Sõnu seletav sõnaraamat

Stressi kogemisel on olulised individuaalsed iseärasused, hinnangud stiimulitele, hoiakud (maailmapilt) ja sotsiaalne keskkond (suhted). Võimalikud ressursid, mida saab rakendada stressiga toimetulekuks: isiksuslikud (nt. enesehinnang, usk enda efektiivsusesse, kontrollitunne), sotsiaalsed (suhete olemasolu ja kvaliteet; nt. perekond, sõbrad), materiaalsed (vahendite olemasolu). Tunnetatud kontroll – uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni.
Stressi põhjustajad - Kt’d, eksamid, jne -Haigused ja tervis -Rasked elusituatsioonid (töökaotus, haigestumine, suhete katkemine, jne) -Füüsiline keskkond (tihedalt koosolemine, müra, temperatuur, eraldatus)
Stressor - agent which causes stress Stressi käigus tekkivat sümptomite kompleksi nimetakse: Üldiseks Adaptatsiooni Sündroomiks (ÜAS) (General Adaptation Syndrome - GAS) • Hans Selye (1907-1982) stressi uurija Üldised neurohumoraalsed reaktsioonid NEI (neuroendokriin- immuunsüsteemi reaktsioon) Mittespetsiifilised kaitsereaktioonid: vallanduvad kõikide etioloogiliste faktorite toimel.

Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud, mis on suutnud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum 1990) Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis – ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel.
Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad autonoomsete ja/või endokriinsete mehhanismide vahendusel biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, nn stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta välist keskkonda ja olukorraga kohaneda.
Stress on teine kõige sagedamini registreeritud tööga seotud terviseprobleem, mis mõjutab 22% EL-27 töötajatest (2005). Nende inimeste arv, kes kannatavad stressiga seotud probleemide käes, mida põhjustab või süvendab töö, suureneb tõenäoliselt veelgi.

Stressful - pingeline, närvesööv, stressirohke Personal satisfaction - isiklik rahulolu Opportunity to travel - võimalus reisida Using your initiative - enda initsiatiivi/algatust kasutama Chance to meet a lot of people - võimalus kohtuda paljude inimestega
Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv.
Stressi fiibrid on iseloomulikud neile rakkudele, mis kinnituvad substraadile. Kui rakk tuleb substraadilt lahti (näiteks siis, kui algab mitoos), siis stressi fiibrid kaovad. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal.

Stressi põhjustajaks on stressor. Stressor on mistahes nähtus/asi, mis nõuab organismilt kohanemist. Tavaliselt on stressoriks suur psüühiline pinge, raske kehaline koormus või raske trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks.
Stress on minu tõlgendus sellele, mis toimub minu ja keskkonna vahel, s.t taju+emotsioon. Olukord on stressi tekitav, kui ma tõlgendan seda: ohtliku või ähvardavana; haigeks tegevana; raskesti kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana.
Stressiga toimetulek - Füüsiline tegevus ja sport: psüühilist pinget saab edukalt maandada füüsilise pingutusega -Probleemi ümberhindamine: kui olukord on paratamatu, saab keskenduda olukorra võimalikele headele, mitte halbadele külgedele.

Stress on negatiivne emotsionaalne pingeseisund, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressitekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele.
Stress on negatiivne emotsionaalne kohemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud kas stressi olukorra muutmisele või selle mõjuga kohanemisele (Baum, 1990).
Stress – mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et „ma olen närviline, mul on stress“? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Stress on organismi pingeseisund, mis tekib sise- või väliskeskkonna tugevasti muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused (vt adaptatsioonisündroom). Liigid:vaegstress, eustres, distress, stress füsioloogiliselt - SNS ja HPA telje aktiveerumine: käivitub hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stresshormoonid, mis mõjutavad kõiki elundeid.
Stressi põhjustajaks ehk stressoriks võivad olla raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikemaaegne psüühiline pinge, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid.
Stress on „võitle või põgene olukord“. Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste.

Stress on üldine adaptatsioonisündroom ehk mittespetsiifiline kõrgenenud neuroendokrinoloogiline reaktsioon negatiivsetele ja positiivsetele ärritajatele". Nii defineeris stressi stressiteooria rajaja Hans Selye.
Stress on vaimsete probleemide üks põhjustajaid, pikaaegne stress võib viia tõsiste vaimsete häireteni. Pikaaegne stress nõrgestab immuunsüsteemi, muutes organismi vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele.
Stressiga toimetulekuks on tänapäeval mitmeid vahendeid – ravimid (valuleevandajad, unerohud jne.), meelelahutusvahendid (TV, kino, hobid, sport). Stressi saab leevendada ka siis, kui õppida oma keha tundma ja lõõgastama.

Stressi tekitajat nimetatakse stressoriks. Negatiivne pinge- distress Positiivne pinge- eustress Stressi võib tekitada: 1.mingi ühekordne mõjutus -raske haigestumine -elukoha muutus -töökoha kaotus -tõsine konflikt
Stress on kestev, pikaajaline, siis ei suuda organism normaalseisundit taastada ja jääb füsioloogilise kurnatuse seisundisse — vererõhk võib jääda kõrgenenuks, võivad ilmneda südame rütmihäired.
Stressist vabanemine on minu arvates väga tähtis, kuna nii saame parandada oma elu kvaliteeti. Kõige tähtsam on enda ning olukorra üle kontrolli saavutamine, sest nii tunneme end tugevana ja kaotame lootusetuse tunde.

Stressor - stressorite kõrvaldamine 2. Inimene hindab situatsiooni - situatsiooni ümberhindamine 3. Emotsionaalne reaktsioon . neg. Tunnetega toimetulemine 4. Kehaline reaktsioon – füüsilised harjutused.
Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs. Ja psüühilised reservid). Vaim hakkab võitlema selle vastu, püüab hakkama saada, kõrvaldada neid asju, mis seda tekitavad.
Stressorid - isend, kes on suutnud stressoreid taluda, on ilmselt kvaliteetne isend - järelikult peaks eelistama sümmeetrilisemaid sigimispartnereid - mitmed tõendid kinnitavad selle hüpoteesi kehtivust

Stress on olnud läbi aegade inimese ellujäämise põhiliseks vastureaktsiooniks keskkonnale. Eelajaloolistel aegadel aitas „võitle või põgene“ reaktsioon ellu jääda ohtlikes situatsioonides.
Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: • suitsetamine; • liigne alkoholitarbimine; • narkootikumide tarbimine; • vähene liikumine ja istuv eluviis; • ebatervislik toitumine.
Stressi tekkepõhjusteks on stressorid, ehk nähtused või sündmused,mis nõuavad organismilt kohanemist. Kuna inimesed hindavad erinevaid stressoreid erinevalt, on ka inimesteorganismide vastureaktsioonid erinevad.

Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas:  Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes.
Stressiained — adrenaliin ja noradrenaliin, mida toodavad neerupealised — paiskuvad vereringesse, suurendades energiavarusid. Tugevneb südame töö — löögisagedus suureneb, vererõhk tõuseb.
Stressorid - trauma, hapnikupuudus, pikaaegne pinge jm. Frustratsioon. Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.

Stress - „humpback kõver“, mõõdukas stress mõjub liikide kooseksisteerimisele hästi, surub dominante mingil määral alal aga ei mõju veel liiga tugevalt nõrkadele konkurentidele
Stressi probleem on minu arvates tänapäeva Eestis päris tõsine, eriti kui praegu on majandusliku languse aeg ning inimesed jäävad oma töödest ilma ning pole ka kuskilt uut töökohta võtta.
Stressi tekitajad on stressorid. Nt: monotoone töö – vahetada tööoperatsioone, puhkepausid, muusika taustaks, Kiire ja nõudlik töö – nt konveier, liin, - puhkepausid, tegevuste vahetamine,

Stressireakstioon endo - eksogeensed steroidid • 3. Koormuse või epinefriini vastuskerge leukotsütoos • 4. Leukeemiaühe või mitmete leukotsüütide neoplastiline proliferatsioon ja tsirkulatsioon
Stress – tugev pingeseisund (nii vaimne kui ka füüsiline (või mplemad koos)). Kui keskkond muutub. Põhjus või põhjuste kompleks peab olema piisavalt tugev ja piisava aja vältel.
Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid.

Stressi maandada on nende arvates monotoonne töö. Ja nii ohustavadki neid südame- ja veresoonkonnahaigused ja kasvajad; sageli teeb muret sapp või keskikka jõudes saavad neist diabeetikud.
Stressitaluvus on suur. kes: 1) väärtustavad tööd + tööväliseid tegevusi 2) armastavad enese proovilepanekut(ebaõnnestumine=väljakutse) 3) tunnevad , et kontrollivad elus toimuvat
Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda.

Stressiga toimetulekus on üks olulisemaid ja võimsamaid vahendeid hinnangu muutmine. Muidugi on meil üsna väljakujunenud suhtumised ja hinnangud ning nende muutmine ei olegi nii lihtne.
Stress – MIS SEE ON?............................................................................................................. 4 1.1 Stressi tunnused ja sümptomid.
Stress on kiviajast alates olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime.

Stressi ravimine on kallis nii vaimselt, kuid ka rahaliselt (ravimid). Mooduseid stressist hoidumiseks on mitmeid, kuid need kõik ei pruugi alati toimida kõigi inimeste puhul.
Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu.
Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad ennustatavad ....... muutused, millede eesmärgiks on stressori kõrvaldamine või sellega kohanemine.

Stressirohke on kindlasti sellise lapse elu, kelle vanemad on lahutanud või kelle vanemad joovad ja mingit ühtsustunnet peres ei ole. Ma tean mõlemat tüüpi peresid.
Stress seksuaalelus - mis see on? 3 Rutiinist armukadeduseni 4 Raseduse mõju seksile 5 Seksist rääkimine partneriga 6 Kust saada abi? 7 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus
Stressiteooria loojaks on Hans Selye, kes arstina märkas, et lisaks iga haiguse spetsiifilistele tunnustele eksisteerib ka kõigile häiretele üldiselt iseloomulikke muutusi.

Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi
Stressi vältimine - Mõõdukas füüsiline koormus -Lõõgastumine nt: muusika kuulamine, värskes õhus jalutamine, sõprade seltsis viibimine -Positiivne mõtlemine ☺
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis – ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks.

Stress on vastus stressorile. Sellisel juhul kõik asjaolud, mis põhjustavad pinget inimese psüühikas või füsioloogilistes funktsioonides, on stressorid.
Stressorid on jaotatud sellistesse dimensioonidesse nagu: Select one: a. kontrollimatud ja negatiivsed sündmused b. ebaselged ja mitmetähenduslikud sündmused
Stressorid - Perede suhtlemise uuringud - Tõestatud - Kriitika ja emotsionaalne - Rahvastiku-uuringud - Vajab uurimist pealetükkivus - Elamine vaestekvartalis

Stressitaluvus on kõrgem neil, kes : • Väärtustavad tööd + töövälist tegevust • Armastavad oma proovilepanekut • Tunnevad, et kontrollivad oma elu.
Stress on välimiste ja sisemiste ärritajate mõjul tekkinud mittespetsiifiline reaktsioon, mille eesmärgiks on organismi kohanemisvõime tugevdamine.
Stressi leevendamiseks on mitmeid võimalused- tervislikud eluviisid. Need hõlmavad korralikku liikumist, regulaarset ja piisavat und ning tasakaalustatud toitumist.

Stress on inimese ja keskkonna vaheline protsess, mida inimene hindab oma ressursse koormavaks või ületavaks ja mis seab ohtu individuaalse heaolu.
Stress on juba ammu olnud inimese kaitse- või kohanemisreaktsioon, et tulla väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil mingi olukorraga toime.
Stress – mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest johtuvad organismi elutegevuse hälbed (taimedel bioproduktsiooni langus).

Stress on kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu üle või tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes.
Stress ehk  kohanemissündroom  on  organismi   mittespetsiifiline   vastus  keskkonna  või  situatsiooni   esitatud   nõudmistele.
Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure.

Stressi lisav on ka nn läbi mustade prillide vaatamise harjumus mõtestada olukord enda jaoks lahti muret, pinget ja meelehärmi tõstval viisil.
Stressipromootorid - promootorid, millelt lähtuva transkriptsiooni tase on kõrgem rakkude kasvukiiruse aeglustumisel ja statsionaarse faasi rakkudes.
Stress – organismi mittespetsiifiline (üldine) vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega.

Stress üksinda on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, niinimetatud üldine kohanemissündroom.
Stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit.
Stress on elu lahutamatu koostisosa, millega toimetulek määrab suures ulatuses inimese füüsilise ja psüühilise tervise kvaliteedi.

Stress – pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb.
Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga.
Stress - ärritust esile kutsuv närvipinge, lõhe selle vahel mis reaalselt toimub ja mis minu soovil või arvamusel peaks toimima.

Stress - Ebaharilikku, võõrasse ümbrusse sattudes siga erutub, väsib, kuumeneb või jahtub liigselt. Seal tekib stressiseisund.
Stressitegurite mõ - jul võivad tekkida mitmed füsioloogilised, psühholoogilised ja käitumuslikud muutused, mõnel juhul ka püsivad tervi-
Stressireaktsioon on oma olemuselt nii kaitse- kui ka kohanemisreaktsioon, ta kindlustab kohanemise muutuvate väliskeskkonna tingimustega.

Stress - emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis-ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn. üldine kohanemissündroom;
Stress – iga faktor, mis vähendab taime kasvu ja reproduktsioonivõimet võrreldes team genotüübi potentsiaalse võimega.
Stress on organismi nö häireseisund, kus organism on valmis hakkama saama suurte raskustega ja ebatavaliste pingutustega.

Stress kiirabitöös on reaalsus, millega erakorralise meditsiini tehnik peab edukalt toime tulema, et pikka aega oma ametisse jääda.
Stressi korral on kõike liiga palju : liiga palju kohustusi, mis nõuavad liiga palju nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt.
Stressiliike on väga erinevaid ja need väljenduvad inimestel erinevalt. Selles uurimistöös räägingi stressist lähemalt.

Stressoreid on 3 sorti: 1) oht, ärevus; 2) kaotus, depressioon; 3) väljakutse, kerge ärevus, ootus, lootus, lahenduskatsed
Stressiga toimetulekuks - neid, hiljuti laiendatud lepinguid, hakatakse rakendama vastavalt riigi tavadele tööstuslike suhete vallas.
Stress – seisund, mis järgneb, kui inimene tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ja enda ressursside vahel.

Stress ehk kohanemissündroom organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele.
Stress on emotsionaalne seisund, mis väljendub pingena ja tekib välis-või sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel.
Stress – b3;25Hz,südamelöögi sagedus kiire,kõrgem aste ; võib esineda agressiivsust,ei teadvusta,mis teeb.

Stress on reaktsioon, tänu millele inimene kui liik on suutnud kümnete tuhandete aastate vältel ellu jääda.
Stress - organismi mittespetsiifiline vastus ärritusele( st. kõik põhjustab stressi)( Eustress- pos. pinge.
Stressi koge - takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame.

Stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused.
Stressist - 50–60% kaotatud tööpäevadest on tingitud tööstressist ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest.
Stress on organismi märguanne selle kohta, et elus tekkinud muudatusele peaks ka järgnema enese muutumine.

Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga.
Stress on enamamasti negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ning tujud.
Stress on jõudnud juba üpris noorte kooliõpilasteni, on muusikateraapia selle raviks suurepärane vahend.

Stressis olemine on normaalne. Tunnistage endale stressi ja õppige mitte ainult abistaja, vaid ka asjaosaline olema.
Stress on vahetu loomulik reaktsioon ebameeldivale olukorrale, millega inimene tavaliselt ise toime tuleb.
Stress – kui kohtame võõrast kultuuri, tekib pinge ja stress sest seal on meie jaoks palju võõrast.

Stress - Ebaharilikku, võõrasse ümbrusse sattudes siga erutub, väsib, kuumeneb või jahtub liigselt.
Stress on seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla.
Stress on organismi vastus keskkonnast tulevatele etteennustavatele või kontrollimatule stiimulile.

Stress on emotsionaalne seisund, mis väljendub pingena ja tekib olukorras, mis nõuab kohanemist.
Stressi tekkepõhjuseid on väga palju ning järgnevalt on näha nimekirja peamistest tekkepõhjuste valdkondadest.
Stress – organismi seisund, kus loomal esinevad sellised sümptomid nagu kurnatus ja väsimus.

Stress - organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele.
Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks.
Stress on kasulik siis, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust, stimuleerib tema tugevust.

Stress – pingeseisund, mille on põhjustanud esinevad stressorid ehk stressi põhjustajad.
Stressil on üle 120 erineva sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab.
Stress on aga vältimatu lihaloomade vedamisel suurtesse tapamajadesse või kauge maa taha.

Stress – ei saagi ennast käima, miski on sind nii üles kütnud, et ei suuda keskenduda.
Stressihormoon - vallandub kestva füüsilise-emotsionaalse pinge korral, ka kuum, külm, haigused.
Stress on organismi häireseisund, mis keha hormonaalse tasakaalu põhjalikult sassi ajab.

