Inimese vaimne heaolu (0)

Sisukord
Sissejuhatus...............................................................................................3
Vaimne tervis, kui vaimne heaolu.............................................................4
Stress ja sellega toimetulek .......................................................................5
Kriis inimeses endas..................................................................................7
Ristsõna.....................................................................................................8
Sissejuhatus
Elu on rikas erinevate muutuste poolest. Eriti sagedasti kogevad muutusi noored inimesed, saades rohkelt uusi kogemusi. Enesetunne, mis meil nende muutuste käigus on, sõltub suuresti sellest, kui kiiresti me suudame erinevate muutustega harjuda. Samuti sellest, millises keskkonnas me elame ja kasvame, millised on meie suhted, kui palju toetavad meid kaaslased, milliseid väärtusi hindab ühiskond ja meie ise, millised on meie hariduslikud ning tööalased võimalused. Oluline on lahendada konflikte, arendada eneseusku, vastu seista kaaslaste survele, tulla toime enda emotsioonide, pinge ja stressiga.
Kui tihti oleme kuulnud oma koolikaaslasi või sõpru ütlevat järgmised lauseid ?
• Keegi ei mõista mind
• Ma ei meeldi mitte kellelegi
• Mulle meeldib asju lõhkuda
• Ma ei suuda tunda rõõmu
• Ma sooviks, et ma suudaks mitte midagi tunda, emotsioonid mu sees teevad mulle haiget
Sellised väljaütlemised viitavad puudulikele oskustele igapäevase stressiga toime tulla.
3
Vaimne tervis, kui vaimne heaolu
Vaimne tervis kui vaimne heaolu on taju, mõtlemine ja suhtlemine viisil, mis aitab elust rõõmu tunda ja keeruliste olukordadega toime tulla.
See omakorda seondub tervisliku elustiili, füüsilise tervise, paremate õpitulemuste, inimsuhete ja parema elukvaliteediga. See võimaldab ära tunda oma võimeid ja tulla toime muutustega.
Positiivse vaimse tervisega inimene:
• Tunneb end hästi ja rahulolevana
• On enesekindel ja positiivse enesehinnanguga
• Suudab nautida elu, naerda ja lõbutseda
• Suudab toime tulla stressirohkete olukordade ja muutustega
• Kogeb erinevaid tundeid, sest elu on pidevas muutumises ning sündmusterikas
• Tunneb, et elus valitseb tasakaal
• Hoolib iseendast: nii oma vaimust kui kehast
• Hoolib teistest inimestest
Vaimse heaolu saavutamise ja säilitamise eeltingimuseks on tervislik elustiil.
Samuti peab igapäevaste kohustuste ning rõõmu ja rahulolu pakkuvate asjade vahel valitsema tasakaal.
4
Stress ja sellega toimetulek
Stress on organismi nö häireseisund, kus organism on valmis hakkama saama suurte raskustega ja ebatavaliste pingutustega. Meie lihased on pingeseisundis, verevarustus nendes jõuline, vererõhk on kõrgem, süda lööb kiiremini, veres möllab adrenaliin ja meie kehas vabanevad hormoonid suunavad erinevaid reaktsioone ning ainevahetust näiteks energia saamiseks (et oleks jaksu joosta , vaenlasega võidelda, et süda jaksaks kiiremini verd pumbata jne). Isegi meie meeleorganid töötavad stressis olekus erinevalt.
Stressi on võimalik maandada, kui sa tead kuidas stressitekitavale olukorrale reageerida. See võib parandada kogu su reageerimisviisi välisärritajate suhtes ja vähendada iseendale esitatud nõudmisi.
Stressiga toimetulek..
Stress ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisud tagab meie valmisoleku tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks. Probleem tekib pigem sellest, kuivõrd adekvaatse, situatsioonile ja keskkonnale vastava stressiga toimetuleku strateegia me valime. Läbi aegade on inimene kasutanud kolme stressiga toimetuleku strateegiat:
1. probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine , keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine
2. emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine
3. põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine , passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega.
See, kuidas inimene stressiga toime tuleb, oleneb kõige rohkem temast endast ning tulemus võib olla inimesejaoks kas positiivne või negatiivne. Positiivne tulemus on vaimne ja füüsiline heaolu ning rahulolu tegevusest. Negatiivne tulemus on halb tervis, madal rahulolu tööde-tegemistega.
5
Mõned soovitused stressi vähendamiseks:
• Venita ja lõdvesta ennast (sobib võimlemine, jooga ja teised vaimsed
praktikad).
• Hinga sügavalt sisse ja välja.
• Võimalda endale vaikust ning rahu ja viibi võimalusel looduses (mine
näiteks metsa või parki jalutama ).
• Naera nii palju kui võimalik, kasvõi sunni end naerma . Mine vaata mõnd
komöödiat, animafilmi või räägi sõpradega naljakaid lugusid .
• Kuula muusikat, mida sa naudid.
• Söö õigeid asju! Söö rohkem kaerahelbeid ning puu- ja köögivilju. Kiudaineterikas toit aitab hoida stressitaset madalal.
• Ära kunagi jäta hommikusööki vahele: ka väike kogus toitaineid on
päeva käimalükkamiseks äärmiselt vajalikud.
• Joo kohvijookide ja limonaadide asemel vett ja rohelist teed. Vesi puhastab organismi ning tõhustab organismi toimimist. Roheline tee on
efektiivne looduslik lõdvestaja ja tervendaja.
• Kuula rohkem teisi.
• Ole positiivne! Mõtle oma varasematele saavutustele ja õnnestumistele – mitte kellegi elus ei juhtu ainult halbu või ainult häid asju.
• Lase oma emotsioonid välja ja vabane pingetest (väljenda oma stressi).
6
Kriis inimeses endas
Stress ja kriis on mõlemad ebameeldivad olukorrad, kuid nendega hakkama saamiseks tuleb neid eristada.
Mille poolest stress ja kriis erinevad?
Stress on vahetu loomulik reaktsioon ebameeldivale olukorrale, millega inimene tavaliselt ise toime tuleb. Kriis on loomulik reaktsioon ebameeldivale, soovimatule ja ootamatule olukorale, millega toimetulemine võtab aega, ning inimene võib vajada selleks teiste toetust ja abi.
Kriisid võivad tekkida mitmetes olkukordades:

• Keskkonnaga seotult – nt. Lumetorm, üleujutus, tulekahju;
  
• Inimesega seotult – nt. Haigus, vägivalt, õnnetusjuhtum;
  
• Suhetega seotult – nt. Lahutus , lähedase kaotus, eraldatus.
  

Kriisi võib esile tuua ka mõni oodatud suur muudatus elus: kooli lõpetamine, armumine , omaette elama kolimine, lemmiklooma võtmine. Tähtis on teada, et kriisireaktsiooni võib käivitada ka teiste õnnetuse või kriisi pealtnägemine.
Kriis inimese sees on loomulik ja vajalik protsess, et järk-järgult toime tulla äkitselt muutunud olukorraga.
Kriisil on 3 etappi :

Vapustus;

Muutuste läbitöötamise aeg;

Toibumine ja kohanemine.
Kõigi kriisi etappide järkjärguline läbimine näitab asjade kulgu paremuse suunas, kuid see võtab aega.
Kriis on nagu sild, mis on vaja samm- sammult läbida, et jõuda teisele kaldale. Igast kriisist saab inimene väljuda targema ja tugevamana ning kriis ei pruugi inimest mõjutada ainult negatiivselt. Iga kriisi läbitegemine teeb meid kogemuse võrra rikkamaks .
7
Kriis inimeses endas
Paremale
4. esmaseks nõuandjaks tervise küsimustes on?(kes?)
5. kriisis inimene vajab teiste ...
Alla
1. kriisi viimane etapp?
2. kelle poole saab pöörduda abi saamiseks?
3. kriisi esimene etapp?
8