Jaan Oks Ettekanne Rene Ämarik Jaan Oks Sündis Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas koolmeistri pojana. 18981902 õppis Kaarma Õpetajate Seminaris. 190304 töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana; 1905a. sai õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis. 1907a. oli Oks Samaara kubermangu Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistri ametis. 1914a. mobiliseeriti sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25. veebruaril 1918. a. ning on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Jaan Oksa koolielu.. Sündis õpetaja pojana Õppis Kaarma Õpetajate Seminaris, täiendas end Haapsalus ped. Kursustel Töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana Okt 1905 asus õpetajas Massu vallakoolis Al
Tema looming on väga vastuoluline. Jaan Oks oli mässaja, keda peeti erinevates rahvahulkades vastavalt siis kas andekaks või vaimuhaigeks. Jaan Oksa iseloomustab veel ka see, et ta ei viimistlenud oma loomingut. 1898 aastal läks ta õppima Kaarma Õpetajate Seminaris. 1902.aastal lõpetas ta Kaarma seminari. Peale seda, aastatel 1903-1904, töötas ta Hiiumaal Pühalepa koolis asekooliõpetajana. 1905-dal aastal sai ta õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis ja aastal 1907 oli Jaan Oks Samara kubermangu Bõkova Eesti asunduses köster-koolmeistri ametis. Massu vallakooli õpetajaks asunud sai temast ka kohaliku seltsielu algataja ja innustaja. Massus veedetud aeg oli Oksa elu helgeim ajajärk, kuigi ta pidi 1907-dal aastal Massust kohalike ametivõimude ja kirikutegelaste vastuolude tõttu lahkuma. Viga võis olla selles, et ta oli väga ühiskonnakriitiline. Talle heideti ette ka liigset pedagoogilist liberaalsust.
3 1 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 133 2 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 126, I lõik 3 Klassitsism arhitektuuris. http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism [20.01.2014] Klassitsistlikud mõisad Eestis Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana-
FLN suutis konflikti Prantsusmaaga tuua linna tänavatele ja kutsusid üles üleriigilise üldise rünnaku ja pommide paigaldamist avalikesse kohtadesse. Alziiri lahing algas 30. september 1956, kui kolm naist paigaldasid pomme kolme erinevasse asukohta kaasaarvatud kesklinna Air France kontorisse. FLN korraldas keskmiselt 800 laskmist ja pommipanekut kuus, mille tulemuseks olid mitmed tsiviilsurmad ja võimude tugev vastus. Kindral Jacques Massu sai korraldused, et taastada kord linnas ükskõik, mis meetmeid kasutades ja otsida ning elimineerida terroristid. Tal õnnestus läbi viia hea rünnak ja FLN-i infrastruktuuri hõrendada aga FLN oli ennast tõestanud suutes rünnata Prantsuse Alzeeriat otse südamesse. Prantsusmaa võitis selle lahingu, kuid sellega ei olnud veel võitlused lõppenud. Prantsuse poolehoidjad Alzeerias aga hakkasid toetama iseseisvumise mõtet moraalselt, rahaliselt ja materiaalselt
seda on nimetatud järelklassitsismiks. Järelklassitsism läks 1900. aasta paiku vaikselt üle neoklassitsismiks (mil klassitsism oli juba jõudnud teise ringiga neostiilide hulka historitsismiajastul) Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis), Palivere, Vana-Võidu (kaks viimast
http://epl.delfi.ee/news/eesti/arvutisoltlastest-lapsi-uha-rohkem?id=64324785 http://naistekas.delfi.ee/archive/turvalise-interneti-paev-2014-muudame-uheskoos- interneti-paremaks.d?id=67761177 http://publik.delfi.ee/news/kurioosum/uuring-internetisoltuvus-hairib-noorte-aju-nagu- alkohol-voi-kokaiin?id=63768082 http://naistekas.delfi.ee/kirevmaailm/uudised/kuidas-ravida-internetisoltuvust.d? id=48673495 http://forte.delfi.ee/news/digi/hiina-internetisoltlased-korraldasid-voorutuslaagris-massu- ja-pogenesid-aga-jaid-ikkagi-vahele.d?id=31588201 http://publik.delfi.ee/news/inimesed/netisoltlased-paasevad-armeeteenistusest? id=8321163
La-Tene kultuur – 500 eKr; Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Eelrooma rauaaeg 50 – 450 pKr kivikirstkalmed (P-Eesti, Saaremaa), lohukivid (P-Eesti), tarandkalmed (P-EE, Saaremaa), ringvallid, Eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad Mäepealsed asulad Varased ringvallid: a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat.
Jaanil oli luulekalduvus juba varases eas. Näiteks tegi ta 9-10 aastasena sigadega põllule minnes laulu ,,Väljale". 5 1.2. Jaan Oksa kujunemine kirjanikuks Ta õppis Kaarma Õpetajate Seminaris 4 aastat (1898-1902). 1903-04 töötas Oks Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana. Aasta hiljem täiendas ta end Haapsalus pedagoogilistel kursustel ning omandas sellega min.-kooli õpetaja kutse. 1905a. saigi temast õpetaja Läänemaal Massu vallakoolis. Ta võttis seal tegevalt osa rahva haridustööst ja tulunduslikest üritustest, äratades ühtlasi tähelepanu oma "boheemlikkude" eluviisidega. Selle järel näivad algavat ta rännakud ja ühtlasi ka kirjanduslik tegevus. 1907a. oli Oks Samaara kubermangu Bõkovka eesti asunduses köster-koolmeistri ametis. Konfliktide tõttu vallandati Oks eksalteeritud käitumisega ametist (1911a.) ja saadeti ilma kindla töö- ja elukohata kogukohta Saaremaale (1912a.).
Kõrista linnamägi - Põlva maakond Leole linnus – Sakala Lihnutsi kants – Lihula Lihula linnus Lihulinna maalinn Lindanisa linnus Linnuse maalinn – Lääne maakond – Hanila vald – Linnuse küla Lipa linnus – Rapla maakond Lohu II linnus Lohu Jaanilinn Luhte linnamägi Lõhavere linnamägi Lõimemägi linnamägi – Pärnumaa Lähte Palalinn Lääniste linnamägi Lüganuse linnamägi - Lüganuse vald Makita Kabelimägi - Valga maakond Maasilinna linnus Massu linnus – Läänemaal Melliste linnamägi Merjamäe linnamägi Muhu maalinn – Saare maakond Muhu vald Linnuse küla Muuksi linnamägi Mustla ringvall -Pöide vald Mädara linnus – Pärnumaa – Vändra vald – Mädara küla Mäeotsa linnamägi Mõrgi linnamägi (Kuningamägi) Naanu linnus Narva Joaoru linnamägi - Narva linn Neeruti Sadulamägi (linnamägi) Nurkse linnamägi Oandimägi - [[Valga maakond] Otepää linnus Owele linnus
mis koos muude geoloogiliste teguritega põhjustas jõe keskjooksul madalate, liigniiskuse all kannatavate ja terrassideta lammorgude tekke (vaata joonis). Liivi lahte ja Väinamerre voolavate jõgede arengus on maatõusu mõju väiksem, küll aga on Pärnu jõgikonna arengut mõjutanud PärnuKunda joonel asuv aktiivne tektoonilise rikke vöönd. Nimelt süvendavad Pärnu jõe parempoolsed lisajõed (Massu, Vändra jt) oma orge kerkiva maakooreploki loodeserval, kuna vasakpoolsete lisajõgede (Navesti jt) vool on takistatud, sest nad voolavad vastu maatõusu.
a. avanes Eesti- ja Liivimaa alkoholile Vene turg). Viinatootmisest järelejääva praagiga nuumati kariloomi. Viina tootmisest sai peamine mõisate tuluallikas. XIX sajandil hakkas viinaköökide arv aga vähenema, sest tootmine arenes kontsentreerumise suunas. Viinakööke tuli nende olulisuse ja pideva täiustamisvajaduse tõttu kogu aeg ümber ehitada. Seetõttu on XIX sajandist säilinud vähe viinakööke, üks kunstipärasemaid asus Läänemaal Massu mõisas (1839/1861) ja oli tolle aja ranges klassitsistlikus stiilis. Üldiselt olid tolle aja viinaköögid sarnased: massiivsed 8 kiviseinad, kaks korrust, kõrgem kelpkatus. XIX sajandi lõpus ja XX sajandi algusaastatel valminud viinavabrikud olid varasematest veelgi suurejoonelisemad, moodustades kohati terveid komplekse. Harilikult olid korpused eri kõrgusega ja üsna levinud oli kahe materjali
Eelrooma rauaaeg Eestis (500 e.m.a. - 50 m.a.j.) Eesti eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad - enamiku populatsiooni elamispaik. Iga talu juures oli oma põld ja kalmepaik. Mäepealsed asulad - kaitserajatisteta künkapealsed asulad. Varased ringvallid: ringvallid kui pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pühala) Madalate puust ja kivist kaitserajatistega. Meenutavad linnuseid. ringvallid kui linnused? (Massu, Päädla, Lipa) poolringvallid - neemiklinnused? (Keava, Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Rooma rauaaeg Rooma impeeriumi hiilgeaeg. Keskmine rauaaeg Lõuna-Euroopas: keskaeg. Põhja-Euroopas: Rahvasterännuaeg (4.-6. saj.) Vendeliaeg / merovingide aeg (7.-8. saj.) Eestis: kesmine rauaaeg (450 - 800) Rahvasterännuaeg (450 - 600) Eelviikingiaeg (600-800) Katastroofid 6. sajandil 536
Mõned ostjad punastasid, sh üks vana paks naine. Muide, kõigele lisaks oli tal sügav ja tugev hääl. Võib-olla oli midagi säärast ka Lilli Suburgiga?Milline muide oli tema ilu-kirjandus-kangelannade hääl? Aino Undla-Põldmäe mainib Lilli ema kaunidust ja nobedust, aga ka tema praktilist, tervet mõistust, kuid ta ei maini sõnagagi Lilli enda ilu. Autobiograafilisest ilukirjandusest on ta välja noppinud õrna ja närvilise lapse. Massu mõisahärra, endise koduõpetaja, kõrgesti haritud Georg Bolzi (kelle vabameelne salong ja eravestlused oli Lillile aken Euroopasse) poja meenutuses (1930ndaist) oli Lilli meeldejääv, pikk kõhn kuju, rätik ümber pea, punase kiviga sõrmus sõrmes. Jakobsoni hinnanguist mainib Undla-Põldmäe Lilli vooruste vaimust rikutust. Kuid toob ära ka Jakobsoni rõõmu hingesugulase-inimesega tutvumise üle.
Isegi nende suuruses on märgatud teatud seaduspärasusi. On oletatud, et need põllud võisid olla maksustatud ja seetõttu olid nad ka kindla suurusega. Taolisi põlde on teada ka Britisaartelt, kus elasid keldid, siis on hakatu neid nimetama ka keldipõldudeks. Asulad · Avaasulad · Mäepealsed asulad · Varased ringvallid o Ringvallid kui pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) o Ringvallid kui linnused? (Massu, Päädla, Lipa) o Pooringvallid kui Kaali järve linnuse asula on väga omapärane. Seal võis elada pere (või paar). Kui ta oli väga oluline pühakoht, siis võisid seal elada inimesed, kes vahendasid elavaid inimesi ,,jumalatega"ning viisid läbi ohverdusrituaale. Rooma rauaaja kultuurid Rooma rauaaja muistised pärinevad enamasti kalmetest. Baltikum oli Rooma jaoks tühine põhjamaa, aga millei pärast jõuab siia üksikuid esemeid Rooma impeeriumi alalt.
Vall on üpriski korrapärane. Ringvall-linnuseid on rohkem saartel, kuid neid on ka mujal Eestis, ka Lääne-Eestis (Ehmja „Kuradimägi“). Nende arheoloogilised kaevamised ei ole andnud eriti häid tulemusi, leitud on üpriski vähe leide ning süsinikuproovid dateerivad need enamasti eelrooma rauaaega. Nende hulka kuuluvad ka Lipa ringvall-linnus ning Keava Võnnumägi. Varased neemiklinnused: a) Ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) Ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) Poolringvallid – neemiklinnused? Meenutavad väliselt neemiklinnust. Keskmise rauaaja (450-800) ja viikingiaja (800-1050) linnused. Keskmisest rauaajast on kõige rohkem linnuseid. Keskmise rauaaja lõpul rajatud linnused on oma olemuselt ja tüübilt väga sarnased viikingaja linnustega. Mägilinnused – kõige arvukam rühm, paiknevad eraldiseisva mäe peal. Otepää linnus on tüüpiline näide. Neemiklinnused – Esindajaks on Rõuge linnus.
Kaiu, Kostivere mõis jt; Järvamaal hävisid mõisahooned: Türi kihelkonnas Laupa (19.12), Lokuta, Mäeküla, Kolu mõis jt; Läänemaal hävis 20 mõisahoonet: Valgu (14.12), Velise, Haimre, Vana-Märjamaa, Orgita, Sõtküla, Paeküla, Tolli, Teenuse, Sipa, Sooniste, Vigala, Koluvere, Mõisamaa, Kasti, Sulu, Mõraste, Jädivere, Luiste; Pärnumaal hävis kokku 13 mõisahoonet Pärnu-Jaagupi ja Vändra kihelkonnas (Käru, Lelle, Vana-Vändra, Uue-Vändra[5] (Rõusas), samuti Massu karjamõis); Mõisate rüüstamise ajal hukkus Arthur von Baranoff Peningil ning mõnitati ka Pargi mõisnikku Viktor von Kotzebued, kes peksti läbi ning sunniti osalema mõisa lõhkumises ja kandma punast lippu. Vanamõisa parun Otto von Budberg olevat rakendatud hobuse kõrvale vankri ette ning sõidetud Velise kõrtsi, kus talle heinu ette antud. Rahutuse mahasurumine Rahutuste likvideerimise ajaks moodustati keisri ukaasiga 24. novembrist ajutine Balti
ebareaalsuses. 16. Jaan Oks JAAN OKS 1884-1918 Pärit Saaremaalt. Õppinud Kaarma seminaris. Tema isa oli kooliõpetaja ja ka Oks ise üritas saada kooliõpetajaks. Kaarma seminari lõpetajal ei olnud võimalik saada õpetaja kutset kuna ametik keskvõim ei tunnistanud rüütekonna diplomit. Kutse saamiseks tuli teha eksamid mingi muu riikliku õppeasutuse juures. Oks läks selleks Haapsallu pedagoogilistele kursustele ja selle õpetamise järel läks Läänemaale Massu kooli õpetajaks. Teda mäletatakse kui väga head kooliõpetajat, kes oli maasool. Segatud ka 1905 aasta revolutsioonisündmustesse, ei võtnud küll aktiivselt sellest osa. Tema elukäigus mingil hetkel ta otsustas Massust lahkuda ja minna Venemaale Samara kubermangu, kus oli vana eestlaste asundus ja sinna vajati köster-kooliõpetajat. Ei tea, kas ajendatuna seiklushimust või parematest palgatingimustest, sai temast eesti asunduse köster- kooliõpetaja
arhitektuurile? Seda tänaseni jätkuvat edu on seletatud kreeka templite välisilmes avalduva ehitusliku loogika ja terviklikkusega. Nende puhul räägitakse orgaanilisest tervikust, mille puhul on kõik üksikosad vältimatud ja vastastikku üksteisest sõltuvad. Templitel on kaunis korrastatud tervik, millest ei saa midagi ära võtta ega juurde lisada tervikut kahjustamata. 9.Vaata oma kodukandi ehitisi. Kas leiad detaile või kaunisusi, mis pärinevad vanakreeka arhitektuurist? Massu mõisa sambad on dooria stiilis. Kreeka ehitusmälestised 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks nad seal asuvad? Kõige paremini säilinud ja vanemad dooria stiilis templid asuvad kunagises kreeklaste asunduses Lõuna-Itaalias Paestumis ja need on Poseidoni ja Hera templid. 2.Kus arenes välja joonia stiil? Joonia stiil arenes välja joonia hõimu poolt asustatud Väike-Aasia rannikul. 3.Mida tead Efesoses asunud Artemise templist?
annaabi.ee 
