Veebiväljaandes esiletõstetud info on lihtsustatud ning rõhutab mustvalgeid seisukohti ja konfliktseid detaile veelgi. Võrreldes paberajakirjandusega on veebilehtedes piir kvaliteedi- ja kollase ajakirjanduse vahel õrnem. Tulles vastu lugejate eeldatavatele soovidele, muutuvad lood veebiajakirjanduses järjest lühemaks ja visuaalsemaks. 10. Mille põhjal võime väita, et kvaliteetajakirjandus tabloidistub? Peamised tunnused tabloidistumiseks: suurem visuaalsus, suuremate pealkirjade kasutamine, lugude lühenemine, lugude intensiivsem ja emotsionaalsem esitamine ja kasvav värvikasutus. 11. Kuidas ohustab avalikku sääri suhtekorraldajate ja poliitiliste mainemeistrite loodud avalikkus? Aina jõulisemalt ja süstemaatilisemalt kujundavad avalikku arvamust meedias kommunikatsioonispetsialistid, kelle huvides on seda kindlalt suunata, ning aina vähem ajakirjanikud, kelle
Nende esimene manifest kandis pealkirja "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".Majakovski propageeris lihtsustatud, vulgaarset luulet. Tema stiil tugineb linlikule kõnepruugile, ta püüdis muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks. Venemaal oli populaarne ka futuristlik teater, kus vaataja on etenduses osaline. Futurism Itaalias Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga (Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "'Futuristlik elu"). Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus". Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. Marinetti suri Bellagio in Hotel Excelsioris, Lake Como`l 2. detsembril 1944. Uudised
Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti.- Filippo Tommaso Marinetti (sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti; 22. detsember 1876 Egiptus, Aleksandria 2. detsember 1944 Itaalia,Bellagio) oli itaalia luuletaja, kes kirjutas itaalia ja prantsuse keeles. Ta oli kirjandusliku futurismi rajaja ja teoreetik. Kõige tuntumad on Futurismi esimene manifest (1909, Kirjandusliku futurismi tehniline manifest (1912) ja helipoeem "Zang Tumb Tumb". Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides kafilmikunstiga (Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "'Futuristlik elu"). Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus". Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. Vene futurismi kõige novaatorlikum esindaja oli Vladimir Majakovski -, kes leidis, et tuleb lahti
Kodutöö meili peale. 9.veebruar/16. veebruar ruuduline vihik, EI HILINE !!! 2. veebruar kuidas toimida koos nii, et see oleks võimalikult tulutoov kommunikatsioon. Suhtekorraldus rohkem tekst ja sõnad, kui visuaalsus. Kommunikatsiooni instituut Reklaami ja imagoloogia osakond TLÜ Ajakirjanduse õppesuund Inimene(intelligentne, sots.aktiivne) võtab poolehoiu kogu inimkonna suhtes ning kui ta märkab, et kellelegi tehakse liiga(süvenemata kogu loosse), tekib konflikt reklaami ja inimkonna vahel
ning kasutada verbi infinitiivvormi, mis kannab energiat ja vahendab kõige mõjusamat elu ning elu tajuva intuitsiooni elavust. Kirjavahemärkide asemel kasutatagu matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Luules tuleb vabaneda kõikidest piirangutest (ka vabavärss ei rahuldanud futuriste), et saavutada lõpptulemusena ,,uus visioon". 4 FUTURISM ITAALIAS Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga (Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "'Futuristlik elu"). Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus". Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. FILIPPO TOMAMASO MARIONETTI Filippo Tommaso Marinetti (sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti; 22
ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaootiline,MJ aitab selgitada Rahva- ja kunstmuinasjutt
· Formuleerisid ebatraditsioonilise poeetika põhimõtted. · Võtsid kasutusele mitmed kirjanduslikud võtted ning tehnikad (montaaz, kollaaz). Futurism kirjanduses Autorid: · Filippo Tommaso Marinetti · Vladimir Majakovski · Boriss Pasternak · David Burljuk · Jelena Guro · Aleksei Krutsonõhh · Velemir Hlebnikov Futurism Itaalias · Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti. · Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga. (Nt: Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "Futuristlik elu") · Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus. · Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. Filippo Tommaso Marinetti (1876 1944) ·Sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Futurism Koostaja: Uku Gross Klass: 7.a Juhendaja: Nele Raat Talinn 2017 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1.Futurismi teke.............................................................................................4 2.1Futurism Eestis.........................................................................................5 2.2Futurism Itaalias...............................................................................5 3.Giacomo Balla...................................................................................................6 4.Addo Vabbe.................................................................................................
1632 Academia Gustaviana / Tartu 1960-ndad – keskharidus muutub Jan Amos Komenský - pani aluse klassitunni kohustuslikuks, varased ülikoolid, Bologna jt. süsteemile, rahvaharidusele Kõrgharidus massilisemaks – hariduse keskaegses kaotliiklikus kultuuris – oluline visuaalsus, 18. sajand - valgustusajastu ekspansioon. haridus hakkab väljuma religioossest ideest. Kõrgtehnoloogia ajastu – kosmos jne. Oluliseks saab mõistuspärane. 1970-ndad naftakriisid, maal – talupojatarkused: tavad, kombed, looduslähedus
(lk 203) Maie Kalda on analüüsinud oma artiklis ,,Suletud ruum. Tegevuspaigast kujundiks" teose ruumi- ja kujundisuhteid. · Trafaretsed epiteedid ja rohmakas auditiivsus Pahinal, kolinal, kriiskaval, räuskaval Kalda leidis, et ainult jämedaid kõlaefekte eristav kirjanik pole suuteline looma elulist õhkkonda. · Võimetus mõelda kujundites · Primitiivne visuaalsus · Eesti külale loomuvõõrad detailid Tuleb tõdeda, et Leberechti teos ,,Valgus Koordis" ei saavutanud Eestis kohest edu. Populaarsust hakkas teos koguma, kui levisid kuuldused, et ka Stalin isiklikult on seda teost lugenud. Ülo Tuulik on oma artiklis ,,Stalin ja Leberecht, Käbin ja Tuglas" leidnud, et ilmselgesti oli Stalinile meeldinud Leberechti skemaatiline ja plakatlik propagandaraamat, elu reaalsust ja karmust varjav, kolhoosidele vastuseismisest vaikiv kirjatöö.
püüdleb alateadvuse äratamisele läbi teadlike tegevuste. Tema lavastustega on seotud ka ebatraditsionaalsete teatriruumide otsing. ,,Inimene ja jumal" - põhineb Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" II osal ja on tugevalt keskendunud tõeotsingutele ja filosoofilistele arutlustele. Kogu lavastus on üles ehitatud filmiliku kiirusega, vahelduvatele lühistseenidele, mida liitvaks tegelaseks oli Indrek. Lavastuse visuaalsus (Helge Uuetoa) oli omas ajas vägagi funktsionaalne ja tinglik. Lisaks üllatavale vormile torkas lavastus silma ka ohtra tegelaskonna üksikute karakterite väga detailitäpse ja iseloomustatud esituslaadiga, mis andis märku süvitsiminevast lavastajatööst. ,,Hamlet"- visuaalseks taustaks oli mustas koloriidis tühi lava, silmatorkavalt rusuv külmade metallsilindritega põiming. Selles peegeldus 1966. aasta lakoonilisus. Metall ja kunstnahk. Hamlet oli A
Põhimõtted, mida järgida: üks inimene üks keel, õpetaja räägib ainult sihtkeelt; õpetaja emakeel on sihtkeel või sama pädevus; keelt omadatakse loomulikes olukordades, ei piirduta vaid rühmaruumiga; et tagada turvalisust, last mitte ei sunnita, vaid innustatakse keelt rääkima; sõnumi sisu on tähtsam kui vorm, kui lapsele ei tohi meelde jääda vale keelekasutus; ümbrust kasutatakse tõhusalt ära keele õppimiseks; visuaalsus, ekskursioonid, külalised, kes räägivad sihtkeelt. Õpetamise didaktika: keel ei ole mitte õpetamise eesmärk, vaid õpetamise vahend; kui õpilaste keeleline taust ei ole homogeenne, selgitab õpetaja välja lapse teise keele taseme ja kordab rühmaga mängitud mängudes kasutatud sõnavara individuaalses tegevuses; lasteaias luuakse rutiinsete tegevuste abil turvaline õhkkond; ilmed, zestid, kehakeel on tähtsad;
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
tagasiside .../... sõnumite valikut mõjutavad tegurid: majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eerika, konkurents, uudise väärtus, tagasiside , sõnumite voog: vahetule meediakanalitest, arvamusliidrite kaudu , auditooriumi aktiivsus? 107. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile(informatsiooni levimine, arvamuse mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite, vägivalt meedias .../... !!! kiirus, maht, visuaalsus!!!)? 2. Millised võivad olla kõne eesmärgid? Informeerimine Meelelahutamine Veenmine 5. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest.
