Reklaamid kui internetis edu saavutajad (0)

Reklaamid kui internetis edu saavutajad
Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas , raadios, linnatänavatel ja isegi ühistranspordis ja autodel. Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast ning laieneb iga aastaga. Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Kuidas sai interneti reklaamidest multi -miljoni dollariline tööstusharu?
Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse ning sellest on saanud multi-miljoni dollariline tööstus. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm” ning selle loojaks oli Gary Thuerk. Maailma esimeses spämm emailis kutsuti inimesi Ameerika osariiki Californiasse, Los Angelese ja San Mateo linna, tutvuma uue arvutiga Decsystem-2020. Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam . Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu, et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. Juba 1990nda aastal saatsid 5% internetikasutajatest 3.5 miljonit emaili.
90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas, hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga . 94nda aasta oktoobris tuli meeskond firmas Hotwired (esimene veebikaubamaja) ideele hakata veebilehel müüma reklaamide jaoks pinda, kuna veebilehe kirjutajatele polnud enam raha palka maksmiseks. USA telefonifirma AT&T oli esimene, kes ostis kohta Hotwired veebilehel. Esimene AT&T poolt tehtud banneril oli ligitõmbav tekst “Have you ever clicked your mouse right here? You will”. Kui kasutaja vajutas selle reklaami peale, viidi nad virtuaalsele ekskursioonile seitsmesse maailma parimasse muuseumisse. AT&T maksis firmale Hotwired 30 000 dollarit kolme kuu reklaami näitamise eest. Kolme kuuga tõusis reklaamile vajutamiste arv 44%. 1995 maksis nädal aega reklaami näitamine 110 – 11 000 dollari vahel.
1996 loodi reklaamifirma DoubleClick. DoubleClick andis internetis näidatavale reklaamile uue perspektiivi. Netikasutajate käitumist ja nende asukohta hakati jälgima, et soovitada õigeid ja regioonile vastavaid reklaame . Sellel ajal kasvas hüppeliselt reklaamide arvukus veebilehtedel. Samuti DoubleClick aitas turundusjuhtidel oma reklaame korrastada ja andis neile ülevaate, lugedes netikasutajate klõpsamise arvu reklaami peale. Näiteks kui ühel reklaamil ei lähe hästi (inimesi vajutab reklaamile vähe), sai reklaamihaldur sellest teada, ning lihtsalt muudeti halvasti mineva reklaami sisu ära. DoubleClick edulugu on väärikas – tegutsemisajaga suudeti teenida üle 900 miljoni dollari.
90ndate keskel, 2000 alguses pandi paika banner-reklaamide suurused. Kuigi reklaamidele seati kindlad parameetrid, langes reklaamide näitamise hind. Koos hinnaga langes ka reklaamidele vajutamine. Kuna banner-reklaamide näitamine tulu enam ei toonud , leidsid turundusjuhid, et kuna kasutajad ise ei vaata reklaame, siis sunnime neid vaatama. Nii loodigi veebilehtedele pop-up reklaamid, mis lehel surfates järsku kasutaja ekraani reklaamiga täidavad. Pop-up reklaamid muutusid kohe efektiivseks, kuna neid oli raske ignoreerida. Väga kiiresti tüütas see kasutajad ära ning programmeerijad hakkasid pop-up reklaamide asemel programmeerima pop-under reklaame. Pop-under reklaam on nagu pop-up reklaam, kuid vahe seisneb selles, et kui pop-up reklaam tuleb sulle peaakna ette, siis pop-under reklaam tuleb peaakna taha. Pop-under reklaam tõi üllatuse kasutajatele kui hakkasid internetiaknaid sulgema.
Aastaks 1999 oli internetireklaamide tööstusharu ületanud 1 miljardi dollari piiri. Sellel ajahetkel hakkasid veebileheomanikud küsima raha reklaamiomanikelt iga vajutuse pealt. 1 vajutus võrdus ühe dollariga. Kuulsust hakkasid koguma otsingumootorid nagu Yahoo, Lycos, AltaVista ning tänu reklaamidele hakkasid hulgaliselt raha teenima . Reklaamid olidki otsingumootorite edu saladuseks. Google oli juba sellel ajahetkel kõige parem ja mugavam otsingumootor ning nemad võtsid kasutusele bännerite asemel asjakohaseid teks-reklaame.
Aastal 2001 oli Google teeninud ainuüksi reklaamidega 85 miljonit dollarit kasumit. Tänapäeval tuleb 96% Google kasumist reklaamide pealt.
2000ndeta aastate alguses, mil pildile tekkisid esimesed sotsiaalmeediakanalid muutus totaalselt reklaamide tööstus. Reklaamide osakaal ja võimsus on tänu sotsiaalmeediale drastiliselt kasvanud. Kuna 7.3% maailma populatsioonist kasutab Facebooki, kasutasid turundusjuhid selle rahvahulga ära ja tegid sotsiaalmeediakanalist turundusliku tööriista. Uuringud on näidanud, et Facebookis reklaamide näitamiseks on kulutatud rohkem kui 4 miljardit dollarit. Kui maailmapilti tekkis Twitter , ei näidatud ka sellel leheküljel reklaame. Kuna reklaamid on väga suur osa internetist, pidi ka Twitter ajaga kaasas käima ja reklaame näitama. 2009ndal aastal maksti väidetavalt Kim Kardashianile ühe sponsoreerimis tweedi pealt 10 000 dollarit. See tähendas, et Kim Kardashianile maksti 10 000 dollarit tweedi eest, kui ta kiitis ehk promos mingit teatud eset või teenust.
Eestlased on nutirahvas ja pea pool miljonit kodanikest on leidnud tee Facebooki. Arvestades Eesti rahvaarvu on ~500 000 inimest päris hea tulemus. Tänu nutirahvusele on enamus ettevõtteid oma tegemistega kolinud sotsiaalmeediasse ning oma firma ja toodete promomiseks kasutataksegi Facebooki. Sotsiaalmeedia reklaamindust võib veidikene pidada tasuta reklaamiks, kuid tasuta on raske midagi soovitut saavutada ning seetõttu on abilisteks võetud lapsed. Novembri alguses avaltas uudisteportaal Postimees artikli “Brändid võtsid youtuber’itelt süütuse”. Artikkel räägib Eestis üha rohkem kuulsust koguvast youtuberite kommuunist, et kuidas brändid ja ettevõtted reklaamivad väga odavalt oma tooteid ja teenuseid. Aastaga on eestlastest youtuberite videote vaatamiste arv mitmekordistunud ning seal kus on inimesi (vaatajaid), seal on ka inimesed, kes tahavad neid vaatamisi ära kasutada. Tihti on need reklaamid hästi peidetud või videosse põimunud , et raske on aru saada, et tegemist on mingi eseme promomisega. Eesti youtuberite kommuuni suurimad fännid on lapsed ja noored ning tänu reklaamidele muutuvad lapsevanemad kurjaks, kuna nemad on need, kelle rahakotid vaikselt tühjenevad. Kuid lapsevanemad pole ainukesed, kes seda reklaamiteemat YouTubes kriitilise pilguga vaatavad. Tarbijakaitseamet vaatab kriitilise pilguga just laps-youtubereid, kelle reklaamitööd nimetatakse lapstööjõu lubamatuks kasutamiseks. Seega, kui lapsed langevad reklaamide ohvriks, naudivad ettevõtjad tasuta reklaamimist. Seaduses on paika pandud, et sponsoreeritud sisuga reklaamklipid ehk olukord, kus vlogger’id ja youtuber’id saavad raha kaubamärkide tutvustamise eest, kuulub kindlasti reklaami valdkonda. Tarbijakaitseamet on tõdenud, et kuna tehnoloogia ja digitaalse meediaturu areng on kiiresti arenenud, on enamus riikide seadustest ette jõudnud. Hea näide firmadest, kes on Eesti youtubereid ära kasutanud on Swedbank . Selle aasta sügisel korraldas Swedbank Eesti, Eesti youtuberite seas videokonkursi, kus oli vaja luua Swedbanki mobiilirakendust reklaamiv video. Tänu sellele konkursile sai Swedbank sotsiaalmeediasse levitama 54 reklaam võistlusvideot. Nendel videotel on kokku üle 465 000 vaatamise . Mobiilirakenduse kasutus peale konkursi ja konkursi ajal tõusis meeledult. Swedbank aga pole ainus firma, kes on sihikule võtnud youtuberid ja nende noore vaatajaskonna. Sama on teinud ka Telia . Telia on kasutanud oma telereklaamides, Eestis tuntud youtubereid, on maksnud neile oma toote reklaamimise eest YouTube videos.
Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma ning moodustanud omaette internetikultuuri. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites. Eesti tõsisem probleem hetkel on firmad, kes kasutavad ära lapsi, kes oma kogukonnale reklaamivad, teadlikult või mitte, esemeid või teenuseid.