõikamine, kus 8 päevane poisslaps nö lõigatakse ümber. ~1700 aastat tagasi ilmutas jumal end uuesti Moosesele, kes oli juudiverd ja kes päästis juudid Egiptuse vangipõlvest ning selle päästmise ajal kirjutatakse ka 5 Moosese raamatut, mis on juutide pühakirja alus. Kultus ehk jumalateenistus – kuni 70 pKr oli juutide jumalateenistuse toimumiskohaks Jeruusalemma tempel. Seda viisid läbi preestrid, kes olid leviidide suguharust. Juutide pühakirja nimetatakse Tanach’iks. Toora on juutide Tanach’ist 5 esimest raamatut – käsuraamat. Veel on Nebiim, mis on prohvetiraamatud ning Ketubiim, mis on kirjad heebrea keeles. Tanach on kirjutatud põhiliselt heebrea keeles ja jumalateenistustel loetakse seda siiani ette just heebrea keeles. Tooras on 613 käsku-keeldu, mida vagad juudid järgivad – need puudutavad väga erinevaid eluvaldkondi. Judaism on tigimusteta monoteism , ehk jumal on ainuke jumal ja jumala nime ei tohi niisama nimetada. Selle pärast JHWH ’e asemel öeldakse ADONAI ( Issand ). Jumal on maailma looja, ta on kõikvõimas.
Islam
Islam tekkis Araabia poolsaarel 7.sajandil. Kõige tähtsamaks jumalaks on taevajumal ehk Allah . Islami algus on seotud mehega, kelle nimi oli Muhammed , kes aastal 610 saab jumalalt ilmutuse, kus jumal ütles, et Allah on ainus õige jumal. Usukeskus on Mekas asuv Kaaba tembel. Koraan – moslemite pühakiri ja usutakse olevat Muhammedi poolt vahendatud jumala ilmutus moslemitele . Usuti , et Koraani originaalne tekst asub taevas ja on kirjutatud palmilehtedele. Elu sõltub suuresti sellest, kuidas on kirjas Koraanis. Džihaad – sõda/võitlus islami kaitseks. Iga moslem saab džihaadi välja kuulutada, aga see pole kohustus, sellega liitumine on vabatahtlik. Kui Džihaadis inimesed surevad, siis nad lähevad otse paradiisi , kus neid ootavad ees purskaevud täis veini, 72 neitsit. inimene sureb , siis ta tuleb matta sama päeva päikseloojanguks – sest kuna algselt oli islami maades alati väga kuum, siis see on puht hügieeni mõttes. Lahutamine on islami suhtes väga lihtne – loed avasuura ette ja ütled kolm korda valjult : „ma lahutan end sinust.“
Kristlus
Tekkinud on judaismist I sajandil p.Kr ja loojaks saab lugeda Jeesus Kristust. Pühakiri = Piibel , kus on 66 raamatut ja jaguneb Uueks ja Vanaks Testamendiks, kusjuures Vana Testament on sama mis Tanach, kuid Uus Testament koosneb 27’st raamatust. Kristlased usuvad, et Uus Testament on lõplik ja sellele ei lisata enam mitte midagi – on vaid Vana ja Uus Testament. Õpetuse kohaselt Jumal on maailma looja ja ta on kõikvõimas; Kristus suri kõikide inimeste pattude eest – lunastus on saavutatav vaid siis, kui inimene võtab omaks selle, et Kristus langes tema pattude eest; Elu jätkub pärast surma – igavene elu. Kristluse kaks käsku, mis on kogu kristliku maailma eetika alus: 1) Armasta jumalat kogu oma hingest, südamest ja jõust/väest; 2) Armasta oma kaasinimest nagu iseennast . Peasuunad on: 1) Protestantlik (nt. Luterlik ); 2) Rooma - Katolik ; 3) Kreeka-Katoliklikust arenenud Õigeusk (nt. Vene Õigeusk); 4) Vabakirikud (nt. Nelipühad); 5) Satanistid ; 6) Atheistid. Jumalateenistuse komponendid: palvetamine ; pühakirja jutlus ; laul; sakramendid. Kõige pühamad kohad kuhu on Jeruusalem , Istanbul ja Rooma.
Lisaks silmaringi küsimused – sümbolid, pühapaigad, isikud, eritoimingud jne.
Sümboolika: 1) Kalakuju – tulenes ι.χ.θ.ύ.ς. (sellest tulenes lause – Iesous Christos Theou Yios Soter ehk Jeesus Kristus, jumala poeg, päästja); 2) Ladina Rist – tulenes sellest, et Roomas oli rist hukkamisvahend (inimene suri lämbumissurma), millega hukati ka Jeesus – rist on selline märk mis piavat eemale hoidma kõik kurja; 3) Kreeka Rist (+) – sümboliseeris nelja põhilist elementi; 4) Antoniuse rist (T) ; 5) Andrease rist (X); 6) Peetruse rist ( tagurpidi Ladina rist); 7) Patriarhi rist (Ladina rist koos ühe lisa paraleelse joonega ); 8) Vene õigeusu rist (Patriarhi rist + lisatud üks kaldus joon; vasakult kõrgemal; vahel all ka poolkuu , mis on Neitsi Maarja sümbol + näitab, et venelased võitsid islamit); 9) Vene vanausu rist (Patriarhi rist + lisatud üks kaldus joon; vasakult madalamal); 10) Rõngasrist/Ratasrist (ühendatud on ring ja rist) – päike ja neli ilmakaart – pärineb keltide juurest, nimetatakse ka Keldiristiks ja on eriti levinud Skandinaavias ja Iirimaal , kus neid kasutati hauakivina; 11) Ankurrist (ühendatud on ankur ja rist) – ankur süboliseerib lootust, rist usku ja see koos on lootuse ja turvalisuse rist; 12) Krutsifiks (risti löödud jeesus); 13) kristogramm – kristuse esitähtedest moodustatud sümbol (IX XP; IC – NIKA – võitja; XC - Nica); 14) Haakrist – õnne, päikese ja edu sümbol budismis jms (haakrist teistpidi tähendab surma ja hävingut - swastika).