STRESSI TUNNUSED JA TAGAJÄRJED (0)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Stress - 10 klassi psühholoogia lõputöö

Tallinna Nõmme Gümnaasium Astrid Helvik Stress Juhendaja: Mare kiis Tallinn 2013 Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt ja kurnavalt.

Stress ja läbipõlemine

46

pptx

Läbipõlemine

tulla toime negatiivsete stressoritega. Kui depressioon on üldine seisund, siis läbipõlemine on töökeskne. Depressioonile iseloomulikud sümptomid:  Madal enesehinnang  Lootusetus  Enesetapu tendentsid Neid ei loeta läbipõlemisele tüüpilisteks sümptomiteks. Kõik läbipõlemised ei saa alguse depressioonist kuid läbipõlemissümptomid võivad suurendada depressiooni riski. Erinevus stressist  Stressi korral on kõike liiga palju : liiga palju kohustusi, mis nõuavad liiga palju nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt. Stressis inimene võib siiski ette kujutada, et kui ta saab kõik kontrolli alla, siis tunneb ta ennast paremini.  Läbipõlemise korral ei ole miski piisav. Tuntakse end tühjana, tekib motivatsiooni puudus, ei hoolita millestki. Ei nähta mingit lootust positiivseks muutuseks. Kui ülemäärane stress on nagu uppumine

Enesejuhtimine

9

docx

TervisePsühholoogia-eksam i-küsimused ja vastused

 optimaalne kehaline aktiivsus,  loobumine kahjulikest harjumustest, sh psühhoaktiivsete ainete kasutamisest. 8. Miks erinevad terviseharjumused ei ole omavahel oluliselt seotud? Terviseharjumused on omavahel vaid nõrgalt seotud, nt usin trennitegija ei pruugi kanda turvavööd või oma kehakaalu jälgiv isik võib jätkata suitsetamist ning on ajas väga vähe püsivad (nt loobub suitsetamisest aastaks, kuid tugeva stressi all jätkab uuesti; kaalu jälgiv isik võib kaotada 10 kg, kuid aasta pärast uuesti juurde võtta). Miks ei ole omavahel seotud? Eri käitumisi juhivad eri faktorid: - suitsetamine võib olla seotud stressiga, samas kui trennitegemine võib olla seotud nt juurdepääsuvõimalusega spordiklubisse vm teguritega. - Erinevate inimeste puhul võivad sama käitumist mõjutada erinevad tegurid– ülemäärane söömine võib mõnel

TERVISEPSÜHHOLOOGIA

10

doc

Stress ja läbipõlemine

Stress Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla kasulik. Sellest saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli ­ kui pinge kasvab, kuid pole võimalust seda vähendada. Stress esineb igal inimesel erinevalt. See, mis tekitab ühel inimesel stressi, tähendab teisele lihtsalt adrenaliini eritumist verre. Mõned inimesed taluvad seda hästi, nagu näiteks võidusõitjad, televisioonitöötajad, näitlejad, ajakirjanikud jt. Inimestena oleme me kõik kohanenud reageerima stressile ühel kolmest viisist: põgenemis-, hirmu- või võitlusreaktsioon ning oma olemuselt on need ajus vallanduvad füsioloogilised reaktsioonid. Organism ei oska vahet teha igapäevaste stressifaktorite vahel, nagu kohtumisele hilinemise

Stress ja läbipõlemine

11

doc

Toimetulek tööstressiga

SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja

Psühholoogia

10

doc

Tööstress

Mis on stress? Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt

Klienditeenindus

19

docx

Tervisepsühholoogia konspekt

omandatud. Kopeerivad meie elu sotsiaalset struktuuri. St määrab meie aru saamu, kuidas haigust mõista. Seega on ka haiguskäitumine kultuurikeskne. Lisaks kõigele muule, mõjutab haiguskäitumist ka oluliselt juriidika. Pool loengut puudu Kroonilised haigused · Koostöö raviarstiga: plaanid, info ja juhised, kontrollikese on dünaamiline (võib muutuda) ja koostöö raviarstiga võib aidata seda muuta. · Enesekontroll ja enesehinnang: · Plaanide tegemine: · Stressi ohjamine: Usaldusisik, elustiil, elurütm, trennid, hobid, toitumine. Lõdvestusharjutused, füüsiline aktiivsus, sotsiaalne aktiivsus, nõustamine, hingamisharjutused, info, toitumine. · Majanduslik toimetulek: Terve pere peaks raha planeerima · Lähisuhted: ei tohi üleabistada ja abistajal on ka vaja nõustamist ja teadmisi. Bioloogilist enäitajate ja patsiendi vaevuste vahelist seost on raske selgitada. On ravimatu. On ennustatava arenguga (pigem)

Psüholoogia

17

doc

Koolistress

.............................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus....................................................................................................................7 1.4.Krooniline stress .......................................................................................................................7 1.5.Mis võiks koolistressi vähendada?.............................................................................................9 2.Uurimus........................................................................................................................................... 11 2.1.Valim ja metoodika...................................................................

Uurimistöö

Kommentaarid (0)