tegutsemisest, vaid sellest tuleb ka rääkida, et lapsel areneks verbaalne suhtlemine. Väikelapse puhul on muidugi oluline ka mitteverbaalne suhtlus, eriti neil, kes on arenguprobleemidega, sest see loob aluse ja eelduse, et lapsel tekib normaalne kõne oma eale vastaval ajal. Et selline varajane sekkumine ka vilja kannaks, peavad kõneliselt abistama last nii vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes lapsega tegelevad, võtmeisikuks on ka lasteaias tegutsevad logopeedid, kes saavad lapse arengut hindab ja perekonda nõustab. Seega on väga oluline pere kaasamine, sest nendel on kanda roll laste oskuste kinnistamisel ja ka arendamisel. Vastsündinu suhtlus toimub reflektoorsete reaktsioonide läbi, tema valdavaks suhtlusviisiks on täiskasvanu vastamine lapse kehakeelele, näiteks nutmisele( sellega annab imik teada oma bioloogilistest vajadustest), koogamisele ja lalisemisele. Koogamine toimub
koduste ülesannete, hinnete, märkustega. http://tallinnatoomkool.ee/pohiinfo/toomkooli-oppekava-uldosa Rakendada õpilasele järeleaitamist ja õpiabi (juhendid individuaalseks tööks, konsultatsioonid, individuaalne õppekava, kõneravi, parandusõpe PIKAPÄEVARÜHM: võimaldab õpilasele tuge ja järelvalvet õppetööst vaba aja sisustamisel ning koduste õpiülesannete täitmisel , pedagoogilist juhendamist. LOGOPEEDID: teevad koostööd õpetajatega, et aidata neil toim tulla keeleliste raskustega lastega ning nõustavad suulise ja kirjaliku kõnehäiretega laste vanemaid. DÜSGRAAFIA, DÜSLEKSIA. Nõustab ka õpilasi funktsionaalsete lugemisoskuste ja kirjutmisoskuste arendamise toetamiseks SOTSIAALPEDAGOOGID: tegelevad probleemsete lastega ja nende kodudega , tegeleb koolikohustuse eirajatega , koordineerib kooli ja kodu vahelist koostööd. Vahendamine ka kooli ja õpilase pere vahel
suhtes. Samuti, vanemate ja õpetajate kokkuleppel võib kontrollida ja piirata päevases õppevormis põhiharidust omandava teovõimelise õpilase liikumist. Uues seaduse on paremini mõsita antud ka kodu-ja haiglaõppest ning mis tingimustel seda rakendatakse ja kuidas seda läbi viiakse. Samuti on esitatud koolidele tingimus, et seal peavad erivajadusega õpilase puhul töötama oma-ala eksperdid, kes oskavad suhelda ja tegeleda erivajadusega lapsega. Nendeks spetsialistideks on logopeedid, sotsiaalpedagoogid, psühholoogid, eripedagoogid ja kooli arst. Minu meelest on veel väga positiivne joon, see et kool peab tagama õpetajale, kes tegeleb erivajadusega lapsega tuge ja abi koolituste ja nõustamisteenuste näol.
eripedagoogil tulemuslikus töös kindlasti vaja on. Vaatluspraktika puhul on mul tulevase eripedagoogi või logopeedina sellest kahju, et mul ei olnud võimalik külastada vastavaid erikoole, kuid sellelegi vaatamata hindan väga kõrgelt seminaris või loengutes saadud infot, mis ei piirunud ainult teoreetilise jutuga, vaid andis tõeliselt huvitava ja elulise ettekujutuse sellest, milliste probleemidega eripedagoogid või logopeedid kokku puutuvad, mis on meie praeguses süsteemis võimalik ja mis ei ole, mis on nende asjade tagamaad ning kuidas on jõutud teatud lahendusteni, mis on kohati head ning kohati ka mitte just kõige paremad. Kuigi minu antud erialale jõudmise põhjused ja tagamaad võivad näida esmapilgul kohati idealistlikud, ei ole see kindlasti mitte nii. Näen seda eriala kui vahendit, mis teeb mu õnnelikumaks
kommunikatsioonivahendi? 8. Kust saada alternatiivkommunikatsioonivahendeid täiendavaid esemeid ja materjale (alusstende,suhtlusraame, voldiktaskuid, isiklikke suhtluspäevikuid taskukalendreid jne.)? Antud turg meil Eestis puudub. 9. Kust saada (või kes koostab) õpematerjale juba edasijõudnumatele, kes suudavad alternatiivkommunikatsioonivahendeid suhlemiseks kasutada? 10. Puudub baas alternatiivkommunikatsiooniterapeutide ettevalmistamiseks Olemasolevad asjast huvitatud eripedagoogid, logopeedid ei suuda põhitöö kõrvalt tulemuslikku AAC õpetust lastele ja nendega kokkupuutuvatele inimestele edaastada Kokkuvõte · AAC on oluline, kuid see on Eestis veel vähe arenenud ja on vähe neid, kes seda rakendab · AAC kasutamisega kaasneb laste kommunikatsioonikeskkonna ja vajadusel ka sotsiaal-emotsionaalse, füüsilise ning organisatsioonilise keskkonna ümberkorraldamist, sest LAPSE ARENG ON TERVIK
Viiendast eluaastast alates need erinevused vähenevad. *Tihti on hilistunud kõnega laste hulgas kaks kolmandikku poisse, samas kui teistest kiirema keelelise arenguga laste hulgas on kaks kolmandikku tüdrukuid. *Tüdrukud on poistest oma ekspressiivse keele arengu poolest vähemasti teisest viienda eluaastani ees. Kuidas uuritakse lapse kõne arengut? *Reynelli test – see on mõeldud 1-7aastaste laste kõnest arusaamise ja ekspressiivse kõne uurimiseks. Eestis kasutavad logopeedid ja lastepsühholoogid seda testi kõige rohkem. *MacArthuri Suhtlemise Arengu Test – selle testi puhul ei lahenda laps ülesandeid vaid testi tulemused tulevad vanemate öeldu põhjal. Ka Eestis kasutusel. *Test „Sõnad ja žestid“ – mõõdab 9-16 kuu vanuste laste kõnest arusaamist ja ekspressiivset kõne. Lapsevanemale antakse 383 sõna ja ta peab märkima, millistest sõnadest laps aru saab ja milliseid ütleb.
- kõnekuulmise puudumine - ühetaoliste korduvate liigutuste tegemine jäsemete, keha või peaga - uutuste mittetalumine - omaette hoidumine või ebatavaline tegevus 9 Iga tunnus eraldivõetuna ei kinnita autismi olemasolu. Tartu Autismiühing on Tartus registreeritud mittetulunduslik ühing, mis ühendab autismiga lapsi, nende pereliikmeid ning erialaspetsialiste (arstid, psühholoogid, logopeedid, eripedagoogid) Tartus ja Tartu maakonnas. Tartu Autismiühing loodi 16.veebruaril 1999.a. Tegevuse põhieesmärkideks on analüüsida ja otsida lahendusi autismiga inimeste elukvaliteedi ja hariduse parandamiseks, kujundada ühiskonnapoolset mõistvat suhtumist. Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab.
nõustamisega karjäärinõustajad ja karjääriinfo spetsialist. ÕNKi missioon on laste ja noorte toetamine võimetekohase hariduse omandamisel, sobivate valikute tegemisel ning koolikohustuse mittetäitmise ennetamine. 1993. aastal rajatud keskuses töötab praeguseks juba 31 spetsialisti: koolipsühholoogid ja -sotsiaalnõustajad, logopeed-eripedagoogid, karjäärispetsialistid ja psühholoogiateenistuse psühholoogid. Kui karjäärispetsialistid, II tasandi eripedagoogid, logopeedid, psühholoogid ja sotsiaalnõustajad ning psühholoogiateenistuse psühholoogid võtavad kliente vastu peamiselt keskuse pinnal, siis I tasandi teenust pakkuvad koolipsühholoogid ja -sotsiaalnõustajad viibivad suure osa oma tööajast teenindatavas koolis. Lastel, lapsevanematel ja õpetajatel on seega võimalus pöörduda abi saamiseks nii kooli kui ka nõustamiskeskusesse ning soovi korral valida eri spetsialistide vahel.
elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. Hariduslike erivajadustega lastele osutatakse nii tava- kui ka erikoolides vajalikke tugiteenuseid. Paljudes koolides töötavad tugispetsialistidena sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja logopeedid. Ühisliinidena toimiv tasuta transport puuetega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti neile õpetust, haridust, päevahoidu korraldavatesse asutustesse. Sel juhtul tuleb pöörduda teenuse taotlusega kohaliku linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda. Ühistranspordiseaduse paragrahvi 27 järgi saavad eelkooliealised ja puudega lapsed, sügava puudega 16-aastased ning vanemaid isikuid ja sügava või raske nägemispuudega isiku saatja
Kui aga lapsel on sageli lutt suus, ei saa ta sellist vajaliku harjutamist piisavalt teha.. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, kuidas toimub vestlus. Ka beebi ja vanema vastastikune naeratamine, nägude ja liigutuste imiteerimine on suhtlemine, mis toetab lapse kõne arengut. Tähtis on, et vanem lapsega eri keskkondades viibides temaga räägiks. Logopeedid soovitavad, et näiteks köögis lapsevanema juures olles, võiks lapsele kõigest seal toimuvast jutustada: „Hakkame täna suppi keetma“ jne. Kuigi erinevaid keeli kõnelevad inimesed kuulevad häälikuid erinevalt, eristavad väikesed beebid iga keele häälikuid ning alguses lalisevad kõik beebid ühtemoodi . Mõni kuu enne aastaseks saamist lõpeb võõraste häälikute eristamise võime ära ning lapsed hakkavad oma keelele omaseid hääli tegema.
kontrolli all on võimlalik hoida. Astma krooniline kopsuhaigus. Köha, hingamisraskused. Põhjustajad: välis ärrituja, kehaline koormus, emotsiooniline astress, ilmastiku järk muutus. Päriliku ja keskkonna koostööl. ISELOOMUSTUSEKS VAJALIK: ÜLDANDMED: Nimi Sünnikuupäev, täpne vanus uurimise hetkel Lasteaiarühm (liit-, sobitus-, tavaline-, tasandus rühm) Perekond Vanemate haridustase (mitte kohustuslik) TEADA OLEVAD OHUTEGURID JA DIAGNOOSID Logopeedid, arstid jms Haigused, ravid Pere alkohooli probleemid Kuidas lapsega tegeletakse Informatsioon õpetajalt või kasvatajalt VAATLUS JA KAITSEANDMED Motoorika (kõnd , keha hoiak) Peen motoorika (juhtiv käsi, kuidas võtab asju kätte) Silma, käe koostöö olemas? Eneseteenindus (riidesse panek, söömine , pesemine) Sotsiaalsed oskused, mängimine (kuidas, kaua, missugused, kellega?) (kas ise on aktiivne pool või ei?)
juures on loodud võimalused lastel ja vanematel osaleda erinevates huvitegevustes Üldharidus Võru linnas on 2 põhikooli (neist 1 vene õppekeelega), 3 keskharidust andvat kooli ning Võru Järve Kool mõõduka vaimse ja liitpuudega õpilaste jaoks. Koolide juures on loodud võimalused lastel osaleda erinevates huvitegevustes: laulukoorid, kunstiringid, aineringid, spordiringid jne. Õpilased osalevad erinevatel olümpiaadidel, konkurssidel ja spordivõistlustel. Koolides töötavad logopeedid, sotsiaalpedagoogid ja on avatud pikapäevarühmad. Võru Järve Koolis töötab igas klassis eripedagoog ja abiõpetaja, õpilased käivad ravivõimlemises ja muusikateraapias. Võru I Põhikoolis ja Kesklinna Gümnaasiumis töötavad "Hea Alguse" klassid. Võru Kesklinna Gümnaasium pöörab enam tähelepanu majandusõppele. Võru Täiskasvanute Gümnaasiumis toimub õppetöö õhtukooli tunnijaotusplaani alusel. Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis on alates 2
(Nergi 2011) Koolilogopeedide arvates ei saa lapsed lasteaias õigeaegset ravi kuna paljudes omavalitsuste rahastavates lasteaedades on logopeedide töötunde vähendatud või hoopis koondatud. Samuti, kui vanemad ei suuda eravisiitide eest tasuda, siis seljuhul ei ole laps enne kooli abi saanudki.(Nergi 2011) Logopeedilt abi vajavate laste hulk on suurenenud ning olukord ei näi kuidagi paranevat. Uue põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse järgi on logopeedid koolitöötajate miinimumkoosseisust üldse välja jäetud ning nende töökoha säilimine sõltub kooli juhtkonna ja omavalitsuse rahastamisvõimalustest, kuid samalajal on seaduses kirjas punkt, kus kool peab tagama lapsele logopeedilise abi. Koolilogopeed toob ka esile laste koduse olukorra muutmise viimaste aastate jooksul. Varem tegelesid lapsevanemad tihedamini oma lastega, lugedes üksteisele raamatuid ette ning arutledes neid, kuid nüüd on jäetud lapsed omapäi
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt.
Kõne ja keele areng võib olla aeglasem, see väljendub selles, et laps ei oska end eakohasel tasemel sõnaliselt väljendada või puudub kõne täiesti. Laps ei suuda omandada õigeaegselt mõningaid või ka paljusid häälikuid. Ta väljendab end "pudikeeles" või täiesti arusaadamatult. Lapse kõne arengu pärast tasub muret tunda, kui 1-2a laps ei saa aru lihtsamatest korraldustest, ütleb mõne üksiku sõna või ei oska ühtegi sõna. Selle täpsustamisega ja raviga tegelevad samuti logopeedid. 3.3 Psüühilised protsessid Mälu, teadmiste omandamine, ümbruse tunnetamine ning omandatud teadmiste kasutamine ei pruugi olla nii heal tasemel kui eakaaslastel. Lapsele ei jää meelde lihtsad asjad tema lähemast ümbrusest, Sellisel juhul on vajalik pidev õpetamine ning õpitu kordamine, et teadmised kinnistuksid. Niisuguste probleemidega lapsele on sobilik individuaalne õppekava koostamine eripedagoogi poolt, et last sihikindlaks õpetada.
eri viisil vastata lapse teise keele: mittemõistmine, väljendatud oletus, täiskasvanu kordus, „lähme edasi“- strateegia ja koodivahetus. Kõige parem on lolli mängida ja teises keeles vastata, kui laps „vales“ keeles räägib. Kas kakskeelsus on kahjulik või kasulik? HEA: Mida rohkem keeli, seda parem on hakkama saada maailmas. HALB: Laps ei saa mitme keele korraga omandamisega hakkama (nt 3 keelt korraga: soome keskkond, ema eestlane, isa inglane). Logopeedid arvavad, et kaks keelt on lapsele koormav, sest muidu ei hakkagi rääkima. Mida teeb see, et inimene oskab kaht/mitut keelt? Kas see on kognitiivselt kasulik või kahjulik? HALB (100a tagasi): Kakskeelsed lapsed on rumalamad ja kehvemad, sest sotsiaal-majanduslik taust on erinev (hispaanlased USAs on koolis nagunii kehvemad, sest latiinodele pole haridus oluline). HEA (tänapäev): Kakskeelsed lapsed on tähelepanelikumad ja paindlikumad. Kas on aluseks võetud
Võib olla ka mitmekordne (süstemaatiline) tegevus, aidates tuvastada need lapsed ja noorukid, kes vajaksid põhjalikumat psühholoogilist või psühhiaatrilist hindamist (et eristada riskigruppi). Hindamisega tegelevad spetsialistidest 4 valdkonda: haridus, meditsiin, sots valdk, õigus valdk. Esimene tegevus: sekkumine. Hindamine on efektiivse sekkumise ja efekt tugisüsteemide arengu ülesehituse aluseks. Vanemlikke oskusi hindavad: koolipsühholoogid, eripedagoogid, logopeedid, kooliõed, õpetajad, sotsiaalpedagoogid. 80ndatest hindamine liikus ennetuse poole, sellele ja sekkumisele pöörati tähelepanu, kuid siis hinnati vaid riske lapse puhul. 90ndatel ka eestimaal tekkis poleemika: institutsionaalne kohtlemine lastele ei ole kõige tõhusam (tõsiste probleemide korral ei tööta), kasutusel individualistlik mudel: lapse heaolu kui peresisene heaolu, alles 90ndate lõpust hindamisel tuleb kõne alla kogu võrgustik (põhineb lapse vajadustel ja tugevustel).
õpilastega käitumises, halveneb õppeedukus, on suur võimalus, et hakatakse sõltuvusaineid tarvitama, tuleb ette juhtumeid, kus pannakse toime erinevaid õigusrikkumisi ning lõpuks jõutakse alaealiste komisjoni. Kui vanemad lapse abistamisega ise hakkama ei saa, peab sekkuma kool või kohalik omavalitsus. Põhjuste välja selgitamisel tuleb koostööd teha mitme ala spetsialistidega: arstid, psühholoogid, psühhiaatrid, logopeedid, pedagoogid, sotsiaaltöötajad/lastekaitse ning vajadusel ka muud lapsega seotud isikud. Muidugi võib siin hakata segama konfidentsiaalsus. Näiteks arst ei tohi oma ametivande tõttu avaldada vajalikke andmeid ning ka psühholoog vaikib ja jätab mainimata informatsiooni, mille põhjal saaks otsustada lapse arengukäigu üle. Samuti pelgavad lapsevanemad tunnistada, et lapsel on teatud erivajadus, millega kaasneksid erinevad uuringud ja diagnoosimine ning laps võiks
vanust ja võimekust arvestades. Kõigi mängude puhul on tähtsaim protsess kui mängu tulemus. Jälendamist eeldatavate mängude puhul on oluline, et mängu õpetaja ise täielikult mängu valdab ja suudab seda eksimatult mängijatele esitada. Seejärel hakkavad lapsed seda matkides kordama. Oluline on mängude alguses valida piisavalt aeglane tempo, et laps tunneks rõõmu oma sõrmede valitsemisest. Logopeedid kinnitavad, et sõrmemassaaž, peenmotoorika lihvimine ning silma ja käe koostöö harjutamine annavad väikelaste kõne arendamisel väga häid tulemusi. Lühike ülevaade lapse sõnavara arengust Sõnavara arengu hindamisel ja kujundamisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele: Sõnavara maht ja selle kasv: arenguerinevused on koolieelses eas väga suured, sõltudes lapse arengukeskkonnast ja –iseärasustest
vaktsiinide kättesaadavust ning kindlustab patsientide omaosaluse järk-järgulise vähenemise ravimite eest tasumisel. 8.Võimaldame tasuta ravimid lastele kuni seitsmenda eluaastani. Soodustame ravi mite kättesaadavust maapiirkondades. Rakendame otsustavalt konkurentsiseadust ravimite jae- ja hulgimüügivõrgu korrastamiseks. HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKA LASTE TERVISE JA ÕPISUUTLIKKUSE TAGAMINE 1.Rakendame igas maakonnas tööle lastepsühholoogid ning igas vallas logopeedid, keda tasustatakse võrdväärselt õpetajaga. 2.Korraldame sotsiaalpedagoogide – sotsiaaltöötajate – lastekaitsespetsialistide süsteemse töö haridusasutustes, tagamaks iga lapse sotsiaalsete probleemide märka mine või malikult varases staadiumis ning aitamaks kaasa nende lahendamisele. 3.Laiendame sotsiaalprobleemide leevendamiseks ning õpivõimaluste loomiseks õpilaskodude võrku nii üld- kui keskhariduse tasemel. 4
Lapse õpetab lugema perekond. Kodu peaks olema koht, mis õpetab last lugema ja lugemist armastama. Iga laps areneb erinevalt. Osa loeb juba nelja-aastaselt, teine aga ei tunne sel ajal tähtigi. Sellise arengu juures mängivad suurt rolli rütmi-, kuulmis-, ruumi-, liigutus- ning nägemistaju. Lugema õppimisel on tähtis täiskasvanu eeskuju.20 Vaid 2 last 22-st on kirjutanud, et nende vanemad loevad. 21 Lapsele peaks lugema juba varakult unejutte ja ei tohiks karta loetut korrata. Logopeedid soovitavad lugema õpetada viie-kuue aastast last, sest selles eas on mälu juba piisavalt arenenud. Täis-ja kaashäälikuühendite hääldus võiks olla selge hiljemalt kooliajaks. Kõik, mida tehakse rõõmuga, edeneb hästi. See, mida tehakse sunniviisil, läheb vaevaliselt. Kui lapsel pole huvi lugemise vastu, tuleks läheneda sellele loominguliselt. 18 [WWW]http://iisrmtk.onepagefree.com/?id=17388&onepagefree=vdscioiann5logu2krhe0puna7 (08.01.2009). 19 A
kaasajastamist. Täiskasvanute hõive elukestvas õppes pole piisav, see on üks töötuse ja elukvaliteedi languse põhjusi. Laste tervise ja õpisuutlikkuse tagamine Laste tervise ja õpisuutlikkuse tagamiseks on vaja varakult märgata ja uurida nende vajadusi ning eripärasid. See eeldab järgmiste riiklikult rahastatavate meetmete rakendamist: 1. Rakendame igas maakonnas tööle lastepsühholoogid ning igas vallas logopeedid, keda tasustatakse võrdväärselt õpetajaga. 2. Korraldame sotsiaalpedagoogide sotsiaaltöötajate lastekaitsespetsialistide süsteemse töö haridusasutustes, tagamaks iga lapse sotsiaalsete probleemide märkamine võimalikult varases staadiumis ning aitamaks kaasa nende lahendamisele. 3. Laiendame sotsiaalprobleemide leevendamiseks ning õpivõimaluste loomiseks õpilaskodude võrku nii üld- kui keskhariduse tasemel. 4
Psühhopoeetika: kuidas toimub poeetilise teksti loome ja mõistmine. PsL rakendus Rakendus pedagfoogikas: mida õpetada keeleõppes, kugemistundide,s kuidas korralda pedagoiline suhtlemine; teabe edasitamist verbaalselt, õppetekstide edastamist; õppekirjandus. Õppetekst tuleb kirjutada nii, et oleks nii keeleliseld kui sisuliselt (lausekonstruktsioonid, piltide lõimine, ) sihtrühmale sobilikud! Kõnearengu korrigeerimine: logopeedid, aga ka eripedagoogid tegelevad sellega. Kuidas inimstel on seotud teadmised ja keel? Mida siis ikkagi tajuja sõna ,,koer" mälust üles leiab? jUba väike laps oskab seda sõna kasutada, aga meie ja tema teadmised erinevad, nt tal on vb aint üks koer ,,koer", et see sõna ei käi kõigi koerte vaid kindla obketi/koera kohta. Sõnavaraarendus tähendab teadmiste andmist.! Patospsühholingivtsika: Kuidas vaimuhaigused mõjutavad künet ja selle mõistmist. Inseneripsühholoogia:
Karlsson katuselt on kujutledav kaaslane. Üksikud ütlemist, sigmatismi nt s kui keel hamamste vahel. Paljudel on nii. Vales kohas on keel ja lapsed on sellised, kellel on mõeldud sõbrad. Arutada lapsega, kas teised ka näevad jms, kuid tuleb vale hääl välja. Logopeedid õpetavad. Täpselt on vaja koordineerida. maha ei võiks suruda. Koolieani on sõbrad. Kui on kõnearenguga probleeme, siis ei maksa Kuulmisvahemikud eri liikide jaoks, in 20 – 20 000 hz. Tajume helisid. kodus hoida, kohe panna, keskkond stimuleerib. Käitumishäired põhjustatud, kõneareng ei
vaid on lepingulisteks teenusepakkujateks. Sotsiaalministeeriumi visiooni kohaselt on igas regioonis kolm teenusepakkujat: psühholoog ja eripedagoog, kolmanda teenusepakkuja valdkond on sõltuvalt regioonist muutuv (milline täpselt, ei ole hetkel veel selge). Fookusgrupi intervjuudes osalenud lastekaitsetöötajad leidsid, et sellise tugivõrgustiku olemasolu on väga vajalik. Samas toodi ohuna välja laste probleemidele spetsialiseerunud spetsialistide (psühhiaatrid, eripedagoogid, logopeedid jne) vähesust, mistõttu planeeritavad muutused ei pruugi rakenduda ka rahaliste vahendite lisandumisel, kuna ei suudeta leida spetsialiste, kes SKAle tugivõrgustikuna neid teenuseid pakuksid. Samuti pole praegu selge, kuidas süsteem juurutatakse: kui teenust ostetakse ühekordsete lepingute alusel ning teenusepakkujal puudub püsiv koostöösuhe, tekitab see ohu, et teenus pole vajalikul hetkel alati kättesaadav. Samuti, kuna pole hinnatud prognoositavat nõudlust, on oht
annaabi.ee 
