Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

TARTU ÜLIKOOL
RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD
Gaythel Kukk
LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE
Referaat
Juhendaja : Krista Lepik
Pärnu 2016
Sisukord
  • Naised Interneti kasutajatena.................................................................3
  • Kaasatud internetipõhistes kogukondades.............................................4
  • Lapseootus ja pereelu ............................................................................5
  • Lapseootuse ja pereeluga seotud meediamaastik Eestis.......................6
  • Meediakanalid .......................................................................................7
  • Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8
  • Kasutatud kirjandus...............................................................................9
    1. Naised Interneti kasutajatena
    Kui traditsiooniline massikommunikatsioon oli valdavalt ühesuunaline, siis uued kommunikatsioonivormid on interaktiivsed ( McQuail 2003). Kuna Internetis leiduv informatsioon on võib olla väga laialivalguv ning info hulk piiritu , ei saa ka selle auditooriumi nii lihtsalt määratleda. Raske oleks öelda, et see on suunatud just naistele või meestele. Kui varem kasutasid Internetti pigem mehed, siis aja jooksul on Interneti kasutamine naiste ja meeste vahel võrdsustumas.
    Kuigi Interneti kasutamine on naiste ja meeste puhul protsentuaalselt üsna võrdne, huvitavad neid siiski erinevad teemad, millega veebis tutvuda. 2005. aastal Pew Internet and American Life Projecti poolt läbi viidud uuring paljastas, et naised kasutasid Internetti kõige rohkem tervise kohta käiva info otsimiseks (85%), hingelise ja usulise info saamiseks (73%) ja tugigruppidega suhtlemiseks (63%). Mehed kasutasid Internetti uudiste lugemiseks (77%), reisiteenuste ostmiseks (60%), spordiuudiste (59%) ja poliitika jälgimiseks (57%) (Internet: the... 2005).
    Veel huvitavad naisi sellised teemad nagu õige toitumine, suitsetamisest loobumine ja kõiksugu tervisega seonduv nagu näiteks depressioon , ängistus ja stress (Fallows 2005). Võrdluseks võib tuua Eestis läbi viidud uuringu (Pruulmann-Vengerfeldt, Kalmus & Runnel 2008) andmed, kus selgub , et naised hindavad Internetti selle praktilisuse pärast, kasutades seda põhiliselt informatsiooni saamise ja meelelahutuse eesmärgil. Mehed seevastu kasutavad Internetti muusika ja filmide allalaadimiseks märkimisväärselt sagedamini kui naised.
    3
    2. Kaasatud internetipõhistes kogukondades
    Üheks tähtsaks kanaliks rasedatele suunatud informatsiooni edastamisel on erinevad lapseootel naistele suunatud foorumid ning seal olevad kommuunid.
    Virtuaalse maailma eelistamiseks „reaalsele“ võib leiduda mitmeid erinevaid põhjuseid. Van
    Dijk (1999) väidab, et virtuaalne kogukond ehk kommuun on inimeste liit, keda ei seo aeg, koht ega muud füüsilised ega materiaalsed tingimused peale nende, mida inimesed ja meedia neile võimaldavad. Loomulikud kommuunid on aga piiritletud aja, koha ja naturaalse keskkonnaga ning baseeritud enamasti näost- näkku suhtlusel (Dijk 1999).
    Loomulikult esineb virtuaalsel suhtlemisel oma miinuspooli. Van Dijk (1999) on välja toonud näiteks selle, et orgaaniline kommuun (naabruskond, kvartal , suguvõsa) on suhteliselt stabiilne üksus paljude lühikeste ja kattuvate suhtlusliinidega. Virtuaalsed kommuunid jällegi
    ühendavad ebamäärase kuuluvusega inimesi, kes võivad grupist iga hetk lahkuda (van Dijk 1999). Lisaks sellele ei saa inimesed alati kindlad olla, et nende abipalvetele vastatakse või et saadud vastused tõesed on.
