Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Suburg-ajakiri LINDA: Ilu ja Ideed (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on siis ajakirja Linda põhiidee?
  • Mis ja kuidas kõnetab ta täna?
  • Kui vahetult või kui kaudselt?
  • Midagi säärast ka Lilli Suburgiga?
  • Milline muide oli tema ilu-kirjandus-kangelannade hääl?
  • Kuidas Suburg mõtleb?
  • Midagi põhimõtteliselt muutunud?
Vasakule Paremale
Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #1 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #2 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #3 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #4 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #5 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #6 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #7 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #8 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #9 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #10 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #11 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #12 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #13 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #14 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #15 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #16 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #17 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #18 Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kairenurk Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Eesti kunst 1980ndad

kultuur tervikuna pöördub enesereflektsiooni ja enesetunnetuse poole. 5. Kümnendi teisel poolel peamiselt noortekunstis hakkas domineerima nn. teispoolsete võimaluste – mütoloogia, legendide, iseenese alateadvuse kasutamine. Tegemist ei olnud ainult postmodernismiga kaasas käiva alternatiivsuse ja kõikjale leviva ambivalentsusega, ka kohalik surutis ja suletus sundisid looma teisi maailmu selliste eksisteerivate kõrvale, millega oli ebameeldiv tegeleda. Iseloomulik oli ka see, et uued ideed ja rakenduslik innivatiivsus liikusid aladele, mida siiani „kõrge” kunstiga võrreldes teisejärguliseks on peetud. Parim näide selle kohta on jõuliselt esile tõusnud plakatikunst, mis terve kümnendi jooksul endale tähelepanu nõudis. Märkimisväärse koha leidis karikatuur, mis oma iseloomulikus kujundikeeles osutas sotsiaalsele absurdile. Väga populaarseks muutus Heinz Valk oma fanstsineeriva isiksusega ning lopsaka joonega portreede ja poliitiliste vihjepiltidega

Kunsti ajalugu
thumbnail
16
docx

Barokk arhitektuur, skulptuur, maalikunst

vormilt nii suurejooneline ja äge nagu Itaalias ja kaldub pigem realismi. Ka Hispaanias oli barokk kunstide kuldajaks, ent erinevalt Hollandist, kus kunst kakkas jõudma ka „tavaliste” inimesteni, toetasid seal kunsti endiselt peamiselt ainult kirik ja õukond ning hinnas olid traditsioonid ja vanad väärtused. Prantsusmaal oli barokk uue ajajärgu kuulutajaks ses mõttes, et tasapisi hakkas kunstielu keskus Roomast Pariisi üle kanduma. Lisaks kandis barokk seal ideed kõikide kunstide liidust – arhitektuuri ja maastiku, maali ja skulptuuri, mööbli ja metallehistöö ühendamiseks üheks suurepäraseks tervikuks. Arhitektuur. Erinevalt inimkesksemale renessanssile sai barokiajal esmaseks taas kirikute püstitamine. Barokk- kirikus sai määravaks siseruum, mis ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli,

Kunstiajalugu
thumbnail
10
docx

De Stijl’i maailmaparandamise püüdlused

1 De Stijl’i maailmaparandamise püüdlused 20.sajandi algus oli muutuste ajastu algus. Uued tootmisvõimalused panid ka loomeinimesed teises suunas mõtlema. Kujunes välja masinaesteetika ning loobuti vanadest stiilidest – püüti kujundada uut nägemust maailmast. Oma jälje jättis sellesse ka Esimene maailmasõda, mille vastu paljud kunstnikerühmitused püüdsid just oma ideedega sõdida. Üheks värvikamaks sajandi alguse kunstnike rühmituseks võib pidada De Stijl’i. Essees üritan selgusele jõuda, kas ja kui palju De Stijl mõjutas oma ideedega 20.sajandi alguse kunsti ja disaini valdkonda.

Kunstiajalugu
thumbnail
2
rtf

Rahvusromantilised koolkonnad

Kordamisküsimused kontrolltööks 11. klass: RAHVUSROMANTILISED KOOLKONNAD 1. Mis on rahvusromantiline koolkond? Mingi rahvuse kultuurilist identiteeti rõhutavate kunstnike(heliloojate) hulk. 2. Kes oli see Saksa filosoof, kelle ideed mõjutasid rahvusliku eneseteadvuse tõusu kogu euroopas? Johann Gottlieb von Herder 3. Milliste sündmuste poolest on 19. sajand eriti rikkalik? Mis nende tagajärjel tekkisid? Revolutsioonide poolest, nende tagajärjel tekkis suurem osa Euroopa väikesi rahvusriike. 4. Loetle 3 võimalust (vt slaid 4) ning too näited konkreetsete heliloojate teostest (väike mõtlemispähkel) Kasutades rahvamuusikat. Kasutades folkloorseid tekste. Kasutades rahvusliku sisuga programmilist muusikat. 5. Nimeta 3 rahvusromantilist koolkonda (Norra, Taani ja Soome on kokku Põhjamaade koolkond) Põhjamaade koolkond Tšehhi koolkond

Muusika ajalugu
thumbnail
4
docx

Impressionistlik muusika (konspekt)

Impressionism kui kuldne päike Impressionism on 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast tahtest. Vool sai nime Claude Monet’ maali „Impression, soleil levant“ („Impressioon. Tõusev päike“) järgi. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Sõna „impressioon“ tähendab muljet. Impressionistlikule stiilile on võõras romantismile omane kirglik eneseväljendus ja äärmuslikud meeleolud. Vastupidi tugevatele, intensiivsetele värvidele eelistatakse impressionismis peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. Kirjanduses avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina – eelkõige prantsuse luuletajate Baudelaire’i, Verlaine’i ja Mallarme loomingus.

Muusika ajalugu
thumbnail
26
docx

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss tähistab inimese taassündi inimesena. See andis inimestele teistsuguse positsiooni maailmas. Inimesel pidi olema keskajast erinev positsioon. Renessansi ajal öeldi välja mõtted, mis.. BACON. Looduse valitsemine toimib loodust tundma õppides.

Kultuur
thumbnail
2
doc

FUTURISM

kokku ehitatud. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teiselt poolt on aga need pildid lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust püüdsid futuristid väljendada oma piltide ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjadega (“kihutav auto”, “Trammivaguni mürin tungib tuppa”). Skulptuuris kujutasid futuristid hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja väljavenitamisega. Kirjanduses iseloomustab futurismi hüüdsõnade ja lühikeste lausete või karjatuste eelistamine. Ka arhitektuuris leidsid futuristlikud ideed rakendust, kuigi ainult kavandites. Kuulsad olid ANTONIO SANT´ELIA (1888-1916) nägemused tulevikulinnadest (mis osalt on ka hiljem teostatud), neis võidutseb tehnomaailm-rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmekordsed sõiduteed.

Kunstiajalugu
thumbnail
26
docx

Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Liisa Mudist Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Arhitektuuriline park. Versailles’.....................................................................................4 1.1André Le Nôtre.........................................................................................................5 1.1.1Looming................

Kunstiajalugu



Lisainfo

Essee Lilli Suburgi loodud ajakirja LInda esimeste numbrite (1887-89)
toimetajastatementide põhjal.
Sissejuhatavalt ka ülevaade ajakirja struktuurist.
Põhjalikumalt analüüsitakse Suburgi väitlevat stiili ja seisukohti, sj ulatuslikult tsiteeritud Suburgi teksti (mh kirjaviis muutmata).
Lisaks: ulatuslikumalt analüüsitud Suburgi portreefotosid, kõrvutavalt Koidula ja Underi portreedega, ja näidetega erinevatest kunstiteostest. Vastavad reprod kaasatud teksti.
Essee kannab mõneti Suburgi kui meie esimese emantsipeerunud naisõiguslase kohta ootamatut pealkirja: "Linda. Ilu ja ideed", kuid ajakirjas leidub ilu kajastusi üsnagi mitmest aspektist,kuigi mahult napilt.


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun