2. Mis loomad on Tom ja Fluffy? 3. Kes on Tim ja Mia jõulumultikas? 4. Mis liiki olend on Shrek? 5. Mis on Shreki pruudi nimi? 6. Kas klarnet on puhkpill või keelpill? 7. Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat isegi pärast kurdiks jäämist. Õige või vale? 8. Kumb on suurem kontrabass või tsello? 9. Kuidas nimetatakse inimest, kes seisab orkestri ees ja hoiab muusikuid rütmis? 10. Keda nimetatakse rockikuningaks? MULTIFILMID JA MUUSIKA KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Mis tõugu on must ja valge koer tundut Tsehhi multifilmis? 2. Kes ajas keda taga multifilmis ,,Nu pogodi"? 3. Kes käis seeneriigis? 4. Missugune oli Disney esimene täispikk multifilm? 5. Millise Jaapani multifilmisarja ja mängu nimi on lühidalt Pocket Monsters ja Taskukoletised? 6
Stsenaariumi etapid: Kirjanduslik stsenaarium Töö ehk reziistsenaarium- juures on plaanid, kohad, muusika. STSENAARIUM- sisu on tulevase filmi sündmustikk, kirjutab STSENARIST. RAKURSS- pilt erinevate nurkade alt. MONTAAZ- tervikuks ühendamine. PLAAN- osutab sellele, milliseid kaadreid filmis kasutatakse. Plaanid: üldplaan keskplaan suurplaan FILMILIIGID Teostuse järgi: Mängufilmid Multifilmid Dokumentaalfilmid Mängufilmid-sisu järgi: seiklus, armastus, õudus, ulme, ajaloo filmid. Multifilmid-sisu järgi: joonis ja nuku filmid. Dokumentaalfilmid ehk tõsielufilm: tõsielu järgi tehtud. Seriaal- paljudest osadest koosnev film näiteks seebiooper ehk seebikas. FOTOD Foto leiutaja on prantsuse teadlane Louis Daguerr´i. Dagerrotüüp on õhukesele hõbedakihiga kaetud plaat ehk hõbepilt.
.............................17 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................18 2 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö teema on “Multifilmi kangelaste mõjust 11 klassi õpilastele.” Valisime selle teema, sellepärast, et tänapäeval veedavad lapsed ja noored aina enam aega televiisorite ees või arvutist multifilme vaadates ning multifilmid ja nende kangelaste elu on saanud lahutamatuks osaks igapäeva elust. Multifilmide kangelased aga omakorda mõjutavad laste soove ja tahtmisi. Üsna levinud on, et endale ihaldatakse oma lemmikutega riideid või mänguasju. Niisamuti võetakse üle ka multifilmide tegelaste käitumisallid või sõnakasutus. See, mis on lapsepõlves oluline, saadab meid aga ka edaspidises elus. Seetõttu tahtsime teada saada, milliseks hindavad gümnaasiuminoored multifilmide rolli enda mõjutajana.
Olav Ehala (1950) Sündinud 1950. Esmajoones on tegemist helilooja ja pianistiga, kuid märkimisväärne on ka tema pedagoogiline tegevus. Lõpetas Tallinna konveravtooriumi Eugenkapi käe all ning alates 91. aastast on ise seal õppejõud. Väga palju on teinud muusikat filmidele ja näidenditele Lavateosed: Nukitsamees, Buration, Jhonny, multifilmid:,, Eine murul,,; ,,Aeg maha,, ; ,,Lotte,, ning filmid: ,,Karoliine hõbelõng,, ,,Don Juan Tallinnas,,. Tihe kööstöö on tal olnud ansambliga, Kiigelaulukuuik See ansambel ongi salvestanud peamiselt Ehala laule. On saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, preemiaid. Aastal 2006 valiti ta Eesti heliloojateliidu esimeheks. Hüüdnimeks on Olku. Omalajal mängis popansamblis ,,Kristallid,, Tuntuimad Laulud: 1. ,,Rahalaul,, 6. ,,Kallis härra Kuu,, 2
tegelaskujude loomisel Muumilood "Väikesed trollid ja suur veeuputus" 1945 "Sabatäht/Sabaga täht tuleb" 1946 "Võluri müts" 1948 "Muumipapa memuaarid" 1950 "Ohtlik jaanipäev/südasuvi" 1954 "Trollitalv" 1957 "Nähtamatu laps ja teised lood"1962 "Muumipapa ja meri" 1965 "Novembri lõpus" 1970 Looming "Skulptori tütar" 1968 "Kuulaja" 1972 "Suveraamat" 1972 jt Koomiksid (muumid) Pildiraamatud "Kes trööstib tillut?" 1959 jt Adaptsioonid Marionettide sari Saksamaal 19591960 Multifilmid, lühifilmid Jaapanis, Rootsis, Soomes, Nõukogude Liidus 1969 Muumimaa 1993 Tunnustused 1953 Nils Holgerssoni preemia 1966 H.C. Anderseni preemia 1992 Selma Lagerlöfi auhind Rootsi Akadeemia auhinnad Kasutatud allikad Muumide koduleht www.moomin.com/tove Jansson, T. (1975). Muumitroll. Tallinn: Eesti Raamat Tove Jansson. Vikipeedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Tove_Jansson
TÄNAPÄEVANE FILMIMUUSIKA Kasutatakse elektrooniliseid võtteid Ameerika filmimuusika- muusika on iseseisev menulaul Euroopa filmimuusikas on tähtsad niivõrd üksikud populaarsust taotlevad laulud EESTI FILMIMUUSIKA "Viimne reliikvia"-Uno Naissoo "Kevade" ja "Suvi"-Veljo Tormis, lähtub eesti rahvalauludest, mis aitab rezisööril vaatajat viia pisut nostalgiliselt kujutatud Paunvere maile EESTI FILMIMUUSIKA HELILOOJAD o Olav Ehala "Nukitsamees","Kallis härra", multifilmid"Eine murul", "Kapsapea", "Ramsese vembud" o Erkki-Sven Tüür-"Tants aurkatla ümber", "Vernanda" o Lepo Sumera-"Kõrboja", "Vaatleja", multifilm"Suur Tõll", "Põrgu" o Sven Grünberg"Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti", "Näkimadalad"
Peamised probleemid liikumisõpetuses Viitsimatus ja motiveerimatus. Tänapäeva laste füüsiline aktiivsus on hakanud järjest vähenema. Kindlasti võime tuua selle põhjuseks aina kõrgemale areneva tehnoloogia televiisorid, arvutid, mobiilid. Tuntud on ju fakt, et multifilmid ja arvutimängud on lihtsamini leitavad lapsehoidjad. See kõik aga õõnestab tervisliku eluviisi rolli lapse kasvamis- ja arenemisprotsessis. Perekondades, kus lapsevanemad ei väärtusta liikumist ning sportlikku eluviisi, ei oska ka laps ennast ise selle kõige poole suunata. Antud juhul peab selle töö ära tegema lasteaed või kool. Lasteaias - koolis aga ei oska sellised lapsed keskenduda, liikumistegevustes kaasa lüüa, sest
Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni. Kuid on palju filme ja multifilme mida ei soovitata väikestel lastel vaadata ilma vanemata, kuna sealt võib saada halba eeskuju ja muutuda vägivaldseks. Kuid alati ei pea vägivald kõiki mõjutama. Hästi kasvatatud ja targad inimesed ei lähe kaasa asjadega mis tekitavad vägivalda. Paljud õudusfilmid võivad segada und, ning mõned multifilmid näiteks Digimon võivad liialt suurendada laste fantaasialendu. Internet on hea suhtlemiseks ja teabe otsimiseks. Kuid samas igasugused arvuti mängud näiteks Counter Strike võivad tekitada vägivalda kuna igal pool toimub tulistamine. Kindlasti suur vägivalla levitaja on interneti lehekülg Youtube, sest Youtube näitab inimestele palju videoid ja pilte vägivallast millest väikesed lapsed võivad eeskuju võtta ilma mõtlemata mis on tagajärjed.
vorme on mitmesugused mängud. Nii kohtumis-, teadmis- kui ka õnnemängud on saavutanud aastate jooksul populaarsuse paljudes telejaamades üle maailma. Teleprogrammi võib jagada faktidel põhinevateks ja väljamõeldud lugudeks. Dokumentaalsed ehk faktidel põhinevad saated on tõsielufilmid ja tõsieluline teleajakirjandus: uudised,reportaazid jm tõsielusaated. Siia kuuluvad ka dokumentaalsed saatesarjad. Teleprogrammi väljamõeldud osa moodustavad mängufilmid, multifilmid, sarifilmid, telelavastused jms. On aga selliseidki saateid, mida ei mahuta eelnimetatud liigituse alla: näiteks kultuurisaated või lastesaated on sisult teadmisi pakkuvad suunitluselt harivad, vormilt rohkem või vähem meelelahutuslikud. Televisioon jaguneb: Teleuudis- toetub faktidele ja sündmustele, mis on aset leidnud viimase ööpäeva jooksul. Sari Ajakiri-saatesari, mida näidatakse kord nädalas. Eesmärk on meelt lahutada ja teavet pakkuda. Vestlussaade- saade,kus
peksupoisi Joosepi, kes saab igal hommikul karistuse. Selle vastu astub juhuse tahtel välja Kaspar, kes satub samuti klassi liidri ja ühtlasi kogu klassi põlastuse alla. Noored aga ei suuda alandust lõputult taluda ning astuvad enesekaitseks välja. Selle filmi eesmärk on just läbi vägivalla panna inimesi järele mõtlema omavahelistest suhetest, vägivallast, jõhkrusest. Kindlasti aitab kuritegevust piirata märulifilmide vähendamine. Lastele näidatavad multifilmid võiksid ja peaksid olema lapselikumad. Multifilmis "Tommy & Jerry" taotakse üksteisele kaikaga pähe, lüüakse jalaga tagumikku. Väikestele näidatavates filmides peaks olema hoolivus ja südamlikkus. Eesti telesaadetes "Raport", "Krimi" näidatud kuriteod annavad teismelistele eeskuju, tahet ise midagi järele teha, ise proovida. Peale seda, kui näidati vanemat meest, kes tegles pommide meisterdamisega, hakkasid sagenema noorte poolt tehtavad pommiähvardused.
„Vares keedab hernesuppi“. Iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tänu lastekirjanduse võistlusele on esile tulnud Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“. Uus nähtus on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid. Nagu näiteks: Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” (2002) ja Andrus Kiviräha Lotte-lood - „Lotte reis Lõunamaale” (2002), „Leiutajateküla Lotte” (2006) ning „Limpa ja mereröövlid” (2004). Valliku Anni-lugudel põhineb film „Kuhu põgenevad hinged?”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006).
Kas neid esineb ka ilma teineteiseta? Tänapäeval kujutatakse vägivalda igal pool meie ümber. Me elame vägivaldses maailmas ning paratamatult näeme seda igapäeva tumedamat poolt kõikjal. Meedias kajastuvad erinevad toimunud kuritööd, tänavapildis võib märgata vägivaldse alatooniga reklaame ning avalikes kohtades võib isegi peale sattuda mõnele pisikuriteole. Enim on vägivalda märgata siiski televiisoris ja arvutimängudes. Isegi lastele mõeldud tänapäevased multifilmid kujutavad vägivalda ja kuritegusid. Meie käitumist mõjutab meid ümbritsev, seega mõjub nähtud vägivald ja kurjus negatiivselt. Mõnel juhul võib see isegi inimese tavalisest vägivaldsemaks muuta. Kuriteod on kahjuks tavapärane elu nähtus, kuid võib jääda lootma, et kuritöö saab oma teenitud karistuse. Kuritegu ja karistus on omavahel seotud ning seetõttu on inimestel kujunenud erinevad arusaamad karistusest. Laialt on levinud uskumus, et kõik tuleb kunagi ringiga
küberkiusamine. Kuna internet võimaldab jääda igas olukorras anonüümseks, on inimestele antud suurem vabadus teha midagi, mille eest nad pärast hiljem vastutama ei pea. Võib öelda, et internet on muutnud inimesed julmemaks ja just noored inimesed, sest nemad on selles keskkonnas üles kasvanud ning üksteise kiusamine, ise anonüümseks jäädes, on täiesti „normaalne“. Suurt vastutust sellise julmuse tekkimises kannavad ka vägivaldsed multifilmid ja videomängud. Juba väiksest saati mängitakse selliseid mänge, kus tuleb kedagi teist tappa. Ei mõelda aga, kuidas võib selline mäng mõjuda 8-aastasele poisikesele. Kui tapad, siis võidad? Kas elu nii käibki? Virtuaalmaailmal on suur mõju sellele, milliseks kujuneb inimese maailmapilt. Nagu juba eelnevalt mainitud, on videomängud need, mis kujundavad just laste maailmapilti, kes ei ole veel reaalse maailma toimimisest täielikult aru saanud
