Sisukord
Sissejuhatus...............................................................................................3
Vaimne tervis, kui vaimne
heaolu.............................................................4
Stress ja sellega toimetulek .......................................................................5
Kriis inimeses
endas..................................................................................7
Ristsõna.....................................................................................................8
Sissejuhatus
Elu on rikas erinevate muutuste poolest. Eriti sagedasti kogevad
muutusi noored inimesed, saades rohkelt uusi kogemusi. Enesetunne,
mis meil nende muutuste käigus on, sõltub suuresti sellest, kui
kiiresti me suudame erinevate muutustega harjuda. Samuti sellest,
millises keskkonnas me elame ja kasvame, millised on meie suhted, kui
palju toetavad meid kaaslased, milliseid väärtusi hindab ühiskond
ja meie ise, millised on meie hariduslikud ning tööalased
võimalused. Oluline on lahendada konflikte, arendada eneseusku,
vastu seista kaaslaste survele, tulla toime enda emotsioonide, pinge
ja stressiga.
Kui tihti oleme kuulnud oma koolikaaslasi või sõpru ütlevat
järgmised lauseid ?
• Keegi ei mõista mind
• Ma ei meeldi mitte kellelegi
• Mulle meeldib asju lõhkuda
• Ma ei suuda tunda rõõmu
• Ma sooviks, et ma suudaks mitte midagi tunda, emotsioonid mu sees
teevad mulle haiget
Sellised väljaütlemised viitavad puudulikele oskustele igapäevase
stressiga toime tulla.
3
Vaimne tervis, kui vaimne
heaolu
Vaimne tervis kui vaimne heaolu on taju, mõtlemine ja suhtlemine viisil, mis aitab elust rõõmu tunda ja keeruliste olukordadega
toime tulla.
See omakorda seondub tervisliku elustiili, füüsilise tervise,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
villers
Õppematerjali autor
Juhi tööstressi ja läbipõlemise suurus. Juhi isiksuse balanss: erinevused erasektoris ning * Finants-majanduslik staatus riigiasutuses. = teadmised, oskused, võimed, * Erasektoris järjestus: suhted väärtused, vajadused tööl; töö tempo; kodu-töö * Perekondlik, sotsiaalsed tasakaal; vastutus; tunnustuse suhted = suhted tööl vähesus; pisi-stressorid; juhi * Vaimne tervis = füüsiline rollide täitmine tervis * Riigiasutuses järjestus: suhted tööl; vastutus, töö tempo; juhi Sotsiaalse toetuse ring: rollide täitmine; kodu-töö 1 * Perekond, lapsed, abikaasa, tasakaal; pisi-stressorid; vanemad, sõbrad tunnustuse vähesus * Töökaaslased, sõbrad, sugulased * Naabrid, kaugemad sugulased, elukutse esindaja
tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja avaldumisviise, sellepärast jagan ainetöö kahte suuremasse teemapunkti: tööstressi olemus ja toimetulek tööstressiga. Tööstressi olemus on jagatud kolmeks alapunktiks: tööstressi mõiste, põhjused ja avaldumine
Sotsiaaltöö Instituut Tervis kui väärtus ja heaolu allikas Essee Koostaja: Ants Ivask Rühm: TK-2kõ Juhendaja: MD, PhD Ene Lausvee Tallinn 2013 Eesti viie tervema riigi hulka!
endale aega puhkuseks, siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning hakata töötajat kurnama. Stressist saab distress. Mis stressi tekitab? 4 Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Stress ei ole alati halb. Optimaalne stress aitab sul ennast kokku võtta ja pingelistes olukordades toime tulla. Stressi kuhjumine võib aga põhjustada läbipõlemist. Seetõttu on
Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks (Elenurm jt. 1997: 8). 1.1. Hea ja halb stress Stress tähendab inimestele erinevaid asju. Selle all võidakse mõelda väikest pingelisust ja väsimust, aga see võib olla ka salakaval ja tõsine, haigusi tekitav organismi krooniline kurnatusseisund. Lühiaegne stress ei kujuta endast tavaliselt ohtu ei inimese organismile ega tegevusvõimele. Healoomuline, kontrolli all püsiv stress on inimese jaoks jõuvaru. See lükkab ta liikvele ning paneb mõnikord isegi hetke jõuvarusid ületama. Mingiks tähtsaks ülesandeks valmistumisel soodustab positiivne pinge ülesande õnnestumist (Medici 2004: 25). Hiljuti uuriti stressi suhtes gruppi juriste. Avastati, et need kes olid tihedamini haiged olid - oodatule täpselt vastupidiselt – kõige vähem stressis! Edasisel süvenemisel leidsid uurijad, et
Inimeseõpetuse Eksam Pilet 1 1.Tervis see on inimese heaolu TERVIS Sotsiaalne heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu. Füüsiline tervis on inimese keha heaoluseisund, mis väljendub keha ja selle elundite toimimises ning koostöös. Vaimne tervis on inimese sisemaailma heaoluseisund, mis väljendub mõtetes, tunnetes ja toimetulekus igapäevaste tegevustega meid ümbritsevas keskkonnas. Emotsionaalne tervis on võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega. Sotsiaalne tervis on inimese suhetega seotud heaoluseisund, mis seisneb võimes mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea
sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest.Tuleb kasuks meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma motivatsiooni ning pingetaluvust. (eelk.ee 6.01.2017) Inimesed võitlevad paljude asjadega ning see võib neile anda võimaluse tunda positiivset tunnet ka hakkamasaamisest. See, kuidas keegi stressiga toime tuleb, sõltub teatud olukordadest, inimese enda võimetest, isikuomadustest ja toimetulekuoskustest. (Arto Pietikäinen ’’Paindlik Meel’’ lk 17 2009) 4 1.2. EUSTRESS JA DISTRESS Kuigi tavaliselt annavad inimesed kõnepruugis stressile enamjaolt negatiivse tähenduse, siis alati pole see nii. Stress jaotatakse kahte liiki ehk positiivne-eustress ja negatiivne- distress. (mastery.ee 27.01.2017)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid