Stress ja toimetulek stressiga (1)

STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK
Referaat

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. STRESS – MIS SEE ON? 4
1.1 Stressi tunnused ja sümptomid 4
2.STRESSIGA TOIMETULEK 5
2.1 Lihaste lõdvestumine 5
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8

SISSEJUHATUS

Stress on tänapäeva haigus, millega me puutume kokku nii kodus kui tööl. Stressi peetakse „kahekümnenda sajandi haiguseks“, mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda .
Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema.
Väga hea oleks teada, kuidas sellest vabaneda, kuidas leida lahendus, aidata ennast ja sõpru. Mida me peaks tegema, et vabaneda stressiharjumusest ja et meie elukvaliteet muutuks paremaks? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda omaenda stressi sümptomitega.

STRESS – MIS SEE ON?

Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stressi mõistetakse ka tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Me reageerime tuhandetele sündmustele oma elus automaatselt stressiga. Tänapäeval võib stress olla kõrgtehnoloogilise arengu, kiirete äritehingute, lahutuse või sotsiaalsete perekonna probleemide tagajärjeks.

1.1 Stressi tunnused ja sümptomid

Me peame teadma stressi tunnuseid, et kiiremini aidata ennast ja sõpru. Paljud allpool äratoodud sümptomid saavad alguse väikeste ärritajatena, kuid muutuvad järk-järgult raskemaks, ning võivad viia tõsiste stressihaigusteni.
Füüsilised sümptomid: peavalud , näo või lõuavalud, kuivav suu või kurk , neelamisvalud, kuklavalud, peapööritus, lihasevalud, iiveldus või oksendamine , kõhuvalud, kaalu vähenemine või suurenemine, isutus või pidev isu, valu rinnus, kõrvetised, külmad käed ja­ või jalad, unetus või liigne unisus.
Emotsionaalsed sümptomid: ärritatus, tujukus, depressioon , püsimatus või ülierutuvus, närveerimine tühiste asjade pärast, impulsiivne käitumine, viha, paanikatunne.
Käitumuslikud sümptomid: hammaste krigistamine, kilenärviline naer, jalgade või sõrmede trummeldamine, küünte närimine, juuste sikutamine või kruttimine, sund-dieet, põrandat mööda sammumine, krooniline pikatoimelisus.
Stress võib olla hea ja halb. Üks populaarsemaid stressiteooriaid väidab, et stressi taluvatel inimestel on eluohtlik selline olukord, milles sisaldub kontroll, kohustus ning eesmärgitunnetus. Stressialtid inimesed seevastu tunnetavad end ümbritsevate sündmuste suhtes jõuetuna. Üldiselt võime öelda, et hea stress tuleneb olukordadest, mida me suudame kontrollida ning halb stress olukordadest, mille üle meil kontroll puudub.

STRESSIGA TOIMETULEK

Toimetulek hõlmab endas nii tegevusele suunatud kui ka psüühilist pingutust, et saada kontrolli alla, taluda, vähendada keskkondlikke ja sisemisi vajadusi ja neis peituvaid konflikte. Toimetulek ei ole ühekordne tegevus, see on pigem hulk reaktsioone, mis ilmnevad teatud aja jooksul, mille läbi isik ja keskkond üksteist mõjutavad. Seega sõltub konkreetne toimetulekukäitumine keskkonnast tulevatest reaktsioonidest ning pingutused toimetulekuks olenevad ressurssidest, mis indiviidil on käepärast (isiksus, materiaalsed ressursid , olemasolevad toimetulekustiilid, sotsiaalne toetus, muude stressorite olemasolu).
Eristatakse kahte toimetulekustiili:
1) Probleemi lahendamisele keskendumine – püüd teha midagi konstruktiivset pingelises olukorras, et leida lahendus (näiteks töö kaotanud mees loeb ajalehekuulutusi, et leida tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda).
2) Emotsioonidele keskendumine – püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma).
Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine). Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda.

2.1 Lihaste lõdvestumine

Et stressist vabaneda, tuleb lõdvestuda, teha harjutusi kehale ja ajule. Lõdvestus ja pingesolek on ühtesobimatud. Me teeme kas ühte või teist. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine (aknast välja või maalile ) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine . Samuti tuttava lauluviisi ümisemine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale midagi meeldivat.
Looduses viibimine rahustab ja tõstab toonust. Me vabaneme võltsist ja saame olla loomulikud ja ehedad, meil tekib uus suhe ajatu ja igavikulisega. Metsas, aias või pargis saame tagasi meelerahu ja taastub meie hingeline tasakaal.
Pinge lõdvestamise põhieesmärgiks on tutvustada meie keha ja mõtted sellega, milline on pingesoleku ja lõdvestuse vahe. Pingete lõdvendamise harjutusi alustades pingestatakse erinevate harjumuskordade ajal erinevaid lihasgruppe: käed, käsivarred, jalad, rind , selg, õlad, kael , laup.

KOKKUVÕTE

Viimasel ajal on stressist väga palju rääkima hakatud. Sellest pajatavad ajakirjad ja ajalehed, räägitakse raadio- ja telesaadetes. Stress oleks nagu kõigi inimlike hädade algus ja lõpp. “Ah, ma olen nii stressis !”, “Mul oli siis stress!” on igapäevases kõnepruugis tavaväljend. Sageli on stress kattevari, millega saab põhjendada saamatust töös ja hoolimatust teiste inimeste vastu igapäevaelus. Kuid liiga sageli on tegu tõsise häirega, millel on negatiivne mõju inimese kogu tegevusele. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid, nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit . Stressil on üle 120 erineva sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab.
Kui tahad läbi lüüa tänapäeva stressirohkes maailmas, pead õppima, kuidas sellest jagu saada ja kuidas toimida antud olukorras. Kui sa saad sellega hakkama, siis aita ka oma tuttavaid, lähedasi ja töökaaslasi. Nad on sulle selle eest tänulikud.

KASUTATUD KIRJANDUS

George, M. Kuidas lõdvestuda. Huma, 2001.

Goliszek, A. Kuidas juhtida stressi 60 sekundiga. Tallinn: Ilo, 1997.

Kanarik, E. Stress ja sellega toimetulek. http:www. parkinson .ee/artiklid/ej_2004sept_stress.pdf (04.05.2011).
2