Stressiolukorras on raske lahti saada masendavatest mõtetest. Suitsetamine viib aga mõtted mujale.
Stress — stress ja läbipõlemine stressi läbitöötamine — stress ja läbipõlemine
Stress - diatees mudel – Soodumus e diatees – Momendil mõjuvad pingetegurid e stress

Stress on kui inimene tunneb, et on oma töö püünises või tal puudub kindel tulevik.
Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs ja psüüh,
Stress - diatees mudel soodumus ehk diatees ja momendil mõjuvad pingetegurid ehk stress

Stressi põhjuseks on ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organism peab kohanema.
Stressihormoon - põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu
Stressi põhjustajad on tihtipeale inimesed ise, koormates end kompleksite ja liigse muretsemisega.

Stressile on raku kasvu inhibeerimine ja kui kahju rakule on taastamatu, siis aktiveerib
Stressors on cortisol activity (Biondi & Picardi, 1999). Despite these reports, Dikerson
Stressi tagajärjed on nähtavad nii füsioloogiliste kui ka psühholoogiliste tervisehäiretena.

Stress on füüsiline, kui ta muutub vaimseks siis tekib deprekas v ärevushäired.
Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega.
Stress - pingeseisund , mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel.

Stressiallikaks on aga suhted kaaslaste ja õpetajatega – konflikte tuleb ette iga päev.
Stress on teadaolevalt nähtus, mida loetakse nii positiivseks kui negatiivseks.
Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele.

Stress - organismi pingeseisund tšekk - kauba eest tasumist tõendav kviitung
Stress - Põhjustajad- tööpuudus, suhete probleemid, pikaajalised haigused
Stress on tänapäeva haigus, millega me puutume kokku nii kodus kui tööl.

Stress - mõjutab teatud(jätaks ära) hormoone, nõrgestab immuunsüsteemi.
Stress - timed rhythm – rhythm is based on stressed syllables of words.
Stress on normaalne nähtus, organismi reaktsioon muutusega kohanemiseks.

Stressi maandamiseks on vaja inimesel terviklikku kompleksi, kuhu kuuluks liikumisravi,
Stressi puhul on organismi füsioloogiliste süsteemide adekvaatne vastus ohule.
Stressi sagedus on märgatavalt tõusnud nii noorte kui ka vanemate inimeste seas.

Stress on pingelise elu poolt tekitatud organismi üldine pingeseisund.
Stress on kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund.
Stress on tänapäeva ühiskonnas inimeste seas väga laialt levinud.

Stressil on 2 poolt: eustress ehk hea ja distress ehk kahjustav stress.
Stress on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite poolt.
Stress tähendab minu jaoks nii füüsilist kui vaimset väsimust.

Stressil on seejuures ka positiivne efekt, ta ergutab tööd tegema.
Stress on kasulik siis, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust.
Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele.

Stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma.
Stress on organismi vastus mingile väliskeskkonna nõudmisele.
Stress on elu tähtis koostisosa, eluliselt tähtis funktsioon.

Stressist vabanemine on väga tähtis, sest nii parandame oma elu kvaliteeti.
Stressi kontseptisoon on tänapäeva ühiskonnas väga silmapaistval kohal.
Stress on ebasoovitav ka loomakaitse seisukohalt vaadatuna.

Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm
Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isksuseomadustest.
Stress – inimese reaktsioon väljakutsele, ärritajale

Stress on üks olulisemaid depressiooni riskifaktoreid.
Stress on põhjustatud paljude stressorite koostoimest.

Stressor – kahjulikku ökoreaktsiooni põhjustav mõjur
Stress on the pandas' foreigners since it was habitat.
Stresses - stringer- stringer subject to- milelige aluma

Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon.
Stressiolukorras on raske lahti saada masendavatest mõtetest.
Stressikäitumine - parim võimalik käitumine ohu olukorras!

Stress on kohanemisreaktsioon, stresss pole paha.
Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud.
Stress on igapäevane asi, mida ei saa vältida.


Stress võib - olla nii kasulik kui kahjulik.
Stress on elu lahutamatu koostisosa.

Stress on vältimatu osa meie elust.
Stress - the phenomenon (response)

Stressirikas on see sündmus tema jaoks.

Stressorid on eri inimestel erinevad.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Stressi tunnused on eelkõige närvilisus, pingestatus, kärsitus, unehäired, söögiisu kadumine, agressiivsus jms. Stress võib olla kas ajutine või pikaajaline, nõrk või tugev.

Vote UP
-3
Vote DOWN
Stressireaktsioonid - teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in. annab esmase hinnangu, et olukord on ähvardav ja teisese hinnangu, et tal napib ressursse sellega toimetulekuks.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Stressi põhjused on alati ainult välised tegurid.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto