sarnased teadmised jne. Teineteisest peab aru saama. Suhtlemine võib olla otsene või kaudna (nt. Raamatu lugemine). Eesmärgid: +info vahetamine +tunnete edastamine +mõjutamine +kontakti loomine Tekstiliigid: Tarbetekstid- sisaldavad argielus vajalikku teavet, esitatakse lühidalt ja konkreetselt Näide: CV, ametikiri, volitus Ajakirjandustekstid- kajastavad ühiskondlikult olulisi päevakajalisi teemasid Näide: reklaam, kuulutus, uudis Teadustekstid- sisaldavad täpset, kontrollitud infot, mis on kõigile ühelest mõistetav Näide: essee, uurimus Kuntsitekstid- pakuvad elamusi, mõjutavad tundeid ja kujutlusvõimet Näide: luuletus, romaan, muinasjutt
Filosoofia vahearvestus I.osa: Minu tõlgendustehnikad a)Varasemalt olen kõige rohkem kasutanud tekstis olulise allajoonimist. Enamasti kasutan selleks erksat värvi markereid, et olulised fraasid tekstist koheselt silmale haaratavad oleksi. Keerukamate tekstide puhul (teadustekstid jne) meeldib mulle koostata ka mõttekaarte (jooniste ja mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1
väljakutseid. Lugemisoskus on võime mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste, et omandada teadmisi, arendada oma võimeid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning saavutada seatud eesmärke. Tekstide liigid Allpool on nimetatud tavalisemad tekstid, mis ühiskonnas ringlevad. 1. Kirjanduslikud tekstid: romaanid, jutustused, novellid; näidendid, tsenaariumid; luuletused, mõttesalmid; mälestused, päevikud, biograafiad jms. 2. Teadustekstid: uurimused, artiklid, esseed jms. 3. Publitsistlikud tekstid: uudised, artiklid, intervjuud, reportaazid, lugejakirjad; koomiksid, pilapildid jms. 4. Tarbetekstid: õpikud, käsiraamatud, reisijuhid; teatmeteosed, sõnaraamatud, telefoniraamatud, aadressiraamatud; menüüd, hinnakirjad, sõiduplaanid; eeskirjad, juhendid, teated; määrused, reeglid; sildid, reklaamid, kuulutused; kataloogid;
Jutustav tekst (uudised, rahvajutud, ilukirjanduslikud jutustused, elulood, ajaloolised ülevaated jne) * sündmuste edastamine ajalises järgnevuses * Alguses esitatakse sageli teema ja tegelane, seejärel räägitakse, mida ta tegi. * põhiline ajavorm: lihtminevik * tegevusverbide esinemine: tegema, minema, kirjutama * aja- ja kohaväljendid (kus ja millal midagi toimus) * Lause alus on aktiivne tegija. Põhjendav tekst (arvamuskirjutised, esseed, arvustused, dialoogid, teadustekstid jne) * autori arvamuse ja hinnangu vahendamine ning nende põhjendamine * nähtuse põhjuse ja tagajärje seoste väljatoomine * vastandav või võrdlev ülesehitus * tingiv kõneviis * eitavad laused * omadussõnade rohkus * põhjuslikud sõnad: seetõttu, järelikult, niisiis, seega jne * võimalikkust või vajalikkust väljendavad sõnad: võib, peab jne Ülesanne 7. Mis tüüpi on järgmised tekstid? Põhjendage. Tekst 1
Kati Küngas, Kaija Lukman Referaatide koostamise ja vormistamise juhend Juhend Tallinn 2013 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Õppeotstarbelised teadustekstid .............................................................................................. 4 1.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 1.2 Teadusartikkel ................................................................................................................... 5 1.3 Uurimus ........................................................................................................
Segavaks osutub meediumi keelekasutus. Ju siis püüab eriti ajaleht ja muugi argise, so kõnekeelse keelekasutuse abil lugejaid juurde meelitada. Kahjuks eeldatakse, et vähenõudlikke keelekasutajaid on rohkem kui nõudlikke. Ehk võib mingil määral põhjuseks olla ka kirjutajate ebapiisav professionaalsus. Kas ka kõik, kes end ajakirjanikuks peavad, on ikka ajakirjandusharidusega? 1.2.4.Teadustekstid Teadustekstide ülesanne on vahendada uurimistulemusi. Teadusteksti lugejad on enamasti autori kolleegid samast teaduskonnast. Üsna kindlad piirangud nii ülesehituse, stiili kui viitamise osas tingivad objektiivsuse ja täpsuse. Teadusteksti loomine algab probleemi püstitamisest. Milline on probleemi lahendus, on autorile esialgu teadmata. See tekstiliik pakub huvi eriti seetõttu, et tahetakse midagi välja uurida. Oma panus hetkeolukorda pakkuda, lähtudes probleemipüstitusest ja
lihtlauseid, põimlauseid ja lauselühendiga lauseid, grammatilist olevikku ja minevikku, sünonüüme, täiendeid, isikulisi asesõnu ning aja- ja kohamääruseid. (Hennoste, Pajusalu 2013: 34-37) Tiit Hennoste ning Karl Pajusalu sõnul varieeruvad tarbetekstid väga laialt ning neid võib paigutada kahte gruppi. Esimese grupi moodustavad tekstid, milles on oskuskeele kasutamise tase kõrge: asjaajamistekstid, juhendtekstid, teadustekstid, populaarteaduslikud tekstid, haridustekstid ja teatmetekstid. Teine rühm moodustub tekstidest, milles oskuskeele kasutamine on madal ning sellesse rühma kuuluvad ajakirjandus- ning jutustavad mitteilukirjanduslikud tekstid. Eelnevast võib järeldada, et tarbekeelel on ühiskonnas kanda väga oluline roll, sest ta laieneb väga paljudele valdkonnakeeltele. (Hennoste, Pajusalu 2013: 32) 4
Tema vastane oli Angra Mainju Pimedus, Kaos, Vale. Taevastes sfäärides oli peale nende ka seitse vaimolendit, ,,inglit". Maa valdkonnad olid vastavuses nende seitsmega: loomad, tuli, metallid, maa, vesi, taimeriik. Seitsmendaks peetakse Ahura Mazda't. Usuti, et maailmas olid segunenud valgus ja pimedus, sellest tulenevalt on see ebapüsiv. - sakraalsed tekstid kuidas jumal maailma lõi, selle kommentaarid. - seadustekstid, kus eristatakse õiget ja vale - teadustekstid, astronoomia jne - ajalootekstid, kroonikad, kuningavõimu teke - tekstid, millel ei ole eelnevatega mingit seost, tavaliselt muinasjutud ja luule. Tekstid eristuvad ka loojate poolest: 1. maaharijad, paiksed inimesed. Ühiskonnakorralduse kujundamine oli lihtsam, kirjakeel tekib kiiremini. 2. rändkarjakasvatajad, rändrahvad, nomaadid. Neil oli tavaliselt oma eepos jne. Iraani eepos pandi kirja pärast islami tulekut.
küünlapäini üksi küljel, ristipäini ringutama! Saagu ta koju kolletama, seina ääre seenetama! (Rahvalaul.) teaduskirjandus üks kirjanduse põhiliike publitsistika ja ilukirjanduse kõrval. Teaduskirjanduse ülesanne on talletada ja levitada teadmisi. See on sündinud inimese huvist enda ja ümbritseva vastu. Teaduskirjandusel on oluline koht ühiskonna, kultuuri ja majanduse arenguloos. Suurem osa teadmiste maailmast on kandunud põlvest põlve just teaduskirjanduse vahendusel. Teadustekstid on näiteks uurimus, teaduslik artikkel, essee. teadusstiil teaduses ja populaarteaduses kasutatav teadmiste, teooriate jmt vahendamise keel. teadvuse vool kirjanduse moodne jutustamistehnika, mis põhineb tegelase teadvuses toimuva jälgimisel. Näiteks Rein Saluri (1939) novell "Mälu". teema teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt
annaabi.ee 
