Võrumaa
Kutsehariduskeskus
Eriala
tervistkahjustav mõju töötajale ja
mõju
vähendamise meetodReferaat
Väimela
2009
SisukordSissejuhatus……………………………………….................................................4
I
Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine…………….………......5
1.Töötamiskohale
esitatavad nõuded………………………………………...………5
1.1. Hooned ja Tööruumid………………………………………………………....5
1.2.
Uksed ja väravad…………………………………………………………...…..5
1.3.
Ventilatsioon ……………………………………………………………..…….5
1.4.
Valgustus ……………………………………………………………..………..5
2.Töövahendile
esitatavad nõuded…………………………………………………...6
2.1.
Konstruktsioonielemendid……………………………………...……………...6
2.2.
Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadmed…………………………...……………6
2.3.
Energiast põhjustatud ohud…………………………………………………….6
II
Sagedased
ohutegurid ja nende mõju vähendamine……………..7
1.Raskuste
käsitsi teisaldamine………………………………………………….…...7
1.1.
Raskus võib põhjustada terviseriski……………………………………..……..7
1.2.
Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski……………………………….……..7
1.3.
Töötingimused võivad põhjustada terviseriski………………………….……..7
2.Töö
kuvariga……………………………………………………………….…...….7
2.1.
Tööandja peab töötajale
korraldama tervisekontrolli………………….………7
2.2.
Kuvariga töötamisel peab………………………………………………….…..7
III
Tööstress………………………………………………………………………8
1.
Töökeskkonna enimlevinud stressorid………………………………………...…..8
IV
Harvem esinevad ohutegurid……………………………………….…..9
1.Plahvatusrisk
………..……………………………………………………..………9
2.
Asbest ………………………………………………………………………...…….9
3.Bioloogilised
ohutegurid…………………………………………………………...9
4.
Elekter …………………………………………………………………………….10
4.1.
Elektrilöögi tagajärjed ………………………………………………….…….10
4.2.
Elektrilised ohutegurid…………………………………………………….….10
4.3.Ennetusmeetmed………………………………………………………………10
VI
Töötaja kohustused……………………………………………………….11
V
Töötaja õigused……………………………………………………………..11
1.Töötajal
on õigus…………………………………………………………………11
VII
Õnnetusoht…………………………………………………………………12
Kokkuvõte…………………………………………………………………….….13
Kasutatud
kirjandus…………………………………………………………...14
SISSEJUHATUSIgal
aastal leiab Euroopa Liidus aset 5720 surmaga lõppevat tööõnnetust
ning miljonid inimesed saavad töökohal vigastada või kahjustub
nende tervis. Töövõtjaid ja tööandjaid tuleb teavitada neid
ohustavatest riskidest ja sellest, kuidas nende riskidega toime
tulla.
Töö
eesmärk oli otsida võimalikult palju materjali töö mõjust
tervisele ja kuidas seda vähendada saaks. Mida saaksid töötajad
ise teha, et enda tervist hoida?
Tööandja
on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus
selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, hinnatakse riske
töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi
iseärasusi.
Töötamise
koht peab olema töötaja jaoks mugav, et ta saaks oma asendit muuta
ja leida sobiv tööasend.
Paraku
väga paljudes töökohtades ei peeta ohutusnõuetest kinni, millest
on muidugi väga kahju, sest inimesed töötavad ju selleks, et
ennast ja peret ülal pidada. Kuid kui üks
pereliikmetest oma
töökohas elu kaotab, ainuüksi selle tõttu, et firma ei ole
ohutusnõudeid täitnud siis peaksid firmadele karistused väga
karmid olema.
Materjali
on käesoleva töö autor saanud nii raamatutest, kui ka interneti
erinevatest portaalidest ja kodulehekülgedelt.
I
Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine1.Töötamiskohale
esitatavad nõuded1.1.Hooned ja Tööruumid
Hooned
ja tööruumid peavad olema ende kasutamisotstarbele vastava
konstruktsiooni ja tugevusega.
Tööruumid
peavad olema piisava kõrguse ja pindalaga, et töötaja saaks
ohutult töötada.
Tööruumis
olevad
viimistlusmaterjalid ja
ehitusmaterjalid peavad olema
tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad.
Tööruumid
ja töövahendid tuleb hoida puhtad.
1.2.
Uksed ja väravad
Uksed
ei tohi olla purunevast materjalist ega tohi töötajat
ohustada .
Avatud
asendis ei tohi uksed töötajat ohustada.
Kui
elektriajamiga väravad ei avane voolukatkestusel automaatselt, peab
olema võimalik neid avada käsitsi.
1.3.
Ventilatsioon
Tööruumis
peab toimuma küllaldane õhuvahetus.
Kui
tööprotsessis eraldub töötaja tervist
kahjustavaid õhus
liikuvaid aineid, tuleb tööruumid varustada
väljatõmbeventilatsiooniga.
Ventilatsioonid
ei tohi suurendada töökeskkonna müra.
Ventilatsiooniseade
peab olema selline mis
teatab automaatselt igast rikkest, see on
vajalik töötajate tervise kaitseks.
1.4.
Valgustus
Töökohad
peavad olema piisavalt valgustatud ja tehisvalgusele tuleks eelistada
päevavalgust.
Tööruumid,
kus töölised võivad tehisvalguse rikke korral ohtu sattuda, tuleks
varustada piisava turvavalgustusega.
2.Töövahendile
esitatavad nõuded2.1.
Konstruktsioonielemendid
Töövahend
peab olema piisava tugevusega ettenähtud
otstarbel kasutamiseks.
Töövaheni osad, trepid platvormid trepid ja muud alad, kus kasutaja
töö ajal viibib, peavad olema ohutust tugevate piiretega ning ei
tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist.
2.2.
Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadmed
Need
peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende
funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad.
Töövahendi
iseeneslik käivitumine, seiskumine või töörežiimi muutumine peab
olema välistatud. Nõue ei kehti automaatseadme normaalse töötsükli
kohta.
Töövahendid
peavad olema varustatud seiskamisseadisega nende täielikuks ja
ohutuks seiskamiseks.
2.3.
Energiast põhjustatud ohud
Kasutaja
peab olema kaitstud otse- või kaudpuutest tuleneda võiva
elektrilöögi ohu eest.
II
Sagedased ohutegurid ja nende mõju vähendamine1.Raskuste
käsitsi teisaldamine1.1.
Raskus
võib põhjustada terviseriski, kui see:
- On liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas
- On kinnihaaramiseks ebamugava kujuga
- On ebastabiilne või selle sisu võib liikuda
1.2.
Teisaldustöö
võib põhjustada terviseriski, kui:
- Nõutav füüsiline pingutus on liiga suur
- Seda saab teha ainult ülakeha pöörates
- Seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga
1.3.
Töötingimused võivad põhjustada terviseriski, kui:
- Põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumist
- Teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas
- Jalgealune on ebapüsiv
2.Töö
kuvariga2.1.
Tööandja
peab töötajale korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab:
- Silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale.
- Luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamisel
Kui
kontrollil
selgub , et töötaja tervis on kehvade töötingimuste
tõttu halvenenud, peab tööandja viivitamata
rakendama abinõusid
töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks.
2.2.
Kuvariga
töötamisel peab:
- Töölaud või - pind olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, hiire , klaviatuuri sobivat paigutust.
- Töötool olema püsikindelistme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad, vajadusel peab töötaja saama kasutada jalatuge.
- Dokumendihoidja olema kindlal alusel ja teisaldatav, et vältida pea ja silmade ebamugavaid liigutusi.
Kuidas
vältida
eelpool mainitud valusid?
Probleeme
saab tihtipeale vältida töökoha hea kujundusega, nii et oleks
võimalik töötada mugavalt ja korraldada tööd oma vajadustele
vastavalt.
III
TööstressStress on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite poolt.
1.
Töökeskkonna enimlevinud stressorid on:
- Liiga palju või vähe tööd
- Vägivalla esinemine
- Ebameeldivad või kahjulikud töötingimused
- Palju vastutust, kuid vähe võimalusi otsustada
Läbipõlemine
on vaimse, füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse seisund.
Läbipõlemise
neli staadiumi:
Staadium
Staadium
- Rahulolematuse langemine
- Töö tulemuslikkuse langemine
- Närvilisus
- Unehäired
- Lohutussöömine
- Suitsetamine , alkoholi tarbimise harjumuse muutumine
Staadium
- Füüsiliste haiguste sümptomid
- Väsimus
- Kurnatus
- Viha
Staadium
IV
Harvem esinevad ohutegurid
1.Plahvatusrisk
2.Asbest
3.Bioloogilised
ohutegurid
Jagatakse
nelja ohurühma vastavalt nende nakatumisvõimele:
1. Ohurühma: ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist
2. Ohurühma: ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale, nende vastu on olemas tõhusad ennetus – ja ravivahendid.
3. Ohurühma: ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, ohustavad tõsiselt töötaja tervist. Võivad põhjustada nakkusohtu, kuid nende vastu on olemas tõhusad ravimid .
4. Ohurühma: ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, tavaliselt ennetus ja ravivahendid puuduvad.
Bioloogiliste
ohuteguritega kokkupuutumine meie igapäevaelus:
- Toateenindajad hotellides (sügelised)
- Kalatööstuse töötajad (punataud)
- Metsatööde tegijad ( puukentsefaliit )
Bioloogilised
ohutegurid võivad põhjustada järgmisi haigusi:
- Difteeria
- Siberi katk
- Herpes
- Hepatiit
- Rõuged
- Allergia
4.Elekter
Elektrikoht
ja sellest tulenevalt elektrišoki võimalus esineb kõikjal, kus
töötatakse elektritööriistadega elektrivõrkudega.
Riski
suurendavad märg riietus, niiske keskkond ja higistamine .
Elektrilöögi tagajärjed:
Elektrilisteks ohuteguriteks võivad olla:
Ennetusmeetmed:
- Väldi niiskeid ja märgasid töötingimusi
- Väldi kõrgepingeliine
- Kasuta sobivaid juhtmeid ja ühendusi
5.Müra
6.Vibratsioon
7.Keemilised
ohutegurid
V
Töötaja õigused
1.Töötajal
on õigus:
- Nõuda vastavaid töötingimusi
- Saada teavet ohuteguritest , riskianalüüsi tulemustest, rakendavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjatele.
- Õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt
- Keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise teatades sellest viivitamata tööandjale
- Nõuda tööandjalt arstiotsuse alusel üleviimist teisele tööle, ajutist kergendamist
- Saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist
- Pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole
VI
Töötaja on kohustatud:
osalema ohutu töökeskkonna loomisel
Järgima töö – ja puheaja korraldust
Läbima tervisekontrolli
Kasutama isikuvahendeid
Tagama, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks
Kohe teatama ohust, tööõnnetusest või tööülesandetäitmist takistavatest teguritest
Täitma tööohutusalaseid korraldusi
Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootikumide, toksilise joobe ja psühhotroopse mõju all
Nõuete rikkumise korral kannab vastutust töötaja
VII
Õnnetusoht
Õnnetusjuhtumina mõistetakse ettevõttes raske tagajärjega õnnetust, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist.
Õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud:
- Korraldama sideühenduse
- Määrama kindlaks tegevuskava
- Määrama päästetööde tegemise eest vastutavate töötajate arvu, väljaõpe ja varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale
- Seadmete seiskamise ja väljalülitamise korra
- Andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks
Tööandja on kohustatud teatama ohust võimalikult kiiresti
KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks
võib öelda, et suurem osa tööõnnetustest juhtub hooletuse või
teadmatuse tagajärjel. Paljude tööõnnetuste ärahoidmiseks
piisaks lihtsate meetmete kasutusele võtmisest ja nendest kinnipidamisest. Kui töötaja ja tööandja täidaksid neile
ettekirjutatud kohustusi oleks palju õnnetusi olemata. Paljudel
juhtudel töötajad küll teavad, ohuteguritest, aga teostavad
töötoiminguid nendest hoolimata, kuna kardavad töökohta kaotada.
Tööandjatel oleks võimalik ära hoida palju õnnetusi, näiteks
läbi viies tööle eelneval ajal kontrolli töötajate tervisliku,
vaimse jne. olukorra üle. Samas ka töötajad võiksid aru saada, et
alkoholi joobe või muu probleemi korral pole soovitatav
töötoiminguid teostada.
Kasutatud
kirjandus
www.inimene.ee
Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2008/2009 (TEN- TEAM OÜ 2008)
14
Kõik kommentaarid