kommunikatsiooni allikas, tagasiside .../... sõnumite valikut mõjutavad tegurid: majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eerika, konkurents, uudise väärtus, tagasiside , sõnumite voog: vahetule meediakanalitest, arvamusliidrite kaudu , auditooriumi aktiivsus? 107. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile(informatsiooni levimine, arvamuse mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite, vägivalt meedias .../... !!! kiirus, maht, visuaalsus!!!)? 2. Millised võivad olla kõne eesmärgid? Informeerimine Meelelahutamine Veenmine 5. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid
Ülesannete koordineerimine, Probleemide lahendamine, Informatsiooni vahetamine, Konfliktide lahendamine 69. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? ... loodus ei salli tühja kohta... kõige kohta ei teki kunagi ametlikku informatsiooni 70. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia, Auditoorium, Kommunikatsiooni allikas, Tagasiside 71. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, Maht, Visuaalsus AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine? Veenmise eesmärgiks on panna kuulajaid tegema seda, mida sina tahad, et nad teeksid. 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? 3. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad
27. Mida tähendab draama episeerumine? See tähendab, et draamasse püütakse sisestada eepilisi struktuure, korvamaks jutustaja puudumist. 28. Nimetage postdramaatilise teatri ja teatriteksti tunnuseid. · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus · Simultaansus, paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine · Mäng märgi tihedusega · Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus · Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid) · tekst ei ole enam lavastuse keskne komponent, mis määrab lavastuse tähenduse. Teksti võib kasutada mitmel erineval viisil vastavalt lavastaja kunstilisele nägemusele. · dramaturgiline tekst ei vasta enam traditsioonilise dramaturgia tingimustele (terviklik lugu, dialoogi pidavad tegelased jne) 29
Kaotsi minek ja moondumine, liiasus. 86. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? Kuulujutud on kellegi poolt edasiantud teave, mis on ebamäärane, see sõltub K = t * e * 1/k, kus K- kuulujutt, t-tähtsus, e-emamäärasus, k kriitiline meel. 87. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia, auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside. 88. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, maht, visuaalsus. AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine?loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete?Sest kõne pidamine on faktide esitamine läbi kõnepidaja silmade ja me veename kuulajaid ka seda uskuma ja arvama. 3. Kuidas olla veenev?*Tea, millal kasutada ühepoolset, millal kahepoolset versiooni*Tea, millal kasutada induktiivset,
keskendutakse tekstisisesele tähendusseoste keerukale tekkimisele. Tähelepanu on lugemisprotsessil, kuidas tekib tähendus ja tekstimõnu, antud teose raames. VISUAALKULTUURI UURINGUD 51. Mida tähendab visuaalkultuuri uuringute kontekstis, et visuaalne maailm on referentsiaalne? [Visuaalkultuuri uuringud, lk 391] Referentsiaalsus tähendab, et visuaalne maailm peegeldab kultuuri, sotsiaalseid suhteid ja sedasama keskkonda, milles see visuaalsus ise sünnib. Visuaalid refereerivad alati millegi veel peale iseenda. Neist saab välja lugeda palju esmapilgul märkamatut. 20 52. Mis on visuaalse objekti „järel-elu“? [Visuaalkultuuri uuringud, lk 393] Visuaalse objekti järel.elu on see, kuidas see objekt inimeste elu mõjutama hakkab, kuidas see
(Ibid.) TV-reklaam sarnaneb raadioreklaamiga, mõlema puhul on limiteeritud aeg, et sõnumit tarbijani edastada. Enamus telereklaame kestavad 30 kuni 60 sekundit, see on küllalt pikk aeg, et luua teatud arvamus reklaamitava toote kohta ning edastada asjakohast informatsiooni. Reklaami kestvus ei tohiks olla pikem kui 60 sekundit, vastasel juhul kaob vaataja tähelepanu tootele. Erinevalt raadioreklaamidest on telereklaamide puhul oluline nii visuaalsus kui ka heli. (Pollick 2011) Telereklaami tugevusteks on: hea hõlvatus (suur sihtgrupp), kättesaadavus, võimaldab selekteerida sihtgruppi geograafilise asendi, aja ning programmi abil, tõhus 7 kuluefektiivsus (mass turu puhul), loominguline paindlikkus. TV-reklaami nõrkusteks võib pidada: reklaami kõrge hind (ühiku kohta), kõrged tootmiskulud, pikk planeerimise
Ø Vastuvõja on saatja seisukohast tihti mingite ühiste tunnustega grupp või kollektiiv. Ø Massiauditoorium moodustab üksnes momendiks tänu enam- vähem üheaegsele kontaktile kauge allikaga ja tal pole muud eksisteerimisvormi kui märkmed meediauurimise andmebaasides ja meediatööstuse raamatupidamises 84. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, maht, visuaalsus *Informatsiooni levimine*Arvamuse mõjutamine*Õppimine läbi rollimudelite*Vägivald meedias AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine? loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub; 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? Sest kõik meie väljaöeldud mõtted esindavad teatud seisukohti, mis ongi veenmine. 3. Kuidas olla veenev? 4. Ütle neile, mida sa tahad 5. Enneta vastuargumente 6
toimimine Tekstuaalsus (textuality) dünaamilise tähistamisprotsessi ja kommunikatsiooniprotsessi esiletõus Performatiivsus (performativity) etenduslikkus, sooritusest teadlik olemine, selle näitamine, enesele viitamine Postdramaatilist teatrit iseloomustab: · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus · Simultaansus, paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine · Mäng märgi tihedusega · Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus · Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid) 29. Millised on peamised teatrikunsti liigid? 1) Sõnateater ehk sõnalavastusteater ehk draamateater 2) Muusikateater: ooper, operett, muusikal 3) Tantsuteater: klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater ehk nüüdistants (postmodernistlik tants) 4) Nukuteater 5) Miim, pantomiim 6) Objektiteater, osavõtuteater, foorumteater jne 30
Töö selgitab välja, millised Kevin Lynch`i poolt välja töötatud viiest linna elemendist on Tartus esindatud, palju neid siin leidub ja kui suur on nende osatähtsus linnapildis ning kas linna üldist visuaalset pilti on arvestatud ka planeerimisprotsessis. Töö esimeses osas tutvustatakse ka Kevin Lynch`i, kuna paljuski põhineti just tema tehtud uurimustel. Linn on konstruktsioon ruumis, linnadisain on kunst, kuid tal on ka omad piirangud, mida peab järgima (Lynch 1954). Visuaalsus on just see faktor, mis toob kõik linna elemendid kõige loogilisemal viisil esile, see oli ka põhjus, miks teemaks sai Tartu visuaalsed linnastruktuurid ning miks just tugineti Kevin Lynch`i seisukohtadele. Tema meelest on linna keskkonna loetavus oluline. Loetavus navigatsiooni ja teeleidmise seisukohalt on mõiste, mida on kasutatud juba palju aastaid linnaplaneerimises. Loetavus on viis, kuidas inimesed „loevad“ keskkonda. Lynch
Avaldamata informatsioon Autoriõigus ja naaberõigused BC 1-21 koos lisaga jäävad jõusse, v.a 6bis Arvutiprogrammid ja andmebaasid Rentimisõiguse piirang (programm, film, fonogramm) Kaitsetähtaeg 50 a teose avaldamisest v tegemisest, esitusest v salvestusest, 20 a saatest Õiguste piirangud tasakaalus autori huviga Esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused RC ja BC 18 kehtivad piirangute osas Kaubamärk Eristusvõime, registreerimine, visuaalsus Kasutamine, avaldamine, tühistamine Ainuõigus, eesmärk vältida likelihood of confusion, varasemad õigused, üldtuntud kaubamärgi kaitse ja kaitse dilutsiooni vastu Kaitseaeg 7 a, pikendatav lõpmatult Kasutamiskohustus 3 a jooksul Litsents ja üleandmine; sundlitsentsi pole Geograafiline tähis Omaduslik side Suhe kaubamärgiga, eksitav õige tähis Veinide ja piiritusjookide lisakaitse Liik, tüüp, imitatsioon... Homonüümsed tähised Rahvusvahelised läbirääkimised
Selles mõttes sellel nn üleminekuajal on kultuuriprotsess ühiskondlikus tervikpildis kõrvale jäetud. Olukord muutub sajandivahetusel, mil kultuuri tähtsus suureneb. Inimeste heaolu ja kindlustatus kasvab ja selle kõrval on võimalik tarbida ka kultuuri. Inimestes on vajadus tunnetada mingit teistsugust maailma ja seda pakub kunst ja kultuur. On avaldatud arvamust, et kirjanduse kõrval 90ndatel on olulisemad teised kultuurivaldkonnad, mille sisuks ja aluseks on visuaalsus. Justnimelt performatiivsed valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel
palindroome, eriti aga harrastanud heliplaatide või kassettidele salvestatavat foneetilist luulet – ehk häälutused. Sõna- ja häälikumängule rajatud 1- või mitmehäälsed häälutused lähenevad ürgsele luulele, aga taotlevad ka Bretoni visuaalsele eelistatud auditiivse automatismi põhimõtte edasiarendust: lahutamatus ühtsuses esinevad semantiline sisu ja keelemuusika loovad sünteesikujundi, visuaalsus (tekst) esineb vaheldumisi keeleväliste häälitsustega. Laabani sürrealistlik luulestiil on avardanud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tiheduses ja laadis kasutamist nooremate eesti luuletajate loomingus. Kogud: 1946 „Ankruketi lõpp on laulu algus“, 1957 „Rroosi Selaviste“, 1990 „Oma luulet ja võõrast“. 21) Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid
annavad lisamustreid müstika ja Ida-usundid. Aga kõigi teede algus on sügavamal, naha ja sõnade all. Maarja Pärtna - Ivaski luule taust on tema puhul oluline. ,,Saamises" (2015) toimub muutus. Inimeste portreteerimised ja sotsiaalsed teemad inimestega seotult tulevad esile. Eelnevalt ei osatud sotsiaalsuse teemat ette näha. Esimeste teostes olid looduse teemad ja looduse taustal mõtlemine. Eksperimenteerimised muusikaga. Muusikasse kirjutamise taotlus. Pildilisus ja visuaalsus luules. 26. Milliseid võimalusi poeetiliste maailmade suuremaks väljaarenduseks on näha uuemas eesti luules (Vahur Afanasjevi ja/või Andrus Kasemaa jt loomingu näitel)? Autorid, kelle puhul poeetiliste ruumide küsimus erilisel viisil välja tuleb. Nende kahe puhul torkab silma, et neil on seos Ida-Eestiga: Andrus Kasemaa pärit Alatskivi kandist, Liivi teemadel luuletanud algusest peale. Liivi temaatika ja maastike küsimus on talle mitut pidid oluline kogu aeg olnud. Nendele
,,võti", mille abil pääseb ta teise maailma. Tegemist on tegelikult ka raudvaraga ja tarkvaraga. Kõge arhetüüpsem teine maailm on ilmselt just teispoolsus, mida me näeme filmis ,,Igavene armastus" ( 1998 ). Filmi zanr kuulub üldiselt draama filmide klassi. Filmis näeme Paradiisi ja Põrgut. Mees otsib oma armastatud naist ja lapsi. Keskkonna aluseks on naistegelase maalid, mida siis arvutitega on loodud. Ekraanile manatakse seninägematu visuaalsus ja suursugune keskkond. Teine maailm on üldjuhul reaalsest maailmast testsugusem koos oma reeglitega. Võrdleme vendade Wachowskite ,,Maatriksit" ( ,,Matrix", 1999 ) Jean Cocteau´ filmiga ,,Poeedi veri", ,,Orpheus" ja ,,Orpheuse testament" ( 1959 ). ,,Poeedi veres" kandub tegelane ,,teise maailma" läbi peegli, mille visualiseerimiseks on tegelikult aga väike vann või bassein. Kuid filmis ,,Orpheus" toimub tegelikult samasugune situatsioon. ,,Matrix" ja ,,Orpheus" on üldiselt väga
,,võti", mille abil pääseb ta teise maailma. Tegemist on tegelikult ka raudvaraga ja tarkvaraga. Kõge arhetüüpsem teine maailm on ilmselt just teispoolsus, mida me näeme filmis ,,Igavene armastus" ( 1998 ). Filmi zanr kuulub üldiselt draama filmide klassi. Filmis näeme Paradiisi ja Põrgut. Mees otsib oma armastatud naist ja lapsi. Keskkonna aluseks on naistegelase maalid, mida siis arvutitega on loodud. Ekraanile manatakse seninägematu visuaalsus ja suursugune keskkond. Teine maailm on üldjuhul reaalsest maailmast testsugusem koos oma reeglitega. 24 Võrdleme vendade Wachowskite ,,Maatriksit" ( ,,Matrix", 1999 ) Jean Cocteau´ filmiga ,,Poeedi veri", ,,Orpheus" ja ,,Orpheuse testament" ( 1959 ). ,,Poeedi veres" kandub tegelane ,,teise maailma" läbi peegli, mille visualiseerimiseks on tegelikult aga väike vann või bassein. Kuid filmis
„võti“, mille abil pääseb ta teise maailma. Tegemist on tegelikult ka raudvaraga ja tarkvaraga. Kõge arhetüüpsem teine maailm on ilmselt just teispoolsus, mida me näeme filmis „Igavene armastus“ ( 1998 ). Filmi žanr kuulub üldiselt draama filmide klassi. Filmis näeme Paradiisi ja Põrgut. Mees otsib oma armastatud naist ja lapsi. Keskkonna aluseks on naistegelase maalid, mida siis arvutitega on loodud. Ekraanile manatakse seninägematu visuaalsus ja suursugune keskkond. Teine maailm on üldjuhul reaalsest maailmast testsugusem koos oma reeglitega. Võrdleme vendade Wachowskite „Maatriksit“ ( „Matrix“, 1999 ) Jean Cocteau´ filmiga „Poeedi veri“, „Orpheus“ ja „Orpheuse testament“ ( 1959 ). „Poeedi veres“ kandub tegelane „teise maailma“ läbi peegli, mille visualiseerimiseks on tegelikult aga väike vann või bassein. Kuid filmis „Orpheus“ toimub tegelikult samasugune situatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
