Kohati need maailmad segunevad ja on inimesi või olendeid, kes käivad üle piiri. Undi tegelased on neurootilised, tundlikud ja abitud, isegi liiga kaua mingis psüühilises puberteedis elavad... Unt kirjutab lausa aistitavat teksti, detailselt fikseeritud seisundeid, peeneid meeltemuljeid, mis näitavad lugejale maailma nagu esmakordselt. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte story. See on pigem luulele sarnane tekst, mille valemiks on mälu+silm+vaikus. Undi tekstimaailm on kollaazh, milles ühenduvad tervikuks maailmaliteratuur ja Undi enese teosed. Unt sätib eri meediume kokku, kuni selleni, et kavaleht saab etenduse osaks. Nii moodustub tekstidest ruum, milles tekstid peegeldavad üksteist, nii tekib lõputuse peapööritus nagu vastastikku peeglitega saalis." (Hennoste, 1993). Samas väidab Hasso Krull, et "Unt on väljaspoolsuse kirjanik; ta ei "peegelda" midagi, vaid üksnes kirjutab."
Kohati need maailmad segunevad ja on inimesi või olendeid, kes käivad üle piiri. Undi tegelased on neurootilised, tundlikud ja abitud, isegi liiga kaua mingis psüühilises puberteedis elavad... Unt kirjutab lausa aistitavat teksti, detailselt fikseeritud seisundeid, peeneid meeltemuljeid, mis näitavad lugejale maailma nagu esmakordselt. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte story. See on pigem luulele sarnane tekst, mille valemiks on mälu+silm+vaikus. Undi tekstimaailm on kollaazh, milles ühenduvad tervikuks maailmaliteratuur ja Undi enese teosed. Unt sätib eri meediume kokku, kuni selleni, et kavaleht saab etenduse osaks. Nii moodustub tekstidest ruum, milles tekstid peegeldavad üksteist, nii tekib lõputuse peapööritus nagu vastastikku peeglitega saalis." (Hennoste, 1993). Samas väidab Hasso Krull, et "Unt on väljaspoolsuse kirjanik; ta ei "peegelda" midagi, vaid üksnes kirjutab." (Krull, 1993).
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................
Kasutatakse lavastuse alusmaterjalina, ei pea olema valmiskujul näidend. Võib olla fikseeritud, ent tihti sünnib proovide käigus. Dramatiseering eepilise teksti töötlemine näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. Tüpoloogiad ehk kuidas on loodud? · Alusteksti hõlmatus: osa , 1 või mitu alusteksti · Dominant ehk lähtepunkt: - Lugu saab täielikult ümber jutustada - Tegelane romaani sündmustik ühe tegelase vaatepunktist - Tekstimaailm püütakse teksti poeetikat, keskkonda jne edasi anda - Idee ehk kontseptsioon · Metatekstuaalne suhe alustekstiga: - Soostuv ütleb sama mis alustekst - Poleemiline vaidleb alustekstiga, lükkab ümber - Neutraalne lihtsalt mängib mingit lugu (nt lasteteater) - Mänguline keeruline, tinglik dramatiseerimisviis Dramatiseerimise traditsioon tekkis 19.saj Lä-Euroopa teatrikriiside ajal: bulvariteatrites olid vodevillid ja
annaabi.ee 
