5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 45 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-08-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kailiolen
Õppematerjali autor
.................................................................................................................. 16 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................... 18 Lugemine Lugemisoskuse mõiste Lugemisoskust ei käsitleta enam ammu kui varases koolieas omandatud pädevust. Lugemisoskuse all mõistetakse teadmiste ja oskuste süsteemi, mida inimene arendab kogu elu, sest internet, erinevad meediad, aga ka moodne kirjandus esitavad lugejatele üha uusi väljakutseid. Lugemisoskus on võime mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste, et omandada teadmisi, arendada oma võimeid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning saavutada seatud eesmärke. Tekstide liigid Allpool on nimetatud tavalisemad tekstid, mis ühiskonnas ringlevad. 1. Kirjanduslikud tekstid: romaanid, jutustused, novellid; näidendid, tsenaariumid;
Teisalt annab see valmisoleku suhtuda kriitiliselt üksikisiku ja ühiskonna väärtushinnanguisse ja moraali ning samas edendab üksikisikut ning tema kaudu kogu ühiskonda. (1 lk 14) Kriitiline ehk hindav lugemisoskus – lugeja oskab tekstide (keele) abiga hallata iseennast ja ümbritsevat maailma; ta teeb oma varasemate teadmiste ja teksti põhjal uusi järeldusi ja väljendab oma arvamust (oskab vastata küsimustele Mis ma arvan?, Mida ma oleksin ise teinud selles olukorras?); seda on nimetatud ka funktsionaalse lugemisoskuse alla kuuluvaks refleksiivseks ehk analüüsivaks lugemisoskuseks. (5) Lugemisoskuse omandamise algetapp keskendub lugemisoskuse põhitehnika ehk elemementaarse lugemisoskuse omandamisele. Lugemisoskuse arenedes siirdub põhirõhk elementaarselt lugemisoskuselt üha enam funktsionaalsele ja kriitilisele lugemisele, õppimisele ja lugejaks kinnistumisele. (1 lk 14)
8.1.3 Sõna tunnetamine 1) Tuttavate lühikeste sõnade äratundmine 2) Sõnade moodustamine silpidest 3) Sõnade lugemine (1-2 silbi lugemine, 3-4 silbi lugemine) 4) Lausete moodustamine sõnadest 5) Sõnade ladus lugemine kordamise tee 8.1.4 Ladus lugemine - kiire ja täpne äratundmine, õige rütm ja pauseerimine. - põhineb sõnade kiirel äratundmisel Ladususe probleemide põhjuseks peetakse puudusi fonoloogilistes oskustes. Ladusa lugemise eelduseks on harjutamine, mida toetavad tekstide ettelugemine, häälega lugemise harjutamine. Koolis anda õpilasele võimalus lugeda iga päev häälega midagi ette. Ladusust on võimalik kujundada sama teksti korduva lugemisega. 8.1.5 Loetu mõistmine Elementaarse lugemise peamine eesmärk on teksti sisu mõistmine ja tekstile tähenduse andmine. Loetu mõistmine on lugeja ja teksti suhtlemine. 8.1.6 Sõnavara Sõnavara ja teadmistepagasi rikkus on loetu mõistmise keskne faktor. 8.1.7 Kuuldu mõistmine
üks häälik = üks täht (st valdavalt hääldatakse nii nagu kirjutatakse ja vastupidi). Kirjanduses kasutatakse veel: transparentne ortograafia, läbipaistev ortograafia. Vastupidine on nt inglise keel, kus hääldus ja kirjapilt valdavalt kokku ei lange, seega on inglise keel ebareeglipärase kirjasüsteemiga, mittetransparentse ortograafiaga keel. Siiski on ka eesti keeles lugema- ja kirjutama õppimisel aspekte, mida peab arvestama ning mis lugema ja kirjutama õppimist raskendavad. Kirjutatud kujul pole võimalik vahet teha pikal ja ülipikal täis- ja suluta kaashäälikul: kooli (kõrval) või (läks) kooli, kallas (paistab) või kallas (vett). (Sulghäälikute kirjapildile toetudes on kolme väldet võimalik eristada: tigu - tiku - tikku.) Häälduse ja kirjapildi vahel on erinevused ka diftongides ja konsonantühendites: ehitas
Allikas: Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. K. McMillan & J. Weyers Olenemata erialast peavad üliõpilased palju lugema. Kuigi lugemisoskus omandatakse juba lapsepõlves, kujuneb tekstist arusaamine vastavalt sellele, kuidas uute, järjest keerulisema sisu ja ülesehitusega tekstidega kokku puututakse. Suure osa materjalist, mida Sa õpingute jooksul loed, moodustavad akadeemilises stiilis kirjutatud raamatud ja artiklid. Seepärast on esimesel aastal on oluline tegeleda teadusteksti lugemisoskuse arendamisega, mis võimaldab iseseisvalt teadmisi hankida ja akadeemilise kirjutamise oskust kujundada. Sellest abimaterjalist saad ülevaate järgmistest teemadest (klõpsa vastaval lingil, et liikuda otse Sind huvitava teemani) Mis on teadustekst ja kuidas seda ära tunda.
võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas poisid, ei armasta lugeda. Raamatud on meie elus tähtsal kohal. Need aitavad suurendada sõnavara ja fantaasia võimet. Raamatute lugemine tuleb kasuks kirjandite kirjutamisel
.........32 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed..............................................................................36 Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad..............................................................................37 Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast.....................................38 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud ,,Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused'', kuna noored loevad aina vähem kirjandust. Põhjuseks on see, et internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008). Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal.
eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad. Tänapäeva noored loevad raamatuid väga vähe või ei tee seda üldse. Noorte praegusi harjumusi tuleks muuta ning raamatute lugemine huvitavamaks teha kui see seda praegu on. 3 Eesmärk Saada tänapäeva noored rohkem raamatuid lugema ning raamatute lugemine neile meeldivamaks teha kui see senini on olnud. Praegusel hetkel noored ei loe raamatuid oma vabadel hetkedel ning koolis kohustuslik kirjandus tundub neile ahistavana. Põhisõnum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid