..................................................... 18 Lugemine Lugemisoskuse mõiste Lugemisoskust ei käsitleta enam ammu kui varases koolieas omandatud pädevust. Lugemisoskuse all mõistetakse teadmiste ja oskuste süsteemi, mida inimene arendab kogu elu, sest internet, erinevad meediad, aga ka moodne kirjandus esitavad lugejatele üha uusi väljakutseid. Lugemisoskus on võime mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste, et omandada teadmisi, arendada oma võimeid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning saavutada seatud eesmärke. Tekstide liigid Allpool on nimetatud tavalisemad tekstid, mis ühiskonnas ringlevad. 1. Kirjanduslikud tekstid: romaanid, jutustused, novellid; näidendid, tsenaariumid; luuletused, mõttesalmid; mälestused, päevikud, biograafiad jms. 2. Teadustekstid: uurimused, artiklid, esseed jms. 3
teadmisi tekstist saadavate teadmistega või suhestab teksti eri osade sisu omavahel, samal ajal järeldusi tehes, kasutab lugedes erinevaid lugemisstrateegiaid (nt selgitab võõra termini tähendust, jätab meelde tähtsaid fakte, joonib alla, teeb märkmeid), elab loetavasse sisse, tõlgendab loetavat ja teeb järeldusi. Pärast lugemist tuleb oskuslik lugeja teksti või selle osade juurde tagasi, sõnastab teksti peamõtte oma sõnadega, teeb märkmed või kokkuvõtte ja mõtleb loetu üle järele. (6) Ainult õpilaste aktiivne osalus lugemis- ja mõtlemisprotsessis, nagu õppimisprotsessis üldse, muudab õppimise tõeliselt viljakaks. See arusaam tugineb tänapäevasele õppimise ja õpetamise mudelile, mis kirjeldab mõtlemist kui kognitiivset protsessi. Aktiivse lugemisoskuse kujundamine väärib tähelepanu, sest isegi kui õpilasel on piisavad oskused saada aru kuuldavast keelest (tunneb sõnavara, evib head mälu ja järeldamisoskust), võib tal
...................................................................................................6 8.1.2 Silbi tunnetamine....................................................................................................7 8.1.3 Sõna tunnetamine...................................................................................................7 8.1.4 Ladus lugemine.......................................................................................................7 8.1.5 Loetu mõistmine.....................................................................................................7 8.1.6 Sõnavara.................................................................................................................7 8.1.7 Kuuldu mõistmine..................................................................................................7 8.1.8 Loetu mõistmise tasemed.......................................................................................8
Maa raamatukogud ei ole nii hästi varustatud, kui linna omad, aga tähtsamad raamatud on seal olemas. Raamatukogus on olemas ka vanu ajalehti ja ajakirju, mida uurida saab, aga tihtipeale pole neid võimalik koju laenutada. Neid saab lugeda lugemissaalis. Raamatukogud on meie elus vägagi tähtsad. 1.UURIMUSE TULEMUSED 1.1.Kohustusliku kirjanduse lugemine Kohustuslik kirjandus on väga tähtis. Mõned ei viitsi lugeda ja peavad seda mõtetuks. Ma küsisin, kas noored loevad kohustuslikku kirjandust. 33% vastanuist märkis, et loeb alati kohustuslikku kirjandust. 17% märkis vastuseks, et ei loe kohustuslikku kirjandust. Arvatavasti ei mõista need õpilased kohustusliku kirjanduse tähtsust. 50% märkis, et loevad vahel kohustuslikku kirjandust ja jätavad mõned raamatud lugemata. Väiksem osa poistest, vaid 18%, märkis, et loevad alati kohustuslikku kirjandust. Tüdrukutest
..........................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud.....................................................................................................4 1.2 Ajakirjandus..................................................................................................................4 1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus.............................................................5 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid.........................................................................................6 2. Metoodika...........................................................................................................................7
eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad. Tänapäeva noored loevad raamatuid väga vähe või ei tee seda üldse. Noorte praegusi harjumusi tuleks muuta ning raamatute lugemine huvitavamaks teha kui see seda praegu on. 3 Eesmärk Saada tänapäeva noored rohkem raamatuid lugema ning raamatute lugemine neile meeldivamaks teha kui see senini on olnud. Praegusel hetkel noored ei loe raamatuid oma vabadel hetkedel ning koolis kohustuslik kirjandus tundub neile ahistavana. Põhisõnum
hiljem lugemise omandamist. Peetakse oluliseks tuvastada düsleksia või mõne muu keelelise arengu häiretega lapsi, et nad saaks abi enne, kui see hakkab mõjutama nende õppimist. (Smith, Cowie, Blades, 2003, 355-356) Lugemisraskuseks (düsleksia) võib pidada olukorda, kus lugeja teeb lugemisprosessi 3 käigus sedavõrd palju tehnilisi vigu, et selle tõttu kannatab loetu mõistmine. Lugemisraskuse kohta on loodud palju erinevaid definitsioone. Ühisosana rõhutatakse lugemise, häälimise, kõne-ja keelekasutuse probleeme lastel, kellel on eakohaselt arenenud kognitiivsed oskused, sensoorsed võimed ning kes on saanud adekvaatset lugemaõpetamist. Laiema tausta lugemisraskusele moodustavad bioloogilised, perekondlikud ning keskkonnast tulenevad iseärasused. (Lukanenok, 2008, 16)
Kirjutamisega on lugu veel kehvem. Internetikeele mõjude, väheste emakeeletundide ja liigse telerivaatamise kõrval on risti löödud veel üks suursüüdlane: 1970. aastatel alguse saanud täissõnameetodil lugema õpetamine. (Podekrat 2007) Laps õpib tervet sõna korraga ära tundma. Vaatab kaarti EMA või COCA-COLA ja jätab sõnakuju meelde. Hiljem ette juhtuvaid tundmatuid sõnu tuletatakse sarnasuse printsiibil. Lapsed õpivad sel viisil päris kiiresti, ainult et loevad sageli "Coca-Cola" ka siis, kui kirjas on "Cora-Cota". (samas) Selle asemel, et sõnu tähthaaval kokku lugeda, mängivad lapsed hoopis mõistatusmängu ega pööra piisavat tähelepanu õigekirjale. (samas) 18 KOKKUVÕTTE Täissõnameetodil on võimalik lugema õpetada juba väga väikest last. Lapsed tunnevad rõõmu võimalusest tegutseda koos ema või isaga. Nad innustuvad lugemise mängust ja nende huvi lugemise vastu üha kasvab
Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest,
............................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ....................................................................................................... 6 1.2.2. Internetimeedia .............................................................................................................. 7 1.2.3. Ajakirjandus .................................................................................................................. 7 1.2.4. Kohustuslik kirjandus.................................................................................................... 8 1.2.5. Vabatahtlikult loetav kirjandus...................................................................................... 9 1.2.6. Üldised küsimused..............................................................................
seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, teadmisi ammutada ning verbaalseid töökorraldusi täita. Äratada huvi lugemise vastu (ilukirjandus, ajakirjandus, teabetekstid). Seega on emakeelel kui õppeainel täita järgmised funktsioonid: õpetav, arendav, rakendav, kommunikatiivne, integreeriv. Õppeaine sisu jaguneb teadmisteks ning oskusteks ja vilumusteks ehk protseduurideks. Eesmärgid lihtsustatud õppes: Abiõppe ülesanne on kindlustada kõigi varem nimetatud
normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal. Peamine kognitiivne nõrkus on lugemisraskustega õpilastel töömälu: kuuldud häälikud ja sõnad ning sümbolid ei jää meelde ega liigu edasi pikaajalisse mällu. See ilmneb spetsiifilise raskusena lugema ja kirjutama õppimisel ning on kõige tavapärasem õppimisraskuste põhjus koolieas. Selle sümptomiteks on raskused hääldamisel, lugema õppimisel, loetu mõistmisel, kirjutama õppimisel ning mõnikord ka arvutamisel. Õpilastel, kellel diagnoositakse düsleksia, esinevad raskused oma tegevuste organiseerimisel, instruktsioonide järgimisel ning parema- vasaku poole eristamisel. Lugemisraskustega õpilaste põhiprobleemiks on nende võimetus luua ja kasutada hädavajalikke strateegiaid sümbolite (sõnade ja lausete) tõlkimiseks trükitud või kirjutatud tekstist tajutavaks informatsiooniks.
............... LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID Lugemispäevik Tallinn 2018 SISUKORD LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID...........................................................................3 1. raamatu analüüs......................................................................................................3 2. raamatu analüüs......................................................................................................4 3. raamatu analüüs......................................................................................................5 4. raamatu analüüs......................................................................................................5 5. raamatu analüüs......................................................................................................6 6. raamatu analüüs......................................................................................................8 7. raamatu analü
Kõigepealt võite seda emakeelse tekstiga harjutada. Asetage käsi raamatule ja libistage sõrmeotsi piki ridu, nagu kriipsutaksite neid alla. Silmad jälgivad käe liikumist nagu reaskaneerijat. Nii ei hakka silmad sõnalt sõnale hüplema ja pause tekitama. (Kleinschroth 2000: 195) Selleks, et teie lugemisoskus oleks kõrgel tasemel, tekhe neid kolm asja: · Lugege nii palju, kui võimalik. Lugege võõrkeeles sageli ja erinevaid tekste. Lugege ka emakeeles võimalikult erinevaid asju, sest see aitab teid võõrkeele puhul. · Leidke endale väljakutseid. Pole mõtet lugeda tekste, mis on teie jaoks liiga kerged. Avardage silmapiiri ja seadke kõrged sihid. Püüdke lugeda tekste, mis on teile väljakutseks. Ainult niivõite areneda ja õppida. · Lugege mõnuga. Pidage meeles, et kui loete võõrkeeles rõõmuga, õpite rohkem. Nii et suhtuge lugemisse positiivselt
(Hoyles & Hoyles, 2007). MIS ON DÜSLEKSIA? Mõiste on tuletatud vanakreeka keelest - eesliide dys tähistab häiret, lexis tähendab sõna või kõnet. Düsleksia ehk vaeglugemine on spetsiifiline lugemisvilumuste häire. RHK-10 kirjeldab, et sellele seisundile on iseloomulik eriline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsuse, nägemisteravuse puudulikkuse või ebaadekvaatse õpetamisega. Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus võivad olla puudulikud. (Pruulman, 2010). 5 Düsleksia on: 1. häire (disorder), mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise
Loobu tagasivaatamisest! Neil, kes halvasti keskenduvad, on harjumus loetut tagasihaaravalt üle vaadata. Nii väheneb lugemiskiirus. Püüa maha suruda soov tagasi vaadata. Peagi märkad, et kiirem lugemine aitab keskendumisele kaasa, see aga aitab loobuda tagasivaatamisest. Kui tagasivaatamise harjumus on väga tugev, aseta loetud tekstile puhas paberileht ning nihuta seda lugemise ajal pidevalt edasi. Loe "hääletult"! Need, kes aeglaselt loevad, liigutavad seejuures sageli huuli. See näitab, et iga loetud sõna seostatakse selle kõlaga. Niimoodi endamisi sõnu hääldades korratakse autori üksikuid sõnu. Pole oluline lugeda üksikuid sõnu, vaid nende tähendust ja mõtet. Loe tähendusi ja mõtteid! Hea lugeja loeb terviklike (mõtte)üksuste kaupa. Ta näeb kiiremini ja põhjalikumalt sõnadevahelisi mõistelisi seoseid, seega kogu teksti mõtet. Selleks tuleb õppida lugema mitte üksikuid sõnu, vaid mõtteid.
jäetakse kõrvale. Loobu tagasivaatamisest! Neil, kes halvasti keskenduvad, on harjumus loetut tagasihaaravalt üle vaadata. Nii väheneb lugemiskiirus. Püüa maha suruda soov tagasi vaadata. Peagi märkad, et kiirem lugemine aitab keskendumisele kaasa, see aga aitab loobuda tagasivaatamisest. Kui tagasivaatamise harjumus on väga tugev, aseta loetud tekstile puhas paberileht ning nihuta seda lugemise ajal pidevalt edasi. Loe "hääletult"! Need, kes aeglaselt loevad, liigutavad seejuures sageli huuli. See näitab, et iga loetud sõna seostatakse selle kõlaga. Niimoodi endamisi sõnu hääldades korratakse autori üksikuid sõnu. Pole oluline lugeda üksikuid sõnu, vaid nende tähendust ja mõtet. Loe tähendusi ja mõtteid! Hea lugeja loeb terviklike (mõtte)üksuste kaupa. Ta näeb kiiremini ja põhjalikumalt sõnadevahelisi mõistelisi seoseid, seega kogu teksti mõtet. Selleks tuleb õppida lugema mitte üksikuid sõnu, vaid mõtteid.
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö
Kolmandas osas küsitlesime 11.klassi õpilasi kohustusliku kirjanduse teemadel ning tegime saadud andmetest kokkuvõtte. Uurimistöö ülesandeks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11.klassides. 1. Kohustuslik kirjandus 1.1. Kohustusliku kirjanduse olemus Kohustuslik kirjandus on teadus- ja haridusministeeriumi poolt välja pakutud teoste kogum, mida vastavas kooliastmes peab lugema. Kohustuslik kirjandus hõlmab endas tuntud õpetlike teoste täielikku läbilugemist ning hiljem loetu põhjalikku töötlemist ning selle üle arutlemist. Tihti tekitab sõna "kohustus" noortes koheselt vastumeelsust ning tekib kiusatus minna kergema vastupanu teed ja lugeda ainult raamatute kokkuvõtteid. Kui küsida kelleltki, miks ta raamatuid ei loe, saab vastuseks tavaliselt, et pole aega. Tänapäevase kiire elutempo juures on vähe aega lõõgastumiseks ja raamatusse süvenemiseks. Paksu romaani läbilugemiseks läheb kaua aega ja tihti jäetakse ajapuuduse tõttu raamat pooleli.
tervikut). Tekst desorganiseerib teost, see võime ja omadus on tekstis immanentselt olemas. Tekst on ala, kus kehtib polüloogi võim, vabaduse ja determineerimatuse tsoon. Need on tööd, milles toimub strukturalismist eemaldumine; teose uurimine on strukturalistlik, teksti uurimine - poststrukturalistlik. Barthes moodustab sõna tekst-nauding, see on “õnnelik paabel”, keelte segunemine, kus valitseb juhuslikkuse printsiip. Tekst ihaldab, võrgutab lugejat, peibutab teda fetišina. Autor pole oluline, autor on surnud. Barthes`i käsitlusel on lähedust Lacani psühhoanalüüsiga Lacanil seondub iha imaginaarsuse mõistega, see on soov maailmaga ühte sulada ja samas olla iha objektiks. Lacaniga on seotud ka mõiste ‘sümboolne’. Lacanil seostub ‘sümboolne’ alateadvusega. Sümboolne on kultuurinormid, midagi superego sarnast. L-i järgi on subjekt kultuurifunktsioon. B-i järgi on autor/kirjanik keelefunktsioon. Subjekt
• tundub, nagu ei kuuleks • võivad olla kõnehäired • koordinatsioon võib olla halb, pillab asju maha ja ajab neid ümber • võib olla allergiline • laps võib olla koolis täiesti teistsugune kui ta oli lasteaias Lugemine • ei õpi ladusalt lugema või teeb seda väga hilja • suudab lugeda omaette, aga ette lugedes teeb palju vigu • oskab lugeda ilukirjandust, aga eksamiküsimuste või tehnilisemate tekstidega on probleeme • loeb ladusalt, aga ei saa loetu sisust aru • peab mitu korda lugema, et sisust aru saada • jätab ridu vahele • ei suuda järge pidada • ei armasta lugeda ja üritab seda vältida ‒ alustab hästi, aga järk-järgult lugemine halveneb • vahetab silpe ja sõnu • jätab lühikesed sõnad (nt oli, nad) lugemata või asendab need teistega 65 • oskab mingit sõna ühel leheküljel lugeda, aga järgmisel leheküljel loeb seda valesti Käekiri • käekiri võib olla loetamatu
Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid; 5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet 7) väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahva pärimuskultuuri ja traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust; 8) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab selle kunstilisi väärtusi;
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest
Seepärast ongi hulga kergem last sel perioodil lugema õpetada kui kunagi hiljem. Kuid siiski ei tohi 2-3-aastast last suunata ega sundida tähti sõnadeks kokku lugema, isegi kui ta neid tunneb. Alustada tuleb väga aeglaselt ja väheste ning väga lihtsate meetoditega. Kehtib küll see, et varakult lugema õpetatud lapsed võtavad tunduvalt rohkem informatsiooni vastu, kui need lapsed, kelle varajased õppimiskatsed on nurjunud. Samuti mõistavad nad loetut tavaliselt paremini ning nad loevad ka kiiremini ja arusaadavamalt. Seda sellepärast, et väikelapsi kohutab lugemine palju vähem ja nad ei märka selles ,,ainet", mis on täis hirmuäratavaid abstraktsioone. Väikelapsed käsitavad lugemist kui kütkestavat tegevust ümbritsevad maailmas, mis on täis igasuguseid teisigi kütkestavaid ja õppimist vajavaid asju. Nad ei ripu detailide küljes, vaid tegelevad lugemisega kui tervikliku funktsiooniga
Uurib kuidas kirjandusteosed mõjuvad. Näiteks: Luule ülendab. 20saj retoorika uurib keelekasutuse strateegiaid, teda huvitab praktiline efekt. Uurib kuidas effekt saavutatakse. Diskursus analüüsib kuidas praktikas toimib ja mida saab saavutada. Tihti analüüsib lisaks kirjandusele ka ajakirjanduskeelt, poliitikute kõnesid, teaduskeelt, juriidilist keelt. Tihti on uusretoorika ideoloogiakriitiline. 90% uusretoorilistest analüüsidest võtavad analüüsiks endale tekste mida nad tahavad kritiseerida (on küll objektiivne uudis, kuid nende kujundite abil on subjektiivset sõnumit edastatud või a'la naispoliitik = blond) Retoorika on viis muuta maailma keelekasutuse kaudu, vastandatuna maailma muuta mingisuguse füüsilise tegevuse kaudu. Stilistika (stylus kirjutuspulk kreeka k) seega erinev käekiri. Samas ka stiil mida tuleb õppida ja korralikult teha (stiilne kirjutamine vs stiilitu kirjutamine) Keeleteaduslik stilistika
inimene mõned päevadki midagi lugenud pole, kipub selle inimese jutt labaseks minema. Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib väga lugeda aforisme, sest need on huvitavad ning nendes on ka tõetera sees, mis aitab paljudest asjadestki aru saada. Kuid minu klassikaaslaste ja teiste eakaaslaste seas on palju inimesi, kes tahavad lugeda, kuid mitte kohustuslikku kirjandust, vaid just seda, mida nad ise raamatukogust leiavad
SK kasutatakse pikemaid sõnavorme ja KK kasutatakse lühemaid sõnavorme ving abisõnu (laualt, pealt); erinevus on ka sõna käändelisi vorme. morfoloogis ja tuletuses (nd-lõpp; kus- liide) TEKST 2 Inimesed suhtlevad kõik võimalike erinevate tekstide abil. Tekstide all tuleb mõista tänapäeval nii kirjutatud tekste, fotosid, maale, filme, tabeleid, aga ka valgusfoorid ja liiklusmärgid on tekst. Kolm põhilist teksti liiki on : 1. Ilukirjanduslik (tekst); 2. Publitislik (tekst); 3. Teadus (tekst, teaduslik). Ilukirjanduslisku teksti eesmärk on lugejaid, kunsti kavatsuslikult ehk esteetiliselt mõjutada. Pearõhk on kirjutaja mõtetel ja tunnetel. Aurot toetub läbi elatule või fantaasiale, kasutab ilukirjandulikku stiili.
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja püütakse teiste omi mõjutada, luuakse identiteete teistele ja endale, suhteid inimeste ja rühmade vahel. Kõne või tekst on osa suhtlussituatsioonist ja laiemast ühiskondlikust või kultuurilisest kontekstist. Suhtlussituatsioon on
tuleb õpetada selliseid asju oskama. Mõnedel tavaarenguga lastel peaaegu tulebki iseenesest. Aga need on niisugused lapsed, kelle vaimne võimekus nendes valdkondades on keskmisest kõrgem. Üks keskmine laps vajab õpetamist nendes valdkondades. Kohati tundub, et lasteaia- ja kooliprogrammid selles punktis on vildakad. Eeldatakse lapselt rohkem, kui bioloogiliselt võiks osata. SPETSIIFILINE LUGEMISHÄIRE Häire olemus ja väljendumine Häiritud on lugemise õigsus, ilmekus ning loetu tähenduse mõistmine Raskendatud on lugemise eeloskuste omandamine tingituna tunnetusprotsesside arengu iseärasustest oskus analüüsida sõna häälikulist koostis tähekujude tundmine oskus viia kokku tähed ja häälikud Probleemid väljenduvad sisuliselt kõigis lugemisaspektides. Tehnilise tõlke sooritamine on probleemne, seal tekivad vead, loetakse sõna valesti kokku, lugemine pole ilmekas, loetust ei saada aru
Kuid siiski oleneb paljust ka see, mida ma loen, kas see tekst huvitab mind või ei paku üldse huvi. See kõik mõjutab lugemist. Olles teksti ,,maitsja", peaksin kindlasti oma keskendumist ja mõistmis oskust parandama. Usun, et see tuleb kindlasti kasuks, nii hilisemas elus kui ka preaguses, sest olleks gümnaasiumis läheb materjal aina raskemas ja kohapeal tammumisega kaugele ei jõua. Antakse lugeda keerulisemaid tekste, raamatuid, kus peab ise teksti ,,mõtte" üles leidma. Sooviksin saada ,,targaks lugejaks".
Hollywoodi filmidega. Kuigi on peaaegu sama harivaid filme, kui paljud tähtsad teoseid, mille iga noor peaks läbi lugema, näiteks William Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet" või kasvõi meie endi Anton Hansen Tammsaare teosed, kuid need tavaliselt noori vaatajaid ei huvita. Samuti ei arenda need lugemisoskust, väljendamisoskust ja arusaamist nii palju, kui teosed. Noorena loevad pea kõik lapsed hea meelega raamatuid, kuid et ka teismelisi raamatute juures hoida, tuleks teha midagi enamat kui lihtsalt kohustuslikku kirjandust peale suruda. Noor peab aru saama, et lugemine on ajaviide, mitte kohustus. Samuti tuleks noorele arusaadavaks teha, et ei filmid ega ümberjutustused asenda raamatuid, sest väga palju sisust ning tarkusest läheb kaotsi.
mida arvavad õpilased ise kohustusliku kirjanduse valikust. Kindlasti leiab antud tööst ka küsitluses välja tulnud õpilaste soovitusi, kohustusliku kirjanduse valdkonnas. Antud töö lahendusmeetodiks sa just valitud küsitlus, sest see hõlmab paljusid inimesi ja töös kajastuvad mitmed arvamused. Läbiviidud küsitlusel osales 30 õpilast ning kõik arvandmed on saadud toetudes küsitlusest kogutud andmetele. Käesoleva töö eesmärk on teavitada lugejat õpilaste seisukohtade poolt ja anda edasi kohustusliku kirjandust puudutavat statistikat. Kuna õpilasi on erinevaid, siis on ka küsitluse tulemusedki kohati varjeeruvad. Tahame antud töö läbi muuta kohustusliku kirjandusse kuuluvate raamatute nimekirja avaramaks ja õpilastele meeldivamaks. 3 1. Õpilane ja kohustuslik kirjandus 1.1. Kui palju loeb 8 klassi õpilane? Õpilased on kõik erinevad ning erinevate huvidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