Põhjus on lihtne noorem põlvkond on üleskasvanud juba vabas Eesti Vabariigis ja ei tea, mis tunne on olla kellegi teise võimu all, sõjast ollakse ainult lugenud, aga omal nahal sõda tunda on hoopis teine asi. Meedia on üks põhilisi üksusi, kes tegeleb viimati mainitud väärtuste kasvatamisega. Paraku aga mõjutab meedia vanema grupi inimesi rohkem, kui lasteaialapsi ja algkooli õpilased, sest multifilmid ei õpeta just palju. See-eest õpetab meedia väga edukalt teisi väärtusi, mis on samuti ära mainitud väärtusarengu programmis: ausus, hoolivus, tolerantsus. Seda õpetatakse läb teleseriaalide, mis on suunatud noortele. Mina olen isiklikult jälginud selliseid seriaale ja tunnen omal nahal, kuidas see on mõjutanud minu väärtushinnanguid. Homoseksuaalsus ja selle tolereerimine on valus probleem ühiskonnas. Julgen väita, et vanem generatsioon,
proportsioon kavas TV kättesaadavus Draama Tegevuspaigad kodus Kommerts TV vaatamise kontekst Multifilmid TV vaatamisele kuluv aeg Haridussaated Pere suhtlemismudel Lapse sotsiaalne areng Osalemine üritustel
Disneyland'iga. Disney suri 15. detsembril 1966. aastal Burbankis, California osariigis, kümme päeva pärast oma 65. juubeli tähistamist. Ajalukku on ta läinud kui elujõuline ja andekas kunstnik, kes rohkem kui nelikümmend aastat rõõmustas ja lõbustas nii lapsi kui ka täiskasvanuid oma filmidega, milles sisaldus alati nii nalja kui ka õpetlikke mõtteterasi. Ta viis filmikunsti ning eriti multifilmid uuele tasemele ning tema suurepärased filmid on populaarsed veel tänapäevalgi nii laste kui täiskasvanute seas. USA's on loodud ka tema nimelised telekanalid ning ,,Walt Disney Pictures" saadab siiamaani linale vaimukaid ja õpetliku sisuga filme. Kasutatud kirjandus: · E. Arnoldi ,,Walt Disney elu ja muinasjutud"
Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Need noorteromaanid pakuvad suure tõenäosusega huvi ka tulevaste kümnendite noortele lugejatele. Uue hoo sai sisse ka mudilaskirjandus, tänu põlvepikuraamatu konkursile. Samuti uueks nähtuseks on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid. Nagu näiteks: Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” (2002) ja Andrus Kiviräha Lotte-lood - „Lotte reis Lõunamaale” (2002), „Leiutajateküla Lotte” (2006) ning „Limpa ja mereröövlid” (2004). Valliku Anni-lugudel põhineb film „Kuhu põgenevad hinged?”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006). Noorteraamatute ja lastekirjanduse uueks jooneks on saanud
Sammuti on heategu kui sa kellegi väljaaitad kui ta on autoga lumehange sõitnud või lihtsalt kinnijäänud. Savõid talvel paksu lumega teha puhtaks teed ja libedaga panna jää peale liiva. Ka kõigeväiksemadki heateod aitavad võidelda kurjusega ja teha maailma paremaks paigaks. Kui hakata mõtlema sellest et näiteks meedias kajastatakse kurja hoopis rohkem kui head. Isegi kirjutada oli heategudest raskem. Filmid, telesarjad ja isegi multifilmid väikestele lastele on täis vägivalda ja isegi ropendamist. Ei tea miks see nii on aga kurjus ja halvad asjad müüvad hoopis rohkem ja lähevad rahvale paremini peale. Aga õnneks pole kõik nii must ja tume, korraldatakse ju palju üritusi kus tunnustatakse heategijaid ja kangelasi. Sammut suudab ka meedia kajastada suuremaid hea- ja kangelastegusid. Aga vähemalt midagigi. Aga eks ta olegi nii, et elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö halbu ja häid inimesi
* M&M loomisel arvestati seda, et sõdurite sõrmed ei määrduks kommisöömisel. * USAlased kulutava päevas kümme miljonit dollarit kartulikrõpsudele. * Klaasi õunasiidri valmistamiseks kulub 3 õuna. * Haua suuruse standard on 2,33x0,97x1,83 meetrit. * Keskmine tuhastatud inimene kaalub pisut üle 4 kg. * Esimese fotoaparaadiga pilti tehes tuli selle ees istuda 8 tundi. * "101 Dalmaatsia koera" ja "Peeter Paan" on ainsad Disney täispikad multifilmid, kus mõlemad peategelase vanemad on elus ega sure ka filmi jooksul. * Tõenäosus surra välgulöögi läbi on üks kahest miljardist (sama, mis voodist kukumisel). * Pikim kohanimi on ühel UusMeremaa mäel: Taumatawhakatangihangakoauauotamateaturipuka kapikimaungahoronukupokaiwhenuakitanatahu. * Makaronide keetmiseks kulub kaks korda vähem vett kui poti pesemiseks. * Kassi piss hiilgab kui seda läbi valgustada.
Selleks, et näidata multifilme, oleks tulnud meil võtta ühendust Eesti Autorite Ühinguga, sest see ühing kaitseb Eestis autorite huve. See on autorite vabatahtlik organisatsioon, mis tegeleb peamiselt heliloomingu ja kujutava kunsti teoste autorite õiguste ühise esindamisega. Ühing sõlmib lepinguid teoste kasutajatega ning kogub ja maksab välja autoritasu. Nii oleks ka tulnud meil täita vastav taotluse vorm, sõlmida litsentsileping (EAÜ-ga ja EEL/EFÜ-ga), loetleda neile multifilmid, mida soovime näidata ning tasuda autoritasud vastavalt tariifidele ning litsentsitasu. Tehes tööd nii päeval kui öösel, saime me jõulumaa õigeaegselt valmis ja mis jõulumaa see on, kui jõulumuusika ei kõlaks. Nii võtsime appi youtube kanali ja laadisime sealt alla mitme tunni eest jõulumuusikat. Meil ei olnud aimugi, kas need muusikapalad on autoriõigustega kaitstud või mitte aga meie tegevusest jäid ka need autorid oma tasudest ilma ning meie panime toime õigusvastase teo
Filmide loomisel aitasid kõvasti kaasa ka tuntud kirjanikud ja loomulikult ka tuntud ja head näitlejad, kuna ilma näitlejateta ei saakski luua head filmi. 1920. aastatel muutusid aga tummfilmid väga populaarseteks ja vaadatuteks. Üheks tuntumaks tummfilmide loojaks oli Charles Chaplin, kelle komöödiad said tuntuks üle kogu maailma ja ka tänapäevalgi teatakse ja austatakse teda. Joonisfilmide ikooniks said aga Walt Disney multifilmid, mis said samuti tuntuks üle kogu maailma, ning lõbustavadki tänapäeval lapsi. (Charles Chaplin) (Walt Disney) Järgmine aastakümme oli aga helifilmi kujunemise aeg. Filmid hakkasid üha rohkem ja rohkem sarnanema teatrile. Osad inimesed aga ei tahtnud algul aktsepteerida helifilme ja sealhulgas ka Charles Chaplinile ei meeldinud seda sorti filmid, kuigi hiljem olude sunnil pidi ta ka ise helifilme looma hakkama.
