kui hoolimata saatusest ja oludest) iseseisvaks mõtlejaks võime öelda isemõtlejaks (omas keskkonnas), mistõttu ajakiri oli mh ka tema maailmavaate, teadmiste, huvide, elukogemuse, pedagoogitalendi, ilutaju, loomingulisuse, aga samuti psühholoogilisel tasandil iseloomu peegel. Mõisaprouast ristiemalt saadud nimele Caroline eelistas ta enda valitud eestipärast Lillit (Eduard Vilde Tabamata ime kangelanna tuleb aastaid hiljem 1912) niisiis, see NAINE oli Lilli (Caroline) Suburg. Olles kandnud ajakirja ideed aastaid hinges, saavutas Lilli Suburg lõpuks kolmandal katsel loa selle väljaandmiseks sedagi vaid tänu nutikale manöövrile, paludes lehe toimetuse eest wastutajaks härra cand Hugo Treffneri! Niisiis tegu oli mehe eestkoste all välja antava, naise tegevtoimetusel kokku pandava naistele suunatud väljaandega (!) fakt, mis iseenesest peegeldab valitsevaid soo- ja sotsiaalseid paradigmasid,
Annuk usub, et autobiograafilisus oli Suburgi jaoks kui tõe kuulutamine, seetõttu leidub seda kõikjal tema kirjutistes, ka ilukirjanduslikus loomingus. Terve artikkel põhineb suures osas autorist lähtuval meetodil, kuna ilma Suburgi raske minevikuta poleks tema loomingut nagu meie seda teame, sündinudki. Tema feministliku võitluse aluseks on samuti isiklikud kogemused, mis häälestasid teda kriitiliselt suhtuma meestesse. Näiteid, miks ja kuidas Suburg jõudis arusaamani, et meeste eesõigustatud asend ühiskonnas on ülekohtune, leidub mitmeid. ,,Meie, naised''-hoiaku abil end lugejaga samastades väheneb võimalus, et inimesed teda vääriti mõistaksid. Artiklis on Annuk kasutatud ka kultuurilisest kontekstist lähtuvat meetodit 20. sajandi üldine meelestatus oli seotud feministlike teemadega, mis tahes-tahtmata mõjutasid ka Suburgi vaatenurki naisküsimusest. Samas oli tal tänu ajastule märksa suurem toetajaskond kui 19
Feminism Esimene laine 18. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hääletus ja valimisõigus Laiemad karjäärivõimalused Lilli Suburg 1888 Oma ajast ees Naiste abitu olukord Teine laine 1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism
koguneti kogu maalt. Rahvusliku ärkamisaja proosa ja näitekirjandus jätkas rahvavalgustuslikku tegevust. Lydia Koidula jutustuse "Ainuke" õnnelik peigmees on oma üldisele tublidusele lisaks ka lauluseltsi liige, Jakob Pärn kui eluaegne koolmeister nimetab oma pikas jutustuses "Must kuub" rahva arengu takistusena fakti, et rahvakoolid ei kuulu haridusministeeriumi alla ning liiga palju maksab neis kiriku ja mõisniku sõna. Lilli suburg (mh. esimese eesti naisteajalirja asutaja), kes oli lõpetanud saksa kooli, ühendas naiste harimise vajalikkuse teema haritud eesti noorte saksastumise vastase võitlusega (jutustus "Liina"). Oma rahvale võõraksjäämise ohust kirjutas ka Elisabeth Aspe (jutustus "Ennosaare Ain"). Rahvusliku jutukirjandust ja näiteloominugut iseloomustas sel perioodil muidugi tugev romantiline põhitoon: "Kõik raskused olid ületatavad, kõik tegelased selgepiirilised-hed
Mahtra sõda 7. Friedrich Robert Faehlmann ÕES, kogus vägilas muistendeid 8. Friedrich Reinhold Kreutzwald Kalevipoja autor 9. Jaan Adamson Eesti Aleksnadri kooli eestvedaja, 10. Aleksander III venestaja 11. Georg Friedrich Parrot ülikooli esimene rektor, kellel õnnestus panna ülikool alluam haridusministeeriumile. 12. Janis Cimze Valgas asutas kihelkonnakooliõpetajate ettevalmistamise semineri. 13. Lilli Suburg Tütarlaste kool 14. Hermann von Keyserling filosoof ja esseist 15. Friedrich Georg Wilhelm Struve astronoomia alal 16. Karl Enst von Baer embrüoloogias 17. Nikolai Pirogov kirurg 18. Nikolai Lunin- tõestas vitamiinide olemasolu.
· 1909. a. loodi J. Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eesti rahva aineline ja vaimne vanavara. ERM Arhiivraamatukogus hoiti Eesti ainelisi trükiseid. · Eesti rahvusliku kirjanduse areng sai alguse rahvusromantilisest isamaalüürikast, milles kerkisid esile Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald ja Friedrich Kuhlbars. · Ilmusid esimesed draamateosed, esindajad Lydia Koidula ja Jakob Kunder. · Hakkas levima proosa, esindajad Jakob Pärn, Lilli Suburg, Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasuja'' ajendas zarnri viljelema ka Jaak Järve ja Andres Saali. · XIX sajandi lõpus asendusid romantilised jutustused realistlike romaanidega. · Silmapaistvaimaks romaanikirjanikuks kujunes Eduard Vilde. Luuletajana omandas tuntuse Juhan Liiv ning draama alal paistis silma August Kitzberg. · Murranguks kirjanduselus sai 1905. aasta, mil avalikkuse ette astus esimene kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti''
Miks lõppes ärkamisaeg? 1) juhtide vahelised erimeelsused 2) suur lõhe kahe peamise suuna vahel 3) Jakobsoni surm jm sellised sündmused 4) Iga hea asi saab korda otsa 5) venestamise pealetung Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani. Põhjused: 1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele 2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juht...
ilmunud kogudes ,,Ärganud hääled". Lüürika elu vaeslapsi. Esimesena tunnustasid tema luulet uuenemisprotsessis oli J. Tammel oma osa, «Noor-Eesti» rühma kuuluvad kirjanikud. kaalukam aga lüüroeepikuna. Lüürikuna viljeles J. Tamm ajas iseloomulikke teemasid - loodus ,,Kilin- 8. Ärkamis- ja järelärkamisaegne proosa. kõlin", armastus tsükkel ,,Sonetid ", ,,Silmad ja Autoreid: L. Koidula, J. Pärn, L. Suburg, M. süda" , kõdu, lapsepõlv, mälestused tsükkel ,,Ema Põdder, E. Aspe, E. Vilde, Juhan Liiv. 1880. mälestus", ,,Doktor M. Veske mälestuseks" . Keele, aastatel suurenes oluliselt algupärase stiili ja vormi poolest kerkivad paljud tema lüürili- jutukirjanduse osa ilukirjanduse üldpildis, sed luuletused oma ajast esile. J. Tamme kusjuures eelneva arenguetapiga võrreldes laienes meeliszanriks oli rahvaluulele tuginev lugulaul
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kaia-Liisa Peek EESTI LEIVATÖÖSTUS Õppekäigu aruanne Juhendaja Lilija Suburg Tartu 2014 Sisukord 1. Ettevõtte nimetus 2. Ettevõtte tegevusvaldkond 3. Ettevõtte kliendirühmad 4. Ettevõtte suurus,ruumide paigutus ja kirjeldus 5. Toodangu sortiment,kogused 6. Nimeta võimalikud töökohad ettevõttes 7. Tehnilise varustatuse iseloomustus 8. Millised on ettevõttes töö tingimused 9. Too välja kondiitritöö positiivsed ja negatiivsed küljed 10. Ettepanekud ja arvamused õppekäigu kohta 11. Kas sa tahaksid olla sellise ettevõtte praktikant või
Kooliõpetajana kirjutas didaktilisi rahvaluuleainelisi ja argiolustikulisi jutte lastele ja kodudele. Selle perioodi esileküündivamad jutustused on Pärna "Oma tuba, oma luba..." (1879) ja "Must kuub" (1883). Lilli Suberg (1841-1923) tuli kirjandusse Jakobsoni õhutusel, kirjutades 1873. aastal autobiograafiliste sugemetega jutustuse "Liina" (1877), kuigi stiil ja keel jäävad soovida, hindas Jakobson selle algupärasust. Haritud eestlannade ideaale esitab Suburg veel jutustuses "Maarja ja Eeva..." (1881), "Linda, rahva tütar" (1900 "Postimehes"). Eesti kultuuriloos Suburgil oluline kot ajakirjanikuna, tema väljaanne 1887. aastal alustanud "Linda" Viljandis oli esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale. Kultuurilooliselt on oluline kriitika arendamine. Rahvusliku liikumise suurjuhtide (Mihkel Veske, Karl August Hermann, Hugo Treffner) ebamäärased taoltused, organiseerimisvõimetus ja oskamatus, vastastikused nääklemised,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
