Uurimus Noored ja lugemine (1)

5 VÄGA HEA

Rõuge Põhikool
NOORED JA LUGEMINE
Uurimistöö
Karoliina Koppel

kl
Rõuge 2010

SISSEJUHATUS

Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid „pelgavad“ raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest.
Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha.
Ma olen tähele pannud , et paljud noored, suuremas hulgas poisid, ei armasta lugeda. Raamatud on meie elus tähtsal kohal. Need aitavad suurendada sõnavara ja fantaasia võimet. Raamatute lugemine tuleb kasuks kirjandite kirjutamisel . Tänu sellele tulevad mõtted paremini pähe ja jutt läheb ladusamalt. Samuti suurendab see maailmavaadet ja mõttemaailma. Mõned raamatud panevad tõsiselt elu üle järgi mõtlema.
Raamatud on samas ka heaks ajaviiteks. Neid on olemas igale võimalikule maitsele. Raamatuid on väga erinevatest valdkondasest ja igaüks võiks leida sealt endale sobiva. Kui teema ei sobi, siis on raske raamatut lugeda.
Muidugi ei pea endale lugemiseks raamatuid koju kokku hakkama ostma. Selleks on olemas raamatukogud, kust saab laenutada kõike vajaliku lugemiseks. Maa raamatukogud ei ole nii hästi varustatud, kui linna omad, aga tähtsamad raamatud on seal olemas. Raamatukogus on olemas ka vanu ajalehti ja ajakirju, mida uurida saab, aga tihtipeale pole neid võimalik koju laenutada. Neid saab lugeda lugemissaalis. Raamatukogud on meie elus vägagi tähtsad.

1.UURIMUSE TULEMUSED

1.1.Kohustusliku kirjanduse lugemine

Kohustuslik kirjandus on väga tähtis. Mõned ei viitsi lugeda ja peavad seda mõtetuks. Ma küsisin, kas noored loevad kohustuslikku kirjandust. 33% vastanuist märkis, et loeb alati kohustuslikku kirjandust. 17% märkis vastuseks , et ei loe kohustuslikku kirjandust. Arvatavasti ei mõista need õpilased kohustusliku kirjanduse tähtsust. 50% märkis, et loevad vahel kohustuslikku kirjandust ja jätavad mõned raamatud lugemata.
Väiksem osa poistest, vaid 18%, märkis, et loevad alati kohustuslikku kirjandust. Tüdrukutest loevad alati kohustuslikku kirjandust 63%, mis on poistega võrreldes väga hea tulemus. See näitab, et tüdrukud saavad kohustusliku kirjanduse tähtsusest rohkem aru.
Tüdrukutest ei märkinud keegi vastuseks, et ei loe kohustuslikku kirjandust, mis on väga hea. Poistest 26% märkis, et ei loe kunagi kohustuslikku kirjandust. See näitab, et poisid on laisemad ja ei viitsi nii väga lugeda. Nad otsivad üles pigem mingi raamatu sisukokkuvõtte või küsivad tähtsamaid asju nende käest, kes on lugenud.
Joonis 1. Kohustusliku kirjanduse lugemine
7. klassis loevad kohustuslikku kirjandust kõige rohkem tüdrukud, kellest 60% loeb kõik raamatud läbi. Poistest loeb kohustuslikku kirjandust alati vaid 8%. 23% neist ei loe kunagi kohustuslikku kirjandust, mis näitab järjekordselt poiste laiskust. Võib-olla on tulemus selline sisukokkuvõtete lihtsa kättesaadavuse tõttu. 69% poistest jätab osad raamatud lugematta.
75% 8. klassi tüdrukutest loevad alati kohustusliku kirjanduse läbi. 25% jätab mõned raamatud lugemata. Poistest 15% ei jäta ühtegi kohustusliku kirjanduse raamatut vahele. Kuid 23% ei loe kohustuslikku kirjandust, mis on sama palju kui 7. klassis. 62% neist jätab osad raamatud lugemata.
9. klassi poistest 31% jätavad kohustusliku kirjanduse lugemata ja sama palju poisse loevad kõik raamatud läbi. Tüdrukutest pooled loevad alati kohustuslikku kirjandust, pooled aga jätavad mõned raamatud vahele.
Joonis 2. Kohustusliku kirjanduse lugemine klasside ja soo kaupa

1.2. Kooliväline raamatute lugemine

Ma uurisin , kui paljud loevad kooliväliselt raamatuid. Õpilased loevad ikka enamasti ainult kohustuslikku kirjandust ning istuvad arvutis selle asemel, et lugeda mõnda raamatut. 52% vastanuist valis vastuseks, et nad ei loe kooliväliselt üldse raamatuid. Enamik neist olid poisid. 31% märkis, et loevad vahel raamatuid. 17% vastanuist märkis, et loevad tihti raamatuid.
72% poistest ei loe kooliväliselt raamatuid. 26% neist märkis, et loevad mõnikord raamatuid. Vaid 3% loeb tihti kooliväliselt raamatuid. Poisid võiksid lugeda raamatuid rohkem. Raamatute vähene lugemine võib ka olla sellest, et neil on palju hobisid millega tegeleda.
Tüdrukutest ei loe kooliväliset raamatuid 11% mis on palju parem tulemus, kui poistel. 42% tüdrukutest loevad vahetevahel kooliväliselt raamatuid. 47% märkisid, et loevad raamatuid tihedalt.
Joonis 3. Kooliväline lugemine
7. klassi tüdrukutest 80% loevad raamatuid vahel ja 20% tihti. Poistest 77% märkis, et ei loe kooliväliselt ühtegi raamatut. 23% aga loevad raamatuid vahel. Mitte ükski ei märkinud, et loevad raamatuid tihti.
Mitte ükski 8. klassi poistest ei märkinud, et loeb tihti raamatuid. 69% poistest ei loe üldse kooliväliselt raamatuid. 31% neist loevad vahel kooliväliselt raamatuid. Pooled 8. klassi tüdrukutest loevad raamatuid tihti. 38% märkisid, et loevad raamatuid vahel ja 13% märkisid, et ei loe üldse raamatuid.
8% 9. klassi poistest loeb tihti raamatuid. 23% neist märkis, et loevad vahel kooliväliselt raamatuid. Ja nagu 8. klassiski ei loe 69% poistest raamatuid. Tüdrukutest 67% loevad tihti raamatuid. 17% 9. klassi tüdrukutest loevad vahel raamatuid. Sama palju tüdrukuid märkis, et ei loe raamatuid.
Joonis 4. Kooliväliselt lugevad õpilased

1.3. Raamatukogude kasutamine

Ma küsisin, et kui tihti ja milleks külastavad õpilased raamatukogu. Enamus õpilasi käivad raamatukogus, kui on vaja mingit raamatut otsida. Neid on 64%. 10% vastasid, et ei käi kunagi raamatukogus. 26% oli neid, kes käivad raamatukogus, et otsida midagi lugemiseks.
15% poistest ei käi üldse raamatukogus. Üks poistest käib raamatukogus igal vabal hetkel ja üks igavusest. 64% vastasid, et käivad raamatukogus, siis kui vaja on. 15% vastasid, et käivad raamatukogus, kui tahavad midagi lugeda.
47% tüdrukutest vastasid, et käivad raamatukogus kui tahavad midagi lugeda. 63% vastasid, et käivad raamatukogus, siis kui on vaja. Mitte ükski ei märkinud vastuseks, et ei külasta üldse raamatukogusid.
Joonis 5. Raamatukogude külastamine ja nende kasutamine õpilaste seas
8% 7. klassi poistest vastasid, ei ei käi kunagi raamatukogus. 77% külastab raamatukogu, siis kui vaja. 15% märkis vastuseks, et käib raamatukogus kui tahab midagi lugeda. Tüdrukutest 60% käib raamatukogus kui tahavad midagi lugeda, 80% aga siis, kui on vaja.
8. klassist 50% tüdrukutest ja 69% poistest külastab raamatukogu, kui on vaja. Teine pool tüdrukutest ja 15% poistest aga siis, kui tahavad midagi lugeda.
Kõige vähem külastavad raamatukogu 9. klassi poisid. Tervelt 38% neist. Tüdrukutest 67% ja poistest 46% märkisid vastuseks, et külastavad raamatukogu siis, kui vaja. Ülejäänud märkisid vastuseks, et käivad raamatukogus kui tahavad midagi lugeda.
Joonis 6. Raamatukogude külastamine ja nende kasutamine klasside ja soo suhtes

1.4.Kodune raamatukogu

Ma küsisin, kui palju on õpilastel kodus raamatuid. Kõige rohkem on kodus raamatuid umbes 100 või rohkem. Neid oli kokku 55%. Paar õpilast ei osanud öelda kui palju täpsemalt. 45% oli kodus vähem kui 100 raamatut.
Joonis 7. Raamatute hulk kodus

1.5. Õpilaste suhtumine lugemise tähtsusesse

Ma küsisin õpilastelt, kas nad peavad lugemist tähtsaks. Ükski tüdruk ei vastanud, et nad ei pea lugemist tähtsaks. 26% poistest ei pea lugemist tähtsaks. Lugemine on vägagi tähtis. Need kes ikka loevad raamatuid need saavad aru ka lugemise tähtsusest ning peavad seda tähtsaks. Need, kes ei loe peaaegu üldse ei saa aru kui tähtis lugemine on ning ei pea lugemist üldse tähtsaks. Kõige vähem saavad lugemise tähtsusest aru 9. klassi poisid, kellest 38% ei pea lugemist tähtsaks. Kõige rohkem saavad lugemise tähtsusest aru 9. klassi tüdrukud. Poistest peavad lugemist tähtsaks kõige rohkem 8. klassi poisid.
Joonis 8. Õpilaste suhtumine lugemisse
8% 7. klassi poistest saavad lugemise tähtsusest aru ning vastasid, et peavad lugemist tähtsaks. 69% peavad lugemist ainult natukene tähtsaks. Ülejäänute arvates pole lugemine sugugi tähtis. Tüdrukutest 60% peab lugemist väga tähtsaks, ülejäänud natuke tähtsaks.
8. klassi tüdrukutest üks pool peab lugemist väga tähtsaks ja teine ainult natukene tähtsaks. Poistest 15% ei saa lugemise tähtsusest aru ning vastasid, et ei pea lugemist tähtsaks. 77% poistest märkisid vastuseks, et peavad lugemist natuke tähtsaks. 8% vastas, et peavad lugemist väga tähtsaks.
38% 9. klassi poistest vastasid, et ei pea lugemist tähtsaks. Ülejäänutest üks pool peab lugemist natuke tähtsaks ja teine pool väga tähtsaks. Tüdrukutest 67% peab lugemist väga tähtsaks, ülejäänud aga natuke tähtsaks.
Joonis 9. Õpilaste suhtumine lugemise tähtsusesse klasside ja soo järgi

1.6. Õpilaste arvamus raamatute lugemise kohta

Ma küsisin õpilaste käest, kas nad arvavad , et raamatuid peab lugema ja palusin neil seda ka põhjendada. Kõik tüdrukud vastasid, et raamatuid peab lugema. Poistest 38% vastas, et raamatuid ei pea lugema. See näitab, miks poisid ei armasta lugeda.
Joonis 10. Poiste arvamus raamatute lugemise kohta klasside kaupa
Need, kes vastasid et raamatuid peab lugema kirjutasid enamasti põhjenduseks, et see harib . Veel põhjendati seda sellega, et see rikastab sõnavara, arendab loogilist mõtlemist, annab kirjandeid kirjutades mõtteid juurde jne. Üks poistest kirjutas: „Raamatud on tarkuse allikas lapsele, noorele ja täiskasvanule.“ Veel oli kirjutatud: „ Sest sellega saab lugemist õppida.“ Veel põhjendati, et see suurendab mõttemaailma, parandab väljendamisoskust ja avab silmaringi. Üks tüdruk kirjutas: „See arendab inimest. Ja kui loed raamatuid, siis ka käekiri paraneb .“
Küsimusele eitavalt vastanud kirjutasid enamasti, et see on mõtetu aja raiskamine ja igav tegevus. Üks põhjendus oli selline: „Kui sa ei taha, siis ei pea.“ Üks kirjutas: „Tarkuse võib ka mujalt saada.“ Veel oli kirjutatud: „Need ei anna eriti midagi.“
Põhjendused erinesid täiesti nende vahel kes arvavad, et lugema peab ja kes arvavad, et lugema ei pea. Ei vastanud arvasid, et see ei anna midagi aga jah vastanud lugesid ridamisi ette, mida lugemine annab.

1.7. Õpilaste arvamus lugemisest

Ma palusin õpilastel kirjutada mida nad arvavad lugemisest. Need kes vastasid eelnevale küsimusele jaatavalt, need ikka arvasid enamasti, et see on mõnus ajaviide kui on igav. Osad aga arvasid, et lugemine ise on igav. Ju siis pole nad leidnud raamatut, mis oleks neile huvitav tundunud. Need, kes vastasid eelnevalt eitavalt arvasid, et lugemine on väga igav ja tüütu tegevus. Need olid ka need, kes ei loe peaaegu kunagi raamatuid.
Paar põhjendust, mis mulle silma jäid: „Mõnele meeldib, teisele mitte. Lugemine on tegelikult lahedam, kui näiteks arvutis istumine , aga noored ei võta seda eriti nii. Pigem istuvad nad teleka ees, kui loevad mõnda raamatut.“, „Lugemine on hea ajaviide, tihti võib end raamatusse unustada, kuid tihti ei leia seda õiget raamatut.“, „Tervisele kasulik.“ ning „Lugemine on parim asi minu elus.“

2. VÕRDLUS TALLINNA REAALKOOLI JA RÕUGE PÕHIKOOLI VAHEL

2.1. Võrreldavast tööst

Töö, millega ma oma tööd võrdlen on tehtud Tallinna Reaalkooli 11b. klassi õpilase poolt. Selle pealkiri on „Lugemisharjumused Tallinna Reaalkooli eri vanustes õpilaste seas“. Tema uurimus käsitleb ka ajakirjade, ajalehtede, interneti blogide loetavust ja võõrkeelse kirjanduse lugemist. Tema töö on väga mahukas ja palju põhjalikum, kui minu oma. Ma saan võrrelda ainult 8. klasside tulemusi, kuna tema töö uurib 5., 8. ja 11. klassi.

2.2. Kohustuslik kirjandus

Meie koolis loetakse kohustuslikku kirjandust vähem, kui Reaalkoolis. Tema uurimuses on öeldud, et ainult üksikud vastasid küsimusele, et jätavad mõned lugemata või ei loe üldse. Minu uurimuses on seda rohkem. Kuid minu tulemused on ebatäpsed, sest Reaalkoolis käib palju rohkem õpilasi.

2.3. Kooliväliselt loetav kirjandus

Tallinna Reaalkoolis on tihedalt lugevaid õpilasi 33%, Rõuge koolis on neid vaid 17%. Harva lugevaid õpilasi on Reaalkoolis 58%. Rõuge koolis on see arv palju väiksem, kui Reaalis, vaid 31%. Reaalkoolis on koolivälist kirjandust mittelugevaid õpilasi kokku 9%. Rõuge koolis on see arv peaaegu 6 korda suurem, tervelt 52%. Reaalkooli uurimistöö autori arvates on see 9% liiga suur protsent.

KOKKUVÕTE

Üldiselt loetakse meie koolis väga vähe. Poiste seas on lugemine ebapopulaarne. Nad arvavad, et lugemine on igav ja mõtetu aega raiskav tegevus, mida ei tuleks teha. Tüdrukutele on lugemine südamelähedasem ja loetakse palju rohkem, kuid ka sellest jääb väheks. Mõned poisid isegi naudivad lugemist, kuid neid on ainult mõned üksikud.
Rõuge kooli õpilaste vähene lugemine võib tulla sellest, et kodule lähedal asuvad raamatukogud on halvasti varustatud või raamatud on liiga kallid koju ostmiseks . Linnaraamatukogu asub liiga kaugel, et seal käia ning seal on liiga lühike käeshoidmise aeg. Vahepeal on raamatule liiga suur järjekord, mispärast jääbki raamat laenutamata.
Võib-olla paraneks raamatute lugejate hulk, kui tänapäevasemad ja populaarsemad raamatud oleksid noortele paremini kättesaadavad.

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 57 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

57 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Uurimus 13-16 vanuste õpilaste seas nende suhtumisse lugemises.

lugemine noored uurimistöö raamatud

Sarnased õppematerjalid

pdf

luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS

huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete kirjutiste koostamise oskust tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha. Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi või vanuserühma lugemist, kuid seni on teenimatult tähelepanuta jäänud lugemisharjumuste muutumine vanusega. Et noorte vähese lugemishuvi põhjuste kohta ei ole võimalik järeldusi teha uurimata, kuidas lugemine vanusega muutub, siis ongi selle uurimistöö põhiliseks eesmärgiks seoste leidmine õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi teha soovides ei ole selles töös käsitletud mitte ainult raamatute, vaid ka ajalehtede ja ajakirjade, samuti vähesel määral internetipõhise meedia lugemist. Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11. klassides läbi viidud

Kirjandus

docx

Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja12. klasside õpilaste lugemisharjumused

.............................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2. Ajakirjade lugemus ja tellimine.................................................................................12 3.3. Kohustuslik kirjandus................................................................................................13 3.4. Raamatud ja üldine lugemine....................................................................................19 Kokkuvõte............................................................................................................................26 Summary..............................................................................................................................28 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................30

Kirjandus ja ühiskond

doc

Õpilane ja kohustuslik kirjandus

Kuna õpilasi on erinevaid, siis on ka küsitluse tulemusedki kohati varjeeruvad. Tahame antud töö läbi muuta kohustusliku kirjandusse kuuluvate raamatute nimekirja avaramaks ja õpilastele meeldivamaks. 3 1. Õpilane ja kohustuslik kirjandus 1.1. Kui palju loeb 8 klassi õpilane? Õpilased on kõik erinevad ning erinevate huvidega. Ka lugemise seisukohalt on arvamusi mitmeid. Osade õpilaste jaoks on lugemine meeldiv ajaviide, kuid teised peavad isegi kohustuslikku kirjandusse kuuluvate raamatute läbilugemist ennastületavaks teoks. Umbes pooled tüdrukutest ja poistest loevad ka koolivälisel ajal. Antud hulk on ümpris väikene, kui tõestab seda, et paljudele õpilastele ei paku kooliväline lugemine huvi. Tihti loetakse kooliväliselt vaid ajakirju, kuid küsitlusest selgus, et kõige tihedamini loetaksilukirjandust. Au sees on õudusjutud ning seiklusromaanid (vt. Joonis

Eesti keel

txt

Uurimistöö 5-9. klassi õpilaste lugemisharjumuste kohta

...............................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste muutumine on väga aktuaalne teema nii Eestis kui ka mujal maailmas, sest Interneti igapäevaellu tungimise tõttu loevad noored üha vähem raamatuid. Inimese toimetulek ja aktiivne elu muutuvas ühiskonnas sõltub aga tema kirjaoskusest, sealhulgas lugemisoskusest ja lugemishuvist. Teema valikul lähtusin sellest, et mulle meeldib kirjandus ja vabal ajal loen meelsasti raamatuid. Uurimistöö eesmärgiks on saada ülevaade III kooliastme noorte lugemisharjumustest ning omandada esmaseid uurimistööalaste kirjutiste koostamise oskusi. Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti Hummuli, Ala ja Riidaja

Kirjandus

docx

Uurimistöö "Kohustusliku kirjanduse populaarsus 11.klassides"

VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides.

Kirjandus

doc

Väljendusoskuse retsensioon

............................................6 Annotatsioon Töö eesmärgiks on välja tuua need suured mõjutegurid, mis noori inimesi lugemisest eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad. Tänapäeva noored loevad raamatuid väga vähe või ei tee seda üldse. Noorte praegusi harjumusi tuleks muuta ning raamatute lugemine huvitavamaks teha kui see seda praegu on. 3 Eesmärk Saada tänapäeva noored rohkem raamatuid lugema ning raamatute lugemine neile meeldivamaks teha kui see senini on olnud

Väljendusoskus

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid......................................................................................................................40

Eesti keel

doc

Uurimistöö Helkuri kasutamine ja kasulikkus

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Helkuri kasutamise teadlikkusest Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli 8.klassis Uurimistöö Autor: Tarmo Habe XI a kl. Juhendaja: õp. Anne Tolk Võru 2009 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli kaheksanda klassi õpilaste teadlikkust helkuri kasutamisel. Sooviti ka teada saada, kas on erinevusi poiste ja tüdrukute sellealastes teadmistes. Autor eeldas, et kõige rohkem teavad helkuritest ja kannavad neid linnakooli tüdrukud, sest linnas räägitakse helkurite kandmisest rohkem ja linnas kontrollib politsei helkurite kasutamist rohkem. Helkur on vajalik, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ning jõuaks reageerida. Jalakäijad ei mõista, kuidas juht ei näe teel või selle ääres inimest. Roolikeeraja

Rohkem sarnaseid