VAHUR KERSNA „7x7“ ÜLEVAADE TEOSEST Teos „7x7“ viib lugeja läbi ühe Eesti tuntuima teleajakirjaniku ja ETV näo Vahur- Üllar Kersna elu. 1962. Aastal Võrus sündinud Vahur Kersna jagab teoses oma elu märkimisväärsemaid sündmusi kuni tänapäevani. Teose alguses kirjeldab ta lühidalt oma vanemate lapsepõlve ja liigub seejärel ajateljel edasi, meenutades oma enda elu meeldejäävamaid hetki alates lapsepõlvest kuni praeguse ajani. Teoses on vahepaladena Kersna juttudele ka heade sõprade, tuttavate, koleegide, elukaaslase kirju, mõtteid ja arvamusi Kersnast, meenutusi ja mälestusi koos veedetud aegadest. Teos maalis minu jaoks Kersnast meeldiva ja sooja ausa mehe pildi. Tema elu on siiani olnud seikluste-, saavutuste- ja kogemusterohke. Oma eluloo jutustamist alustab ta lapsepõlvest, meenutades aegu, mil õppis Varstu keskkoolis, joonistas hulgaliselt karikatuure ja tegeles tipptasemel spordiga(saavutas vasaraheites Eestis teise koha).
Vahur-Üllar Kersna Miks Vahur? Mina valisin Vahur Kersna, sest ta on üks populaarsemaid saatejuhte Eestis. Vahur ja haridus Sündinud 4. aprillil1962 Võrus 1980 Antsla Keskkool 1985 TRÜ ajakirjandusosakond 1976 avaldas karikatuurid ajalehes "Säde" Vahur ja televisioon 1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga toimetaja 19861999 "Noortestuudio pärastlõuna", "HTV uudised", "Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega
CONTRA, MARGUS KONNULA Selles, et Contra luuletama hakkas ja üheks eesti tuntuimaks poeediks sai, on päris suur osa telestaar Vahur Kersnal. Nimelt on nii Kersna kui ka Contra pärit Antslast, väikesest linnas Võrumaal. Contra ise on öelnud, et Kerna on temast 11. aastat vanem ja kui Contra veel abiturient oli, tegi Kersna juba Antslas diskosid. "Käisin talt mitu korda ühte kindlat lugu nuiamas ja ühel korral viisin talle siis ka luuletusi. Kersna kutsus mind televisiooni esinema, kuid telekasse jõudsin alles kolme aasta pärast, ennem lihtsalt ei julgenud," meenutab Contra oma tähelennu algust. Contra sõnul on Kersnal lihtsalt selline anne, et ta oskab otsida sealt, kuskohast keegi teine pole osanud ega viitsinud otsida. Ja leiab igasuguseid tegelasi, kes on palju huvitavamad kui need, keda klantspiltidelt leida võib. Teosed Ohoh! - 1995 Kesmasolin - 1996 Üüratu üürlane - 1996 Contramutter - 10. lend - 1997
keelt ja kirjandust tudeerima, 1995 otsustati Viljandis, et see mees näitlejaks ei passi. Üheksakümnendad 8. märtsil 1992 tegi muidu koduaresti määratud abiturient Konnula näo, et läheb niisama korraks välja. Ülejäänud kodakondsed olid keskendunud Ruth Merila missiks valimisele ega pannud tükk aega tähele, et perepoja õuesolek aina pikemaks venib. Contra, kummisäärikud jalas, marssis aga Antslasse peole, kus kassette popimate lugudega keris Antsla keskkooli vilistlane Vahur Kersna. Nirvana lugusid nõudev poiss, kel taskud ruudulistele kladelehtedele kirjutatud luuletusi täis, avaldas Kersnale muljet. Telemees kutsus Contrat kaamerate ette. Esimesel korral suutis poeet ei öelda. Aga siis. 1993. aastal luges Kersna saates «Jah! Show» Contra luulet nukk Muhkel. Vahepeal käis Contra korraks Piusa kordonis piiri valvamas ja jõudis avaldada esimesed read ajakirjas Noorus. Siis oli 1995. aastal järjekordne pidu, kus Kersna oli konferansjee ja Contra luges luuletusi
Pärast kooli viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis. Ta on töötanud lühiajaliselt inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes, olnud ka Urvaste postiülem ning Urvaste Valla Lehe toimetaja. Pärast seda aga vabakutseline kirjanik ja stsenarist ning kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja Eesti Kirjanike Liitu. Võib öelda, et Contra luuletajatee algas justnimelt Eesti ühest tuntust telemehest- Vahur Kersnast. Nimelt on Contra rääkinud, et Kersna on temast 11 aastat vanem ning kui Kersna veel abiturient oli, korraldas ta Antslas diskosi. Contra soovis temalt alati ühte ja sama lugu ning ühel korral viis ta Kersnale luuletusi. Kersna kutsus teda pärast seda televisiooni esinema, kuid televiisorisse jõudis ta alles kolme aasta pärast, sest enne ei julgenud. Contra sõnul on Kersnal selline anne, et ta oskab otsida sealt, kust keegi teine pole osanud ega viitsinud otsida ning leiab igasuguseid tegelasi, kes on väga
• KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT MART SANDER • SAATEJUHT KERTTU RAKKE • STSENARIST EDGAR SAVISAAR • POLIITIK VAHUR KERSNA • SAATEJUHT URMAS OTT • SAATEJUHT ELLEN NIIT • KIRJANIK KASUTATUD KIRJANDUS • Images.google.com
taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides.Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku- TV saates. „...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga “Mida teha”. Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat
märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus,
Soovivad näha rohkem erapooletust ja sügavamat analüüsi Meedia vajadus on igapäevane 56-70 vanuserühm Reklaami mõjutavus väga väike Vaimukas ja kunstiline reklaam Tahavad näha rohkem lisalehti ajalehtede ja ajakirjade vahel Meedia roll pole suur, aga peavad tähtsaks igapäev 1,5 tundi kuulata ja vaadata päevasündmusi Populaarsemad TV saatejuhid Populaarsemateks TV saatejuhtideks osutusid meie küsitluses Mihkel Kärmas, Hannes Võrno, Peeter Oja, Mart Juur, Vahur Kersna, Marko Reikop ja Anu Välba. Lemmikud välismaa telekanalid Lemmikud välismaa telekanalid inimeste seas on Eurosport, FOX Crime, Animal Planet, Discovery Channel, MTV Europe, MCM Top, RTR Planeta ja TV 1000 Vene keeles. Raadiojaamade populaarsus Populaarsemad telezanrid Ajalehtede ja ajakirjade loetavus Kokkuvõte Reklaami tähtsus noorematel inimestel on suur aga see vaibub saades vanemaks Inimestele meeldib lühikene ja tabav reklaam Nooremad inimesed tahavad meelelahutust,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kerli Lek Rühm 011K RUUMID TOITLUSTUSETTEVÕTTES Iseseisev töö Tallinn 2010 RUUMID TOITLUSTUSETTEVÕTTES Toitlustusettevõttes asuvaid ruume nimetatakse teenindusruumideks. Teenindusruumidena käsitletakse ruume, kus viibivad kliendid ning teenindav personal. Teenindusruumid võivad olla erinevad, vastavalt toitlustusettevõtte iseloomule. Restoranide teenindusruumid jagunevad klientide teenindusalaks ja klientide silme eest varjatud tööruumideks. Teenindusala ruumideks võivad olla fuajee, tualettruumid, teenindussaalid, ootesaalid, garderoob jne. Neis ruumides asuvad toolid, lauad, hubasust loovad sisustusesemed, dekoratsiooniks vajalikud esemed, serveerimiskapid, veinikapid jmt. Tööruumideks loetakse kelnerite tööruumi, kus hoitakse kärusid või muid saalis kasutatavaid esemeid; sisepuhvetit, kus asuvad külmkapid jookide jaoks, veinikapid, kohviaparaa...
Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Verner. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt
Lektüürileht Pealkiri Õitsev meri Autor August Mälk Lk arv 222 Illustraator H. Kersna 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida mereelust ja- Raamat räägib rannakülast pärit melust. Hannese elust merel, maal ning suhetest teiste inimestega. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk
Contra on elanud ja kasvanud Urvastes. Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina. Contra on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises Koolis ja Antsla Keskkoolis. Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Ta kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (NAK). Contrast on saanud tema arvates tänu Vahur Kersna saatele luuletaja. Contra harrastab pikamaa jooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb tihti lugejatele. Esineb nii tihti kui võimalik raamatukogudes, koolides ja kirjanduskallakuga avalikel üritustel. 3 Contra Contra elab Urvaste vallas Lõuna-Eestis koos oma naise Airi ja kahe lapse Herberti ja Verneriga. Luulesoone avastas ta enam-vähem 15-aastasena. Ta on avaldanud kaheksateist
Siluett Silueti toimetus kuulus 1957.aasta kevadel asutatud Tallinna Moemaja. Silueti numbrid koostas Harry Liivrand, päised kavanda tippkirjakunstnik Heino Kersna ja peatoimetaja ning moekunstnikuks oli Ell-Maaja Randküla. Siluetti tunti kui nõukogude naise Vogue, mis hakkas ilmuma NLis tähelepanuväärsel ajal Hrustsovi sulaperioodil 1958. aasta suvel, siis ei sündinud see tühjale kohale juba varem oli Eestis ilmunud hulk põhiliselt küll joonistatud piltidega moesurnaale. Üks tuntud moejoonistaja oli Melanie Kaarma, keda tunti kogu NSV Liidus. Siluett oli osa Tallinna
Osad vitamiinid on kergemini omastatavad, kui neid on vähe kuumtöödeldud. Éi ole hea liigne keetmine või keetmine liiga suure veekogusega ja lahtise kaanega (toitainete kadu vette ja õhku) ning ka liigne jahvatamine (nt. mida rohkem jahvatatakse vilja kest ja iduosa, seda väiksem on B-vitamiini kompleksi sisaldus jahus). Pildi lisamiseks Pildi lisamiseks klõpsake klõpsake ikooniikooni Kasutatud kirjandus: Sirje Rekkor Anne Kersna Anne Roosipõld Maire Merits Toitlustuse alused Tallinn, 2008:20-22
Alina Serova Tallinn 2015 VÄRSKELT SELGUNUD VALIMISTULEMUSTE PÕHJAL TÄIDAVAD ENIM TOOLE RIIGIKOGUS REFORMIERAKONDLASED. Reformierakonna nimekirjast valitud: Taavi Rõivas, Urmas Paet, Toomas Kivimägi, Jürgen Ligi, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Keit Pentus-Rosimannus, Kristen Michal, Anne Sulling, Urve Tiidus, Maris Lauri, Hanno Pevkur, Heidy Purga, Valdo Randpere, Yoko Alender, Madis Milling, Arto Aas, Kalle Laanet, Liina Kersna, Aivar Sõerd, Igor Gräzin, Kalle Palling, Laine Randjärv, Urmas Klaas, Jüri Jaanson, Lauri Luik, Deniss Borodits, Johannes Kert, Terje Trei, Martin Kukk. Keskerakonna nimekirjast valitud: Edgar Savisaar, Yana Toom, Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Rein Ratas, Heimar Lenk, Mailis Reps, Marika Tuus-Laul, Siret Kotka, Enn Eesmaa, Aadu Must, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Viktor Vassiljev, Erki Savisaar,
leidsin.Märkan vahel nüüdki Opust tema kunagiste lemmikmagamispaikades, kuid alati pole musta-valgekirju nurga taha lipsav kuju tema meil on kodus palju koeri ja kasse olnud, kuid ainult üht neist on väga paljud tuttavad näinud . 2.2 Poltergeist Poltergeist tähendab saksa keeles lärmakat kummitust.Tunnistajad võivad kuulda seletamatuid koputusi, löögihelisid ja isegi esemete purunemist mingi nähtamatu jõu mõjul. Vahur Kersna oli külas ühel perel, kes elasid mustamäe korteris. Igatahes perekond kurtis et neil mingi kummitus möllab kodus - lõhub koguaeg asju, teeb hääli, isegi suhtleb nendega jne. Ühe vestluse ajal perenaisega lendas (lausa vihises) Kersnal king kaamera eest läbi. Pealtnägija otsustas teha katseid. Esimesena saadeti pere magamistuppa (mingi 5-6 liiget), kõik heitsid pikali. Kuna kaamera ees tont mingi suhtlust ei alustanud, jättis Kersna mikri sinna tuppa ning ise koos kaameraga lahkus
Ratas, Ligi, Paet, Kruuse, Talvik, Simson, 6 erakonda- RE, IRL, KE, SDE, EKRE, mandaadi Arno Sild ja Laaneots. Vabaerakond. Maire Aunaste Neist said osad ministriteks, nt Ratas. 11. VRK-s said ringkonnamandaadi Ivari Paet ja Toom on Europarlamendis, Padar, Hanno Pevkur, Heimar Lenk, Liina Kersna, Kalvi Kõva, Uno Kaskpeit, Tarmo Savisaar oli linnapea. Tamm ja Priit Sibul. Riigikokku tulevad nn joonealused asendusliikmed. Ülesanded. Kirjuta lahtritesse sobivad numbrid. NB! Mõni number ei sobi kuhugi. Riigikogu valimised KOV valimised Europarl. valimised Presidendi valimised 2. 3. 5. 6. 10. 13. 17. 18. 2. 4. 5. 6. 10. 12. 13. 1. 3. 6. 9. 11. 14. 18. 1. 4. 6. 7
Ansambli nakatav musitseerimisrõõm ja stiilipuhas esitus ei jätnud kuulajaid ükskõikseks. Aastate möödudeski pole Rock Hoteli sära kulumisläikeks muutunud. Just seetõttu on ansambel eesti levimuusika kõrge taseme sümboliks. Kõik Rock Hoteli muusikud on oma pilli virtuoosid, andekad improvisaatorid, asjatundjad paljudel levimuusika stiilides, mis tõstab ansambli prestiizi. Anne Erm, raamat "Polkast rokini" 1989 VÕRU ajaleht 06.05.1981"ROCK-HOTEL" TÄHT LANGEB autor Vahur Kersna: "Rock-Hotel" alustas aastat kolm tagasi, kobapeale kokkuklopsitud paroodiapundina (TV saatesarjas "Muinaslood muusikas"), vajutas aga kogemata õigele nupule. Menu oli äkiline ja ootamatu, tõus peadpööritav. Rock'n'roll põletas värskelt ja tuliselt. Peale selle - poisid mängisid hästi, mängisid lõbusalt, ei mõjunud pealetükkivalt ega üleolevalt. Sõnaga - omad poisid. Ivo Linna kasvatas laval tiritamme, üks hitt vahetas
33005 33196 42590879 : 2998577 2986151 9705643 9809981 (e) 3720400 (e) 3718200 Nimi Arto Aas Jüri Adams Raivo Aeg Yoko Alender Andres Ammas Krista Aru Maire Aunaste Deniss Boroditš Dmitri Dmitrijev Enn Eesmaa Peeter Ernits Igor Gräzin Helmut Hallemaa Hannes Hanso Monika Haukanõmm Mart Helme Martin Helme Andres Herkel Remo Holsmer Olga Ivanova Jüri Jaanson Toomas Jürgenstein Tiina Kangro Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Liina Kersna Johannes Kert Toomas Kivimägi Aivar Kokk Valeri Korb Mihhail Korb Siret Kotka-Repinski Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Kalvi Kõva Külliki Kübarsepp Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja Maris Lauri Heimar Lenk Jürgen Ligi Oudekki Loone Inara Luigas Lauri Luik Ain Lutsepp Jaak Madison Jaanus Marrandi Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Marianne Mikko Madis Milling Aadu Must Meelis Mälberg Eiki Nestor Andrei Novikov
NB! Selle ülesande juures kasutage viitamisel lahtritele ainult nimesid Nimi Merry Aart Annely Akkermann Yoko Alender Riho Breivel Dmitri Dmitrijev Enn Eesmaa Peeter Ernits Urmas Espenberg Hele Everaus Kalle Grünthal Helle-Moonika Helme Heiki Hepner Kaido Höövelson Jüri Jaanson Maria Jufereva-Skuratovski Jaak Juske Marek Jürgenson Ruuben Kaalep Tiit Kala Raimond Kaljulaid Siim Kallas Kaja Kallas Kalev Kallo Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Erkki Keldo Liina Kersna Johannes Kert Siim Kiisler Kert Kingo Signe Kivi Toomas Kivimägi Aivar Kokk Mihhail Korb Andrei Korobeinik Heiki Kranich Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Leo Kunnas Kalvi Kõva Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja-Kubits Alar Laneman Maris Lauri Jürgen Ligi Oudekki Loone Mihhail Lotman Lauri Läänemets Natalia Malleus Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Madis Milling Aadu Must Tõnis Mölder Jevgeni Ossinovski Anneli Ott
Mart Helme MH 3 Martin Helme MH 3 Andres Herkel AH 1 Remo Holsmer RH 1 Olga Ivanova OI 1 Jüri Jaanson JJ 1 Toomas Jürgenstein TJ 1 Tiina Kangro TK 3 Jaanus Karilaid JK 2 Uno Kaskpeit UK 2 Liina Kersna LK 1 Johannes Kert JK 2 Toomas Kivimägi TK 3 Aivar Kokk AK 1 Valeri Korb VK 1 Mihhail Korb MK 1 Siret Kotka-Repinski SK 1 Igor Kravtšenko IK 1 Eerik-Niiles Kross EK 1 Urmas Kruuse UK 2 Tarmo Kruusimäe TK 3
Mart Helme MH 3 Martin Helme MH 3 Andres Herkel AH 1 Remo Holsmer RH 1 Olga Ivanova OI 1 Jüri Jaanson JJ 1 Toomas Jürgenstein TJ 1 Tiina Kangro TK 3 Jaanus Karilaid JK 2 Uno Kaskpeit UK 2 Liina Kersna LK 1 Johannes Kert JK 2 Toomas Kivimägi TK 3 Aivar Kokk AK 1 Valeri Korb VK 1 Mihhail Korb MK 1 Siret Kotka-Repinski SK 1 Igor Kravtsenko IK 1 Eerik-Niiles Kross EK 1 Urmas Kruuse UK 2
Martin Helme MH 0 Andres Herkel AH 1 Remo Holsmer RH 1 Olga Ivanova OI 1 Jüri Jaanson JJ 1 Toomas Jürgenstein TJ 1 Tiina Kangro TK 0 Jaanus Karilaid JK 0 Uno Kaskpeit UK 0 Liina Kersna LK 1 Johannes Kert JK 0 Toomas Kivimägi TK 0 Aivar Kokk AK 1 Valeri Korb VK 1 Mihhail Korb MK 1 Siret Kotka-Repinski SK 1 Igor Kravtsenko IK 1 Eerik-Niiles Kross EK 1 Urmas Kruuse UK 0
Muinsuskaitsjad pöörasid tähelepanu ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele, organiseerisid koos ERSP-ga Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise. Muinsuskaitsjad nõudsid tagasi ajaloolisi kohanimesid, korrastasid kalmistuid, astusid välja murdekeelte ja rahvuslike tavade kaitseks. EMS kuulutas 22. veebruar 1988 välja mälestuste suurkogumise. Muinsuskaitsepäevadel 7. veebruar 1988 toodi esimest korda telesaatesse sinimustvalge lipp Vahur Kersna intervjuus Mati Talvikuga, kuid hiljem kästi see siiski välja monteerida. EMS pooldas omariikluse taastamist. Muinsuskaitseseltsi logo oli trikoloori värvides. 2. juunil 1988 toimunud EMS volikogu istungil võeti vastu radikaalne deklaratsioon sinimustvalge kui rahvusvärvide kohta. Dokument saadeti ENSV Ülemnõukogule ja Loomeliitude Kultuurinõukogule ning avaldati eesti ja vene keeles. Deklaratsioon mõjus, sest 14. juuni Rahva
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT22 Cätlin Juursalu KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOON ÜKSKORD MEHHIKOS Juhendaja: Anne Kersna ja Tiina Parm Tallinn 2010 SISUKORD KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOON............................................................................ 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 1. KOLMEKÄIGULINE ROMANTILINE ÕHTUSÖÖK.........................................................3 1.1 Äriidee põhjendus ja kliendid...........
Annan endale aru, et see paneb küll mõtlema, aga tüütab samal ajal, seepärast mõjub ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema. 8 Mina kui noor lugeja arvan, et tänapäeval on raamatud paljuski nagu uks iseendasse, mille vahelt sisse vaatamata ei saa õigesti aru maailmas toimuvast, iseendast rääkimata. Meenub 2.01.2009 Eesti Televisioonis nähtud Vahur Kersna saade ,,Helenduvad olendid", kus intervjueeritav, näitlejast laulutekstide autor, praegu Vilsandi saarevaht Jaan Tätte põhjendas, miks ta üksildasel Vilsandi saarel telerit vaadata ei taha ja sellele tegevusele pigem lugemist eelistab. Tema arvates tõmbavad sisutühjale meelelahutusele orienteeritud telesaated pea mõtetest tühjaks. 1.2.2. Tarbetekstid Tarbetekstid on kindla ja selge rakendusliku eesmärgiga tekstid, mis peavad andma
lõpptulemusest. Eestis kasutatakse peamiselt veise-, sea-, lamba-, linnu-, küüliku-, uluki- ja vasikaliha. Kuna lihasööjaid on ühiskonnas palju, on ka lihast valmistatavaid tooteid laialdaselt. 19 KASUTATUD KIRJANDUS Kikas, H., Koger, E., 2004, Toidukaubad, Tallinn, Kirjastus Ilo Lõhmus, R., 2009, Maailma toiduained, Tallinn, TEA Kirjastus Rekkor, S., Kersna, A., Roosipõld, A., Merits, M., 2008, Toitlustuse alused, Argo Kirjastus Eesti Toit [WWW] URL http://www.eestitoit.ee/?page_id=47&language=et (19.11.2010) Toidutare [WWW] URL http://www.toidutare.ee/ (20.11.2010) 20
Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. Esimese tõsise luuletuse kirjutas Contra 1989. aastal, olles siis tollal 15-aastane noormees. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja", sõnas mees kirjatüki kohta lisaks. Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest
Dmitri Dmitrijev Enn Eesmaa Peeter Ernits Urmas Espenberg Hele Everaus Kalle Grünthal Helle-Moonika Helme Mart Helme Heiki Hepner Kaido Höövelson Jüri Jaanson Maria Jufereva-Skuratovski Jaak Juske Marek Jürgenson Ruuben Kaalep Raimond Kaljulaid Kaja Kallas Siim Kallas Kalev Kallo Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Erkki Keldo Liina Kersna Johannes Kert Siim Kiisler Kert Kingo Signe Kivi Toomas Kivimägi Aivar Kokk Rene Kokk Mihhail Korb Siret Kotka Heiki Kranich Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Leo Kunnas Kalvi Kõva Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja-Kubits Maris Lauri Jürgen Ligi Oudekki Loone Mihhail Lotman Lauri Läänemets Natalia Malleus Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Madis Milling
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
