Naiselikkuse stereotüübid (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Instituut
osakond
.....
NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID
Referaat
Juhendaja : lektor .....
Tallinn 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS...........................................................................................................3
1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4
1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4
1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5
2. NAISELIKKUS .........................................................................................................6
2.1.Tänapäeval...............................................................................................................6
2.2.Igavene Naiselikkus.................................................................................................7
3.SOOROLLI STEREOTÜÜP...................................................................................9
4.MEES KUI ANDJA,NAINE KUI VASTUVÕTJA...............................................10
5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12
6.NAISTE HUVID........................................................................................................5
6.1.Kultuurilised stereotüübid naiste ja meeste koostöös .............................................15
6.2.Poliitikas osalemine.................................................................................................17
6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas....................................................................18
KOKKUVÕTE..............................................................................................................9
KIRJANDUSALLIKAD.............................................................................................20
Sissejuhatus
Minu referaadi eesmärk on kirjutada kõige tuntumatest ja problemaatilistet naiselikkuse stereotüüpidest kaasaegses maailmas,mida iga inimene ei saa ära unustada.
Naiselikkuse stereotüübid tülitavad meid aeg ajalt,kuid ilma nendeta me ei saa rahulikult elada,elu võiks paista igav ja alaväärtuslik. Tänapäeva maailmas inimesed ju elavad stereotüüpide järgi, nagu vanasti, aga see ei sega neid,minu meelest, see vaid aitab, kui nad oskavad neid tasakaalustada. Kui arvukalt mõelda, siis pähe tuleb niisugune mõte, et tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla — sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Aga meil on alati valida -kas me soovime järgida neid stereotüüpe, mida ühiskondlik surve meile ette kirjutab või saame jääda selliseks , nagu oleme ja ise olla tahame.
3
1.Mis on stereotüüp?
1.1.Stereotüüp on kõva
Stereotüüp (kreeka keeles στερεός, stereós tähendab kõva, vastupidav, ruumi- ja τύπος, týpos - jäljend, jälg) on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises.
Selles müstilises mõõtmes, kus keha kohtub hingega, sünnib Stereotüüp ning seal ongi Tema olemus. Ta on rohkem keha kui hing, rohkem hing kui meel. Temale kuulub kõik, mis on kaunis, isegi sõna "ilus" iseenesest. Kõik, mis on maailmas olemas, eksisteerib vaid Tema kaunistamiseks .
Sülelapse- east saati õpetatakse naistele, et ilu on nende ala, meel vormib end keha järgi, uidates ümber oma kuldse puuri ja otsides oma vanglale kaunistusi. ( Mary Wollstonecraft, A Vindication of the Rights of Women, 1792, lk 90)
Päike paistab ainult Tema naha poleerimiseks ja juuste kuldamiseks, tuul puhub vaid Tema põskede jume suurendamiseks , meri pingutab, et Teda vannitada, lilled surevad rõõmuga, et vaid Tema nahk võiks luksuslikult nende lõhnas mõnuleda. Ta on loodu kroon, meistritöö. Rüüstatakse meresügavusi, et vaid Teda katta pärlite ja korallidega; maapõu kistakse lahti, et Ta võiks kanda kulda, safiire, teemante ja rubiine. Hülgepoegi pekstakse keppidega surnuks , sündimata talled kistakse uttede emakaist, miljonid mutid, piisamrotid, oravad , naaritsad , kärbid, rebased , koprad, tshintshiljad, ilvesed ja teised armsad väikesed olevused surevad varajast surma selle nimel, et Temal oleks karusnahku. Jaana - ja paabulinnud loovutavad Talle oma suled. Mehed jahivad oma eludega riskides leoparde Tema kasukate ja krokodille tema kingade ning kottide tarvis. Miljonid siidiussikesed pakuvad Talle oma kollast tööd, õmblejannad mässavad õmblustega ja teevad pitsi käsitsi, et Tema võiks olla riietunud parimasse, mida raha eest saab. Meie tsivilistasiooni mehed jätavad pigem ennast uhketest rõivastest ilma, et vaid saaks vabalt röövida universumi varandusi minu daami katmiseks. Uued toormaterjalid, uued tehnoloogiad , uued masinad tuuakse Tema teenimiseks mängu. Minu daam peab seega olema nii peamine kulutaja kui ka peamine kulutusvõime ja majandusliku edukuse sümbol. Sellal, kui Tema kaaslane näeb oma tehases ränka vaeva, jalutab Tema peenimatel tänavatel ja viibib luksuslikemais hotellides, mehe varandus seljas ja rinnal, sõrmedes ja randmeil, teeb põhjalikke kulutusi oma mehe majas , kus on Tema koht ja piirid, nautides seda siidist jõudeolekut, mis on vajalik, et säilitada Tema kaaslase prestiizi ja Tema enda oskust seda demonstreerida.
Kunagi võis ainult aristokraatlik leedi nõuelda tiitlit "Loodu Kroon"; vaid Tema käed olid küllalt valged, tema jalad küllalt tillukesed, tema talje küllalt peenike , tema juuksed piisavalt pikad ja kullased; kuid viimane kui üks jõukal järjel oleva pürjeliemand püüdis Teda ahvida - kuni minu daam oli sunnitud end vaatamiseks välja panema tohutute rubiinide ja seakõrva-suuruste pärlitega ülekoormatud kuldnukuna. Tänapäeval peab Inglismaa kuninganna ikka veel oma kuningliku naiselikkuse osaks kanda kõikidel avalikel ülesastumistel uhkeldavalt korraga nii palju perekonnajuveele, kui ta vähegi jaksab, ehkki meessoost monarhid on juba põgenenud selle nende abikaasadele osaks saanud vitriinikohustuse eest.
4
Samal ajal kui naisest sai jõukuse ja ühiskondliku positsiooni vitriin (mehed libisesid samal ajal suhtelisse anonüümsusse ja arusaama, et "teod kaaluvad rohkem kui sõnad", kerkis Tema esile kui lääneliku kunsti keskne embleem .
Kreeklaste jaoks omasid mehe ja naise keha mõlemad inimlikku (mitte tingimata seksuaalset) laadi ilu; tõepoolest võisid nad jõulisuse ja perfektsete proportsioonide tõttu austada rohkem noort mehe- kui naisekuju . Ka roomlased ei demonstreerinud kalduvust naiselikkuse kujutamisele oma põhiliselt monumentaalses kunstis. Renessansi ajal hakkas naiselik vorm ülekaalu omandama, mitte ainult kui ema valitsevas madonna col bambino-embleemis, vaid ka kui esteetiline uurimisvaldkond iseenesest. Esialgu kujutati alasti naisekujusid rahvarohketes stseenides või Aadama ja Eeva diptühhonis, kuid järk-järgult kogus ülemvõimu Veenus . Maarja Magdaleena muutub naitumisealiseks ja ekstaatiliseks, anonüümsete noorte neidude portreed, kes on ainult oma kenaduse pärast välja valitud, rõivastatakse järk-järgult lahti ja nimetatakse ümber Floraks või Primaveraks. Kunstnikud hakkavad maalima oma naisi, armukesi ja kuninglikke abikaasasid kui sensuaalseid kaunitare, vabastades nad soovi korral rõivastest, kuid mitte nende juveelidest.
Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga , hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla — sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine : mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi , seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid sterotüübist lähtuvalt. Stereotüübid toetavad põhiliselt negatiivset suhtumist . Stereotüüp on vahest väljamõeldud omadustega, lihtsustatud ja ka moonutatud. Stereotüüp moodustatakse suvaliste tunnuste põhjal, mis tegelikkuses ei kehti kindlasti kõikide antud grupi liikmete kohta. Stereotüüpidega manipuleerimine võimaldab mõjutada inimeste hoiakuid mingite gruppide suhtes. Näiteks on pärast 11. septembri terrorirünnakuid Ameerikas islamiusulise stereotüübile lisandunud seisukoht, et tegemist on terroristidega. Selle stereotüübi levitamine aitab kujundada suhtumist moslemitesse.
Stererotüüpide kui liiglihtsustatud ja väärate hoiakute aluste vastu võitlemise meetoditeks on informeerimine ja kokkupuude (eksponeerimine). Kui inimesel on piisavalt informatsiooni, mis seab kahtluse alla stereotüübi kehtivuse, hinnatakse stereotüüp ümber. Näiteks mõjutab inimese stereotüüpset arvamust mustanahalistest fakt, et tema tütar kavatseb abielluda mustanahalisega . Lähedase kokkupuute tõttu mõistab inimene, et tema stereotüüp on väär, ning ta võib oma stereotüübi ümber kujundada.
1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud, et grupi liikmed moodustavad kiiresti positiivse hoiaku ja stereotüübid oma sisegrupi kohta, ning vastavalt eriti konkurentsi tingimustes, väga negatiivsed tunded ja stereotüübid välisgrupi kohta. Ühiskonnas negatiivselt hinnatud grupi liikmetel on raske arendada positiivset grupikuuluvustunnet, samas on neil raske hinnata välisgrupi liikmeid negatiivselt. On leitud, et negatiivselt hinnatud või vähem võimu omavad grupiliikmed kipuvad valima kahe lahenduse vahel — nad kas aktsepteerivad grupi negatiivse sotsiaalse identiteedi või hülgavad oma grupiidentiteedi.
Stereotüüpe on lihtne leida erinevate vähemusgruppide kohta, aga ka muude gruppide kohta, millega on vähe kokkupuudet. Näiteks peetakse sakslasi korraarmastajateks.
5

2.Naiselikkus
Naiselikkuse või naiseliku mõiste „vaieldavusest” võib kõnelda niivõrd kui selle konstrueeritud, ideologiseeritud ja ühiskondlikult oktruajeeritud sotsiaalse ning kultuurilise kategooria defineerimisel tänapäeval põrkuvad kokku mehe ja naise või subjekti ja objekti nägemis- ning mõtlemismustrid patriarhaalses maailmas. Ja kuigi ei alamuslikkust ega üleolekut ei saa tuletada üksnes bioloogiast , pääseb ühiskondlikus plaanis siiski mõjule vaid naise bioloogia . Naise kui kunagise täidesaatja objektiks muutmisega, tema väljaheitmisega esteetilistest ruumidest, „teise” ja „naiselikkuse” ignoreerimisega toimub ajalooliselt subjekti kujundamine. Enamik naissoo esteetilisi vajadusi, loomingulisi võimeid tõrjutakse meie kultuuriloo tsentrist eemale tõugatud äärealadele, esteetikaeelsetesse ruumi­desse. Sealtkaudu läheneb naine niisiis eest leitud kultuurilisele korrale. „Naiselikkust” kasutatakse just selleks, et tähistada „teistsugust” arutlemise vormi, kõnet, mille subjekt , naine, ei lähene eest leitud kultuurilisele korrale mitte tsentraalperspektiivi, vaid ääreperspek­tiivi kaudu.
Kultuurilooliselt esineb naiselikkus üksnes kirjanduslikes, muusikalistes ja kunstilistes pilti­des, kus naine kujuneb mehe ettekujutuseks, projitseeritud naiselikkuse ideaalpildiks ning enesepeegelduspinnaks. Isegi 19. sajandil püstitatud tees „soolistest karakteritest” pöördus naiste kahjuks ning kinnitab meeste õigust omandamisele. Sest omandi (propre) valdkond , kultuur, toimib omandamise kaudu. Naiselikkuse välistamisega või surmamisega luuakse patriarhaalne kord, täpsemalt öeldes rakendatakse naiselikkuse stereotüübid kehtiva korra säilitamise teenistusse. Niisiis konstrueerib patriarhaalne maailm naiselikkuse mõiste ja määrat­­leb seda sugudevahelisest suhtest lähtuvalt. Meeste kujutelm naiselikkusest, mis vahetevahel annab täiesti difameeriva ja võltsitud või ka idealiseeritud pildi, eraldab mehe mitteidentsuse, s.t teistsuguste kogemuste, muljete, tervikpiltide ja sotsiaalsete tingimuste mitmekesisuse, mis samuti võiksid omada tähtsust naise kui isiksuse identiteedi seisukohalt.
Need täiesti teistsugused kogemused, mis on esijoones seotud puuduva naise sotsiaalse ja kultuuriloolise pildiga , lubaksid ehk oletada teisi ettekujutusi ja väljendusvorme, „naiselikku kirjutamisviisi” ja „naiselikku esteetikat” vastuabi­nõuna fallokraatlikule lineaarsele mõtlemi­sele. Sedalaadi püüdlused rajaneksid siiski täpselt traditsioonilistel patriarhaalsetel, täpsemini androtsentrilistel para­digmadel ning dihhotoomial „naiselik”/„ mehelik ” ning viiksid lõpuks välja naiseliku kirjutamise ja naiseliku esteetika instrumentaliseerimisele. Nad jõuaksid täpselt sellesse punkti, millele naised tegelikult tahtsid vastu töötada — soolis - spetsiifiliste normi­­de ja kodifikatsioonide püstitamisele. Niisiis ei ole võimalik patriarhaalset esteetikat ja kogu kultuuritraditsiooni niisama lihtsalt üle parda heita, sest see tähendaks lõppude lõpuks mehelikkusehulluse väljavahetamist naiselik­kuse­hullusega.
2.1.Tänapäeval ei eeldata, et naised ilmuksid avalikkuse ette, kehale näitamiseks välja pandud terve kuninglik lunaraha. Kuid on nõutav, et nad näeksid välja kallid, moekad, hoolitsetud ja mitte üle ühe korra ühes ja samas kleidis. Kui väheste kohustus võib muutuda vähem koormavaks, on see siiski muutunud paljude kohustuseks . Sterotüüp nõuab tervet armeed teenindajaid. Teda toetavad kosmeetikumid, aluspesu , alusrõivad, sukad, parukad ja soeng, samuti ülerõivad, juveelid ja karusnahad. Efekt peitub kallis kiht-kihilises ülesehituses. Hiilgus on taandunud hea seljasistumise, joone ja lõike ees. Võistlusega peab sammu hoidma, kuna üha enam naisi võitleb tippujõudmise eest, nii et moetööstus võib toetuda laienevale turule. Rahatud naised võltsivad seda kõike, ahvivad, kannavad riideid hooajase hilinemisega, kasutavad rohmakaid efekte ning vahetavad joone, sära ja kõrgklassi toodete hiilguse räigete peetekujutiste vastu. 7
Kogu värk on nii keeruline, et sellega peab tegelema ekspert. Sterotüübi eeskujusid peavad riietama eksperdid, soengut tegema ja meikima stilistid, ehkki neid õhutatakse oma elu tabloidajakirjades koduperenaistele näidates väitma eluaegset ustavust omaenda juustele ning veele ja seebile. Enamasti teeb selline kelkimine kahjuks hoopis araks.
Niikaua kui ollakse noor ja kena välimusega, võib iga naine hellitada unistust, et tal on võimalik sotsiaalsel redelil ülespoole ronida, tuhmistada luksuse sära oma loomuliku armsusega. Paari sellist näidet demonstreeritakse ka avalikkusele. Lootusrikkad, täis optimismi ja ambitsioone, uurivad noored naised stereotüüpide uusimaid vorme, mille paiskavad välja Vogue , Nova, Queen ja teised klantsajakirjad, kust karusnaha -, kinnisvara- ja juveelireklaamide vahelt vaatavad vastu mannekeenid. Tänapäeval mõjutavad tugevasti aasta moepilti nipsakate naisdisainerite esilekerkimine, kes on suunatud töötavale naisele, rõhutades variatiivsust, mugavust ja lihtsaid löövaid efekte. Enam ei ole üksikut Aasta Nägu, isegi Twiggy on pidanud tagasi tõmbuma. Sellest hoolimata on sterotüüp siiski valitsev. Ta on endale lihtsalt pisut variatsioone lubanud.
2.2.Stereotüübiks on Igavene Naiselikkus. Ta on Seksuaalne Objekt, mida otsivad kõik mehed ja naised. Ta pole kummastki soost, kuna Temal endal pole üldse sugu. Tema väärtusi tõestavad selgelt need tunded, mida Ta teistes äratab. Kõik, millele Ta peab kaasa aitama , on Tema olemasolu. Ta ei pea kuskile jõudma, kuna Tema ongi auhind saavutuste eest. Ta ei pea kunagi andma positiivseid tõendeid oma moraalse palge kohta, kuna selle väärtuslikkust eeldatakse Tema armsusest ja passiivsusest. Kui Tema juurest kunagi leitaks mõni mees, kel pole selleks õigust, ei karistataks mitte Teda, kuna Tema on moraalselt neutraalne . Asi on lihtsalt mehelikus võistluses. Süütult võib Ta mehi hullumise ja sõjani viia. Mida enam muresid Ta suudab põhjustada, seda enam Tema aktsiad tõusevad. Keegi ei taha tüdrukut, kelle ilust ei saa aru keegi teine peale mehe enda. Ja nii tervitavadki mehed sterotüüpi, kuna see suunab nende maitse kuskile üldiselt tunnustatud väärtuste piirkonda Kuigi nad võivad protesteerida, sest mõned selle aspektid ei vasta nende fetishitele. Enamik fetisheid muidugi mahub stereotüübi variatiivsuspiirkonda. Jalgu hindav mees järgneb miniseelikutele, rindu ihaldav mees saab julgustust läbipaistvaist pluusidest ja avaratest kaelustest, kuigi mees, kellele meeldivad paksud naised, võib tunda end sunnituna neid salaja nautima. Sterotüübi variatiivsusele on seatud valjud piirid, kuna miski ei tohi takistada Tema funktsioneerimist seksiobjektina. Tema võib kanda nahka, niikaua kui ta tegelikult ei oska mootorrattaga ringi käia; Ta võib ka kummi kanda, kuid see ei tohi viidata Tema suurepärastele sukelduja- või veesuusatajaoskustele. Kui Ta kannab atleetsportlase riideid, siis ainult eesmärgiga rõhutada oma mitte-atleetlikkust. Ta võib istuda pehme ja voolujoonelisena kaksiratsa hobusel , kuid ta ei tohi hüppe ajal lümitada hobuse kaela kohale.
Müüt tugevast mustast naisest on ilusa rumala blondiini müüdi teine pool. Valge mees muutis valge naise nõrgamõistuslikuks, nõrgakehaliseks, fragiilseks seksiobjektiks ja asetas siis pjedestaalile; ta muutis musta naise tugevaks enesekindlaks amatsooniks ja eemaldas ta oma köögist... Valge mees muutis iseennast Kõikvõimsaks Administraatoriks. (Eldridge Cleaver, "The Allegory of the Black Eunuchs", Soul on Ice, 1968, lk 162)
Kuna Tema on kulutamisvõimekuse embleem ja peamine kulutaja, on ta ühtlasi ka selle maailma kaupade kõige mõjukam müüja. Kõik kunagi ette võetud uuringud, on näidanud, et atraktiivse naise imidz on kõige efektiivsem reklaamivõte. Ta võib istuda kaksiratsi uue auto poritiival või juveelidest lõõmavana sellesse astuda; Ta võib lamada mehe jalgadel, paitades tema uusi sokke; Ta võib väljakutsuvas poosis hoida bensiinipumpa või aeglaste liigutustega üle metsavälu tantsida, uue shampooni tõttu hiilates; ükskõik mida Ta teeb, Tema imidz müüb. Meie tsivilisatsiooni günolaatria on kirja pandud plankudele, kinoekraanidele, TV-sse, ajalehtedesse, ajakirjadesse, konservikarpidele, pakenditele - kõik pühendatud valitsevale jumalusele, feminiinsele fetishile. 8
Tema dominioon ei too siiski kaasa naiste valitsust, sest Tema ise ei ole naine. Tema läikivad huuled ja matt jume, Tema looritatud pilk ja veatud käed, Tema ebatavaliselt säravad, lainetavad ja lokkis juuksed avalikustavad kosmeetikumide, valgustuse, fokuseerimise ja trükkimise üleinimliku triumfi. Ta magab rahulikult, huuled punased, mahlakad ja suletud, Tema silmad selgejoonelised ja mustad nagu äsja värvitud, võltsripsmed laitmatult keerdus.
Ta loodi olemaks mehele mänguasi, tema käristi, ja see peab tema kõrvade juures tilisema ükskõik millal. Põhjustest hoolimata valib ta lõbusa olemise. (Mary Wollstonecraft, A Vindication of the Rights of Women, 1972, lk 66)
Isegi kui ta oma nägu uue ja kreemisema tualettseebiga peseb, on Tema ilme rahulik ja mõttelage, Tema meik veatu nagu alati. Kui Ta peaks iialgi ilmuma sasipäise ja murelikuna, korrastuvad Tema näojooned imeliselt uue pesupulbri või puljongikuubiku abil. Kuna ta on nukk : ükskõik kas halisev, mossitav või naerev , jooksev või lebav, on ta ikkagi ainult nukk. Ta on iidol , kujunenud joonte ja masside ahelast , rahuloleva impotentsuse märk.
Tema põhiline iseloomujoon on kastreeritus. Ta on kohustatud olema noor, Tema kehal ei tohi olla karvu , Tema liha peab olema elav, ja Tal ei tohi olla seksuaalorganit. Ükski lihas ei tohi häirida Tema kehajoonte sujuvust, ehkki Ta võib olla valutegevalt peenike või soe kiisukese-tüüp. Tema ilme ei tohi vihjata mingilegi huumorimeelele, uudishimule või intellektile, kuigi see võib avaldada absurdsel määral kõrkust või hõõguvat iha - kergelt langetatud laugude ja paokil suuga (stereotüübi jaoks võrdub iha irratsionaalse alistumisega) või, enamasti elavust ja idiootset õnnelikkust. Nähes, et maailm riisub end selle olevuse kasuks paljaks, peab Ta olema õnnelik - terve struktuur lendaks uperkuuti, kui Ta ei oleks õnnelik. Nii et naise lõputult naeratava imidz on kleebitud igale mõeldavale pinnale. Õunakook kutsub esile õndsalikkuse voolu, pesumasin põhjustab kärarikast lõbusust, odav shokolaadikarp toob kaasa sulavrõõmsa tänulikkuse, kokapudel on sõnulseletamatu õnne allikas, isegi uut plaastrit tervitab rahuloluümin. Tõeline naine limpsab keelega üle huulte , avab suu ja välgutab oma hambaid, kui ilmuvad fotograafid: Tema peab oma abikaasa filmiesilinastusele tulema rõõmujoovastuses, või hakatakse kohe tagaselja sosistama mehe ebaedust. Playboy -Jänku olemise kutsehaigus on kohustuslike naeratuste tõttu valutavad näomusklid.

9
3.Soorolli stereotüüp
Soorolli stereotüüp on need omadused, mida ühele soole peetakse rohkem omasteks. Aegade jooksul on need muutunud
Jane Pilcher ja Imelda Whelehan defineerivad "soostereotüüpi" kui normeeritud ja sageli halvustavat ideed või kujutlust , mida omistatakse indiviidile tema soo alusel. Nad väidavad, et stereotüüp on mõistmise meetod, mis töötab individuaalsete inimeste grupikategooriasse klassifitseerimise moel. Stereotüübid ei ole ainult indiviidi mõtlemismallid, vaid eksisteerivad ka kollektiivsel tasemel.
Candace West ja Don H. Zimmerman märgivad, et sugu on ühiskonnas saavutatud staatus, ehk see, mis on konstrueeritud läbi psühholoogiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete vahendite.
Ka Judith Lorberi ja Susan A. Farrelli järgi on sugu nii meessoo kui ka naissoo puhul sotsiaalselt konstrueeritud, loodud suhtumisega mingi kindla sotsiaalse ja ajaloolise asukoha raames, mis samas piirab, kuid sealjuures paradoksaalselt sisaldab potentsiaali radikaalseteks muutusteks. Toril Moi järgi tähistatakse sõnadega " naissoost " ja "meesoost" sooerinevuse puhtbioloogilisi külgi. Teiste seas tagavad normeeritud sotsiaalsed vajadused "oluliste naise ja mehe olemuste" staadiumide esilekutsumise.
Soostereotüübid saavad alguse juba imikueast. Kuigi imikud ei erinenud üksteisest oma pikkuse või kaalu järgi, kirjeldavad vanemad imikuid nende soost lähtuvalt. Beebitüdrukut peeti pehmemaks, väiksemaks, häbelikumaks, tähelepanematumaks, nõrgemaks ja õrnemaks, samas kui beebipoissi nähakse kindlamana, suuremana, koordineeritumana, erksamana ja tugevamana.
Traditsionaalselt nähakse naist abikaasa või ema rollis, mehe esmane vastutusvaldkond on aga majanduslik. Mida traditsionaalsem ühiskond, seda ebavõrdsemad on naise ja mehe võimalused. Naise traditsionaalne roll on koduema, kes hoolitseb laste ja mehe eest. Naist ei nähta näiteks eduka ühiskonnaliikmena nagu meest nähakse. Samas ei väärtustata ka eriti mehe pererolli. Meest määratletakse tema tööalase karjääri järgi, naist aga ennekõike tema pererolli kaudu.
Traditsionaalne naiselikkus tähendab veetlevust ja seksuaalsust mehe jaoks ning naiste oma kultuuri järgi moodustatud arvamust, mida naisel tuleks esindada. Naise sotsialiseerimine õpetab spetsiifilisi ootusi naise olemuse kohta näiteks nagu alluvust, pere väärtustamist ja emotsionaalsust. Traditsioonilist mehelikkust iseloomustavad aga domineerimine , edukas karjäär, emotsionaalne tugevus ja seks.
Tavaliselt ollakse harjunud teatud iseloomu- ning isiksuseomadusi seostama kas ainult meeste, või ainult naistega . Sealt on levinud arvamus, et teatud iseloomujooned on mehelikud ning osad on naiselikud.
9
4.Mees kui andja, naine kui vastuvõtja
Traditsioonilises Hiina filosoofias viidatakse mehelikkusele kui yang energiale ja naiselikkusel kui yin energiale. Sellest lähtuvalt on mehelikkus ennastkehtestav, väljapoole suunatud ja ratsionaalne, naiselikkus aga vastuvõttev, sisemise maailmaga tegelev ja emotsionaalne. Neile üldpõhimõtetele rajaneb suur hulk väiksemaid iseloomuomadusi ja -detaile.
Ka inimeste keha on nende mehelike ja naiselike printsiipide sümbol – tupp on nagu sissepoole suunatud, kehtestavat sugutit vastu võttev anum , mis saab täis siis, kui suguti muutub piltlikult «tühjaks».
Selle põhjal oletatakse, et naised on rohkem tuttavad oma sisemaailmaga, peaks teadma rohkem oma tunnetest ning oskama neid ka paremini väljendada. Mehed seevastu tunnevad ennast tunduvalt mugavamalt, kui ei pea mõtlema, mida sisimas tunnevad. Küsige mehelt, kuidas ta sisimas ennast tunneb ja te peate vastust ootama mitu päeva.
Neist rollidest jäigalt kinni hoides võibki naine jääda vaid vastuvõtjaks, tema vastuvõtlikkusest saab ajapikku passiivsus ja lõpuks nõrkus. Ning kui mees ei hooli kunagi sellest, mis tema sees toimub, ning oma tunnetest, siis võib ta muutuda agressiivseks ja lõpuks ka vaenulikuks. Siit siis tekivadki need nn macho-mehed ja nõrgad naised.
Ent sugugi kõik mehed pole tingimata ainult mehelikud ja naised ainult naiselikud – võib ka olla vastupidi. Igal mehel on mingil määral naiselikke jooni ja igal naisel mingid mehelikud omadused. Tavaliselt siiski üritatakse varjata oma soorollile vastandlikke omadusi. Vastasel juhul paneb ühiskond asjad kähku paika – poisse hakatakse kutsuma memmekateks, tüdrukuid poisilikeks.
Mõnes mõttes on hoiatustel ka tõepõhi taga – näiteks naised, kes saavad aru, et edukaks karjääritegemiseks on tarvis rõhutada mehelikke omadusi, hülgavadki tihti oma naiselikud jooned.
1974. aastal lõi Sandra Bem põhiliselt ameeriklaste hoiakutel põhinedes soorollide küsimustiku, milles oli 20 mehelikkust ja 20 naiselikkust kirjeldavat iseloomujoont. Meeste kohta käisid muu hulgas sellised väljendid nagu agressiivne, analüüsiv, auahne, domineeriv, enesekindel , ennast kehtestav ; naiste kohta järeleandlik, kaastundlik, lapselik, kergeusklik, õrn jne.
Aga nii nagu võivad erineda sotsiaalsed väärtused ja ootused iga isiku käitumise suhtes, võivad erineda ka soostereotüübid. Sestap ei pruugi USAs loodud soorollid olla samasugused kui need, mis domineerivad Eestis. Sellele räägib omakorda vastu tõsiasi, et eelnevad kultuuridevahelised uuringud on (küll väikeste eranditega) andnud põhiliselt toetavat tõendusmaterjali ülalnimetatud stereotüüpsetele arusaamadele.
Aeg muudab ka soorolle
Lisaks on viimastel aastakümnetel maailmas toimunud muudatused puudutanud ka traditsioonilisi soorolle. Kui 30 aastat tagasi võis mehelikkuse ideaaliks olla Rambo-taoline olend , siis 21. sajandil tegelevad mehed üha rohkem laste kasvatamise ja veedavad perega koos aega. Samuti oodatakse mehelt lähisuhtes avatust ja empaatiat , on avanenud uued karjäärivõimalused eri valdkondades – näiteks mees lasteaiakasvatajaks! 11
Samal ajal on muutunud naisegi roll – ta pole enam kodune ja laste eest hoolitsev lilleke.
Ühiskonna tasandil on üha rohkem võimu koondunud naiste kätte ja selle võimuga on kaasnenud ka varem põhiliselt mehele iseomaste väärtuste ja omaduste kõrgenenud hindamine. Muu hulgas oodatakse naiselt üha rohkem vastutuse võtmist, agressiivsust ja liidrina käitumist. Nende muutuste taustal võiks oletada, et ka naise soostereotüübis on toimunud suured muutused.
Et saada teada, mida arvavad soostereotüüpidest tänapäeva eestlased, palusime 809 inimesel (344 meest, 457 naist, kaheksa jätsid soo märkimata) vanuses 17–44 aastat vastata, milline Bemi küsimustikus esitatud isiksuseomadustest sobiks mehele, milline naisele.
Ootustest hoolimata ei leidnud mingilgi viisil kinnitust, et mehe roll oleks ajas suurt muutunud! Aastal 2005 pidasid eestlased mehelikkuse juures oluliseks just neidsamu omadusi, mida ameeriklased 30 aastat varem. Ainus, mis oli mehelikkuse puhul väiksema osatähtsusega, oli agressiivsus . Leiti, et ikka passivad mehi enim iseloomustama väljendid juhiomadustega, liidrina käituv ja võimas.
Naiselikkusega oli asi tunduvalt keerulisem. Kõige enam naist iseloomustavateks väljenditeks peeti südamlik, kaastundlik ja mõistev, samas ei kuulu tänapäeva eestlaste meelest naiselikkust iseloomustavate väljendite hulka kergesti meelitatav, lapselik, järeleandlik, ei tarvita vandesõnu, kergeusklik, tasane, uje.
Need omadused on asendunud märksa tänapäevasematega, nagu abivalmis, sõbralik, siiras, taktitundeline, õnnelik, aus, usaldusväärne, kohusetundlik . Kusjuures Bem kasutas viimaseid vaid täitematerjalina tegelike mehelikkuse-naiselikkuse omaduste vahel...
Mind huvitas, kas on ka mingisuguseid muid omadusi, mis võiksid olla olulised just Eestis. Selleks lasin vastajatel hinnata 42 lisa-iseloomujoont, mida Bemi küsimustikus polnud. Vastuste põhjal võib öelda, et naiselikkuse tähenduse selgitamisel pole Eesti kontekstis midagi lisada – kõik, mida eestlased naiselikkuseks peavad, kajastub ka Bemi 30 aasta taguses uurimistöös. Kuid üllataval kombel oli just mehelikkus see, millele eesti keelel on anda olulist lisainformatsiooni. Mehelikkuse Eesti versiooni iseloomustavad veel väljendid julgus , vastutustundlikkus, järjekindlus ja tasakaalukus.
Selge on üks – soostereotüübid on muutumas ja muutuvad ilmselt edaspidigi, sest maailm on ise pidevas muutumises. Kui varem leiti, et mees peaks olema füüsiliselt tugev, emotsioonitu ja domineerima naise-laste üle, siis uue mehe rolliga seostatakse rohkem intellektuaalset ja majanduslikku edukust , suhtlemisoskust ja emotsionaalset küpsust.
Ka soorollide puhul on hakatud rõhutama enam egalitaarsust, mille tõttu peaksid hakkama kaduma selgepiirilised jooned meheliku ja naiseliku soostereotüübi vahel. Sama võib õrnalt tajuda Eestiski, kuid eespool kirjeldatud andmete põhjal toimuvad muutused enamasti naise stereotüübis.
Ühiskonna survet võib eelkõige tunda just mehe rolli ja sellega seonduvat jälgides – selle asemel, et «mahendada» ootusi mehe rollile, näikse sellele lisanduvat uusi nõudmisi. Näiteks peaks mees olema juhiomadustega ja võimas (omadused, mis on selgelt suunatud kodust välja), samal ajal aga suureneb surve, et ta peaks olema ka kodukeskne ja empaatiline. Nii ühel kui teisel puhul võib surve tagajärjeks olla pinge ja soovimatus neid rolle järgida.
Seega, meil kõigil on valida – kas me soovime järgida neid stereotüüpe, mida ühiskondlik surve meile ette kirjutab või saame jääda selliseks, nagu oleme ja ise olla tahame.
12
5.Naine on see, kes loob armastust
Ameeriklanna Sandy Levey korraldas Pärnus seminari “Naiselikkuses on elujõud”, mis keskendus naiseks olemisele, seksuaalsusele ja partnerlusele.
Levey saabus Eestisse Marika Tombergi kutsel , kes on tuntud vabastava hingamise õpetajana. Seminaril praktiseeriti individuaalseid ja grupiharjutusi, mis on mõeldud selleks, et transformeerida mõtteid, tundeid ja uskumusi ning seeläbi elu suunda. Kursuslastel oli võimalus teadvustada ja kogeda oma naiselikkust, seksuaalsust ja jõudu.
Ameerika naistel on kõike liiga palju – see on nende probleem. Mõnikord, kui naisel pole mingeid piire oma meeltele seatud, on ta segaduses. Tal on nii palju valikuvõimalusi, et ta kaotab iseenda. Ameerika kursustel kulutame palju aega, et selgitada esmalt , mis on iga naise jaoks elus kõige tähtsam, et eemalduda asjadest, mis on vähemtähtsad. Siin on selles mõttes palju lihtsam. Eesti naisel on lihtsam tuumani jõuda. Ameerika naise jaoks on kerge tunnetest rääkida, ta on julgem, usaldavam.
Mõni arvab , et naiselikkus on kaasa sündinud, see on või seda pole.
See on huvitav vaatevinkel. Näen kursustel väga palju naisi, kes on alla surunud oma naiselikkuse, sensuaalsuse ja seksuaalsuse . See ei ole loomulik viis elada ja olla. Kui otsime lahendusi, hakkame vabastama blokeeringuid, muutub kõik kergemaks. Mõnele inimesele on see väga raske protsess. Olen töötanud naistega, kes ei tunneta oma naiselikkust, ei tunneta isegi emotsioone.
Naiselikkuse kursustele tullakse erinevatel põhjustel, mõni tahab meest leida, teine mehest lahti saada.
Kolmas tahab iseendale keskenduda, neljas tahab vabaneda lapsepõlve painajast. Mõni armastas liiga palju oma isa ega suuda ühtki meest enam tõsiselt võtta. On neid, kes ei suuda meest leida, sest ei tea, mis on isaarmastus .
Naiselikkuse ja eneseabi kursusel üldse osaletaksegi erinevatel põhjustel. Hea teraapia on selline, mille tagajärjel on inimene ise võimeline töötama endaga sügavuti ja pühendunult ning suudab oma elu muuta. Soovin, et inimesed, kellega töötan, suudaksid lahti lasta oma piirangud, mineviku ja valu.
Naiselikkuse kohta on väga palju stereotüüpe – Mehhiko seebiseriaalid, meeleheitel koduperenaised, kuulsad lauljad , ärinaised jne. Kuidas teada, milline olla?
Tõelise naise vägi seisnebki küsimuses, milline naine ma tahaksin olla praegusel eluetapil. Läbime mitu eluetappi. See, mida tahtsime 20. ja 30. aastates, pole sama, mida tahame 50. ja 60. eluaastates. Ameerikas on igal minu seminaril vähemalt üks naine üle 80. Nad tulevad, et veenduda oma naiselikkuses. Nad elavad täisverelist naiseelu isegi 80aastasena. See ongi minu jaoks imeline .
13
14
15
6.Naiste huvid
Eestis puudub praktilisel tasandil poliitilisse ellu sisse- lülitumine. Mingil ühel tasandil oleks kvooti vaja ja seda pole mõtet häbeneda.
Praeguse seisuga tuleb tõdeda, et naised ei otsigi väga koostöövõimalusi – ilmselt ei ole nad selleks valmis. Erakondadevaheline koostöö on üsna halvas seisus. Paljud olulised seadused on jäänud seetõttu vastu võtmata. Ei ole saavutatud kompromisse, ei ole välja tuldud põhjapaneva kavaga. Naiste ühendused saavad tekkida, kui naised ise selle eest hoolitsevad. Omavaheline koostöö on muutnud eelarvamusi ka naiste endi seas. Naised leiavad kergemini kompromisse, isegi kui nad erinevates erakondades on. Naised peavad alustama kohalikest omavalitsustest. Nais - organisatsioonid peaksid leidma koostöö- võimalusi, tulevikus võiksid nad ka eelnõusid lugeda, et oleks võimalik parandusi ja ettepanekuid teha. Muutuste tekkeks peaksid naisorganisatsioonide kohtumised olema regulaarsed, juhuslikud ettevõtmised hääbuvad tulemusteta. ENUT saaks olla vahendaja , pakkudes informatsiooni ja ka ruumi koosolekuteks erinevate organisatsioonide funktsionääridele. Naised Eestis elavad meestest 11a. kauem. Rahvas vananeb, eriti palju on vanemaid naisi. Nende vajadused sotsiaalsete toetuste järele kasvavad, soodustused aga vähenevad. Naised on vaesemad kui mehed (lapsega kodusoldud aeg ja ¼ võrra meestest väiksem palk, mis vähendavad ka pensioni). Ealine diskrimineerimine on üldlevinud, keskea ületanud naistel on väga raske tööd leida. Üks lahendus oleks muuta seadusi. Probleemid:
a) ümbrikupalk. Seadused peaksid olema sellised, et ümbrikupalk ei eksisteeriks.
b) vastutus lapse eest. Üle 50% kooseludest on
vabaabielud. Juriidiline küsimus – mis saab lapsest (ja naisest) peale lahkuminekut, kes toetab ja kuidas? Naised kannavad kogu vastutuse lapse eest, aga vastutus peaks võrdne olema. Seaduse järgi on lapse kaitse ühiskonna prioriteet nr.1. selle tagamiseks peaks eksisteerima mingi otsetoetuste osa eelarves.
 
6.1.Kultuurilised stereotüübid naiste ja meeste koostöös
Ajakirjanik Walter Lippmann võttis kasutusele mõiste ‘stereotüüp’ tänapäeva tähenduses. Stereotüüp on peas asuv pilt, mis lihtsustatud kujul annab edasi seda, mismoodi inimesed välja näevad või mida teevad. Stereotüübi mõistes rõhutatakse inimgruppide tüüpilisi omadusi.
Stereotüüp ei pea olema automaatselt väär; mõned stereotüübid võivad küllaltki täpselt peegeldada erinevusi inimeste vahel, teised aga võivad olla täiesti väärad. On märkimisväärne, et isegi positiivne stereotüüp võib mõjuda negatiivselt. Nii ei pruugi väite, et tõeline mees ei nuta kunagi, järgimine tuua kasu mehele. Mehel on kasulik vahel nutta.
Ettekandes esitan teesi, et stereotüüp on elu kergendav moodustis. See tees tuleneb eeldusest, et maailm on oma olemuselt ratsionaalne. 16
Ratsionaalsuse sisu aga muutub ajaloo jooksul.
Mis oli mõistlik tuhat aastat tagasi, ei ole mõistlik praegu, kuigi paljudele tundub, et inimene on inimene ega muutu. Alvin Toffler on oma raamatus ‘The third wave’ esitanud nägemuse ühiskonna arengust, mida oleks kasulik arvestada antud teema käsitlemisel. Ühiskonna arengus võib eristada kolme lainet, kolme erinevat seisundit , kolme erinevat väärtuste süsteemi.
Agraarühiskonnas oli rikkuseks maa, mille peal kõik kasvab. Rahvas vajab rohkem paremat maad.
Industriaalühiskonnas on rikkuseks peale maa veel tööjõud ja kapital . Riigi õitsengu aluseks on kvalifitseeritud tööjõud ja kapitali rohkus.
Infoühiskonnas on rikkuseks hoopis teised asjad kui eelnevates formatsioonides: teadmised ja inimese individuaalsus .
Lähtuvalt Alvin Tofflerist on loomulik, et agraarühiskonnas tekkis patriarhaalsus, meeste ülemvõim, kuna maatöö annab eelised füüsiliselt tugevamale poolele; on loomulik, et naine peab kodus lapsi kasvatama ja suppi keetma , kui mees müttab põllul. Industriaalühiskonnas väärtuste süsteem muutub, patriarhaalsuse adekvaatsus hakkab vähenema. Kapital kui rikkus ei ole seotud sooga; võib öelda, et kapitalil ei ole ei rahvust ega sugu. Infoühiskonnas sugu kui determineeriv kategooria mängib veelgi väiksemat rolli, kuna ei ole olemas erilisi nais- ja meesteadmisi. Nii mees kui naine saavad välja kujundada oma erilise individuaalsuse.
Kolmas laine sunnib patriarhaalsust – meeste võimusüsteemi – taanduma ja andma teed uuele suhtele mehe ja naise vahel. Vastavalt Tofflerile kolmanda laine ühiskond ja inimesed selles lahendavad detsentra- liseerimise ja destandardiseerimise ülesannet. Raskuskese liigub Keskuselt, kes või mis see ei ole, üksikule inimesele. Sugu kui selline ei määra elu, vaid inimese teadmised ja kordumatu individuaalsuse. Lihtne inimsuhete võrgustik, mis põhines patriarhaalsusele asendub keerukama süsteemiga. Lihtsalt öeldes - meeste või ka naiste solidaarsus ja üksteise toetamine ainult sookuuluvusest lähtuvalt muutub ebaadekvaatseks. Tegelikult tuleks lähtuda konkreetsest juhtumist, mitte soost kui sellisest. Kas oleks arukas rakendada kvootide süsteemi, et tuua naisi poliitikasse?
Arvan, et ei ole üldist vastust sellele küsimusele, tuleks vaadata olukorda. Kui võtta valimised, siis oleks mõistlik rakendada kvoote. Uurimused näitavad, et mees- ja naiskandidaadi võrdsuse korral ca 30% naistest valiks naise, ülejäänud aga mehe. Sellise hoiakulise ebavõrdsuse korral on arukas rakendada kvoote, et muuta ühiskonna hoiakuid. Samas leian, et ei ole vaja naisparteid, kuna ei ole mingit suurt ja ühist huvi, mis ühendaks kõiki naisi. Toffleri järgi peaks 3. laines ära kaduma kõik suured parteid.
Huvipakkuv on ka meestega juhtuv kolmandas laines. Meestel kaob ära ühine domineerimise objekt – naised kui sellised. Meeste rikkus – füüsiline jõud, ei mängi arvutimaailmas suurt rolli. Pigem on selleks rikkuseks mõistus. Siin aga ei ole erinevusi meeste ja naiste vahel; naiste pea töötab sama hästi nagu meestel. Kolmandas laines hakkab mehelikkus muutuma , tekib palju erinevaid mehelikkuse
väljendamise viise ja vahendeid. Koostöö meeste ja naiste vahel saab prioriteetseks just kolmandas laines, kus suhtluse aluseks ei ole mitte sugu, vaid teadmised ja individuaalsus. Kokkuvõttes leian, et kui muutuvad ühiskonna väärtused, kaovad ka traditsioonilise mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid.
 
17
6.2.Poliitikas osalemine
Käesolevas artiklis käsitletakse lühidalt Eesti naiste osakaalu parlamendis ja poliitikas üldse.
Kohalikul tasandil on naistel suurem kaasarääkimise võimalus: mandaatide hulk on suur, valimisringkond väike. Konkurents pole nii terav , need valimised pole nii prestii?ikad. Parlamenti pääsemiseks peavad inimesed olema üleriigiliselt tuntud ja tunnustatud, tuntud inimesed on aga tavaliselt tippjuhid või tuntud spetsialistid, sh. endised parlamendiliikmed. Nende hulgas on naisi vähe. Kohalik tasand sellist staatust ei nõua. Seda arvestades ei õnnestu naiste osakaalu riigikogus niipea sellele tasemele viia, mis tal on kohalikes volikogudes.
Naised valimisnimekirjades. Kas naisi valitakse tulevikus rohkem Riigikogusse, sõltub kasutatava valimissüsteemi juures palju parteidest. 1999.a valimistel naiste osakaal valimisnimekirjades ja neist Riigikogusse pääsenud naiste osakaal polnud selges vastavuses. Suhteliselt kõige rohkem sai naisi parlamenti Isamaaliidust ja Koonderakonnast. Naised valimisnimekirja esiosas. Kuni säilub praegune valimissüsteem, on paigutus valimisnimekirja eesotsas otsustava tähendusega tegur pea kõigile naistele ja suuremale osale meestele. Isikumandaati naised üldiselt ei saa (ainsaks erandiks on seni Siiri Oviir 1999.a. valimistel), nime- kirjamandaadiga saavad naistest parlamenti väga vähesed, ülejäänud naiste jaoks on kompensatsioonimandaadid. Poliitikaga tegelevad ja sellest huvitatud naised ootasid nihet sugude võrdsuse suunas 1999.a. riigikogu valimistel. Selleks andis alust nimekirjades olevate naiste suurem osakaal. Kandideeris 508 naist, see moodustas 26,9% kandidaatidest. Valimisnimekirjade esiosas oli aga naisi vähe. 1999.a. valimiste prognoos ja tegelikud tulemused. Kui lihtsustada ja oletada, et kõikide parteide esikümme saab parlamenti, võiks sinna pääseda 21 naist. Kui aga prognoosida seitsme tugeva partei võitu, siis u.13 naist. Suurema tõenäosusega võis prognoosida 15-17 naise pääsu parlamenti. Tegelikkus osutus pisut optimistlikumaks – 18 naist pääses parlamenti. Nähtavasti toimus partei juhtivate jõudude seas tõepoolest teatud nihe ja ka naised ise olid varasemast aktiivsemad. Kuna nad said ka ühe inimese kohta senisest rohkem hääli, võib eeldada, et naised poliitikas hakkavad pisitasa muutuma normaalseks nähtuseks.
Naised parteiliikmena. Registreeritud parteide liikmeskonnas on mehi küll rohkem (54,5%), kuid naiste osakaal on ometi ootamatult suur. Näiteks Koonderakonnas on naisi 30,5%, Eesti maarahva Erakonnas 31,8%, Reformierakonnas 28,5%, Isamaalidus 30,4%. Kuigi ka Keskerakond ja Mõõdukad on tugevad parteid, on nende ridades naisi oluliselt rohkem (vastavalt 47,5% ja 41,5%). Naise rolli poliitikas on Eesti ühiskonnas välja kujunenud väärtussüsteemis raske muuta. Kergem on muuta seda ühiskonna teadlikuma osa – partei liikmete ja juhtkonna enesemuutmise kaudu. Partei volikogus ja juhatuses istuvad aga mehed ja nende hääl on kõlanud tugevasti üle naiste häälte.
Naiste huvi poliitika vastu. Naiste osakaal parteide liikmeskonnas on suhteliselt suur, nende hulk valimisnimekirjades on samuti arvestatav. See näitab huvi poliitika vastu ja tahet poliitikas osaleda. Vähene naiste osakaal valitsevais poliitilistes organites näib väljastpoolt vaadatuna ebademokraatlik, kuid siinsetele poliitikutele, rahvale ja naistele endale see nii ei tundu. Ka pole meeste ja naiste vahel selles osas mingit tajutavat konflikti – naised rahva hulgast ei protesteeri. Sotsioloogiliste küsitluste põhjal ei peeta naiste väikest osalust suures poliitikas probleemiks. Meie tänane sotsiokultuuriline olukord ja kõrgharidusega inimeste, eriti meeste, tagurlikkus ja naiste endi soovimatus end ühiskondlikus, sh. poliitilises elus meeste survest vabastada ei luba seda loota . 18
Tipp-poliitika tasand. Parlamendis on juba harjutud naiste väikese osakaaluga, kuid on harjutud ka naisi võrdväärseteks poliitikuteks pidama . Siiski on naiste arv nii parlamendis kui valitsuses väike. Kuna parlament ei vali ennast ise, ei saa ta ka iseenda koosseisu mõjutada, küll on tal suur mõju alumistele tasanditele, eriti parteidele.
Parteitasand. Partei liidrid on need, kellel on suur mõju valimisnimekirjade koosseisule ja naiste paigutusele selles. Arusaam naise rollist poliitikas on partei tipus euroopalik, kuigi mitte veel skandinaavialik. Sellest hoolimata pole toimunud läbimurret naiste osakaalus.
Üldsuse tasand. Sel tasandil on eelarvamused kõige suuremad ja visamad kaduma. Naiste rolli skandinaavialikku mõistmise levikut võib oodata veel ühe inimpõlve kindlasti, kui mitte rohkem. Feminismist küll ühtteist teatakse , kuid Eestis pole see populaarne ; valimisliikumisi “naised naisi valima!” pole tekkinud; naiste poliitikasse tuleku vastu on arvamusliidrid, st. inimesed, kes peaks eelduste kohaselt olema kõige demokraatlikumad. Kõigest hoolimata on sotsiokultuuriline olukord tänapäeva Eestis varasemast tunduvalt kiiremas muutumises. Ühelt poolt tulevad kaasaegsed vaated valijateni parteide kaudu ülaltpoolt, teiselt poolt aga samalt tasandilt hariduse ja massikommunikatsiooni kaudu.
6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas
Miks on Eestis vaja naispoliitikuid? Kas Eesti valija toetaks naiste osalust poliitikas? Naised on meie ühiskonnas rohkem allasurutud grupis kui mehed, vaatamata sellele, et naisi on Eestis 52%. Naiste sissetulekud on väiksemad - 72.5% meeste omast, naisi on rohkem töötuid (14% rohkem kui mehi) ja kui kusagil koondatakse, siis on firmadel või organisatsioonidel millegipärast kergem loobuda kõigepealt naistest. Samal ajal on naistel rohkem haridust kui meestel, kuid nad saavad samaväärse töö eest vähem palka. Võiks öelda, et eesti ühiskond on ükskõikne naiste suhtes ja naistest eriti ei hoolita. Pärast taasiseseisvumist nendel aladel, kus olid valdavalt naised, kuivasid palgad kokku. Kus oli rohkem mehi, seal palgad kasvasid. Kahjuks ei olnud naisministreid või naisi riigikogus, kes oleksid naiste eest seisnud. Sel ajal polnud Eestis naispoliitikutel veel feministlikku teadvust, et nad oleksid saanud läbi näha patriarhaalse ühiskonna struktuuri ja teha selgitustööd nendest aladest , mis eriliselt puudutas naisi. Pigem toetati oma parteipoliitikat. Oleme harjunud mõtlema, et raha olemasolu tuleneb prioriteetidest.
Tundub, et ka lastest ei hoolita, sest kuidas muidu sai nüüd, iibevaesel aastal, loovutada osa lastetoetuse rahadest teisteks eelistusteks ja lõpetada vastsündinute esmatarvete paki üle-eestilise rahastamise? Vastsündinute pakid maksaks Andra Veidemanni järgi 6 miljonit krooni, see on vaid 10 Mercedest, kui arvestada, et üks auto maksab umbes 600,000 krooni. Ka lasteaedadesse on hakanud maksud tasahilju sisse hiilima. Maksuline lasteaed tähendab, et vaesemad pered peavad koolieelikud üksi koju jätma. Mujal läänemaailmas on see seadusega rangelt keelatud.
19

Kokkuvõte
Tänapäeva maailmas inimesed elavad stereotüüpide järgi, nagu vanasti, aga see ei sega neid,minu meelest, see vaid aitab, kui nad oskavad neid tasakaalustada.Esiteks, on levinud arvamus, et teatud iseloomujooned on mehelikud ning osad on naiselikud.Teiseks,naine on see,kes loob armastust. Kolmandaks ,naiste huvidest: praeguse seisuga tuleb tõdeda, et naised ei otsigi väga koostöövõimalusi – ilmselt ei ole nad selleks valmis. Erakondadevaheline koostöö on üsna halvas seisus. Paljud olulised seadused on jäänud seetõttu vastu võtmata. Ei ole saavutatud kompromisse, ei ole välja tuldud põhjapaneva kavaga. Naiste ühendused saavad tekkida, kui naised ise selle eest hoolitsevad. Mõnedele inimestele stereotüübid aitavad erinevatega probleemidega toime tulla,teistele nad segavad või ei sega. Aga minu meelest, inimesed siiski ei pea unustama naiselikkuse stereotüüpidest, sest ilma nendeta ei saa eksisteerida kaasaegne ühiskond.
20
Kirjandusallikad
1.McGarty,C., Y.Yzerbut,V., Spears ,R.2002.Stereotypes as Explanations. Cambridge .
2.Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.2000.Teel tasakaalustatud ühiskonda.Tallinn.
3.Joon,S.Naine on see,kes loob armastust.URL- http://www.parnupostimees.ee/170708/tarbija/10086376_1.php 12.05.2009
4.Vikipeedia.Stereotüüp. URL- http://et.wikipedia.org/wiki/Stereot%C3%BC%C3%BCp 27.04.2009
5.Pormeister,E.URL- http://www.fl.ut.ee/39541 12.05.2009
6.Germaine,G.Stereotüüp. URL- http://www.folklore.ee/seminar/greer.html 25.05.2009
7. Kivilo ,E.Naispoliitiku portree.Diskursiivsed repertuaarid naispoliitikutest kirjutatud artiklites.URL- http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/16/evelin_kivilo.ht m 20.05.2009
8.Mida inimestes väärtustame?URL-www.koolielu.ee/pages.php/03220601?txtid=7039&get=url 20.04.2009
9.Šmakova,E.Naistest ja solidaarsusest.URL- http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8476:naistest-ja-solidaarsusest&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3246 14.05.2009
10.ERR uudised.79% Eesti naisi peab poliitikat meeste mängumaaks. URL- http://uudised.err.ee/index.php?06162339&com=1 27.05.2009