Tööstress ja sellega toimetulek erialases töös (1)

Tööstress ja sellega toimetulek erialases töös

Mida me mõtleme sõna tööstress all? Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid . Stress ei ole üdini negatiivne, sest miks muidu on sellest räägitud kiviajast peale. Stress olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime ( Teichmann , 2002).
Tööstress on kasvav probleem kogu maailmas, mis mõjutab mitte ainult tervise ja heaolu töötajaid, vaid ka organisatsioonide tootlikkust. Ma olen oma noore elu jooksul väga vähe tööl käinud, kuid siiski olen kogenud tööstressi. Hakkasin tööl käima juba keskkooli ajal. Peamisteks motivatsiooniks soov end uutes situatsioonides proovile panna ning saada kogemusi ning leida uusi põnevaid tuttavaid. Samuti asjaolu, et vanemate käest saadav taskuraha jäi väheseks. Kandideerisin Rakvere teatrisse publikuteenindajaks ja sain selle koha. Kõnealune töökoht ei ole otseselt seotud hetkel omandava erialaga , kuid sotsiaalvaldkonna paljude ametitega ühiseks jooneks on inimestega suhtlemine , lahenduste leidmine ja teenindus. Tunnen , et mulle sobib ja meeldib töö, mis on seotud inimestega ning suhtlemisega. Tean, et olen selles ka pädev. Teatritöö on vahetustega ning enamasti õhtuti ja nädalavahetustel. Tihti muutuv tööaeg on kindlasti üheks võimalikuks stressiallikaks. Pingeid tekitab ka keeruline ning pidev planeerimine , üldistest rutiinidest erinev vaba aeg, mis hoiab perest ja sõpradest eemal. Omast käest tean, et (töö) stressi võivad põhjustada veel väga paljud erinevad tegurid: muutuvad tööülesanded, tagakiusamised ning muud töösuhetest tulenevad probleemid, suurenenud töökoormus, tähtajad, keerulised katsumused, vastutus, mitte meeldiv osa tööülesannetest (alati on ülesandeid, mis on väga meeldivad ja sobivad ning neid, mis nii väga ei meeldi või ole jõukohased) ja kõikvõimalikud ootamatud muudatused. Kuna oma nooruse ja väheste kogemuste tõttu ei pidanud vajalikuks oma töölepingusse süveneda, siis ei mõistnud ma lõpuni oma tööülesannete sisu. Töötasin publikuteenindajana, kes vastavalt graafikule oli kas garderoobis, juhendas publikut saalis, müüs teatrikavu või kontrollis pileteid. Kuid ühel hetke leidsin end kohviku leti tagant müümas – mis eeldas minult oskusi ja kogemust mis mul puudus. Tundsin, et mulle lisati töökohustusi ilma minuga kooskõlastamata, ilma mind ettevalmistamata. Tunnetasin ootamatut suurt vastutust ja ebakindlust. Tegin veel rohkem ja veel pikemaid tööpäevi. Ajapikku mõistsin, et see töö meeldib mulle, kuid selleni jõudmine, kogemuste kogumine ja õppimine oli vägagi stressirohke. Ma ei saanud öösiti magada , kuna mõtlesin pidevalt, kas kassas raha klapib, ega keegi raha ei varasta ja seda minu süüks ei aja jne.
Kuna mul olid head suhted asutuse juhatajaga, siis paljud kolleegid eeldasid, et mul on töökohustuste täitmisel eeliseid ning mulle on alati tagatud paremad töötingimused ja -ülesandeid. Tegelikkuses töötingimuste ja ülesannete osas ebavõrdsust ei olnud. Pigem rohkem vastutust ja keerulisemad , ka põnevamaid ülesandeid, mis tulid sellest, et ma olin ennast piisavalt positiivselt tõestanud ning mind usaldati. Siiski tekkisid konfliktid ning kuulsin enda kohta liikuvaid kuulujutte ning tagarääkimist.
Pidevalt muutuv, kasvav ja heitlik töögraafik jätab aina vähem aega pere ja sõprade jaoks. Olin pidevat kodust eemal, mis põhjustas probleeme vanematega. Nad ei olnud enam kindlad, kas ma suudan töö kõrvalt oma koolikohustused heal tasemel hoida. Kui teised sinusse ei usu, on raske ka ise endasse uskuda . Stress suurenes, üritasin pidevalt teistele tõestada, et suudan kõigega hakkama saada, nii oma õpingutes kui ka tööl. Hoolimata pikkadele ja väsitavatele tööpäevadele ei langenud minu õppeedukus ning suutsin edukalt ka lõpueksamiteks õppida.
Kõik sellised stressitekitajad on vägagi omased mistahes tööle ja ametikohale. Sotsiaaltöö ei ole mingi erand ning iga sotsiaaltöövaldkond võib endaga kaasa tuua kõiki eelnevaid stressitekitajaid. Sotsiaaltöötaja töö on stressirohke ja pingutust nõudev eriala, sest abivajajaid, ülekohut ja ebaõiglust on palju. Igapäevaselt tuleb kogeda erinevaid lahendamatuid olukordi , tõrksaid kliente ja ootamatuid tagasilöök, millest tulenevad pinged maandatakse tihti kodus oma pereliikmete peal.
Mis põhjustab tööstressi? Stressi põhjustab vilets sobivus inimese ja töö vahel, meie rollikonfliktid tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel, meie ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Stress on põhjustatud paljude stressorite koostoimest. Meil ei ole oma elus täita vaid töötaja roll, vaid meil on ka sõbra roll, tütre roll, elukaaslase roll jne.
Töötajal on võimaik palju ise ära teha, et võidelda tööstressiga. Ka mina püüdsin oma stressi vähendada. Kui tundsin, et ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ja vajan ajutiselt juhendamist ja abi, lisainfot, koolitust, siis rääkisin oma ülemusega. Samuti pöördusin teenindusalajuhataja poole, kui tööülesanne või vastutus jäi mulle ebaselgeks. Tagantjärgi tean, et on oluline juhtida tähelepanu töökeskkonna ja töökorralduslikele kitsaskohtadele, kui ma neid märkan, et muuta töökeskkond nii endale kui minu kolleegidele meeldivamaks. Kui me ise ei oska juhtida tähelepanu sellele, kuidas oleks võimalik tööstressi vähendada, siis ei tee keegi seda tööd ära ka meie eest. Tuleb olla juge ning oma õiguste ja vajaduste eest seista.

Kasutatud allikad

Teichmann, M. 2002. Tööstress – kiviaja reaktsioonid kaasaaegses organisatsioonis. Eesti Töötervishoid, 3/2002, lk. 5-7. Kasutamise kuupäev: 23.10.2013. allikas http://www.pekonsult.ee/uudis.ht m