Stressi tunnused ja põhjused (0)

Rakvere ametikool
Stressi tunnused ja põhjused
Referaat
Juhendaja
Rakvere 2011
Stress :
Stress on elu lahutamatu koostisosa, millega toimetulek määrab suures ulatuses inimese füüsilise ja psüühilise tervise kvaliteedi.
Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib selleks ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit .
Stress on vältimatu osa meie elust. Isegi täieliku lõõgastuse seisundis kogeb inimene mingil määral stressi.
Stressil on üle 120 erineva sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab.
Hea stress ja halb stress :
Parasjagu stressi on hea ja vajalik, sest paneb meid tegutsema. Ülemäära suur ja kauakestev pinge hakkab aga elu pärssima. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtle mine endas.
Kuidas stress väljendub?
Stress väljendub naistel:

• Irratsionaalsed mõtted
  
• Unehäired
  
• Väsimus
  
• Rahutus
  
• Keskendumisraskused
  
• Depression
  

Stress väljenud meestel:

• Peavalu
  
• Pinge lihastes
  
• Hingamis raskused
  
• Higistamine
  
• Kõhuvalu
  

Psühholoogilised stressi tunnused:

• Kurvameelsus ja meeleheide
  
• Suurenenud ärrituvus
  
• Rahutus, äng
  
• Madal enesehinnang
  
• Apaatia , huvipuudus
  
• Suhtlusprobleemid
  
• Pidev süütunne
  
• Negatiivne mõtlemine
  
• Enesetapumõtted
  

Stressi liigid:
Stress jaguneb:

• vaegstressiks,
  
• eustressiks,
  
• stressiks,
  
• distressiks.
  

Vaegstress on oma olemuselt alakoormusele vastav, kus organism reageerib vastavate struktuuride atrofeerumisega ja talitlusvõime langusega. See on madala tasemega stress.
Eustressi ehk füsioloogilise stressi iseloomustamiseks tuleb märkida tema soodustavat toimet organismi intensiivsele elutalitlusele, selle kiirele ümber­korraldusele, säilitamaks tervist ja elu ka ajutiselt ebasoodsates tingimustes.
Stress – organismi seisund, kus loomal esinevad sellised sümptomid nagu kurnatus ja väsimus. Loom näeb välja väsinud ja isegi hirmunud. Sellises seisundis loomale tuleb anda võimalus puhkamiseks, uue keskkonnaga kohanemiseks. Sellisel juhul need sümptomid kaovad ning liha kvaliteedile mõju ei avalda.
Tapaloomade stress toob endaga kaasa ebasoovitavaid tagajärgi, nagu näiteks liha kvaliteedi languse, saagise vähenemise, tooraine piiratud kasutamise; seega ka otseselt või kaudselt majanduslike näitajate halvenemise liha töötlemisel ja tarbimisel.
Distressi puhul toimib ärriti loomale ülemääraselt ja eustress läheb üle kahjustavaks stressiks. Distressiga kaasneb produktiivsuse vähenemine, toodangu kvaliteedi langus, sigimishäired, haigusnähud, mõnel juhul ka looma surm.
Stressi kulgemine :
Stressi kulgemise eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga

Häire faas – inimene tajub ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast.

Vastupanu faas – vastuseis stressorile.

Kurnatuse faas - sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. In. võib loobuda stressoriga võitlemast.
Stressiga toimetulekuvõimalused.
3 peamist lähenemist stressiga toimetulekuks:
1. Tegevusel- põhinev: stressi põhjustavad probleemid, mida saame lahendada tehes muutusi keskkonnas või situatsioonis.
2. Emotsioonidel- põhinev: meie võimuses pole olukorda muuta, kuid stressiga toimetulekuks võime muuta oma tõlgendust olukorrale ja õppida toime tulema tunnetega.
3. Aktsepteerimisel põhinev: olukorrad, mida me muuta ei saa ja mille üle puudub ka emotsionaalne kontroll ning kus peame keskenduma vaid sellele, et stress lihtsalt üle elada.
Stressi Tagajärjed:
Individuaalsed tagajärjed.
Tihti ilmnevad need ennastkahjustavas käitumises
Psühholoogilised tagajärjed.
Sageli on nendeks depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid. Ta tajub, et olukord ei ole tema kontrolli alla ja loobub initsiatiivist.
Stressi tekitatud tunnetushäirete korral võib inimesel olla raskusi oma mõtete loogilise väljendamisega. Õnnetuses minetavad nad sageli igasuguse loogilise mõtlemise võime.
Stress mõjutab südame kõrval ka teiste oluliste elundite tööd. Aktiveeritakse aju vanim osa, mis, mis viib kõrgendatud tundlikkuse seisundisse - teravnevad nägemine, kuulmine ja teised sensoorsed protsessid, mis võimaldavad inimesel paremini tajuda keskkonda. Kuna verevarustus on soolestikust kõrvale juhitud, aeglustub seedimine või ka peatub. Samuti ei jõua veri nahka ega jäsemetesse, mistõttu käed ja jalad muutuvad külmaks, kahvatuks või higiseks ning võivad hakata värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb , mistõttu hingamine kiireneb. Pupillid laienevad ja karvad tõusevad püsti.
Stress võib mõjutada tervist ka seeläbi, et mõjutab haiguste kulgu . See tähendab, et inimene haigestub vaid siis, kui tal on mingi haiguse eelsoodumus . Niisugusel juhul pole stress küll haiguse tekitaja , kuid ta aitab kaasa selle arengule. Stress mõjutab ka inimese käitumist: inimese elustiilis suureneb tervist ohustavate tegurite osa .
Enamik inimesi taastub pärast ohuhetke möödumist. Keha soojeneb, suukuivus kaob, adrenaliin juhitakse lihastest läbi terve keha välja - nii saavutatakse tasakaal. Kui stress on emotsionaalselt soodus ja keeruline olukord ei kesta kaua ning on kontrollitav, saab organism pärast aktiivsuse perioodi taastuda ja puhata .
Stressiga toimetulek:
Igaüks peaks leidma enda jaoks sobivad stressi maandamise viisid.
Stressiga toimetulekuks on tänapäeval mitmeid vahendeid – ravimid (valuleevandajad, unerohud jne.), meelelahutusvahendid (TV, kino, hobid , sport ). Stressi saab leevendada ka siis, kui õppida oma keha tundma ja lõõgastama. Üks võimalus oma keha lõõgastada on keskenduda oma hingamisele.
Kui õppida - kontrollima oma hingamist ja harjutada oma hingamise aeglustamist ja normaliseerimist, rahuneb mõttetegevus ja lõõgastub ka keha.
Regulaarsest füüsilisest aktiivsusest on pingemaandamisel suur kasu. Füüsiline koormus aitab säilitada hea tuju ning tõstab ka stressitaluvust. Soovitav on teha midagi sellist, mis naha „soojaks ajab“: veidi kiiremat kõndi, ujumist, tantsimist, vesivõimlemist, suusatamist, uisutamist, jalgrattasõitu vms. Suur kasu tervisele tõuseb igapäevasest 30-minutilisest liikumise lisamisest oma päevakavasse. Teada on, et aega napib, seepärast soovitus: planeerida oma liikumised nädala lõikes, kasutada treeninguteks ära kodu ja koolitee , trepid tööl, lastega müramine jms. Igal juhul püüda endale leida meelepärane füüsilise aktiivsuse viis aiatöödest saalihokini ja nautida seda kogu hingest. Olla tuleks teadlik oma keha suhtes, lisaks aeroobsele treeningule vajatakse tegelikult ka väikest lihaste trenni ja absoluutselt kindlasti venitusi, vähemalt pärast treeningut.
Muudatusi tuleks teha väikeste sammude kaupa .
Kiita ennast sageli, olla teadlikult positiivne, püüda leida ka vähemeeldivate asjade juures mõni meeldiv nüanss .
Julgus tuleb kindlasti kasuks – kui leida jaksu muudatusteks, siis võtta neid ka ette, kuid jääda alati reaalsusesse. Kui miski ebaõnnestub, teha endale selgeks, et see on normaalne, sest kõik ei saagi alati kõige paremini välja tulla. Kui õppida väikeseid ebaõnnestumisi rahulikult võtma, siis nähakse, et need ei ärrita enam.
Kui siiski meel on kurb, siis ei ole tarvis häbeneda end tühjaks nutta. Emotsionaalsus on inimlik.
Kindlasti pöörata tähelepanu une pikkusele ja magada end välja regulaarselt.
Toidu osas võiks iga päev jälgida, kas ikka sai söödud u 400gr aed- ja puuvilja nagu vaja oleks. Ollakse eksiteel, kui arvatakse, et vaja on iga päev süüa liha ja vorsti, vabalt võib mõni päev olla „juurikadieedil“. Menüüst ei tohi unustada kalasöömist vähemalt paaril päeval nädalas , see on väga vajalik. Süües vältida täiskõhu tunde teket, kasulik on süüa pigem vähe.
Stressiga aitab toime tulla ka positiivne mõtlemine ja hea suhtlemisoskus . Kindlasti on abiks huumor. Kuni inimene suudab asju naljaka nurga alt näha, ei kasva pinged üle pea.
Oma arvamus:
Liigset stressi saab vältida lähedaste inimeste toetusega. Stressi vältimiseks tuleks ka piirata oma mõtete “negatiivsust” ja püüda vabaneda vihast. Vahel tekib stress ajapuudusest ja siis tuleks õppida oma aega õigesti planeerima.
Väga hea stressi vältimise ja vähendamise viis on pidada lemmiklooma. Looma silitamine aitab rahuneda ja lemmikloomaga saab alati oma muresid jagada – nad on mõistvad ega vaidle vastu.
Stressi vastu aitavad ka puhkus ja uni, sport, loovtegevus, looduses viibimine ning õige toitumine
Rahustavalt mõjub raamatute lugemine, kirjutamine, maalimine, luuletuste kirjutamine, vaikse muusika kuulamine , mängimine. Kuid nende tegevuste ületarbimise korral muutuvad need elust võõrandavaks ja endassesulgumist arendavateks tegevusteks. Need võivad saada haiglasteks harjumusteks ja ihaldavateks mõnuaineteks. Tuleb silmas pidada, et puhkusele järgneb uus keskendumine .
Kasutatud allikad:
http://e-ope.khk.ee/oo/2011/stress/stressi_miste_ja_liigid.html
http://www.developdesign.eu/artiklid/stressi_ohjamine_nouab_pealehakkamist.html
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/787/Konspektid.zip/Stress.pdf
http://www.raamatuklubi.aripaev.ee/images/toode/excerpt_14527aa3-9b75-498a-a2a9-be0808e6b57a.pdf
http://www.naistemaailm.ee/?id=31890&saada=1