Stress mind ümbritsevas maailmas (0)

Stress mind ümbritsevas maailmas
Stress on tänapäeva ühiskonnas inimeste seas väga laialt levinud. Masenduse teket soodustab ka kindlasti kiire elutempo ja palju ülessaneid mida vaja täita on. Stress tekib inimestel valdavalt olukordades kus nad ei tea mida teha, kuidas käituda või olukorraga toime tulla. Kõikidel inimestel on probleemidega toimetulekuks omad moodused – osad hakkavad jooma, teised jälle mõtlevad positiivselt ja sisendavad endale, et nad on tublid ja saavad hakkama. Meetodeid kuidas stressi vastu võidelda on lõputult, mõned neist on efektiivsemad, teised jälle vähem efektiivsemad.
Mingit sorti stressiallikaga on kokku puutunud iga inimene, nii ka mina. Üldiselt ei ole ma isiksusena masendusele väga vastuvõtlik, üritan valdavalt positiivselt mõelda. Mõnikord juhtub aga ikka, et teatud olukord või mingi ajaperiood on väga stressirohke. Kõige suurem stressiallikas nii minu kui ka paljude teiste noorte inimeste jaoks on kindlasti kool ja sellega seotud kohustused. Koolis on kõikidel, nii õpetajatel kui ka õpilastel väga palju kohustusi ja ülesandeid. Tihti juhtub, et ülesanded jäävad õigeks ajaks esitamata ja erinevad kohustused teiste ees hakkavad kuhjuma. See toob osadel inimestel kaasa lootusetuse tunde. Nad hakkavad mõtlema, et nad ei saa ennast nagunii tagasi rajale ja tahavad üldse loobuda . Teine äärmus käitub vastupidiselt, nad seavad endale kindla eesmärgi ja kui kuhjunud ülesandeid hakata järk järgult lahendama on võimalik lõpuks kõigega valmis saada.
Mõlemad ülaltoodud näited olid äärmuslikest stressiga toimetulekute vahenditest. Enamus õpilased jäävad kuhugi sinna kahe äärmuse vahele. Mina näiteks, olles nädala või rohkem puudunud , tulen kooli ja sean paika preoriteedid. Tean, et arvatavasti ei jõua teha ära kõiki töid mis mul vahepeal olnud on. Üritades õppida ära neid kõiki tekitaks minus stressi ja tekitaks tunde, et puudun parem nädala veel ja istun kodus niisama arvutis. Valin välja ained, mis mind huvitavad ja milles kavatsen teha eksameid. Õpin järele ainult nendes ainetes – nii tulen koolistressiga toime näiteks mina.
Kõige rohkem tekitab muidugi koolis stressi see, kui sind tõrjutakse ja sa ei tunne ennast koolis kui sotsiaalses keskonnas koduselt. Selle kaudu jõuame järgmise suure stressiallikani paljude inimeste jaoks, milleks on inimeste vahelised suhted. Sassis suhted oma perekonnaga tekitavad paljudele stressi ja masendust. Võimalike olukordi kus inimestel võib tekkida tõsine stress on rohkelt. Näiteks kui perekonnas juhtub keegi surema, siis mõjutab see väga sügavalt kõiki teisi pereliikmeid. Sellises olukorras ei tohiks tõmbuda endasse vaid tuleks oma tundeid teistega jagada , nii on endal kergem. Jällegi aga tulevad inimesed leinaga toime erineval moel. Mõned üritavad seda täielikult ignoreerida, teised tõmbuvad endasse jne.
Teine stressirohke olukord mis tuleb pähe on näiteks selline. Lasteaiaealise lapse vanemad ei saa enam omavahel läbi ja lahutavad. Laps on veel liiga väike, et mõista inimestevahelisi suhted ja on suur võimalus, et hakkab ennast vanemate lahkuminekus alateadlikult süüdistama. Sellises olukorras mõistavad targad vanemad, et nad peavad lapsega rääkima ja üritama selgeks teha, et see polnud kuidagi tema süü. Seda mitte tehes võib laps langeda sügavasse depressiooni.
Tänapäeva maailm on äärmiselt stressirohke, probleeme ja muresid on inimestel kindlasti rohkem kui mõnisada aastat tagasi. Palju on inimesi kes stressiga toime ei suudagi tulla ja otsustavad, et nende jaoks on lihtsam oma elu lõpetada, et pääseda murede ja probleemide küüsist.
Alles eelmine nädal jõudis meediasse lugu, kus kolm Lõuna-Eesti teismelist koolitüdrukut otsustasid, et nemad ei taha enam koolikiusamisele alluda ja teevad sellele lõpu. Nad võtsid kolmekesi koos suures koguses ravimeid. Õnneks ei olnud kogused surmavad ja lapsed jäid ellu. Kindlasti õnnestus neil aga kogu Eesti tähelepanu tõmmata väga suurele stressiallikatele noorte seas – koolikiusamisele.