fänne kodulehel või mõnes sotsiaalmeedia kanalis? See sõltub suuresti sellest, kui suur on ettevõtte sihtgrupp ja kliendibaas. Kuna sotsiaalmeedias on kontakt reeglina kvaliteetsem ja personaalsem, ei tasu lasta end heidutada sellest, kui need numbrid on oluliselt väiksemad kui näiteks kodulehe külastajate hulk. Internetikasutajad erinevates rahvarühmades Naiste seas on 55% ja meeste seas 46% neid, kes on internetti kasutanud viimati vähemalt poole aasta jooksul. 15–19- ja 20–29-aastaste seas on 96% internetikasutajaid. Vanimas, 60–74-aastaste rühmas on internetikasutajaid vaid 30%. Mida kõrgem haridus, seda suurem on selles rühmas internetikasutajate hulk, ulatudes põhiharidusega inimeste hulgas 63%-ni ja kõrgharidusega inimeste seas 86%-ni.
6.7 Vasest emakasisene vahend ............................................................... 25 6.8 Meeste kondoomid ............................................................................. 26 2 6.9 Spermitsiidid ...................................................................................... 26 6.10 SOS-pillid ......................................................................................... 27 6.11 Naiste kondoomid ............................................................................. 27 6.12 Hormoone sisaldav emakasisene vahend .......................................... 27 6.13 Pessaar .............................................................................................. 28 7. Tulemused ja arutelu .................................................................................. 29 Kokkuvõte .................................................................................
.............53 Lisa 1. Klientide küsitlusleht........................................................................................54 SISSEJUHATUS Inimese välimust on hinnatud läbi aegade erinevalt. Väljanägemise aluseks on erinevatel ajastustutel kehtivad moraalinormid, väärtushinnangud, mood, maitse ja kired. Iluideaali kehastuseks on olnud alati naine. Antud uurimistöö teemaks on naiskliendi tarbimisharjumuste muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias. Uurimisobjekt on: Eesti naiste ostuharjumused, eelistused ja sagedus ilutoodete ja teenuste tarbimisel. Võrreldes 20. sajandiga analüüsitakse lõputöö käigus rõivastumisstiili, jumestusharjumuste ning soengute trende Tänapäevase käsitluste kohaselt ei tähenda tarbimine pelgalt praktiliste vajaduste rahuldamist, vaid sellel on ka sügavam sotsiokultuuriline tähendus. Tarbimisest on tänaseks saanud vahend – lisaks toodete ja teenuste valimisele on see teguviis oma
Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi
täiesti rahul 35 protsenti), seejuures abielus ja lastega paaride seas olid 87% peresuhetega rahul. Põlvkondadevaheline toetus on suurenenud: perekonna nooremalt põlvkonnalt abi saajate hulk on kasvanud 32%-lt 53%-le ja oma täiskasvanud lapsi lastehoiul või majapidamistöödes abistavate vanavanemate vm sugulaste hulk 28%-lt 39%-le. Võib eeldada, et pereelul, sh kodutööde tegemisel ja lastekasvatamisel, on erinev mõju meeste ja naiste elukvaliteedile. Kuigi Eesti naiste panus kodutöödesse ja laste eest hoolitsemisse on suurem kui meestel (Telpt 2008), ei pruugi see tähendada naiste suuremat rahulolematust pereeluga, sest rahulolematus on üldjuhul tingitud hoiakute ja tegeliku käitumise mittevastavusest kui suurem osalus on tajutud ebavõrdsena, siis rahulolematus kasvab (Lyonette jt 2007) ja võib väljenduda madalamas üldises eluga rahulolus. Kui võrrelda Eestit teiste euroopa riikidega, siis Kreekas tegid naised meestest üle 7 korra
reaktsioonid ja nõrgenenud vaimsed funktsioonid (mõtlemine, mälu jne.). Vere alkoholisisalduse tõustes häguneb teadvus ja võivad tekkida mälulüngad. Eriti ohtlik on alkoholi manustamine kombineerituna rahustite, kanepi ja amfetamiinidega. Mõju võib olla ettearvamatu ja eluohtlik. Sama suur kogus alkoholi mõjutab mehi ja naisi erinevalt, mõjudes naistele enamasti intensiivsemalt. Seda võib seletada naiste üldjuhul väiksema kehakaaluga- nii tekib neil veres suurem alkoholisisaldus. Samuti võib see oleneda meeste ja naiste erinevusest rasvkoes, vedeliku hulgas jne. Ka on enamiku naiste seedetraktis vähem alkoholi lõhustavat ensüümi, mistõttu naised kahjustuvad alkoholist kiiremini kui mehed. Lastel on alkoholi lõhustavat ensüümi organismis eriti vähe, mistõttu nemad on ka eriti haavatavad. Alkoholi pikaajaline toime
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
korduvalt kogema tegelikku sõnadelt tegudele üleminekut. Kui mehel on üldjuhul suurem füüsiline jõud ja juba kasvueas omandatud suurem kogemus komplitseeritud olukordade lahendamiseks vägivaldseid vahendeid kasutades (poisid ja noorukid kaklevad rohkem kui tüdrukud), siis naisel seda pole. Seega on mehel kui potentsiaalsel ründajal võrreldes naisega paratamatult eeliseid. Samuti on mõned meestepoolse vägivalla vormid - erinevalt naiste omast - ühiskonnas võrdlemisi aktsepteeritud, nt vägivalla kasutamine solvamise eest kättemaksmiseks, oma "au" taastamiseks, vägivald on justkui lubatud omakohtulikul kurjategija karistamisel, kes on sellise kohtlemise "ära teeninud". Sageli arvab aga mees sama oma naise kohta. Lähisuhtevägivalla all kannatavad naised vaikivad sageli oma probleemist, kuna nad ei saa kindlad olla, kelle poolele ühiskond asub. Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks nt
Kõik kommentaarid