kiiremini ja intensiivsemalt. Kuid kust saadakse ideid ühe kriminulli kirjutamiseks? Kõige enam materjali saadakse just elust enesest. Kõigest, mis meie ümber aset leiab. Jutustatakse inimloomuste pahedest ning seadusevastastest tegudest. Lugejaid köidab sünge kurjuse olemus, lubatu ja lubamatu piir ja igasugused ühiskonna pahed. Mis muudab ühe kriminaalteose huvitavaks, mida jääb vajaka? Leian, et kriminaalkirjanduse positiivseks küljeks on kindlasti selle pingelisus. Tihti on kriminaalteosed just need raamatud, mida on pea võimatu hiljem käest panna. Teose keskmes on peategelane, kelle silmade läbi sündmusi jälgitakse. Lood on põnevad ja annavad lugejale võimaluse end peategelasega samastuda ning ohtlikke situatsioone ette kujutada. Nii saab lugeja fantaseerida olukordadest, mida tavaelus just enamjaolt ette ei tule. Kõige põnevam ehk ongi lugejal võimalus end panna tõelise superdetektiivi olukorda ning sündmuste käigule täielikult kaasa elada.
siis taipad, miks teda nii vajan ...3 (U. Laht) 1.2. Tekstide liigid 1.2.1. Ilukirjandustekstid Ilukirjanduse loob keelekasutus - kuid mitte tavaline, vaid kujundlik keelekasutus. Ilukirjanduslikud tekstid on romaanid, jutustused, novellid, luuletused, eeposed, ulmekirjandus, noorsoojutustus, draamakirjandus, kriminaalteosed.4 Antud uurimistöö autor viis läbi ankeetküsitluse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste hulgas, saamaks teada, milliseid ilukirjandustekste nad loevad. Vastanuid oli 106 ja mida nad loevad, näitab alljärgnev diagramm. 3 U. Laht, Sõber, kui ostad raamatut. Kultuur ja Elu, 1977, nr 5. 4 M. Hennoste, Tekstide liigid. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 13.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
