Essee ,,stress'' (0)

Stress
Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana . Kaks inimest võivad kogeda sama asja, stressi ning reageerida sellele täiesti erinevalt kuna iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, enda füüsilisest ja vaimsest tervisest ning perekonna ja sõprade toetusest .
Stress on enamamasti negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ning tujud. Inimesed mõistavad stressi kui närvipinget, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ning võib tekitada kehalisi vaevusi . Kuid mitte kõik stressi vormid ei pruugi olla negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus posistiivset või isegi jõuduandvat rolli. Positiivne stress aitab vahest tõsta loovust ning motivatsiooni.
Kuid rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi. Stressis oleval inimesel võib esineda mitmeid erinevaid sümptomeid milleks võivad olla näiteks energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus , halb keskendumisvõime,peavalu, probleemid suhtlemisel perekonnaliikmetega ning teiste inimestega jne. Stressikoormuse tagajärjel võivad hakata kimbutama mitmesugused haigused või vaevused , näiteks nagu kõrge vererõhk, südamehaigused, psühholoogilised haigused. Pideva stressikoormuse all kannatamisega võib inimene langeda ka depressiooni.
Stressi äratundmine võib olla kerge. Inimene, kes on stressis ,võib olla endasse tõmbunud ning ei taha eriti suhelda. Stress võib olla näiteks koolist ,või sellest, kui tööl ei lähe hästi, rahamured jne. Stressi tõttu ei pruugi inimene enam tahta kooli või tööle minna. Koolistress võib olla põhjustatud sellest, et ei saada õppimisega hakkama, või sellest kui kaasõpilased last kiusavad ja mõnitavad. Vanematel inimestel võib stress tekkida enamasti liigsest töötamisest. Praeguse aja väga aktuaalseteks stressipõhjustajateks võivad olla töölt koondamised, uue töökoha otsimised, palga vähenemine jne.
Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta endale aega ning püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord võib olla seda lihtne teada saada, mõnikord aga mitte. Oma muredest võiks rääkida mõne lähedasega, perekonnaliikme või hea sõbraga. Kindlasti võiks stressi puhul abi otsida ka mõnelt proffessionaalselt nõustajalt. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ning püüda kõike ise ära lahendada. Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada, selleks tuleks võtta rohkem aega ning teha kõike aegamööda. Tervise hoidmine sellises olukorras on väga tähtis ning inimene peaks kavandama oma päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi .
Koolistressi oleks arvatavasti võimalik vältida sellega, kui näitad ise üles huvi õpitava vastu, küsid õpetajalt abi või järeleaitamistunde. Koolistressi vältimiseks tuleks tundideks valmistuda nii, et kogu õppimine ei jääks viimasele minutile ning ei kuhjuks ühele päevale. Samamoodi tuleks käituda ka tööl käival inimesel. Tööd tuleks jaotada päevade peale ära, selleks, et ei tekiks tunnet, et tööd on liiga palju ning ei jõua kõike ära teha. Selle tulemusel võibki inimene jätta enda tööd tegemata ning need hakkavad kuhjuma, tekib stress.
Selleks et elu oleks võimalikult stressivaba, tuleks oma aega planeerida arukalt : kellaajaliselt, kunas vaadata telekat , kui kaua ning kunas tegeleda õppimisega või tööasjadega. Õppimine tuleks jaotada päeva peale ära nii, et õpid näiteks ühe aine ära, siis tegeled vahepeal millegi muuga ning siis õpid teisi asju. Sama käib ka töötava inimese kohta. Koduseid koristustöid võiks samuti teha aeg-ajalt, et need ei kuhjuks ning et ei peaks tervet päeva koristamisele kulutama.
Selleks et stressi ei tekiks või et see ei suureneks, tuleks lastel püüda klassikaaslastega ja õpetajatega ning ka vanematega hästi läbi saada. Kui koolis keegi midagi halvasti ütlebki, ei tohiks sellele väga suurt tähelepanu pöörata ja seda südamesse võtta ning kindlasti mitte halvasti vastu öelda, see annab narrijatele uut hoogu. Vanemad inimesed peaksid häid suhteid hoidma nii perekonna, sõprade kui ka töökaaslaste ja ülemusega.
Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Töökohal aitab hetkeks pingest vabaneda näiteks poosivahetus, hetkeks pilgu mujale lülitamine(aknast välja) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine . Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üleüldse peaks rohkem tegelema huvialadega ning tuleks rohkem lubada endale midagi meeldivat. Ka puhtas looduses viibimine rahustab. Metsas, aias või pargis jalutamine näiteks.
Ka minul on olnud mitmeid stressi kogemusi, enamasti kooliga seoses, hinnete ja õppimise pärast. Kui mul on hinnete pärast stress olnud, ei ole ma tavaliselt pikka aega midagi ette võtnud, et olukord paraneks, vaid aina hullemaks ajanud, seni kuni lõpuks on nii lootusetu olukord, et olen kõik suure hirmu ning vaevaga korda teinud.
Minu arvates võiks psühholoogiga rääkimine stressi puhul kindlasti mõningaid abivajajaid aidata, kuid võib-olla mitte kõiki. Mina ise pole kunagi koolipsühholoogi või mõne muu proffessionaali juures käinud. Ma arvan ka, etvabatahtlikult ma psühholoogi jutule ei läheks, kuna mul ei oleks selleks julgust või piisavalt tahet.
Stressi probleem on minu arvates tänapäeva Eestis päris tõsine, eriti kui praegu on majandusliku languse aeg ning inimesed jäävad oma töödest ilma ning pole ka kuskilt uut töökohta võtta. Inimestele makstakse töö eest üha vähem raha ning vähese rahaga või üldse ilma rahata on päris raske toime tulla. Ka koolistressi probleem on täna päeva eestis tõsine, algkoolides ning põhikoolides on koolilaste suhetes väga palju vägivalda ning mõnitamist, mis põhjustab stressi. Kooliga seotud stress võib tekitada mitmeid halbu tagajärgi, näiteks laps ei tahagi enam kooli minna ning õppida. Mõnitamisest ja peksmisest võivad tekkida eluks ajaks armid hinge ning halvad mälestused. Inimene võib koolistressi või ka üleüldise stressi tagajärjel muutuda kinniseks ning olla alaväärsuskompleksidega.