Koolistressi lahkamine (0)

VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS
Andrei Aleksejev
LKT – 11
KOOLISTRESS
Juhendas: Ennu Olavi
Valga 2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
Koolistress 4-8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
Lisad 11
Sissejuhatus
Sellse referaadis kirjutasin koolistressist, kust ta tuleb ja kuidas võitlema temaga. Stress võib positiivne ja negatiivne. Mitte ainult õpilastel kuid ka õpetajatel ja teistel inimestel võib tekkida stress või stresslik situatsioon.
Põhjalikumale sellest on kirjutatud allpool tekstis. Loodan et teile meeldib!
Koolistress
Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele.
Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus , joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure.
Elus me kohtume paljudega erinevatedega stressoritega.
Füüsilised ja füsioloogilised:

• Kestev füüsiline pingutus
  
• Trauma või haigus
  
• Madal või kõrge temperatuur
  
• Ere või tuhm valgus
  
• Saastunud õhk
  
• Müra
  
• Organismi koormavad kemikaalid
  

Nende stressoritega meie kohtume peaaegu iga päev enda elus. Stressor millega ma kohtun peaaegu iga päev on ere valgus mille pärast minu silmad hakkavad valutama .
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga.
Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned , et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul . Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, " liblikad " kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks.
Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga.
Stress ja depressioon , mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda.
Paljud täiskasvanud arvavad , et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad.
Õpilastel on stress põhiliselt koolist: liiga palju jääb õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd.
Suhetes on läbisaamine klassikaaslastega olulisem kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud vaimse vägivallaga. Ühe Eestis korraldatud küsitluse põhjal on oli kaasõpilaste füüsilist vägivalda küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul kogenud mõnel korral 11 ja sageli 1% küsitletutest. Kaasõpilaste vaimset vägivalda (narrimine, sundolukordadesse panemine, tegevustest kõrvale jätmine jms) oli mõnel korral kogenud 23 ja sageli 2% õpilastest.
muretsevad õpetajad õpilaste pärast rohkem kui asjaosalised ise. Võib oletada, et õpetajad märkavad noorukite elu- olus seda, mis oma valupunktidega rohkem seondub , eeldades, et see on ka noorukite jaoks esmatähtis, õpilased seevastu on teatud probleemidest distantseerunud (vanemate mured) ning tegelevad oma personaalse identiteedi ja toimetulekuga.
Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav.
Andkem oma peres, tööl ja koolis sagedamini tunnustust teistele nende poolt tehtu eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud.
Stress muutub haiguslikuks siis, kui ta on pikaaegne. Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu liigutused on ka aeglased-uimased, ma ei söö, ei maga.
Tegelikult on stressil kaks poolt - on hea stress ehk eustress ja halb stress ehk distress . Hea stress viib edasi ja aitab meis leida jõudu ning oskust nendes olukordades õppida ja nendega kohaneda. Halb stress aga tekitab meil sellise pinge, et me ei õpi sealt mitte midagi. Viib meid raskesse, võib-olla isegi haiguslikku seisundisse.
Stressist või lausa sügavast depressioonist on võimalik välja tulla. Ja kõige tähtsam on selle puhul, et ennast ise aitad ning tead, et ei ole siin maailmas üksinda. Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada.
Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Ravimata jäänud depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni ja küllalt sageli kahjuks ka enesetapuni.
 

• Pane kirja oma tunded ja meeleolud, mida kogesid päeva jooksul. Võid need adresseerida ka mõnele väljamõeldud sõbrale. See on üks võimalus kuhjuma hakkavaid pingeid endast välja saada.
  
• Ära võrdle oma hindeid ja edasijõudmist kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga .
  
• Püüa leida seos õppeaine ja endale seatud eesmärkide vahel (mida üldse tahad  saavutada). Pealegi on haridus üks võimalustest saada elus seda, mida tõeliselt tahad.
  
• Et koolimõtetest puhkust saada, leia mõni uus trenn või muu hobi . Tegele loominguga: joonista, laula , tantsi, mängi pilli, kirjuta jutukesi , tee käsitööd... Kõik see aitab vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka "koolivälisega" üle koormata - nii võib sulle tunduda, et enam ei jätku aega õieti millekski ning esimene, mis tegemata jääb, on kodutöö...
  
• Tegelikult vajab ju iga inimene kuhugi kuulumise tunnet. Umbes nagu Pipi Pikksukk tundis puudust lihavõttevaheajast. Sinul on see olemas.
  

Räägi sõprade, vanemate, koolipsühholoogiga. Ehk aitavad nemad sul lahendust leida. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Üksi oma murega jäämine soodustab probleemi ühekülgset nägemist. Mis tähendab, et seda kindlamalt jõuad äärmuslike järeldusteni. Liialdatud mõtlemine on küll stressiga seotud, aga kui ikka sisendad endale kogu aeg, et kool on vastik ja kõik on sinu vastu, siis mõne aja pärast ongi juba raske teisiti mõelda... Seepärast ära mõtle näiteks kehvadest hinnetest, vaid teistele järelejõudmisest. Kui sa millestki aru ei saa, küsi seda kohe, õpetaja ei hinda sind seepärast vähem. Pigem väldi lünki - muidu kaob järg hoopiski käest. Püüa raskustele läheneda kui huvitavale probleemile, mille lahendamise au on sinul.
Raske päeva eel mõtle mõnele peatsele sündmusele, tegevusele, kohtumisele, mida väga ootad . Siis on kergem taluda ka rasket päeva.
Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Tuleb võtta aega.
Ka tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi . Kui oleme ära tundnud , et oleme juba depressioonis , on küll hea minna arsti juurde. Arst kirjutab vastavalt depressiooni raskusastmele välja ravimeid - peamiselt antidepressante, mis taastavad organismi keemilise tasakaalu 4-6 nädalaga. Ravimikuuri peaks alati toetama ka psühholoogiline nõustamine, et haige saavutaks kontrolli oma probleemide üle. Depressioonivastased ravimid taastavad normaalse meeleolu ja käitumise.
Aga see ongi hull, et me ei pane seda tähele, millal ta meil juba kallal on. Me nagu kogu aeg võitleme selle vastu, väites, et mul ei ole, aga tegelikult on juba ammu kehv olla. Aga selline lühiaegne depressioon, must masendus , meeleolu muutus või kurb meeleolu - seda nimetatakse isegi meele nohuks. Ja see on meil kõigil kallal käinud.
Pingepilvede hajutamiseks saab ka õpilane ISE palju ära teha:

kuulata muusikat, laulda , teha ise muusikat

olla koos sõpradega

vaadata televiisorit

teha sporti, tantsida ja muud füüsilist

magada

süüa

käia meelt lahutamas mõnel peol või mujal

minna loodusesse , jalutada

olla niisama, ei tee midagi

mängida arvutimänge, lahendada ristsõnu

tegeleda lemmikloomaga.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks: tee seda, mis sulle meeldib.
Tervistlaastavad pingemaandamise võtted nagu suitsetamine , alkoholi ja narkootikumide tarbimine on õpilaste hulgas oluliselt vähem populaarsed .
Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine!
Kasutatud kirjandus
http://www.slideshare.net/sirpree/stress-ja-burnout/
http://naistekas.delfi.ee/perekond/koolilaps/koolistress-arevus-ja-hirm.d?id=26340149
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koolistress.ht m
Lisandid