Juhtumi analüüs 22.00-23.30 TV vaatamine, nädalavahetuse plaanide tegemine, pokaal veini. Seks. Laupäev 07.00-8.30 Laps tõuseb vara. Koos virgutav hommikuvõimlemine. Veeprtseduurid. Hommiku söögi valmistamine. Hommiku söögiks neljaviljapuder, teravilja leib singiga. Joogiks puuviljamahl. 1 tass kohvi. 08.30-10.00 TV vaatamine koos, multifilmid. 10.00-12.00 Tubade koristamine, (tolmu imemine, põranda pesemine, tolm riiulitelt, pesu masinasse, nõud masinasse). Mees koritab koos lapsega lapse tuba. 12.00-13.00 Koos perega õue (kodust välja: loomaaeda, mängumaale) 13.00-14.00 Toidu valmistamine. Kartul, kodused kotletid, piim. Magustoiduks kissell kohupiimaga. 14.00-17.00 Lõunauinak. 17.30-20.00 Külas, õhtusöögi söömine. Õhtusöögiks kalkun köögiviljadega
Meedikute hinnangul oli tegemist fotosensitiivse epilepsiaga, millel on ka grupihüsteeria tunnused. Tavaliselt mööduvad taolised haigusnähud kiiresti, kuid asjatundjad hoiatavad, et lapsevanemad ei tohiks lubada lastel vaadata liialt kaua telekat, mängida video- või arvutimänge. Üldjuhul ei olevat sellise haigushoo tagajärjed ohtlikud, kuid raskematel juhtudel võib kõrvalmõjuna esineda isegi osalist mälukaotust (Oja, 2011). 5. KUIDAS MÕJUVAD MULTIFILMID JA FILMID LASTELE? Perefoorumeid lugedes riivab üsna tihti silma teema vägivaldsetest multifilmidest või fantaasiafilmidest, millesse laps siis ,,upub". Drastilisemad on näited, kus kuue- 10 aastane poiss üritas mänguhoos oma Mustamäe korteri teise korruse rõdult naabrite rõdule hüpata, nagu Ämblikmees äsja nähtud mutifilmis. Paraku jäi hüpe iidoli omast
toimunust, sealjuures ka pilti näha. Loodussaated on tõesti põnevad. Näinud erinevate loomade elukombeid ning saanud professionaalset infot, kuidas erinevate loomadega looduses neid ärritamata käituda, on vajalik. See sunnib ise uut infot otsima ja lisalugemist hankima. ,,Seebioopereid" ma ei vaata. Need võtavad nii palju aega ja milleks on vaja teada teiste eraelu. Oma elugagi on küllalt tegemist. Kahju, et minu eakaaslaste hulgas on teiste ellu süüvijaid. Multifilmid on osalt lõbusad, aga kui olin pisem, siis olid lastesaated palju südamlikumad ja soojemad. Kui nüüd vahel neid vaatama jään, siis kurvastab, et liiga palju on sõdimist, paugutamist, verdki ... Kas need ikka arendavad mudilasi, missugune on nende kasvatuslik väärtus, kellele neid vaja on ... Arvan, et niisugused tuleks ära 28
kogu Eesti Vabariigi aega, sellele vastandub nõukaaeg, kus kõik on halvasti, on reeturid. Ideaalid kaovad. Jõhker okupatsiooni võim tapab kogu vaba vaimu jne. Kivirähk võimendab stereotüüpi viimase piirini. Teine võte: tõlgendatakse fakte üpris vabalt. Tekitatakse pinge või vastuolu fakti ja väljamõeldise vahel. Raamat imiteerib ajalooraamatut või ka teaduslikumat väljaannet/teksti. Kivirähu üks kirjutamisressurss on kõikvõimalikud, tuttavamad multifilmid, filmid, meedias ringlevad väljamõeldud kujud,kes kõik tekstides kokku saavad. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Kivirähk kasutab erinevate kirjandusteksti maailmasid: Islandi saaga, Põhjala müüdid ja muistendid, gootika Shakespeare sünged draamad, Eesti muistendid. Mitte nii tume ega pessimistlik kui ,,Rehepapp", kuid ajalooline idealism puudub, pessimistlik tuleviku suhtes. Allegooria, mille kaudu tahetakse rääkida kaasaja muutustest, keele säilimine kaasaja
2112. Ma näen pimedust ja kuulen vaikust 2113. wanna hit you , just too see if you cry 2114. sinu süda minu südames . 2115. Üks küpsuse märke on võime tunda end mugavalt inimeste seas, kes meist erinevad 2116. Sisu ja vorm ei arene ühtlaselt 2117. Ka konarlik rada võib viia hiilgavasse lossi 2118. kõige parem kaariasekaitse on hambutus 2119. Kassi piss hiilgab kui seda läbi valgustada 2120. "101 Dalmaatsia koera" ja "Peeter Paan" on ainsad Disney täispikad multifilmid, kus mõlemad peategelase vanemad on elus ega sure ka filmi jooksul. 2121. Ainult üks inimene kahest miljardist elab 116aastaseks või vanemaks 2122. USAlased kulutava päevas kümme miljonit dollarit kartulikrõpsudele 2123. Kass ei suuda näha oma nina alla 2124. vahel on sõbrad nagu emadkamandavad ja jäävad vaidlustes peale 2125. Makaronide keetmiseks kulub kaks korda vähem vett kui poti pesemiseks 2126
annaabi.ee 
