Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link
Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud, mis on suutnud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum 1990) Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis – ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel.
Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad autonoomsete ja/või endokriinsete mehhanismide vahendusel biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, nn stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta välist keskkonda ja olukorraga kohaneda.
Stress on teine kõige sagedamini registreeritud tööga seotud terviseprobleem, mis mõjutab 22% EL-27 töötajatest (2005). Nende inimeste arv, kes kannatavad stressiga seotud probleemide käes, mida põhjustab või süvendab töö, suureneb tõenäoliselt veelgi.

Stress on minu tõlgendus sellele, mis toimub minu ja keskkonna vahel, s.t taju+emotsioon. Olukord on stressi tekitav, kui ma tõlgendan seda: ohtliku või ähvardavana; haigeks tegevana; raskesti kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana.
Stress on negatiivne emotsionaalne pingeseisund, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressitekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele.
Stress on negatiivne emotsionaalne kohemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud kas stressi olukorra muutmisele või selle mõjuga kohanemisele (Baum, 1990).

Stress – mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et „ma olen närviline, mul on stress“? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund.
Stress on „võitle või põgene olukord“. Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste.
Stress on üldine adaptatsioonisündroom ehk mittespetsiifiline kõrgenenud neuroendokrinoloogiline reaktsioon negatiivsetele ja positiivsetele ärritajatele". Nii defineeris stressi stressiteooria rajaja Hans Selye.

Stress on vaimsete probleemide üks põhjustajaid, pikaaegne stress võib viia tõsiste vaimsete häireteni. Pikaaegne stress nõrgestab immuunsüsteemi, muutes organismi vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele.
Stress on kestev, pikaajaline, siis ei suuda organism normaalseisundit taastada ja jääb füsioloogilise kurnatuse seisundisse — vererõhk võib jääda kõrgenenuks, võivad ilmneda südame rütmihäired.
Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs. Ja psüühilised reservid). Vaim hakkab võitlema selle vastu, püüab hakkama saada, kõrvaldada neid asju, mis seda tekitavad.

Stress on olnud läbi aegade inimese ellujäämise põhiliseks vastureaktsiooniks keskkonnale. Eelajaloolistel aegadel aitas „võitle või põgene“ reaktsioon ellu jääda ohtlikes situatsioonides.
Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas:  Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes.
Stress - „humpback kõver“, mõõdukas stress mõjub liikide kooseksisteerimisele hästi, surub dominante mingil määral alal aga ei mõju veel liiga tugevalt nõrkadele konkurentidele

Stress – tugev pingeseisund (nii vaimne kui ka füüsiline (või mplemad koos)). Kui keskkond muutub. Põhjus või põhjuste kompleks peab olema piisavalt tugev ja piisava aja vältel.
Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid.
Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda.

Stress – MIS SEE ON?............................................................................................................. 4 1.1 Stressi tunnused ja sümptomid.
Stress on kiviajast alates olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime.
Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu.

Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad ennustatavad ....... muutused, millede eesmärgiks on stressori kõrvaldamine või sellega kohanemine.
Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis – ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks.

Stress on vastus stressorile. Sellisel juhul kõik asjaolud, mis põhjustavad pinget inimese psüühikas või füsioloogilistes funktsioonides, on stressorid.
Stress on välimiste ja sisemiste ärritajate mõjul tekkinud mittespetsiifiline reaktsioon, mille eesmärgiks on organismi kohanemisvõime tugevdamine.
Stress on inimese ja keskkonna vaheline protsess, mida inimene hindab oma ressursse koormavaks või ületavaks ja mis seab ohtu individuaalse heaolu.

Stress on juba ammu olnud inimese kaitse- või kohanemisreaktsioon, et tulla väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil mingi olukorraga toime.
Stress – mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest johtuvad organismi elutegevuse hälbed (taimedel bioproduktsiooni langus).
Stress on kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu üle või tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes.

Stress ehk  kohanemissündroom  on  organismi   mittespetsiifiline   vastus  keskkonna  või  situatsiooni   esitatud   nõudmistele.
Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure.
Stress – organismi mittespetsiifiline (üldine) vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega.

Stress on elu lahutamatu koostisosa, millega toimetulek määrab suures ulatuses inimese füüsilise ja psüühilise tervise kvaliteedi.
Stress – pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb.
Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga.

Stress - ärritust esile kutsuv närvipinge, lõhe selle vahel mis reaalselt toimub ja mis minu soovil või arvamusel peaks toimima.
Stress - Ebaharilikku, võõrasse ümbrusse sattudes siga erutub, väsib, kuumeneb või jahtub liigselt. Seal tekib stressiseisund.
Stress - emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis-ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn. üldine kohanemissündroom;

Stress – iga faktor, mis vähendab taime kasvu ja reproduktsioonivõimet võrreldes team genotüübi potentsiaalse võimega.
Stress on organismi nö häireseisund, kus organism on valmis hakkama saama suurte raskustega ja ebatavaliste pingutustega.
Stress – seisund, mis järgneb, kui inimene tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ja enda ressursside vahel.

Stress ehk kohanemissündroom organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele.
Stress on emotsionaalne seisund, mis väljendub pingena ja tekib välis-või sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel.
Stress – b3;25Hz,südamelöögi sagedus kiire,kõrgem aste ; võib esineda agressiivsust,ei teadvusta,mis teeb.

Stress on reaktsioon, tänu millele inimene kui liik on suutnud kümnete tuhandete aastate vältel ellu jääda.
Stress - organismi mittespetsiifiline vastus ärritusele( st. kõik põhjustab stressi)( Eustress- pos. pinge.
Stress on organismi märguanne selle kohta, et elus tekkinud muudatusele peaks ka järgnema enese muutumine.

Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga.
Stress on enamamasti negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ning tujud.
Stress on jõudnud juba üpris noorte kooliõpilasteni, on muusikateraapia selle raviks suurepärane vahend.

Stress on vahetu loomulik reaktsioon ebameeldivale olukorrale, millega inimene tavaliselt ise toime tuleb.
Stress – kui kohtame võõrast kultuuri, tekib pinge ja stress sest seal on meie jaoks palju võõrast.
Stress - Ebaharilikku, võõrasse ümbrusse sattudes siga erutub, väsib, kuumeneb või jahtub liigselt.

Stress on seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla.
Stress on organismi vastus keskkonnast tulevatele etteennustavatele või kontrollimatule stiimulile.
Stress on emotsionaalne seisund, mis väljendub pingena ja tekib olukorras, mis nõuab kohanemist.

Stress – organismi seisund, kus loomal esinevad sellised sümptomid nagu kurnatus ja väsimus.
Stress - organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele.
Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks.

Stress on kasulik siis, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust, stimuleerib tema tugevust.
Stress – pingeseisund, mille on põhjustanud esinevad stressorid ehk stressi põhjustajad.
Stress on aga vältimatu lihaloomade vedamisel suurtesse tapamajadesse või kauge maa taha.

Stress – ei saagi ennast käima, miski on sind nii üles kütnud, et ei suuda keskenduda.
Stress on organismi häireseisund, mis keha hormonaalse tasakaalu põhjalikult sassi ajab.
Stress — stress ja läbipõlemine stressi läbitöötamine — stress ja läbipõlemine

Stress - diatees mudel – Soodumus e diatees – Momendil mõjuvad pingetegurid e stress
Stress on kui inimene tunneb, et on oma töö püünises või tal puudub kindel tulevik.
Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs ja psüüh,

Stress - diatees mudel soodumus ehk diatees ja momendil mõjuvad pingetegurid ehk stress
Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega.
Stress - pingeseisund , mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel.

Stress on teadaolevalt nähtus, mida loetakse nii positiivseks kui negatiivseks.
Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele.
Stress - organismi pingeseisund tšekk - kauba eest tasumist tõendav kviitung

Stress - Põhjustajad- tööpuudus, suhete probleemid, pikaajalised haigused
Stress on tänapäeva haigus, millega me puutume kokku nii kodus kui tööl.
Stress - mõjutab teatud(jätaks ära) hormoone, nõrgestab immuunsüsteemi.

Stress - timed rhythm – rhythm is based on stressed syllables of words.
Stress on pingelise elu poolt tekitatud organismi üldine pingeseisund.
Stress on kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund.

Stress on tänapäeva ühiskonnas inimeste seas väga laialt levinud.
Stress on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite poolt.
Stress tähendab minu jaoks nii füüsilist kui vaimset väsimust.

Stress on kasulik siis, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust.
Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele.
Stress on organismi vastus mingile väliskeskkonna nõudmisele.

Stress on elu tähtis koostisosa, eluliselt tähtis funktsioon.
Stress on ebasoovitav ka loomakaitse seisukohalt vaadatuna.
Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm

Stress – inimese reaktsioon väljakutsele, ärritajale
Stress on üks olulisemaid depressiooni riskifaktoreid.
Stress on põhjustatud paljude stressorite koostoimest.

Stress on the pandas' foreigners since it was habitat.
Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon.
Stress on igapäevane asi, mida ei saa vältida.

Stress on elu lahutamatu koostisosa.
Stress on vältimatu osa meie elust.

Stress - the phenomenon (response)



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun