Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas- ja emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid (Tago Sarapuu „Bioloogia gümnaasiumile“). 4. Argumenteeriv tekstitüüp Kõikjal Euroopa Liidus on probleemiks noorte tööpuudus, samamoodi Eestis. Praegu on võtmepositsioonidel peamiselt X-generatsiooni esindajad, kes saaksid ulatada käe Y-generatsioonile. Ühest küljest on ettevõtted huvitatud noorte palkamisest – nende kirg süstib vajalikku drive’i ka vanematesse kolleegidesse, sest ebaküpsus on kogenematute tugevus. Keegi ei hakka kaks korda vastu betoonseina jooksma – milleks? Kuid värskete teadmistega noor võib üle seina hüpata
Arutlev kirjand Iga tekst on dialoog mingi teise tekstiga Kirjand on argumenteeriv ehk põhjendav tekst Kirjand peaks olema veenev, et mõjutada lugeja seisukohti ja hoiakuid (eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele
või mõttekriips, on minul pandud sinna koma. Või on üldse mõne koha pealt koma puudu, kus ta olema peaks. Ning meeles tuleks pidada, et sõnade kui, nagu ees on koma, kui nende järel on öeldis, s.t. nad alustavad kõrvallauset. ° Õigekirjavead. Neid on õnneks vähem, aga siiski mõned on. Näiteks mina olen kirjutanud sõna ,,ühtset", kuigi õige oleks ,,ühist". ° Lisaks selle veel, et näiteid peaks olema rohkem. Tekst võiks rohkem argumenteeriv ja arutlev olla. ° Meelespea ! võibolla ! kogu aeg ! tahestahtmata ! iga päev ! kas või ! vahel = mõnikord, vahest = ehk, vast = alles või äsja ! järgi = põhjal, järele minema ! enne = varem, ennem = pigem ! liide gi/ki on alati sõna viimane osa ! tundtunnilt, tund tunni järel, tunnist tundi
mõista erinevuseid aga otsi sarnasusi. - Kultuur on osa igast inimesest. http://euroopa.noored.ee/files/Kultuuridevahelise%20%C3%B5ppimise%20koolitus %20kultuuri%20handout.pdf Raskete ja erivajadustega klientide teenindamine Rasked ja erivajadustega klienditüübid: Rasked klienditüübid on järgmised: Liiga jutukas klient , saamatu klient , ükskõikne , passiivne klient , familiaarne klient , klient lööb külge , manipuleerija, "konstruktiivne klient" e "argumenteeriv ekspert" ning joobes klient. Erivajadustega kliendid on järgmised : Liikumistakistusega , kuulmispuudega , nägemispuudega , arengupuudega , kogeleja , diabeetik , lastega pered , eakad inimesed ning võõra kultuuritaustaga kliendid Liiga jutukas klient Liiga jutuka klilendi puhul tuleb olla kannatlik ning kasutada suletud küsimusi. Tuleb teha kliendi jutust vahekokkuvõtteid. Ei tohi tekitada oma märkustega ebamugavustunnet
Ryle Mingi mõiste filosoofiline uurimine, näiteks Aja oma, ei saa kunagi olla vaid selle mõiste uurimine, kuid ka selle mõiste uurimine tema naabermõistetega ning omakorda naabermõistete uurimine nende naabermõistetega. Siinjuures peab tähelepanema, et iga mõiste juures on ka järeldusniidid, kuidas vastav mõiste väiteid, kus teda kasutatakse mõjutab, seetõttu on filosoofilise uurimuse protseduur argumenteeriv. · Augustinus teab hommikul, mis on Aeg, kuid õhtul, kui seda temalt küsitakse, et oska ta midagi öelda. Sama põhimõte kehtib ka teiste üldlevinud mõistetega meie kõigi elus, kus me teame, mis see on, aga me ei oska seda kellelegi teisele seletada. Näiteks, mis on armastus? Selline mõiste käib meie maailma kohta käivate mõtete teema neutraalsesse süntaksisse.
Enamasti sooritavad saavutuslikud õppijad eksamid ja testid edukalt, jõudmata tegelikult õpitava mõistmiseni. Erineva õpistiiliga õppijad kalduvad kasutama erisuguseid õpistrateegiaid. Õpistrateegiad on teadlikult läbikaalutud õppeülesannete lahendamise või toimimise viisid. · holistlik strateegia · atomislik strateegia · registreeriv (info võetakse vastu muutumatuna) · transformeeriv (muudetakse) · ratsionaalne (põhineb intellektuaalsel deduktsioonil) · empiiriline (argumenteeriv ja kontrolliv) · metafooriline (võrdluspiltide varal üldistav) · analüütiline · intuitiivne KASUTATUD KIRJANDUS 1.www.koolielu.edu http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/oppima_oppimine.pdf 2. Triin Marandi, 2005 Õppimine e-kursusel http://kodu.ut.ee/~triinm/oppimine_ekursusel.pdf 3.Kuidas õpetada eriala keelt Metoodika käsiraamat Kristi Saarso, Elle Sõrmus http://www.e- uni.ee/kutsekeel/eestikeel/index.html
· Ilmne külgelöömine lõpeta põhjendusega, et sa ei tegele töö ajal kõrvaliste asjadega Manipuleerija · Tunne manipuleerija ära - kõige viisakamate väljenditega libekeelsus, võlts naeratus, pugemine. Oskamatu suhtlemise korral võib muutuda agressiivseks. Kaebab "kõige kõrgemal " tasemel. · Säilita rahu ja viisakus · Ära lase end "surnuks rääkida" ega alandada · Keskendu probleemile ja lahendusvariantidele "Konstruktiivne klient" e "argumenteeriv ekspert" · Teab täpselt", "teab paremini kui teie", alati käepärast kindlad "faktid". · Ära lasku vaidlusse · Esita veenvaid vastuargumente ja fakte, mitte arvamusi · Lase kliendil väljendada oma vaateid ja olla nendest sisse võetud · Ära heitu kliendi "kindlatest allikatest" ja "faktidest" ning hoidu nende põhjal valede otsuste tegemisest · Ole kannatlik ja rahulik Joobes klient · Tee kõik, mis sinu võimuses, et klient teenindusruumist välja
valikust võib rääkida kas rööpsest või ristuvast suhtlemisest. Eduka suhtlemise käigus vahetatakse korduvalt MINA-tasandeid, sõltuvalt olukorra muutusest, suhtluskäigust, emotsionaalsest õhkkonnast. Kui ma testi tegin, näitas see, et kõige enam on minus täiskasvanut, enamvähem sama võrdselt vanemat ja protsentuaalselt ei jäänud väga maha ka lapse tasand ning tõesti tunnen endas ära kõikide kolme üldjooni. Enda arvates olen tõesti kaalutlev, faktidele toetuv, argumenteeriv, kipun õpetama, abistama, aitama. Aga samas olen impulsiivne ja uudishimulik. Eric Berke`i teooria ütleb ka, et oskus ära tunda ja analüüsida MINA-tasandeid ning nende paindlik kasutamine annab meile võimaluse mõjutada suhtlemise käiku, valida sobiv strateegia ja taktika seda oskust ma endameelst veel ära õppinud ei ole, kuid see on kindlasti oskus, mida võiks aja jooksul omandada, sest nii era- kui ka tööelus annaks see kindlasti palju suhetetasandil juurde.
kõnelenud eetikast, saavutamata õigupoolest kunagi üksmeelt milleski olulises. Ilmselt ei saa Singeri teoreetilisel viitesüsteemil olla mingit tegemist absoluutse tõe või selge mõistmisega; parimal juhul on see tema poolt soovitud mugav abinõu. Singer arvab, et inimesed püüavad oma tähtsaid otsuseid motiveerida. See tähendab, et neil on kasutuselt mingisugune moraalikood, või nad on moraalsed agendid, ning et moraal on oma loomu poolest argumenteeriv. Nüüd on küsimus selles, milline on üldkehtiv moraalikood ja kuidas saab selle moraalikoodi üldkehtivust tõdeda ja tõestada. Jätan siinkohal kõrvale küsimuse moraali emotsionaalsest alusest (Mackie 1977) ja oletan Singeri järgi, et kui praktilisel eetikal oleks pakkuda midagi huvitavat, siis on see seotud just moraalsete põhjenduste andmisega (Hare 1981). Argumendi tõeliseks tuumaks on moraali universaliseeritavus ehk üldistatavus
109 Manipuleerija · Tunne manipuleerija ära - kõige viisakamate väljenditega libekeelsus, võlts naeratus, pugemine. Oskamatu suhtlemise korral võib muutuda agressiivseks. Kaebab "kõige kõrgemal " tasemel. · Säilita rahu ja viisakus · Ära lase end "surnuks rääkida" ega alandada · Keskendu probleemile ja lahendusvariantidele 110 "Konstruktiivne klient" e "argumenteeriv ekspert" · Teab täpselt", "teab paremini kui teie", alati käepärast kindlad "faktid". · Ära lasku vaidlusse · Esita veenvaid vastuargumente ja fakte, mitte arvamusi · Lase kliendil väljendada oma vaateid ja olla nendest sisse võetud · Ära heitu kliendi "kindlatest allikatest" ja "faktidest" ning hoidu nende põhjal valede otsuste tegemisest · Ole kannatlik ja rahulik 111 Joobes klient
· Hoidu lubadustest, mida sa ei kavatsegi täita · Keskendu probleemile ja lahendusvariantidele · Ilmne külgelöömine lõpeta põhjendusega, et sa ei tegele töö ajal kõrvaliste asjadega 109 110 "Konstruktiivne klient" e Joobes klient "argumenteeriv ekspert" · Teab täpselt", "teab paremini kui teie", alati · Tee kõik, mis sinu võimuses, et klient käepärast kindlad "faktid". teenindusruumist välja toimetada · Ära lasku vaidlusse · Esita veenvaid vastuargumente ja fakte fakte, mitte · Purjus j kliendile pole
109 Manipuleerija · Tunne manipuleerija ära - kõige viisakamate väljenditega libekeelsus, võlts naeratus, pugemine. Oskamatu suhtlemise korral võib muutuda agressiivseks. Kaebab "kõige kõrgemal " tasemel. · Säilita rahu ja viisakus · Ära lase end "surnuks rääkida" ega alandada · Keskendu probleemile ja lahendusvariantidele 110 "Konstruktiivne klient" e "argumenteeriv ekspert" · Teab täpselt", "teab paremini kui teie", alati käepärast kindlad "faktid". · Ära lasku vaidlusse · Esita veenvaid vastuargumente ja fakte, mitte arvamusi · Lase kliendil väljendada oma vaateid ja olla nendest sisse võetud · Ära heitu kliendi "kindlatest allikatest" ja "faktidest" ning hoidu nende põhjal valede otsuste tegemisest · Ole kannatlik ja rahulik 111 Joobes klient
Autoriteet on oma alal üldsusele tuntud inimene või ka teos, nt kirjandusklassika, entsüklopeedia. 3. Järeldamine ehk tõestusviis on väidete ja argumentide loogiline seostamine üldistamine, deduktsioon (algul esitatakse tõene väide, siis sellega seotud tõene üksikjuht, järeldus tehakse nende kokkulangevuse põhjal), analoogia (näidatakse, et kaks nähtust on sarnased reas punktides, mida rohkem on kirjutaja leidnud sarnasusi, seda tõesem on järeldus). Argumenteeriv-arutleva teksti loomine eeldab kirjutajalt järgmisi tegevusi: - püstita tees; - defineeri põhimõisteid; - esita argument ja seo see teesiga; - esita ja kummuta vastuargumendid; - tee järeldused; - korda veenvamaid argumente. Probleemi arutluses on argumenteerimisel keskne koht. Veenmine Veenmisel püüab kirjutaja mõjutada lugejate hoiakut, kasutades selleks teadmisi, põhjendamist ja lugejapsühholoogiat. Kirjutaja peamine eesmärk on saada lugeja endaga
kõrvaliste asjadega Manipuleerija · Tunne manipuleerija ära - kõige viisakamate väljenditega libekeelsus, võlts naeratus, pugemine. Oskamatu suhtlemise korral võib muutuda agressiivseks. Kaebab "kõige kõrgemal " tasemel. · Säilita rahu ja viisakus · Ära lase end "surnuks rääkida" ega alandada · Keskendu probleemile ja lahendusvariantidele 7 "Konstruktiivne klient" e "argumenteeriv ekspert" · Teab täpselt", "teab paremini kui teie", alati käepärast kindlad "faktid". · Ära lasku vaidlusse · Esita veenvaid vastuargumente ja fakte, mitte arvamusi · Lase kliendil väljendada oma vaateid ja olla nendest sisse võetud · Ära heitu kliendi "kindlatest allikatest" ja "faktidest" ning hoidu nende põhjal valede otsuste tegemisest · Ole kannatlik ja rahulik Joobes klient
Autoriteet on oma alal üldsusele tuntud inimene või ka teos, nt kirjandusklassika, entsüklopeedia. 3.Järeldamine ehk tõestusviis on väidete ja argumentide loogiline seostamine üldistamine, deduktsioon (algul esitatakse tõene väide, siis sellega seotud tõene üksikjuht, järeldus tehakse nende kokkulangevuse põhjal), analoogia (näidatakse, et kaks nähtust on sarnased reas punktides, mida rohkem on kirjutaja leidnud sarnasusi, seda tõesem on järeldus). Argumenteeriv-arutleva teksti loomine eeldab kirjutajalt järgmisi tegevusi: - püstita tees; - defineeri põhimõisteid; - esita argument ja seo see teesiga; - esita ja kummuta vastuargumendid; - tee järeldused; - korda veenvamaid argumente. Probleemi arutluses on argumenteerimisel keskne koht. Veenmine Veenmisel püüab kirjutaja mõjutada lugejate hoiakut, kasutades selleks teadmisi, põhjendamist ja lugejapsühholoogiat. Kirjutaja peamine eesmärk on saada lugeja endaga
Siit järeldub esiteks, et mingi mõiste filosoofiline uurimine, näiteks Aja või Võimalikkuse või Vabatahtlikkuse oma, ei saa kunagi olla selle mõiste uurimine üksinda, vaid ainult selle uurimine vis-à-vis paljude naabermõistetega ja siis vis-à-vis ka nende arvutute naabritega. Isegi kartograaf ei saa valmistada kaarti üksikust veeribast või kivirahnust. Siit järeldub teiseks, et mingi mõiste filosoofilise uurimise protseduur on paratamatult argumenteeriv või kui soovite, dialektiline protseduur. Filosoof ei ole teinud midagi seni, kuni pole näidanud nende järeldusniitide suundi ja piirjooni, millega mõiste mõjutab väiteid, kus ta esineb; ja näitamaks seda peab ta nii-öelda sikutama niidid läbi nende lähikonnas olevate niitide, mida ta omakorda peab samaaegselt sikutama. Mis on ristuvad asimuudid kartograafile, on järeldusniitide ristamine filosoofi jaoks. Augustinuse
1) tegevused 2) koostegevused 3) tunded - Nüutav avaldumisvorm - see, mida organisatsioon ametlikult nõuab oma liikmetelt nende tegevuses, koostegevuses, tunnetes. 19 Omavahelise suhtlemise alused: 1) Konventsionaalne-viisakas - aksepteeritakse üldisi ja väljakujunenud käitumisnõuded. 2) Teoreetiline-katseline - seisneb kõige hoolikas küsitlemises kõige kohta, hindamises, sooviga asju peremini tundma õppima. 3) Agressiivne-argumenteeriv - fikseerub isik mingil positsioonil ja ta on veendunud oma argumendi õiguses. 4) Ekspressiivne-vastandav - väljendab avalikult ja vahetult tundeid, mõtteid olukordadest ja inimestest. Protsesside analüüsimise etapid: 1) moodustumine, kujunemine 2) tormemine, ründamine 3) normaliseerumine 4) toimimine, talitlemine 5) edasisiirdumine, küpsemine Teabe levik: - Tsentraliseeritud - saadakse ja jagatakse infot kesksest punktist.
Keskastmes ja hiljem muutub kõne teadmiste omandamise viisist lisaks nende ümbertöötamise ja uute teadmiste loomise viisiks. Selleks peab kõne muutuma teadlikuks ja tahtlikuks, keelevahendite kasutamine võimalikult täpseks: areneb kõne metakeeleline funktsioon, kõnevormidest aktiivselt kirjalik kõne. Arenevad suhtlemmise tegevuslik ja isikuline vorm, mis on oluline noorukite omavahelises suhtlemises. Omandatakse suhtlemise strateegia ja taktika. Areneb argumenteeriv kõne ja individuaalne stiil Täiskasvanu: Kõne sõltub inimese elukeskkoonast ja tööalast. Omandatakse uusi sõnu, täiustuvad suhtlemisoskused. Mis on iseloomulik lapse kõnele kõne-eelsel, grammatika-eelsel ja grammatika omandamise perioodil? Kõne-eelne periood: 0,2-0,11 a. Alguses kisa, 0,2-0,5 a vanuses koogamine ja 0,5- 0,11- 0,12 a vanuses lalin. Koogamise alla peetakse silmas vokaliseerimist, häälikuid
tõlgendusi. Kunstiesteetika deklareerib kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on “õige,” “tõeline” ja hea kunst. Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. 3)Isiklik – kuidas “mina” (nt kunstnik) asja näen/teen. 4)Varjatud – põhineb mitmesugustel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? 1) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarv. ja piis. tingimused) 2) Argumenteeriv-põhjendav 3) Kirjutamisstiil mitte-retooriline, mitteilukõneline 4) Terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine 5) Dialektiline ülesehitus: väide-vastuväideparandatud väide 7. Kuidas jaotab Santayana kirjutusi ilu kohta? Ilu kohta kõik võib jagada kahte rühma: esimese on kirjutised, milles filoosofid on esteetilisi tõsiasju tõlgendanud metafüüsiliste printsiipide valguses, tehes isiklikust maitseteooriast oma süsteemide täienduse või
ta on ja selle erinevaid tõlgendusi. Kunstieetika ütleb, kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on õige, tõeline ja hea kunst. Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. Isiklik kuidas mina asja näen-teen, varjatud põhineb erinevatel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnalised. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs(tarvilikud ja piisavad tingimused), argumenteeriv-põhjendav, kirjutamisstiil mitte-retooriline ja mitte-ilukõneline, terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine, dialektiline ülesehitus:väide-vastuväide- parandatud väide. 7. Kuidas jaotab Santayana kirjutisi ilu kohta? Esimeses on kirjutised, milles filosoofid on esteetilisi tõsiasju tõlgendanud metafüüsiliste printsiipide valguses, tehes isiklikust maitseteooriast oma süsteemide täienduse.
võrrelda üldse esimese eestimaise ajakirja Lühhike õppetus (1766-67) väljaandmise üllatuslikkusega, eriti kuna see oli meditsiinilise suunitlusega või O. W. Masingu Marahwa Näddala-lehe (1821-25) mitmekesise valgustuslikkusega), on küsimus sellest, kuidas Suburg mõtleb? Milline on tema ideede-mõtete esitamise viis, väljendumise laad, üldistav või argieluline, süsteemne või vabavooluline, napp ja konkreetne või paljusõnaline, argumenteeriv või kirjeldav, näidete- ja võrdlusterohke või teoretiseeriv (ja mislaadsed on näited), mahlane või kuiv, emotsionaalne või mõistuslik, paatoslik või tasakaalukas jne? Juba avanumbri programmiline pöördumine Sõnakene suguõdedele annab sellele küsimustejadale põhimõttelise vastuse! See algab sõnadega: Hõisake, mu armsad suguõed, tõstke nüid ka tõesti rõõmukisa: meil on ju o m a ajaleht! Edasi järgneb (2,5-leheküljelise teksti juba kolmandast
hea, siis pole tegu sellega, et üks neist eksiks – mõlemal on õigus. Kuid parem on olla terve ja tunda head maitset, kui olla haige ja tunda kibedat maitset. Ning selleks, et terveks saada, on kasulik arsti poole pöörduda. Analoogiliselt sellele õpetavad ka sofistid muutma arutluste abil individuaalseid olukordi, mida me tajume halbadena, sellisteks, mida me tajume headena. (166d-167d) Kes valdab logos`t, omab võimu olukordi iseendale soovitavas suunas kujundada. Argumenteeriv kõnelus, logos, ilmneb jõuna, mis suudab kujundada ühiskondlikku olemist. Nii saab inimene veel ühes tähenduses asjade mõõduks. Siit järeldus – Protagoras ei tegele oma teesides mitte niivõrd abstraktse epistemoloogilise probleemiga sellest, kas üldkehtiv teadmine on saavutatav, ega ka mitte üldiste ontoloogiliste probleemidega, mida arutasid varasem physiologia või eleaatide olemiskäsitus. Tema teesid on pigem sotsiaalontoloogilised üldistused
Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. 1) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarvilikud ja piisavad tingimused) 2) Argumenteeriv-põhjendav 3) Kirjutamisstiil mitte-retooriline, mitteilukõneline 4) Terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine 5) Dialektiline ülesehitus: väide-vastuväideparandatud väide 7. Kuidas jaotab Santayana kirjutisi ilu kohta? 1) kirjutised, milles filosoofid on esteetilisi tõsiasju tõlgendanud metafüüsiliste printsiipide valguses, tehes isiklikust maitseteooriast oma süsteemide täienduse või
hoida tasakaalu optilise keskpunkti umber kasutada tühja pinda heledana valida trükikirjad ja värvid läbimõeldult jätta pealkirj jaoks vähemalt 10-15% kogupinnast varuda pildile ruumi kuni 80% kogupinnast. 12. Millised on reklaamtekstide põhimudelid? Sõnumi esitlus võib olla mitmesugune. Ning firma võiks otsustada, millise sõnumiga ta end ja oma kaupa reklaamib. Informatiivne- esitlus piirdub üksnes faktidega, mida ei argumenteerita ega selgitata. Argumenteeriv-sõnum antakse loogilise tõestusena, mille katteka on toodud faktid või tarbijaeelistused. Psühholoogiline-sõnum apelleerib emotsioonidele ning loob meeleolu. Sellist laadi sõnumeid on kasutanud kosmeetika- ja õllefirmad. Korduvalt kinnitav-seesugune sõnum kuulub pealekäivate müügivõtete hulka. Üht ja sama motet edastatakse korduvalt, kusjuures ei selgitata väite õigsust. Seda kasutatakse sagely toidukaupade reklaamimisel, eriti kui tahetakse rõhutada maitseomadusi.
(Beardsley, Dickie, Danto, Sibley), eksistentsialistlik esteetika (Sartre, Heidegger), feministlik esteetika (Felski, Battersby), fenomenoloogiline esteetika (Ingarden, Merleau-Ponty), marksistlik esteetika (Adorno, Lukacs, Stolovits), pragmatismi esteetika (Dewey, Shusterman). 4. Iseloomustage analüütilist esteetikat! Filosoofia esteetika kui analüütiline esteetika: kunstipraktika põhimõistete loogiline ja mõisteline analüüs (sageli tarvilikes ja piisavates tingimustes), argumenteeriv-põhjendav, kirjutamisstiil mitteretooriline ja mitteilukõneline, terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine, dialektiline ülesehitus (väide-vastuväide-parandatud väide). Filosoofilise esteetika aine ehk põhiprobleemid on läbi ajaloo olnud seotud kolme ,,nähtusega": ilu (ja selle vastandid nii looduses kui kunstis), esteetiline (sh esteetiline hoiak, esteetilised omadused), kunst (laias mõttes, sh kunstikriitika): 5
seotud. 12 Tekst on hästi mõistetav, sisaldab väiteid ja seisukohti. Sõnastus on täpne ja tabav. Kogu esseed läbib ühtne stiilikasutus, mis seisneb läbimõeldud sõnavalikus ja lausestuses. Kirjutusstiil on konkreetne, objektiivne ja asjalikult analüüsiv ning sobib kokku käsitletava teemaga. Lähtuvalt essee tüübist tuleb vajadusel (näiteks: veenev ehk argumenteeriv essee; teaduslik essee) esitatud seisukohti põhjendada faktide ja näidete varal. Tekst on asjakohaselt liigendatud. Essee ei tohi olla üles ehitatud loetelu punktidena. Hea essee on kergesti mõistetav, mõjuv, isikupärane ja lugejat haarav. Essee kirjalikul vormistamisel lähtuda käesolevast juhendist. Essee orienteeruv maht ilma tiitellehe ja kasutatud kirjanduse loeteluta on 1-5 lehekülge. Vajadusel annab konkreetsemad suunised õppeaine õppejõud. 2.1.2. Referaat
sisekõne. Omandatakse suhtlemise strateegia ja taktika, millega kaasneb keelevahendite valikuline kasutamine. Väga olulise arengu läbib koolieas kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon. Ühistegevuses kujuneb oskus kaaslaste tegevust suunata, hinnata ja ise instruktsioonidele alluda (sh. kirjalikele). Noorukite omavaheline suhtlemine nõuab isikliku arvamuse väljendamist, isiklike ja rühmahuvide sobitamist. Vastavalt kujuneb argumenteeriv kõne ja individuaalne stiil. Täiskasvanu kõne areneb sõltuvalt inimese elukeskkonnast, sh. elukutsest (tööalast). Kindlasti omandatakse uusi sõnu, täiustuvad suhtlemisoskused. Sõltuvalt tegevusest võib oluliselt areneda tekstiloome (kirjanikud, pedagoogid, teadlased). Toodud seaduspärasused iseloomustavad kõne arengut juhul, kui "normile" vastavad nii sotsiaalsed kui ka bioloogilised tingimused. Tingimuste muutumine kas soodustab
annaabi.ee 
