Stress (0)

Stress
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis – ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks. See on eelkõige seotud sellega, kuidas me endale asju tõlgendame või endale seletame ning millise hinnangu anname olukorrale. Stress võib olla samal ajal nii kasulik kui ka kahjulik. Kasulik on stress juhul, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust ning stimuleerib tema tegevust. Kahjulik on stress siis, kui see on seotud piirangute, nõudmiste või sunniga, kuna see omakorda võib tekitada negatiivseid tundmusi ning tugevat närvipinget ning see kõik võib kahjustada inimese vaimset tervist. Kuna keegi pole meist stressi suhtes kaitstud, siis oleme me kõik stressi poolt mõjutatud. Stress võib seostuda inimese töö või töövälise eluga, seega tuleks stressi hoida sellisel tasemel, mida suudetakse taluda tervisehäireid tekitamata . Stressi tunnused on eelkõige närvilisus, pingestatus, kärsitus, depressioon, unehäired, söögiisu kadumine, agressiivsus , ülemäärane alkoholi tarbimine jms. Stress võib olla kas ajutine võipikaajaline, mõõdukas või tugev. Selle tugevus oleneb sellest, kui tugevad ja kauakestvad on olnud stressi põhjused ning kui suur on inimese tervenemise võime. Tugeva ja kauakestva strssi tagajärjeks on sageli läbipõlemine või traumeerimine. Stressi tunnused hakkavad ilmema enamasti just siis, kui inimest tabavad mitmesugused ebameeldivused ja ta ise on stressialdis. Stressiga toimetulekuks on minu arust mitmeid mooduseid. Esiteks võiks stressis inimene õppida mõnd sobivat lõdvestumistehnikat, kuna just lõdvestumine on stressis olevale inimesele väga tähtis ning see aitab edukalt inimesel stressiga toime tulla. Samuti aitab stressiga toimetulekuks stressi põhjuste väljaselgitamine, see annab lootust, innustab ja ühtlasi ka leevendab seda.