STRESSI TUNNUSED JA TAGAJÄRJED (0)

MIS ON STRESS ? Mis siis on ikkagi stress? Stress on lai mõiste mis hõlmab mitmeid tunnete ja käitumise aspekte . Stress on kui inimene tunneb, et on oma töö püünises või tal puudub kindel tulevik. Stress on kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu üle või tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes. Kuid siiski, stress ei ole ainult negatiivne. Näiteks emotsionaalse või vaimse stressi põhjus võib olla nii meeldiv kui ebameeldiv - nt. edutamine võib olla sama suur stressi allikas kui positsiooni kaotus.
STRESSI ALLIKAD Tööga seotud stressi probleem üldiselt on tingitud töökorraldusest nii füüsilisest kui ka kultuurilisest keskkonnast. Sageli on stressi põhjus tihedalt seotud otse töö eripäraga ja töö keskkonnaga või siis suhetega töökaaslaste vahel aga ka nende kahe kombinatsiooniga. Konfliktid ülemuste, alluvate või kolleegide vahel võivad suureneda tööpinge kasvuga. Oodatakse , et väiksem hulk tööjõudu suudab teha sama või suuremat hulka tööd. Probleemiks ehk siis stressi allikaks võib olla ka rollide jaotus, puudub piisav autonoomsus ning kontroll oma töö üle. Tööga seotud stress on sageli seotud kohanemisega, uute tingimustega harjumimisega. Üldisel kohanemise sündroomil eristatakse kolme staadiumi:
1) ärevus, hirm - see on kohene reaktsioon väljakutsele, automaatne närvisüsteemi käitumine -valmidus tegutsemiseks.
2) vastupanu - esmane ehk ärevusreaktsioon ei saa kesta kaua ning asendub aja möödudes faasiga, kus inimene arendab "ellujäämise" strateegiat ning püüab võidelda stressi põhjustega. Siiski on inimesel kalduvus eelistada lühiajalist kergendust pikaajalisele lahendusele ning püüd ebamugavaid situatsioone ära hoida kiirete meetmetega.
3) kurnatus - see on, kui nõudmised kehale ja vaimule on liiga kõrged ning inimene ei suuda neid täita, siis ta tunneb end hädasolevana, ahistatuna.
Töökohale omased stressi allikad on nii füüsikalised (nt.müra, halb valgustus , kehv ventilatsioon ), seotud rollide jagunemisega organisatsioonis (nt. rolli ebaselgus, rolli konflikt, vastutus), seotud karjääri edendamise võimalustega (nt. töö ebakindlus ), seotud kommunikatsiooniga (nt. halvad suhted ülemuse, alluvate või kolleegidega) aga ka organisatsiooni kultuuri ning üldise kliimaga (nt. otsustamine, delegeerimine). On olemas ka konkreetsete ametitega kaasnevaid stressi allikaid . Näiteks võiks tuua bussijuhid, kes peavad säilitama turvalise sõidustiili ning olema viisakas reisijatega, hoolimata tihedast sõidugraafikust. Teine näide on arstid ning õed, kes oma töös puutuvad sageli kokku kannatuste aga ka surmaga. Need on näited stressi allikatest, millega on kõige raskem tegeleda.
STRESSI TAGAJÄRJED Stress võib kaasa tuua pinge, võimetustunde või depressiooni. Üks märk sellest, et stress hakkab võimust võtma on, kui tekib tunne, et ei suudeta enam tegeleda igapäeva kohustustega. Algstaadiumis võib stress väljenduda käitumise muutumises - küünilisus, alkoholi, tubaka ja ravimite suurenenud tarbimises. Stress ja haigused on omavahelises sõltuvuses. Pea-, seljavalud, unetus ja kergesti ärrituvus võivad olla põhjustatud stressist. Kui stress kestab pikemat aega võib tulemuseks olla tööõnnetuste kasv, produktiivsuse ja kvaliteedi langus ning töölt puudumiste arvu suurenemine. Teistsugune stressi väljendumise viis võib olla (Manchesteri Ülikooli, organisatsiooni psühholoogia professori Dr Cary L. Cooperi järgi) " kohalolek ". See on selline olukord, kui inimene olles haige tunneb, et ta peab kindlasti tööl olema, sest kui ta seal ole, siis võib ta oma töökoha kaotada. Inimene on mures, tunneb, et on vaja töötada rohkem tunde ehkki tema töö kvaliteet võib olla madal ning ta toob ettevõttele enam kahju kui kasu. Teeb ta seda selleks, et olla kindel - tema ei satu järgmisesse koondamiste lainesse. Stressi tagajärjeks võib olla üldine väsimus, energia puudus, nõrkus. Aga ka iiveldus , hingamisraskused, kõrge vererõhk jne. Tavaline on ka kaalus juurde või alla võtmine, magamishäired. Need kõik on füüsilised sümptomid. Stressi emotsionaalsed nähud on seotud depressiooni ja frustratsiooniga. Paanika hood ja väsimus võivad muuta töö tegemise raskeks ning kasvab tööga seotud stress. Äärmuslikel juhtumitel viib stress isegi enese-hävitusliku käitumiseni, kalduvusele suitsiidiks. Vaimne alatalitlus väljendub kontsentratsiooni ja kordinatsiooni taju languses. Need sümptomid on töökohal kergemini tajutavad kui füüsilised, sest on otseselt seotud tööga ja kergemini tajutavad teiste kaastöötajate poolt. Läbipõlemine - on termin, mis kirjeldab pikaajalise stressi tulemust. Apaatsus kõigi ja kõige vastu.
Iga indiviidi vastuvõtlikkuse aste ja reaktsioon stressile sõltub tema elustiilist -tema magamise ja söömise harjumustest, lõdvestumise tehnikast ning tasakaalu saavutamise võimest. Tööstiil, suhtumine ettearvamatutesse ja rasketesse situatsioonidesse, oma oskuste usaldamine aga ka "õnn" piiritlevad iga inimese tundlikkuse tööstressi suhtes.