Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetod (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida saaksid töötajad ise teha et enda tervist hoida?
  • Kuidas vältida eelpool mainitud valusid?

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja
mõju vähendamise meetod
Referaat
Väimela 2009
Sisukord
Sissejuhatus……………………………………….................................................4
I Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine…………….………......5
1.Töötamiskohale esitatavad nõuded………………………………………...………5
1.1. Hooned ja Tööruumid………………………………………………………....5
1.2. Uksed ja väravad…………………………………………………………...…..5
1.3. Ventilatsioon ……………………………………………………………..…….5
1.4. Valgustus ……………………………………………………………..………..5
2.Töövahendile esitatavad nõuded…………………………………………………...6
2.1. Konstruktsioonielemendid……………………………………...……………...6
2.2. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadmed…………………………...……………6
2.3. Energiast põhjustatud ohud…………………………………………………….6
II Sagedased ohutegurid ja nende mõju vähendamine……………..7
1.Raskuste käsitsi teisaldamine………………………………………………….…...7
1.1. Raskus võib põhjustada terviseriski……………………………………..……..7
1.2. Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski……………………………….……..7
1.3. Töötingimused võivad põhjustada terviseriski………………………….……..7
2.Töö kuvariga……………………………………………………………….…...….7
2.1. Tööandja peab töötajale korraldama tervisekontrolli………………….………7
2.2. Kuvariga töötamisel peab………………………………………………….…..7
III Tööstress………………………………………………………………………8
1. Töökeskkonna enimlevinud stressorid………………………………………...…..8
IV Harvem esinevad ohutegurid……………………………………….…..9
1.Plahvatusrisk ………..……………………………………………………..………9
2. Asbest ………………………………………………………………………...…….9
3.Bioloogilised ohutegurid…………………………………………………………...9
4. Elekter …………………………………………………………………………….10
4.1. Elektrilöögi tagajärjed ………………………………………………….…….10
4.2. Elektrilised ohutegurid…………………………………………………….….10
4.3.Ennetusmeetmed………………………………………………………………10
VI Töötaja kohustused……………………………………………………….11
V Töötaja õigused……………………………………………………………..11
1.Töötajal on õigus…………………………………………………………………11
VII Õnnetusoht…………………………………………………………………12
Kokkuvõte…………………………………………………………………….….13
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………...14
SISSEJUHATUS
Igal aastal leiab Euroopa Liidus aset 5720 surmaga lõppevat tööõnnetust ning miljonid inimesed saavad töökohal vigastada või kahjustub nende tervis. Töövõtjaid ja tööandjaid tuleb teavitada neid ohustavatest riskidest ja sellest, kuidas nende riskidega toime tulla.
Töö eesmärk oli otsida võimalikult palju materjali töö mõjust tervisele ja kuidas seda vähendada saaks. Mida saaksid töötajad ise teha, et enda tervist hoida?
Tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi.
Töötamise koht peab olema töötaja jaoks mugav, et ta saaks oma asendit muuta ja leida sobiv tööasend.
Paraku väga paljudes töökohtades ei peeta ohutusnõuetest kinni, millest on muidugi väga kahju, sest inimesed töötavad ju selleks, et ennast ja peret ülal pidada. Kuid kui üks pereliikmetest oma töökohas elu kaotab, ainuüksi selle tõttu, et firma ei ole ohutusnõudeid täitnud siis peaksid firmadele karistused väga karmid olema.
Materjali on käesoleva töö autor saanud nii raamatutest, kui ka interneti erinevatest portaalidest ja kodulehekülgedelt.
I Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine
1.Töötamiskohale esitatavad nõuded
1.1.
Hooned ja Tööruumid
Hooned ja tööruumid peavad olema ende kasutamisotstarbele vastava konstruktsiooni ja tugevusega.
Tööruumid peavad olema piisava kõrguse ja pindalaga, et töötaja saaks ohutult töötada.
Tööruumis olevad viimistlusmaterjalid ja ehitusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad.
Tööruumid ja töövahendid tuleb hoida puhtad.
1.2. Uksed ja väravad
Uksed ei tohi olla purunevast materjalist ega tohi töötajat ohustada .
Avatud asendis ei tohi uksed töötajat ohustada.
Kui elektriajamiga väravad ei avane voolukatkestusel automaatselt, peab olema võimalik neid avada käsitsi.
1.3. Ventilatsioon
Tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus.
Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustavaid õhus liikuvaid aineid, tuleb tööruumid varustada väljatõmbeventilatsiooniga.
Ventilatsioonid ei tohi suurendada töökeskkonna müra.
Ventilatsiooniseade peab olema selline mis teatab automaatselt igast rikkest, see on vajalik töötajate tervise kaitseks.
1.4. Valgustus
Töökohad peavad olema piisavalt valgustatud ja tehisvalgusele tuleks eelistada päevavalgust.
Tööruumid, kus töölised võivad tehisvalguse rikke korral ohtu sattuda, tuleks varustada piisava turvavalgustusega.
2.Töövahendile esitatavad nõuded
2.1. Konstruktsioonielemendid
Töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Töövaheni osad, trepid platvormid trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tugevate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist.
2.2. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadmed
Need peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad.
Töövahendi iseeneslik käivitumine, seiskumine või töörežiimi muutumine peab olema välistatud. Nõue ei kehti automaatseadme normaalse töötsükli kohta.
Töövahendid peavad olema varustatud seiskamisseadisega nende täielikuks ja ohutuks seiskamiseks.
2.3. Energiast põhjustatud ohud
Kasutaja peab olema kaitstud otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest.
II Sagedased ohutegurid ja nende mõju vähendamine
1.Raskuste käsitsi teisaldamine
1.1. Raskus võib põhjustada terviseriski, kui see:
  • On liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas
  • On kinnihaaramiseks ebamugava kujuga
  • On ebastabiilne või selle sisu võib liikuda
1.2. Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui:
  • Nõutav füüsiline pingutus on liiga suur
  • Seda saab teha ainult ülakeha pöörates
  • Seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga
1.3. Töötingimused võivad põhjustada terviseriski, kui:
  • Põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumist
  • Teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas
  • Jalgealune on ebapüsiv
2.Töö kuvariga
2.1. Tööandja peab töötajale korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab:
  • Silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale.
  • Luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamisel
Kui kontrollil selgub , et töötaja tervis on kehvade töötingimuste tõttu halvenenud, peab tööandja viivitamata rakendama abinõusid töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks.
2.2. Kuvariga töötamisel peab:
  • Töölaud või - pind olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, hiire , klaviatuuri sobivat paigutust.
  • Töötool olema püsikindelistme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad, vajadusel peab töötaja saama kasutada jalatuge.
  • Dokumendihoidja olema kindlal alusel ja teisaldatav, et vältida pea ja silmade ebamugavaid liigutusi.

Kuidas vältida eelpool mainitud valusid?
Probleeme saab tihtipeale vältida töökoha hea kujundusega, nii et oleks võimalik töötada mugavalt ja korraldada tööd oma vajadustele vastavalt.
III Tööstress
Stress on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite poolt.
1. Töökeskkonna enimlevinud stressorid on:
  • Liiga palju või vähe tööd
  • Vägivalla esinemine
  • Ebameeldivad või kahjulikud töötingimused
  • Palju vastutust, kuid vähe võimalusi otsustada
Läbipõlemine on vaimse, füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse seisund.
Läbipõlemise neli staadiumi:
  • Staadium
    • Tööga rahulolu
    • Entusiasm

  • Staadium
    • Rahulolematuse langemine
    • Töö tulemuslikkuse langemine
    • Närvilisus
    • Unehäired
    • Lohutussöömine
    • Suitsetamine , alkoholi tarbimise harjumuse muutumine

  • Staadium
    • Füüsiliste haiguste sümptomid
    • Väsimus
    • Kurnatus
    • Viha

  • Staadium

    IV Harvem esinevad ohutegurid
    1.Plahvatusrisk
    2.Asbest
    3.Bioloogilised ohutegurid
    Jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatumisvõimele:
  • 1. Ohurühma: ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist
  • 2. Ohurühma: ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale, nende vastu on olemas tõhusad ennetus – ja ravivahendid.
  • 3. Ohurühma: ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, ohustavad tõsiselt töötaja tervist. Võivad põhjustada nakkusohtu, kuid nende vastu on olemas tõhusad ravimid .
  • 4. Ohurühma: ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, tavaliselt ennetus ja ravivahendid puuduvad.
    Bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutumine meie igapäevaelus:
    • Toateenindajad hotellides (sügelised)
    • Kalatööstuse töötajad (punataud)
    • Metsatööde tegijad ( puukentsefaliit )
    Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada järgmisi haigusi:
    • Difteeria
    • Siberi katk
    • Herpes
    • Hepatiit
    • Rõuged
    • Allergia

    4.Elekter
    Elektrikoht ja sellest tulenevalt elektrišoki võimalus esineb kõikjal, kus töötatakse elektritööriistadega elektrivõrkudega.
    Riski suurendavad märg riietus, niiske keskkond ja higistamine .
  • Elektrilöögi tagajärjed:

  • Elektrilisteks ohuteguriteks võivad olla:
    • Halvad elektrijuhtmed
    • Seadmete katmata elektrilised osad
    • Kõrgepingeliinid
    • Halva isolatsiooniga elektrijuhtmed
    • Maandamata elektriseadmed ja – süsteemid
    • Ülekoormatud elektrivõrgud

  • Ennetusmeetmed:
    • Väldi niiskeid ja märgasid töötingimusi
    • Väldi kõrgepingeliine
    • Kasuta sobivaid juhtmeid ja ühendusi
    5.Müra
    6.Vibratsioon
    7.Keemilised ohutegurid
    V Töötaja õigused
    1.Töötajal on õigus:
    • Nõuda vastavaid töötingimusi
    • Saada teavet ohuteguritest , riskianalüüsi tulemustest, rakendavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjatele.
    • Õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt
    • Keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise teatades sellest viivitamata tööandjale
    • Nõuda tööandjalt arstiotsuse alusel üleviimist teisele tööle, ajutist kergendamist
    • Saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist
    • Pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole
    VI Töötaja on kohustatud:
  • osalema ohutu töökeskkonna loomisel
  • Järgima töö – ja puheaja korraldust
  • Läbima tervisekontrolli
  • Kasutama isikuvahendeid
  • Tagama, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks
  • Kohe teatama ohust, tööõnnetusest või tööülesandetäitmist takistavatest teguritest
  • Täitma tööohutusalaseid korraldusi
  • Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootikumide, toksilise joobe ja psühhotroopse mõju all
  • Nõuete rikkumise korral kannab vastutust töötaja
    VII Õnnetusoht
  • Õnnetusjuhtumina mõistetakse ettevõttes raske tagajärjega õnnetust, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist.
  • Õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud:
    • Korraldama sideühenduse
    • Määrama kindlaks tegevuskava
    • Määrama päästetööde tegemise eest vastutavate töötajate arvu, väljaõpe ja varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale
    • Seadmete seiskamise ja väljalülitamise korra
    • Andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks

  • Tööandja on kohustatud teatama ohust võimalikult kiiresti
    KOKKUVÕTE
    Kokkuvõtteks võib öelda, et suurem osa tööõnnetustest juhtub hooletuse või teadmatuse tagajärjel. Paljude tööõnnetuste ärahoidmiseks piisaks lihtsate meetmete kasutusele võtmisest ja nendest kinnipidamisest. Kui töötaja ja tööandja täidaksid neile ettekirjutatud kohustusi oleks palju õnnetusi olemata. Paljudel juhtudel töötajad küll teavad, ohuteguritest, aga teostavad töötoiminguid nendest hoolimata, kuna kardavad töökohta kaotada. Tööandjatel oleks võimalik ära hoida palju õnnetusi, näiteks läbi viies tööle eelneval ajal kontrolli töötajate tervisliku, vaimse jne. olukorra üle. Samas ka töötajad võiksid aru saada, et alkoholi joobe või muu probleemi korral pole soovitatav töötoiminguid teostada.
    Kasutatud kirjandus
  • www.inimene.ee
  • Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2008/2009 (TEN- TEAM OÜ 2008)
    14
  • Vasakule Paremale
    Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja-mõju vähendamise meetod #1 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja-mõju vähendamise meetod #2 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja-mõju vähendamise meetod #3 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja-mõju vähendamise meetod #4 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja-mõju vähendamise meetod #5 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja-mõju vähendamise meetod #6 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja-mõju vähendamise meetod #7 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja-mõju vähendamise meetod #8 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja-mõju vähendamise meetod #9 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja-mõju vähendamise meetod #10 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja-mõju vähendamise meetod #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Moonika Ajalik Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID
    10
    docx

    ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID

    VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS EV-13 ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID Referaat Koostas: Anna-Maria Türk Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 SISSEJUHATUS Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Töökeskkonna

    Tööohutus ja töötervishoid
    Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas
    10
    docx

    Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas

    inimene, bakterkandja, parasiitide vaheperemees või ka verd hammustavad putukad. Bioloogilisteks ohuteguriteks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Kutsenakatumisest ohustatud erialad on eelkõige meditsiin (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed.Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses.Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia, arheoloogia ja ka arhiivide töös. Üldjuhul on paljudes valdkondades risk alahinnatud ,mis omakorda põhjustab ennetusabinõude puudulikkuse.Selles referaadis ,millised on bioloogilised ohustatavad erilalad ning mida peab tööandja tegema ,et töötajat kaitsta. 3

    Tööohutus ja tervishoid
    1 kursus tööohutus ja töökeskond
    53
    docx

    1 kursus tööohutus ja töökeskond

    Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng

    Tööohutus ja tervishoid
    Tööohutuse-arvestus
    8
    docx

    Tööohutuse, arvestus

    3. Nimetage patsiendi ohutuse edumehhanismid. (1) vigade ennetus (2) õppimine vigadest (3) ohutuskultuur, mis kaasab tervishoiutöötajaid, organisatsiooni ja patsiente 4. Milles seisnes patsiendi ohutuse traditsiooniline vaade? Pärineb 90ndatest. Kaks komponenti: Töötajate ebakompetentsus ja karistamine. Karistamise tulemuseks on motiveeritud töötaja, kes üritab karistuse järel olla ettevaatlikum kui varem, teha tööd paremini ja seega mitte eksida. Tulemuseks on vigade salgamine ja seega puudulik õppimise komponent. 5. Nimetage patsiendi ohutuse kultuuri mõõtmisinstrumentide põhikomponendid. Hospital Survey on Patient Safety Culture (PSOPSC) on kõige populaarsem. Aitab paremini mõista patsiendi ohutuse olukorda organisatsioonis

    Ohuõpetus
    BIOLOOGILISED OHUTEGURID
    7
    doc

    BIOLOOGILISED OHUTEGURID

    BIOLOOGILISED OHUTEGURID Tallinn 2012 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.......................................................................................................... 4 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD......................................................5 4

    Töötervishoid ja tööohutus
    TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS-
    27
    doc

    TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS

    olukorda ettevõttes. Sisekontroll on töökorralduse lahutamatu osa ning see põhineb töökeskkonna riskianalüüsil. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas ohutegurite vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või kas on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Casino OÜ võimalikke ohutegureid töökeskkonnas ja nende mõju töötajatele ja sellest tulenevaid tagajärgi. Riskianalüüsi koostamisel lähtuti Eesti Vabariigi töökeskkonda reguleerivatest õigusaktidest. Riskianalüüsi käigus tutvuti töökohtade ja olmetingimustega. Põhjalik ülevaade töötajaid ohustavatest erinevatest ohuteguritest on esitatud riskianalüüsi tabelites 5.1. Riskianalüüs koos lisadega koosneb 27 leheküljest. 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika

    Tööohutus ja tervishoid
    Töökeskkonna riskianalüüs elektroonikatehases
    40
    doc

    Töökeskkonna riskianalüüs elektroonikatehases

    ......................................8 Töökoht................................................................................................................................8 Tööasendid...........................................................................................................................9 Töömeetodid ja töövahendid................................................................................................9 Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist:.........................................9 Keemilised ohutegurid.......................................................................................................11 LISAD................................................................................................................................13 Lisa 1. Ohutegurid, mis on aluseks töötaja tervisekontrolli suunamisel........................13 Lisa 2. Tegevuskava koostamine.................................................

    Töö keskkona ohutus
    KESKKONNAOHUTUS
    14
    docx

    KESKKONNAOHUTUS

    TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid:  füüsikalised,  keemilised,  bioloogilised,  füsioloogilised  psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

    Keskkond




    Kommentaarid (1)

    kersti17 profiilipilt
    kersti17: Väga asjalik materjal
    11:33 22-11-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun