Stress - Põhjused ja tagajärjed (0)

Vastseliina Gümnaasium
Stress
Põhjused ja tagajärjed
Koostaja :
Vastseliina 2008
Stress
Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi . Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele.
Stress on üks olulisemaid depressiooni riskifaktoreid. Stress võib olla nii füüsiline (kuumus, vibratsioon jne) kui ka psühholoogiline (suur vastutus, emotsionaalsed pinged ). Stressi tagajärjed on nähtavad nii füsioloogiliste kui ka psühholoogiliste tervisehäiretena. Põhiliselt on stress siiski psühholoogiline ja eelkõige seotud sellega, kuidas me asjaolusid tõlgendame või endale seletame – millise hinnangu anname olukorrale.
Stressiga toimetulekus on üks olulisemaid ja võimsamaid vahendeid hinnangu muutmine. Muidugi on meil üsna väljakujunenud suhtumised ja hinnangud ning nende muutmine ei olegi nii lihtne. Näiteks: sageli elame traagiliselt ja suure kurbusega üle töökoha kaotust. Samas võib see anda hoopis võimaluse ellu viia oma ammuseid unistusi, alustada uuel alal, õppida uus amet jne.

Kuidas algavat depressiooni ära tunda?
Sagedasemad sümptomid on väsimus (emotsionaalne ja füüsiline), halvem impulsi­kontroll (ei suuda kontrollida oma emotsioone, joodava alkoholi hulka, söömist jne), ärrituvus ja vihastumine, ärevus ja sisepinge, unehäired, meeleolu alanemine, keskendumisraskused. Inimene võib muutuda nii hajameelseks, et unustab asjad poodi, autoparklasse, kohtumised ja lubadused lähevad meelest jne. Sümptomid võivad olla eri raskusastmega, püsivad või muutuvad.

Kas stressi on võimalik ravimitega ravida ja kuidas ise stressiga paremini hakkama saada?
Kui stressi põhjuseid pole võimalik kõrvaldada (nt tööstressi puhul), kasutatakse ka ravimeid (antidepressante). Ravimite kasutamisse peaks siiski suhtuma kui ajutisse abivahen­disse. Lahendus tuleb ikka vaid stressi põhjustega tegeledes. Ise saab väga palju ära teha ka siis, kui olukorda ei ole kohe võimalik lahendada. Stabiilne ja tervislik eluviis, õiges propor­tsioonis une-ärkveloleku tsükkel, tasa-kaalustatud toitumine, mõõdukas füüsiline koormus. Üks hea reegel on “8 + 8 + 8” – kaheksa tundi und, kaheksa tundi tööd ja kaheksa tundi isiklikku elu.

Magneesiumipuudus organismis - kas üks stressi põhjusi?
Vahetult ei põhjusta stressi ühegi aine puudus organismis, kuid D-vitamiini, oomega-3-rasvhapete, seleeni ja mõne teise aine puudus soodustab meeleoluhäirete ja stressi teket. Pingelisel ajal võib areneda organismis eri ainete defitsiit. Serbia teadlased leidsid inimestel, kes elasid kuid sõjapiirkonnas, sageli magneesiumi defitsiiti, mis omakorda soodustas südame rütmihäirete ja lihaskrampide teket. Füsioloogilised stressorid on näiteks gripiviirus, suur füüsiline koormus või mõne aine puudus (magneesiumi, B-vitamiini defitsiit).
Stressi toimel suureneb magneesiumi eritumine, väheneb imendumine ja kasvab organismi magneesiumivajadus. Seega on magneesiumi defitsiit stressifaktor.
Kui on teada mõne organismile olulise aine, nt magneesiumi puudus, siis tuleks selle tase organismis taastada – kui võimalik, siis toidu-joogiga. Magneesiumit sisaldavad kakao , pähklid, täisteraleib, puuviljad ( banaan , avokaado), nisuidud jne. Kasutada võib ka magneesiumitablette, soovitatavalt koos B6-vitamiiniga, mis soodustab magneesiumi imendumist.