    Sisu loomisest foorumites on tähele pandud asjaolu, et sellega ei tegele aktiivselt mitte kõik külastajad, vaid ainult üks osa nendest . Baymi (1993, viidatud Baym 2002 kaudu) sõnul on foorumites läbi aastate välja kujunenud käitumismustrid, mis näivad päris ebavõrdsed. Kõige
    lihtsam on tema arvates eristada tihedat kasutajat, vähest kasutajat ning „luurajat“.
    Galegher et al. (1998, viidatud Baym 2002 kaudu) on välja toonud teatud osalemismustreid, kus enamus osalejatest kirjutavad korra või mitte kunagi, samas kui väike enamus kirjutab suurima osa teadetest.
    Eestis 2005. aastal tehtud uuring (Pruulmann-Vengerfeldt, Kalmus, Runnel 2008), kus selgub et näiteks naistest suhtleb foorumites vähemalt paaril korral nädalas 18%, paaril korral aastas
    21% ja mitte kunagi 61% vastanutest. Kui aga rääkida lihtsalt portaalides suhtlemisest ja kommentaaride lugemisest, siis sellega tegeles vähemalt paaril korral nädalas ja paaril korral
    aastas võrdne kogus ehk 34% naistest.
    4
    3. Lapseootus ja pereelu
    Sageli ei ole lapseootus ja emakssaamine noore naise esmane prioriteet. Põhjusi selleks on mitmeid: ühiskonna surve ja eelarvamused, hariduse ja karjääri tähtsustamine, sotsiaalsed ja majanduslikud võimalused.
    Gauntlett (2002) ütleb, et naiselikkus ei pea kindlasti tähendama „ naiseks olemist“, pigem on see stereotüüp naise rollist minevikus. Ta lisab, et praegu tahavad peaaegu kõik, et noor naine oleks edukas, nii et traditsioonilised naiselikkuse omadused- passiivsus, suletus , eeldus et
    meeste ja võimu esindajatel on arvatavasti õigus ja et naistel mitte-on seega ülearused.
    Nagu eelnevalt mainitud, levib sageli arvamus, et naine peab valima pere ja karjääri vahel. Ema rolliga konkureerib eelkõige töö ja tööalane eneseteostus. Valik laste ja töö vahel sõltub peamiselt naisest ja tema ambitsioonidest. Emaks saamine ja emaks olemine on sageli seotud
    millestki loobumisega. Üha rohkem naisi püüdleb kõrgema hariduse poole, et tagada edu tööturul ja paremaid võimalusi perekonna toimetulekuks. Kõik need muutused mõjutavad peresuhteid ja perekondade struktuuri, osaliselt ka laste arvu perekonnas ( Valgma 2005: 1).
    5
    4. Lapseootuse ja pereeluga seotud meediamaastik Eestis
    Rasedus on muutuste aeg nii naise kehas, mõtetes kui ka tunnetes. See paneb naise küsimusi esitama ja vastuseid otsima. Üheksa kuu jooksul jõutakse läbi mõelda paljud oma senised väärtus- hinnangud , hakatakse teisiti suhtuma mitmetesse elunähtustesse ( Beebi 2010).
    McQuail (2003) on öelnud, et meedia peaks pakkuma enam- vähem võrdseid juurdepääsu võimalusi erinevatele sotsiaalsetele ja kultuurilistele vähemustele, millest ühiskond koosneb ja et meedia peaks olema foorumiks ühiskonna või kogukonna erinevatele huvidele ja vaatepunktidele.
    Lapseootel naised aga ongi üks ühiskonna grupp, kelle huvid ja vaated raseduse ajal mõnedes valdkondades arvatavasti muutuvad. Võiks arvata, et huvi hakatakse tundma teemade vastu, mis varem seda meediatarbijat ei huvitanud (näiteks rasedate toitumine ja tervis). Samas
    võivad mõningad teemad tahaplaanile jääda, sest praegune staatus ei anna enam põhjust nendele teemadele keskendumiseks.
    Näiteks võib erinevatest rasedusega seotud artiklitest lugeda, kui tähtis on rasedatele joogaga tegelemine ( Lember 2011) või kõiksugu erinevate vitamiinide tarbimine (Sõerunurk 2011). Tegelikkuses ei pruugi need asjad, mida meedia ühe või teise staatusega seostab, sugugi vajalikuks osutuda, kuid olles esmakordselt uues olukorras, ei pruugi inimene sellest arugi saada.
    6
  • Meediakanalid
    Trükimeedia:
    Anne & Stiil - Nagu ajakirja tutvustus ütleb, on see ajakiri moodsale naisele, kes soovib nauditavat tööd, õnnelikku pereelu, stiilset kodu, aega veiniõhtute jaoks ja superšikke kontsi, millel aeg-ajalt muljet avaldada. Ajakiri usub, et lugeja armastus moe ja ilu vastu ei välista ka huvi sügavamate teemade - isikliku arengu, sotsiaalse vastutuse ja pereelu – vastu, ning loomulikult ka vastupidi. (Anne&Stiil 2010)
    Eesti Naine - universaalne kuukiri, mis käsitleb kõiki teemasid , mis naise elus ette tulevad: armastus, lapsed, perekond, töösuhted, tervis jne. Eesti Naise eesmärk on olla hea sõbranna, kes oskab anda kasulikku nõu ning kelle seltsis on alati huvitav. Eesti Naises kajastuvad järgmised rubriigid: kaanelugu, elamise kunst ja suhted, mees, õnnevalaja, sajandi armastuslugu , maailm, ilu, mood, tervis, köök, naine ja raha, sinu laps, käsitöö, sisustus , paar, ristsõna, horoskoop.. (Eesti Naine 2010)
    Pere ja Kodu - on mõeldud kõigile, kellel on üks või mitu last. Väljaandes kirjutatakse lastest beebieast teismeliseni. Ajakirjast saab teada, mis lugejat lapsega koos kasvades ees ootab ja kuidas tulevad toime teised emad - isad . Lugeda saab sellest, kuidas oma järeltulija arengut toetada ja tema tervise eest hoolt kanda.
    Meie Pere - ajakiri, mille viimane number ilmus 2010. aasta detsembris. Ajakirja tootmine
    lõpetati majanduslikel põhjustel. Ajakiri tõi lugejani erinevaid teemasid: Rasedus, lapsed, pere, tervis, suhted jms.
    9 kuud – Väljaanne on suunatud tulevastele emadele ja isadele, kuid ka vanaemadele- vanaisadele. Ajakiri annab nõu rasedusprobleemidega toimetulekuks, hea tervise ja füüsilise heaolu hoidmiseks ning pakub ideid seoses sündiva lapsega.
    Beebi - Ajakiri, mis on suunatud äsja sünnitanud naistele, kuid valmistab ette ka peatselt emaks saavaid naisi. Nõuanded vastsündinuga tegelemiseks , beebide harjumused ja tervishoid, nende arendamine ning õpetamine. Tähelepanu pööratakse ka värsketele isadele.
    Audio -visuaalne meedia:
    Televisioonis näidatavate eestikeelsete saadete hulgas ei leidunud kahjuks ühtegi lapseootel naistele suunatud saadet. Üks saade, mis siia sobinuks, oli ETV saatesari „Pereelu“. See rääkis pereelu erinevatest etappidest, sealhulgas sellistest teemadest nagu perekond, lapse sünd, üksikemad ja lapsed eelmistest abieludest (Homme... 2010). Kuna sari koosnes vaid 18-st osast, siis antud hetkel seda enam ei näidata.
    Veebikeskkonnad:
    Lapseootel naistele suunatud veebilehti on kokku kakskümmend. Kaheksa neist on mõeldud pigem kõikidele naistele (Blablabla.ee, Buduaar, Delfi Naistekas, Eeva .ee, Ilumaailm, Kirss .net,
    Naisteleht.com, Naistemaailm) ja ülejäänud kaksteist keskkonda aga sisaldavad just nimelt pereelu, raseduse ja lastega seotud teemasid. (Beebiveeb, Beebiweb, Hopsti.ee, Nupsu
    perekool , Pereklubi, Perekool, Pereportaal.EU, Pereweb, Ilus lapseootusaeg, Beebionline, O.M.A. klubi, Perefoorum).
    Enamus leitud veebilehtedest pakub lapseootel naistele lugemiseks artikleid ning võimaldab osaleda foorumites. Mitmed leheküljed pakuvad võimalust luua oma interaktiivne rasedus-või beebipäevik, küsida nõu oma ala spetsialistidelt, vahendada ostu- müügi kuulutusi ja suhelda jututoas. Kõik eelnimetatud tegevused peale artiklite lugemise nõuavad üldjuhul ka keskkonna kasutajaks registreerimist. Samas on kõiki keskkondi peale ühe (Beebiveeb) võimalik kasutada tasuta.
    Kuna lapseootel naistele on Eesti traditsioonilises meedias pühendatud üsna vähe väljundeid, võib see olla ka üheks põhjuseks, miks rasedate suhet meediaga varem analüüsitud pole. Kuigi Internetis pühendutakse tulevastele emadele rohkem, on see mõnes mõttes veel üsna
    uus meedia ja seegi võib uuringute olemasolu mõjutada.
    7
  • Eripärasused meedia tarbimises raseduse ajal.
    Nagu juba mainitud, hakkasid lapseootel naised teemasid silmas pidades kas vähem või rohkem tähelepanu pöörama kõiksugu raseduse ja emadusega seotud teabele.
    Väitis ju ka Gauntlett (2002), et inimeste nihkumisel neile senini võõraks olnud sotsiaalsesse gruppi, võivad nad proovida omandada uusi eneseväljendusviise, mida meedias nende staatusega seostatakse. Nii võivadki tulevased emad pidada loomulikuks või lausa kohustuslikuks tutvumist kõiksugu rasedatele mõeldud meediaväljaannete või teostega. Kuid loomulikult ei pea asi piirduma vaid kohusetundega, vaid siira ja enneolematu huviga uue informatsiooni ees.
    Lisaks rasedust puudutavale infole otsivad naised sageli ka muud teavet. Näiteks suureneb lapseootuse ajal sageli huvi tervisliku toitumise, keha vormishoidmise või laste psühholoogia ja kasvatusmeetodite vastu. See on aga positiivne, sest ühtlasi laiendatakse nii silmaringi kui hoolitsetakse enda ja tulevase lapse heaolu eest.
    Seltskonnaelust jäädakse sageli kõrvale meedia tarbimise näol, kuid ka reaalselt. Kasvav kõht ning vaimne ja füüsiline enesetunne võivad seada piire sotsiaalseks lävimiseks suurematel ja lärmakamatel koosviibimistel. Naised võivad muutuda kodusemaks, avastada endas emainstinkti ja hakata tegelema hoopis käsitöö, kodu kujundamise või aruka majapidamisega. Siiski tundub, et tänapäeval püütakse rasedusest end mitte segada lasta ning elada oma elu edasi võimalikult sarnaselt varasemaga.
    Näiteks Moffatti (1980) uuringust „ Massimeedia mõju esmakordsetele emadele“ selgub, et kõige rohkem kasutasid esmakordsed emad informatsiooni kogumiseks raamatuid, brošüüre ja buklette ning ajakirju. Meediat mitte arvestades olid põhilisteks vajaliku informatsiooni edastajateks meditsiinitöötajad, raamatud, sõbrad ja perekond.
    8
  • Kasutatud kirjandus
  • McQuail, D. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Fallows, D. (2005). How women and men use the Internet.
  • Internet: The Mainstreaming of Online Life. (2005).
  • Pruulmann- Vengerfeldt, P., Kalmus V., & Runnel P. (2008).Creating Content or Creating Hype : Practices of Online Content Creation and Consumption in Estonia. Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Research on Cyberspace
  • Baym, N. K. (2002). Interpersonal Life Online. Lievrouw, L. A.& Livingstone, S. (toim.). Handbook of new media : social shaping and consequences of ICTs. London [etc.]: Sage, 62-76
  • Gauntlett, D. (2002). Media, gender and identity : an introduction.London; New York : Routledge.
  • Valgma, Ü.(2005). Laps ja perekond. Eesti Statistikaamet.
  • Beebi 2010. Ajakirja tutvustus. [2010].
  • Lember, Ü. [2011]. Jooga raseduse ajal
  • Moffatt, J. F. (1980). Mass media influence on first-time mothers. Mater of Arts. Texas Tech University . A thesis in mass communications.
  • Vasakule Paremale
    LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #1 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #2 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #3 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #4 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #5 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #6 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #7 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #8 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #9 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kats74 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
    168
    pdf

    E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

    fänne kodulehel või mõnes sotsiaalmeedia kanalis? See sõltub suuresti sellest, kui suur on ettevõtte sihtgrupp ja kliendibaas. Kuna sotsiaalmeedias on kontakt reeglina kvaliteetsem ja personaalsem, ei tasu lasta end heidutada sellest, kui need numbrid on oluliselt väiksemad kui näiteks kodulehe külastajate hulk. Internetikasutajad erinevates rahvarühmades  Naiste seas on 55% ja meeste seas 46% neid, kes on internetti kasutanud viimati vähemalt poole aasta jooksul.  15–19- ja 20–29-aastaste seas on 96% internetikasutajaid. Vanimas, 60–74-aastaste rühmas on internetikasutajaid vaid 30%.  Mida kõrgem haridus, seda suurem on selles rühmas internetikasutajate hulk, ulatudes põhiharidusega inimeste hulgas 63%-ni ja kõrgharidusega inimeste seas 86%-ni.

    Turundus
    Uurimistöö rasedusest
    40
    doc

    Uurimistöö rasedusest

    6.7 Vasest emakasisene vahend ............................................................... 25 6.8 Meeste kondoomid ............................................................................. 26 2 6.9 Spermitsiidid ...................................................................................... 26 6.10 SOS-pillid ......................................................................................... 27 6.11 Naiste kondoomid ............................................................................. 27 6.12 Hormoone sisaldav emakasisene vahend .......................................... 27 6.13 Pessaar .............................................................................................. 28 7. Tulemused ja arutelu .................................................................................. 29 Kokkuvõte .................................................................................

    Uurimistöö
    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS
    57
    docx

    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS

    .............53 Lisa 1. Klientide küsitlusleht........................................................................................54 SISSEJUHATUS Inimese välimust on hinnatud läbi aegade erinevalt. Väljanägemise aluseks on erinevatel ajastustutel kehtivad moraalinormid, väärtushinnangud, mood, maitse ja kired. Iluideaali kehastuseks on olnud alati naine. Antud uurimistöö teemaks on naiskliendi tarbimisharjumuste muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias. Uurimisobjekt on: Eesti naiste ostuharjumused, eelistused ja sagedus ilutoodete ja teenuste tarbimisel. Võrreldes 20. sajandiga analüüsitakse lõputöö käigus rõivastumisstiili, jumestusharjumuste ning soengute trende Tänapäevase käsitluste kohaselt ei tähenda tarbimine pelgalt praktiliste vajaduste rahuldamist, vaid sellel on ka sügavam sotsiokultuuriline tähendus. Tarbimisest on tänaseks saanud vahend – lisaks toodete ja teenuste valimisele on see teguviis oma

    Kaubandus ökonoomika
    Sooline vägivald
    5
    docx

    Sooline vägivald

    Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%­69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi

    Sotsioloogia
    Elukvaliteet ja eluga rahulolu-Eesti rahvusvahelises võrdluses
    15
    doc

    Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses

    täiesti rahul 35 protsenti), seejuures abielus ja lastega paaride seas olid 87% peresuhetega rahul. Põlvkondadevaheline toetus on suurenenud: perekonna nooremalt põlvkonnalt abi saajate hulk on kasvanud 32%-lt 53%-le ja oma täiskasvanud lapsi lastehoiul või majapidamistöödes abistavate vanavanemate vm sugulaste hulk 28%-lt 39%-le. Võib eeldada, et pereelul, sh kodutööde tegemisel ja lastekasvatamisel, on erinev mõju meeste ja naiste elukvaliteedile. Kuigi Eesti naiste panus kodutöödesse ja laste eest hoolitsemisse on suurem kui meestel (Telpt 2008), ei pruugi see tähendada naiste suuremat rahulolematust pereeluga, sest rahulolematus on üldjuhul tingitud hoiakute ja tegeliku käitumise mittevastavusest ­ kui suurem osalus on tajutud ebavõrdsena, siis rahulolematus kasvab (Lyonette jt 2007) ja võib väljenduda madalamas üldises eluga rahulolus. Kui võrrelda Eestit teiste euroopa riikidega, siis Kreekas tegid naised meestest üle 7 korra

    Sotsiaalpsühholoogia
    Konspekt I osa
    19
    doc

    Konspekt I osa

    reaktsioonid ja nõrgenenud vaimsed funktsioonid (mõtlemine, mälu jne.). Vere alkoholisisalduse tõustes häguneb teadvus ja võivad tekkida mälulüngad. Eriti ohtlik on alkoholi manustamine kombineerituna rahustite, kanepi ja amfetamiinidega. Mõju võib olla ettearvamatu ja eluohtlik. Sama suur kogus alkoholi mõjutab mehi ja naisi erinevalt, mõjudes naistele enamasti intensiivsemalt. Seda võib seletada naiste üldjuhul väiksema kehakaaluga- nii tekib neil veres suurem alkoholisisaldus. Samuti võib see oleneda meeste ja naiste erinevusest rasvkoes, vedeliku hulgas jne. Ka on enamiku naiste seedetraktis vähem alkoholi lõhustavat ensüümi, mistõttu naised kahjustuvad alkoholist kiiremini kui mehed. Lastel on alkoholi lõhustavat ensüümi organismis eriti vähe, mistõttu nemad on ka eriti haavatavad. Alkoholi pikaajaline toime

    Sõltuvuskäitumine
    Terve naine
    67
    doc

    Terve naine

    TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

    Inimese õpetus
    Perevägivallast
    52
    odt

    Perevägivallast

    korduvalt kogema tegelikku sõnadelt tegudele üleminekut. Kui mehel on üldjuhul suurem füüsiline jõud ja juba kasvueas omandatud suurem kogemus komplitseeritud olukordade lahendamiseks vägivaldseid vahendeid kasutades (poisid ja noorukid kaklevad rohkem kui tüdrukud), siis naisel seda pole. Seega on mehel kui potentsiaalsel ründajal võrreldes naisega paratamatult eeliseid. Samuti on mõned meestepoolse vägivalla vormid - erinevalt naiste omast - ühiskonnas võrdlemisi aktsepteeritud, nt vägivalla kasutamine solvamise eest kättemaksmiseks, oma "au" taastamiseks, vägivald on justkui lubatud omakohtulikul kurjategija karistamisel, kes on sellise kohtlemise "ära teeninud". Sageli arvab aga mees sama oma naise kohta. Lähisuhtevägivalla all kannatavad naised vaikivad sageli oma probleemist, kuna nad ei saa kindlad olla, kelle poolele ühiskond asub. Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks nt

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun