Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10kg/ha. Taimed tärkavad 8-18päeva pärast. Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad. Salati -või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärkamist. Vastavalt vajadusele kohendatakse reavahesid ja puhastatakse read umbrohust. Saak kogutakse 2 -või 3-aastaselt taimedelt hilissügisel. Ravimina kasutatakse juuri - radix Althaeae. Juured kaevatakse või küntakse maa seest välja, pestakse, lõigatakse 20-25cm pikkusteks tükkideks ja kuivatatakse temperatuuril mitte üle 40kraadi. Sageli aga lastakse juuri pärast pesemist pisut närbuda, kaabitakse neilt siis hall korgikiht maha ja kuivatatakse nad lõplikult. Kuivatatud droogis ei tohi olla üle 14% niiskust, üle 3% puitunud juuri või juurika osi, üle 3%
Tüvirakke saab nt lootel nabaväädiverest. Saab kasutada nt uue naha kasvatamiseks, nt põlengus kahjustada saanud kohta siirdada.Geeniteraapias siirdatakse terve geen defektsesse geeni, aga rakuteraapias asendatakse kahju saanud või hävinud rakud uue rakumassiga. Seega ühes siirdatakse geene aga teises põhimõtteliselt uusi rakke. Transgeensed taimed luuakse 1)herbitsiiditaluvus: taluvad umbrohutõrjevahendeid kuid samas saadakse umbrohust lahti 2)kahjuritaluvus: mürgised kahjuritele 3)haiguskindlus: tervemad taimed 4)õli omadused: parem ja tervislikum õli 5)viljade valmimine: valmivad kauem, et saaks nt kaugemale transportida 6)ilmastikukindlamad taimed Tuumpaljundus: somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku, mille oma tuum on kõrvaldatud. Dolly.
umbrohtu ja haigusi, tavaliselt tehakse seda umbes 3 korda. Mullata tuleks rohkem tugevate vihmade korral ja raskel mullal. Kui oodata on kuivaperioodi, siis on targem mitte mullata, sest siis on vee kadu veel suurem. Kui kartulipealsed on pealt kokku kasvanud, ei tohi enam mullata, sest varte kahjustamine rikub taimi, levitab haigusi ja vähendab saaki. Umbrohutõrje. Umbrohtu saab tõrjuda kõplamise, äestamise ja muldamisega. Umbrohust tuleks vabaneda, sest umbrohtunud põllul levivad haigused ja kahjurid ja kartulit on raske koristada. Kui umbrohtu on väga palju, võib kasutada ka keemilist umbrohutõrjet, siis aga tuleks nõu küsida asjatundjalt. Üks ohtlikumaid kartulikahjureid on traatuss, mille kahjustused tunneb ära kartulisse uuristatud peenikeste käikude järgi. Traatuss aga levib kõige rohkem orasrohusel põllul. Traatussi vastu keemilist tõrjet
võrsete kahjustusest tekkivad intensiivsed lõhnad meelitavad kärbseid ligi. 4)Kasutada keemilisi kaitsevahendeid. Porgandit liigitatakse varasteks, keskmisteks ja hilisteks sortideks. Varastel sortidel on juurikas reeglina lühem ja tömbi otsaga, sisaldab rohken suhkrut ja on meeldiva maitsega. Keskmistel ja hilistel sortidel on pikemad juurikad ja suurem saagikus. Porgandi seemned tärkavad aeglaselt, mida pikem protsess, seda kiiremini kasvavad kinni umbrohust. Nii et harvendada on väga raske. Raskendab veel harvendamist see asjaolu, et erakordselt väikesed seemnete tõusmed paiknevad liiga tihedalt. Mõlemad probleemid on kergesti lahendatavad. Pange seemned kuueks tunniks sooja vette, et nad paisuksid. Vee asemel võib(on isegi parem) võtta apteegitilli- või kummelitee, mis aitab kaitsta bakterite eest. Paisunud seemned asetage paberrätikule ja laske neil taheneda. Seejärel segage nad ühe- kahe peotäie liivaga ja istutage nagu tavaliselt.
varajase pronksiajaga. Ühiskonna varanduslik kihistumine. Ühiskond on organiseeritud ja välja on kujunenud riikluse alged. Kirja kasutusele võtmine mängib väga suurt rolli riiklikus korralduses ning loob eeldused vaimsedeks tegevusteks. Algeline maaviljelus tekkis korilusest. Söödavaid taimi korjanud inimesed panid tähele, et metsikult kasvanud semmned ja viljad said küpseks ühel ja samal aastaajal. Inimesed puhastasid sobiva maalapi umbrohust ning kobestati muld, kuhu pandi seemned kasvama. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Maaviljeluse kasutamisele võtmisega ja koduloomade kodustamisega üheks oluliseks eeltingimuseks oli samuti inimese üleminek paiksele eluviisile. See tõi kaasa elanikkonna kasvu. Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ning soodne pinnas oli hea vilja kasvatamiseks. Järved ja jõed pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi.
Algeline maaviljelus tekkis omamkorda korilusest. Kuna korilased täheldasid, et kasvavad viljad ja seemned muutusid küpseks ühel ja samal aastaajal. See on järjekordne näide muinasaja inimeste suurest nutikusest. Niisiis viljade korjamisel varises osa marjadest maapinnale, millest pehmest mullakihis sirgusid migni ajaperioodi möödudes uued taimed uue saagiga. Korilased üritasid kaasaaidata toidutaimede paljunemisele. Viljaks maapeenrad puhastati umbrohust ja võsadest, seda kõike tehti kõpla taolise tööriistaga. Kobestatimuld ning seemned pandi maasse. Taolist põllumajanduslikku viisi nimetatakse kõpla põllumajandusesks. Seega alguse oli saanud põllumajandus. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine, mis oli oma korda seotud küttimise ja jahil käiguga. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu.
õpimotivatsiooni ja pühendumist Ülesanne PISA 2006 testist GENEETILISELT MUUNDATUD PÕLLUKULTUURID GM-MAIS TULEB ÄRA KEELATA Looduskaitsega tegelevad organisatsioonid nõuavad, et uus, geneetiliselt muundatud (GM) mais keelustataks. GM-maisile ei mõju uus, tugevatoimeline umbrohumürk, mis hävitab tavalisi maisitaimi. Uus umbrohumürk hävitaks enamuse maisipõldudel kasvavast umbrohust. Looduskaitsjate arvates on uue umbrohumürgi kasutamine GM-maisipõldudel keskkonnale kahjulik, kuna umbrohtu, mida selle mürgiga hävitatakse, söövad putukad ja väiksemad loomad. GM-maisi kasutamise pooldajad väidavad, et teaduslike uuringute põhjal seda ei juhtu. Ülesanne PISA 2006 testist Artiklis on välja toodud ülalmainitud uuringutest järgnevad üksikasjad: · Maisi külvati 200 põllule üle kogu riigi. · Iga põld jagati pooleks
umbrohte, vähendab kulusid herbitsiididele ja parandab viljade kvaliteeti • Kilemultšil kasvatades valmib saak umbes nädal varem • Musta kile miinuseks on liigne kuumenemine suvel palavate ilmadega • Valge kile ei hoia nii hästi sooja • Kuumal suvel võib aga valge kile taimedel stressi vähendada • Tõhus meetod maasikaistanduses on ajutine multšimine põhuga enne saagi valmimist • Multšimiseks vajalik põhk peab olema umbrohust puhas • Põhu eeliseks teiste multšidega võrreldes on see, et põhukiht on ka peale märgumist õhku läbilaskev • Saepuru tõrjub märgatavalt umbrohte istandikus aga vähendab saagikust Kilemultši paigaldamine • Kile laotatakse spetsiaalse kilepanekumasinaga • Tööks valitakse jahe ilm. • Kui istandik rajatakse tilkniisutusega, siis paigaldatakse samaaegselt ka niisutussüsteem. • Hektarile kulub keskmiselt 350-400 kg 1,20 m laiust kilet
Juba enne riisi valmimist valvasid sugukonna naised paatides sõudes oma põlde. Algeline maaviljelus tekkis korilusest. Söödavaid taimi korjanud naised panid tähele, et metsikult kasvavad viljad ja seemned muutusid küpseks ühel ja samal aastaajal. Viljade korjamisel varises osa marjadest maapinnale, millest pehmaes mullakihis sirgusid teatud aja möödudes uued taimed järjekordse saagiga. Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest mehed kõpla taolise tööriistaga. Naised kobestati mulla ära ja panid seemned sihiteadlikult mulda. Seda põllumajandus viisi nimetatakse kõpla põllumajanduseks. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Loomade kodustamine oli seotud küttimisega ning kuna jahil käisid mehed siis sai karjakasvatamine meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil
valgete marjadega marjad) liigniisked mullad juurestik ja teisel aastal Kevadeti multsida Marjad valmivad Muld peab olema hästi kasvab nõutud kompostiga umbrohust puhastatud suuruseni Mitte kasta saagi Kaheaastased taimed valmimise ajal, marja peaks istutama koor lõheneb
toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. . Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest mehed kõpla taolise tööriistaga. Naised kobestati mulla ära ja panid seemned sihiteadlikult mulda. Seda põllumajandus viisi nimetatakse kõpla põllumajanduseks. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Loomade kodustamine oli seotud küttimisega ning kuna jahil käisid mehed siis sai karjakasvatamine meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil
Nende toime oleneb kasutusajast, doosist ja kasutusviisist. Keemilist umbrohutõrjet on võimalik asendada teatud ulatuses mitmesuguste mullaharimisvõtetega. Kuid ka täiusliku mullaharimisega ei õnnestu alati umbrohtumust talutavais piires hoida. Samuti on tänaseks Eestis massiliselt levinud umbrohu liigid, mille hävitamine vaid mullaharimisega on aeganõudev ning kallis (näiteks tuulekaer, põldohakas, orashein). Olenevalt kultuurist ja umbrohust väheneb umbrohtunud põllul saak keskmiselt 20-50%, sest umbrohi on tavaliselt konkurentsivõimelisem ning tarvitab kultuurtaimest kiiremini ja rohkem ka toiteelemente. Samuti kaasnevad umbrohtunud põlluga suuremad kulutused mullaharimisel, koristusel ja kuivatamisel. Majanduslikult on mõtekas kasutada raha umbrohutõrjeks, järkjärgult puhastada põllud ning korras põlde väetada. Herbitsiidide toime 1
Ei sobi turvasmullad Eelviljaks sobivad must- ja haljaskesa, ristik, põldheina segu, varajane oder KÜLVIKORD JA EELVILI Külvikorra puhul tuleks silmas pidada järgmist: Aega talirapsi eelmisest kasvatamisest. Vahe peaks olema 4...6 aastat. Tähtis vältimaks haigusi. Ühiseid haigusi kandvate kultuuride- herne, lina, kartuli ning rapsi vahele soovitatakse jätta 1 aasta. Suhkrupeedi puhul jäetakse 2 aastat vahele. Kui hästi eelkultuurid võimaldavad vähendada umbrohust rapsi külvile eelnenud aastatel. Sobilikud eelviljad Kultuurideta (must)kesa Ristik või põldheinsegu Varajane oder Talioder Talinisu Taliraps ise oma varajase valmimise tõttu sobib teraviljade eelviljaks. Väetamine Vajab väetamiseks rohkem väetisi kui teraviljad Vajab kasvuks hästi väetatud raskeid ja niiskeid muldasid Eelistada mikroelementidega kompleksväetisi Kasutada väetisi, millel väävlisisaldus on suurem
Harilik kamaras · Niiskematel karjamaadel-niitudel on ta mõnikord lausa massiliselt kasvav taim. Seejuures paistab ta eriti hästi silma pärast seda, kui kari on juba mõnda aega rohtu närinud kamarast kariloomad värskelt peaaegu üldse ei söö. taim on veidi mürgine ja võib loomadel suuremas koguses sööduna tekitada seedehäireid. Kuivades need mürgid enamuses lagunevad ja ka loomad võtavad kamarast suhu, kuid ega ta siiski suurem asi toit ole. kamarast kui umbrohust pole kuigi keeruline vabaneda. Selleks tuleb vaid hoolas olla ja enne tema seemnete valmimist taimed maha niita.taime vars on rohkelt harunenud ja kogu taim on veidi punakas. Vaid harva leidub kuivemates kohtades kollakasrohelisi kamarasetaimi. Eriti tumepunased on kamarase ülemised lehed, milledest muide osa kuuluvad õite juurte. Ka õied ise on tumepunased. Samuti võib koheselt märgata taime korrapärasust: kamarase õied on pikkades
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 8 Avalikule alale puude istutamise kord § 13. Multimine (1) Multi kasutamise vajadus ning selle tüüp määratakse haljastusprojekti või istutusjoonisega, võttes aluseks lisa 3 soovitused. Mult on umbrohtumist takistav ning niiskust hoidev pinnakate, mis laotatakse pärast istutustööde lõppu niiskele ja umbrohust puhastatud mullapinnale 5−10 cm paksuse kihina ning tüvest vähemalt 10 cm eemale. (2) Multi kasutatakse ringina üksikpuude ümber, lausistutusaladel kaetakse multiga suurem ala. (3) Puu tüve ümbrus tuleb multida vähemalt 0,5 m raadiuses (vähemalt istutusaugu ulatuses). (4) Valmis multikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga. § 14. Võrahooldus Pärast istutustöö lõppu tuleb eemaldada vigastatud ja murdunud oksad
See võib tunduda küll veidi imelik, kuid meie rahvuslilleks on umbrohi. Umbrohuna talirukkis ja talinisus on ta lastele rõõmuks ja põllumeestele nuhtluseks. Lapsed punuvad tast kauneid pärgi koos härjasilmadega ja toovad tuppa imeilusaid lõikeõisi. Pereisad ei suuda aga temast kuidagi lahti saada. 8 Miks siis on rukkilillest kui umbrohust nii raske vabaneda? Seepärast, et rukkilille eluviisid on aastatuhandete jooksul muutunud väga sarnaseks tema kaaslase rukki või talinisu omadega. Kõigepealt valmib enamik rukkilille seemneid koos rukki seemnetega. Vilja koristades satuvad viljaterade hulka ka rukkilille seemned. Teiseks on rukkilille seemned sarnased rukkiteradega ja nii on neid raske üksteisest eraldada. Tõsi, rukkilille seemnetel on kahvatupruunid lendkarvad ja nii võivad need levida ka tuule, loomade ja vee abil
........................................................................... 21 2 SISSEJUHATUS Külv või istutamine see on sageli kerkiv küsimus köögiviljade paljundamisel. Otsekülvi eeliseks on, et taimed jäävad kasvama samasse kohta, säilitavad oma juuresüsteemi ja välditakse taimede ümberistutusstressi. Jääb ära ümberistutamise töö ja vastistutatud taimede hooldamine. See-eest on rohkem tööd umbrohust puhastamise ja harvendmamisega. Istutamise eeliseks on eelkõige ajavõit ja see on vajalik, kui soe aeg ei kesta kaua. (Kjell, 1992:37) Iseseisva töö eesmärgiks on: 1. Uurida köögiviljade paljundamise võimalusi. 2. Anslüüsida köögiviljade paljundamise tingimusi. 3. Anda ülevaade paljundamiseks vajalikest töövahenditest. 4. Hinnata köögiviljade seemnetega paljundamise eeliseid ja puudusi ning tuua välja võimalused ja ohud.
18. Millised on transgeensete taimede kasvatamise ja kasutamisega seotud keskkonnaalased riskid ja kasud? Positiivsed mõjud: 1. Väheneb keemiliste insektsiinide kasutamine. Nende koostises võib olla arseen, plii jm kahjulikud. 2. Mullakvaliteedi tõus. GM põldusid haritakse vähem. Kaitseb erosiooni ja mulla kuivamise eest, mulla ökosüsteemi häiritakse vähem, vajab vähem tööd. Harilikul põllul peab umbrohust vabanemiseks rohima. 3. Väiksem CO2 emissioon. Vähem kündmist, vähem pestitsiidide pritsimist. Vähesem põlluharimine tähendab ka traktorite väiksemat kütusekulu (vähenenud süsihappegaasi emissiooni) 4. Suurem saagikus . Piisab vähemast põllualast, et saada piisav kogus saaki, seega rohkem metsa jääb puutumata. Reeglina pole mitte taimed ise saagikamad, vaid rohkem saaki jääb näiteks putukate poolt kahjustamata. 5. Fütoremediatsioon - taimede abil keskkonna puhastamine
kannaks, on lühike Valgusnõudlik Peab olema sügavalt kaaliumpermanganaadi kobestamine pealsetega ja kuivatada Kand koos lihavsoomustega Kasvualgul ka niiskusnõudlik läbikaevatud ja umbrohust lahuses. Sibul peab kasvama Koduaias võib ka pealsed moodustab sibula puhas Peenral 20cm vahed maapeale, lõpeta juulis tagasi lõigata ja jätta alles 2- Paljundatakse vegetatiivselt Soovitatav on sügisel (pesasibulad 10-15cm)
Pedagoogiliselt publikut aktiveerides lisab kohe ka pöörduva küsimuse: Kas pole tõsi, mu suguõed? Üleskutseline stiil on ülimalt kohane avanumbrile, kuid see jätkub ka hiljem. Selles väljendub naiselikku emotsionaalsust, vähe sellest, seda ei hoita tagasi. Kuid see kõlab ka hästi kokku ärkamise aja paatosega, meestegi stiil oli tollal taoline. Noh, on see tõsi, siis tõuske ka mehiselt ülesse ja pange käed tugewaste, wahwaste adra külge, et põld põhjani küntud, umbrohust puhastatud, tubliste rammutud ja õiigeste wälljadesse ärajautud saaks, et waimuwilja küli lopsakalt kasvama, tuumakalt wallmima, tuhandi korra edasi seemendama wõiks hakata! Jah, tulge tööle! Näeme rikkalikku maaviljeluse kujundi rakendust, kuid selles aimub ka arvestust sihtpubliku osaliselt/ peamiselt (?) talurahvaseisusega, keda Suburg liiatigi agiteerib Lindale kirjasaatjaiks: Tulge oma mõtete avaldamiste, tundmuste
Umbrohud- mittekülvatavad taimed, mis 1.loomade tervist ja toodangut võivad kahjustada, 2.halva söödavusega, madalasaagilised, 3.suurte saagikadudega, 4.takistavad kultuurliikide kasvu. Kui võilille üle 20% taimikus nimetatakse umbrohuks. Umbrohu tõrjet tehase kahe erineva spetsiifikaga 1. Profülaktiline ehk kaudne 2. Otsene tõrje Kaudne: umbrohtude niitmine enne õitsemist, kui karjamaalt, aedade alt ja teepeenardelt. Umbrohu puhta seemne kasvatamine. Umbrohust puhta sõnniku kasutamine. Rohumaa külvi kordade kasutamine. Katteviljatata karjamaa rajamine. Rasketehnika ja erosiooni töttu tekkinud tühikute parandamine. Reegli ja korrapärane karjatamine hooldus. Ülekarjatamine võib tekitada tühikuid. Korralik intesiivne väetamine soodustab kultuuride kasvu ja surub umbrohud alla. Otsene: Olemas mehaaniline, keemiline ja bioloogiline tõrje. Mehaaniline- umbrohud kitkustakse välja, torkimine, hävitamine mulla harimisega, on töökulu nõudvad.
CRJ tutvustas uusi välismaa põllutööriistu ning tõestas, et nende kõrge ostuhinna katab tulukus. Hakati tellima põlluheinaseemet, parandati kartulisorte. Jakobson alustas võitlust linaleotamise vastu jõgedes ja ojades, sest see mürgitab koduloomi, kalu ja vähke. Ettekannetes käsitleti ka kõige tavalisemaid töid, nagu kündmist, õpetati isegi heinategemist. Jakobson propageeris veel viljapuuaedade soetamist ja õiget harimist. Kõneldi umbrohust ning soovitati abinõusid selle tõrjeks, samas räägiti ka lindude kasust ja kahjust. Sügavalt maailmavaateline oli Jakobsoni ettekanne ,,Kuidas inimene kaua võib elada", milles ta rõhutas tervishoiu tähtsust ning ironiseeris usklike Elupäevade pikendamiseks 22 soovitas ta loomulikke eluviise, normaalset abielu, elujõu hoidmist, laste tervishoidu,
kavatada. Nt rapsi kasvatamisel soovitatakse jätta 1 aasta vahele kui eelviljadena kasvatada hernest (valgemädanik) ja kartulit (tõusmepõletik). 36. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Head eelviljad: a) rühvelkutuurid- Nt kartul, köögiviljad - need, mida harime vahelt. b) mitmeaastased heintaimed- lutsern, ristik, põldhein. Mulda jääb rohkem org ainet kui ära viiakse c) puhas/mustkesa- kui umbrohust lahti ei saa, siis kasutatakse seda keskmise eelviljad: a) üheaastased liblikõielised - hernes, põlduba b) raps/rüps c) liblikõieliste ja teravilja segakülvid halvad eelvilajd: a) teraviljad, sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur 37. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus. A) iseendale järgnevust taluvad kultuurid- võib ühel ja samal kohal kasvatada mitu aastat järjest, ilma, et saaks oluliselt väheneks
elupuu isekülvil tekkinud uued taimed on soovitav need lihtsalt välja juurida. Elujõulisuse suurendamine Harilik elupuu pole mulla suhtes nõudlik, kuid eelistab niiskemat mulda. Seega kuivad ja liivased mullad neile ei sobi, sest elupuu on põuatundlik (L. Aavik 2010). Väetamine on soovitatav kevadel. Elupuid tuleb kasta rohke veega vähemalt kord nädalas põuasel ajal, et nad oma elujõulist välimust ei kaotaks ja kollaseks ei tõmbuks. Elupuu alla võib lisada multsi, et puudealune umbrohust vaba hoida. Talvel-varakevadel on kõige olulisem elupuid kaitsta päikese eest. Selle vältimiseks tuleb puud katta õhukese heleda riidega või võrguga ümber mähkida. Päike pruunistab elupuu rohelisi osi (Calmia OÜ). 36 Kasutatud kirjandus 1. H. Kukerpuu http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kukerpuu.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/339 2. Suur läätspuu
Foto 7. Vabariiklike kunstnike-dekoraatorite konkurssi võitja vaateakna disain. Autor Kaido Jakob, 1984. Foto on skäneeritud ajalehest Töörahva Elu (3. juuli 1984. a.) Juubelipidustuste ettevalmistamisteks paluti ka linnakodanike abi. Alates maist korraldati hoogtööpäevi, kus oodati kõiki võrulasi Rannatare esisele väljakule, et teha ümbruskond korda.83 Ka kutsuti üles ametkondi, kruntide ning eramajade valdajaid ja kasutajaid korrastama oma piirkond umbrohust, prügihunnikutest ning lükkama postid ja tarad tagasi sirgeteks. Võru Linna RSN Täitevkomitee kontrollis antud nõude täitmist nädal pärast üleskutset.84 Suur murekoorem oli ka Kubija lauluväljak, mis pidi juubelipidustusteks uue välimuse saama. Kuna töömehi oli vähe ning suvisel ajal olid enamus puhkustel, siis paluti appi kohalikud inimesed. Suurt eeskuju näitasid meeskoor ja segakoor Tervis, kes proovide asemel aitasid lauluväljakut ehitada
annaabi.ee 
