Stress (0)

Tallinna Järveotsa Gümnaasium
REFERAAT
STRESS
Autor:
Tallinn 2007

SISUKORD

SISUKORD 2
Mis on stress ? 4
Stressi tekkepõhjused 4
Mis toimub organismis, kui ollakse stressis? 6
Stressi ilmingud 6
Stressi vältimine 6
Stressi ravimine 7
Huvitav info 8
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 10
SISSEJUHATUS
Stressi peetaks „kahekümnenda sajandi haiguseks“, mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda .
Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame haigused.
On raske vabaneda sisseharjunud stressist ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla selles, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema.
Kuidas on aga võimalik stressiharjumusest vabaneda? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda stressi sümptomitega.
STRESS

Mis on stress?

Stressi termini võttis 1926. aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye . Tema teadusliku teooria järgi on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Lihtsustatuna öeldes on stress ärritav närvipinge, mis pikema aja jooksul mõjub kurnavalt ning põhjustab kehalisi vaevusi.
Stressi põhjustajaks on stressor . Stressor on mistahes nähtus/asi, mis nõuab organismilt kohanemist. Tavaliselt on stressoriks suur psüühiline pinge, raske kehaline koormus või raske trauma . Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Erinevad inimesed reageerivad erinevatele olukordadele erinevalt. Stress võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. See sõltub sellest, kuidas inimesed stressi hindavad, kuidas sellesse emotsionaalselt suhtuvad. Olukord, mis ühele inimesele on meeldiv kogemus või innustab tegutsema, võib teisel kutsuda esile sügava masenduse ja teovõimetuse. Organismi vastuvõtlikkus stressorile sõltub suuresti sellest, kuidas hinnatakse situatsiooni raskust ning toimetuleku võimalusi. Ootamatud ja väljapääsematuna tunduvad olukorrad ainult süvendavad stressi.
Stressi ei anna ka muretut elu elades täiesti vältida ning jääb ainult võimalus sellega kohanema õppida.
Stressi on nimetatud ka üheks tõsisemaks 21. sajandi haiguseks ning ennustatakse, et stressi pärast hakkab surema rohkem inimesi kui mõne teise haiguse läbi. Tapjaks ei ole stress, vaid stressi poolt tekitatud haigused või halvimal juhul võtavad stressi tõttu inimesed endalt ise elu. See peab paika, kuna õhkkond maailmas muutub iga aastaga aina pingelisemaks – nii riikidevaheliselt kui ka inimsuhetes.

Stressi tekkepõhjused

Stressi tekkepõhjuseid on väga palju ning järgnevalt on näha nimekirja peamistest tekkepõhjuste valdkondadest.

• Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid – Peamised tegurid on töö- ja rahapuudus. Ilma rahaliste vahenditeta ei ole võimalik rahuldada esmaseid vajadusi. Samuti on selles valdkonnas üheks teguriks kuritegevus.
  
• Elukeskkond – Teguriteks on näiteks see, milline on inimese eluaseme olukord või milline on teenuste kvaliteet ( elekter , vesi jne).
  
• Tööstress – Tööstress tekib inimesel siis, kui töö, mida ta teeb, nõuab temalt rohkemat kui ta on võimeline või on töötingimused kehvad. Tööstressi peamised tekkepõhjused on järgnevad (lisaks eelnevaile):
  

• ülekoormatus - liiga palju tööd tuleb ära teha selleks ebapiisava ajaga
  
• töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele
  
• ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused
  
• töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust
  
• töö pole piisavalt iseseisev, puudub iseotsustamise õigus
  
• vähene abi ja toetus
  
• ebaterve õhkkond (üksteist ei usaldata, intriigid, valitseb konkurents )
  
• segased rolliootused (töötajale pole selge, mida temalt oodetakse ja nõutakse)
  
• ülemuse juhtimisstiil
  
• suur vastutus
  

Suurt rolli tööstressi tekke juures mängib ka inimese amet. Vaimsed tööd nagu teadus, majandus, ärikorraldus, on stressirohkemad.

• Perestress – Perestress on kindlasti üks keerulisemaid stressi vorme. Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad - mingi ootamatu sündmus võib partnerid ühendada või eraldada (abielu, lahutus , perekonnaliikmete surm, lapse sünd).
  
• Koolistress – Peamisteks teguriteks on õppimisega seonduvad emotsionaalsed pinged ( kehv seis mõnes aines, eesolev tähtis kontrolltöö jne.), alaväärsuskompleks (tuntakse, et ollakse teistest kehvem), koolivägivald ning kooli vahetus/lõpetamine/ astumine .
  
• Muudatused – Muudatused võib jagada kaheks: isiklikud ja ühiskondlikud. Ühiskondlikud mõjutavad teatud inimeste gruppi, isiklikud seevastu ainult ühte persooni.
  
• Katastroofid – Ettenägematud sündmused nagu loodusõnnetused, lennu- ja autoõnnetused, kuritegude ohvriks langemine, võivad jätta jälje terveks eluks ning võib kujuneda post-traumaatiline stressihäire.
  
• Haigused – Rasked haigused tekitavad inimestel stressi. Enamik suudab hakkama saada, kuid mõningad võivad endalt isegi elu võtta. Samas võib stress ise põhjustada haigusi. Levinuimad on stressi poolt tekitatud südamehaigused.
  

Suurt rolli mängib stressi tekkimise juures ka vastava inimese personaalsed omadused ja iseloom. Seega võib öelda, et osadel inimestel on soodumus langeda stressi, teistel mitte.

Mis toimub organismis, kui ollakse stressis?

Ärrituse tulemusel toimub kehas rida muutusi. Valmistutakse tegevuseks, mis nõuab lisaenergiat ja vastupidavust. See seisund on võrreldav tulekahjuga. Stressiained — adrenaliin ja noradrenaliin, mida toodavad neerupealised — paiskuvad vereringesse, suurendades energiavarusid. Tugevneb südame töö — löögisagedus suureneb, vererõhk tõuseb. Hingamine kiireneb , lihaste toonus ja ühtlasi ka töövõime tõuseb, peaaju verevarustus paraneb.
Kui stressiseisund on lühiajaline, siis peale seda organism taastab normaalseisundi. Kui aga stress on kestev, pikaajaline, siis ei suuda organism normaalseisundit taastada ja jääb füsioloogilise kurnatuse seisundisse — vererõhk võib jääda kõrgenenuks, võivad ilmneda südame rütmihäired.

Stressi ilmingud

Loodus on seadnud nii, et meie keha on võimeline stressiga toime tulema vaid teatud piirini . Kui negatiivne stress on aga pikaajaliselt kuhjunud, lakkab keha harmooniliselt töötamast.
Esimene märk sellest, et oleme end üle pingutanud, on tahtmatute liigutuste tekkimine: küünte närimine, käte rusikasse tõmbamine, köhatamine, hammaste krigistamine, näo muljumine , sõrmede või jalgadega kopsimine, ärritumine, ümbritsevate peale karjumine jm. Tavaliselt võtab stress märklauaks mõne meie elundi, mis on organismi nõrgeim lüli. Tekivad vaevused: selja-, pea- ja lihasvalud , unetus, allergiareaktsioonid, astmanähud, nahalööbed, mao- ja seedehäired, haavandid , seksuaalhäired, südame- ja veresoonkonna häired (südamekloppi-mine, rütmihäired, vererõhu tõus). Selgeks märgiks, et oleme sattunud stressi küüsi, on tunne, et kadumas on kontroll oma elu ja iseenda üle. Hoiatavateks signaalideks on ebakindel käitumine ning meeleolu muutlikkus. Seda märkavad meist paremini teised, meie lähedased.

Stressi vältimine

Kergem on stressi vältida, kui seda ravima hakata. Stressi ravimine on kallis nii vaimselt, kuid ka rahaliselt ( ravimid ). Mooduseid stressist hoidumiseks on mitmeid, kuid need kõik ei pruugi alati toimida kõigi inimeste puhul.
Kõige paremini aitab stressi ära hoida lähedaste inimeste toetus. Mis ka ei juhtuks elus, on alati olemas keegi, kelle poole saab pöörduda oma murega. On levinud ka ütlemine – jagatud mure on pool muret. Mure jagamine võib võtta kellegi teisega pinge maha ning seeläbi on ka vähem tõenäoline, et tekib stress.
Alati ei tasu minna närvi pisiasjade pärast. Näiteks, kui peab kuskil kaua järjekorras seisma või leppima mõne teise inimese otsusega, mis ei meeldi. Tuleb olla rahulik ning mõelda kaine peaga. Vihastamine kasvatab ainult pinget, mis teadagi viib lõpuks stressini. Samuti tuleb olla kindel oma otsustes, sest pidev kahtlemine endas, on stressi soodustav faktor. Kui ollakse millegi pärast närvis või pinges , siis ei tasuks seda välja elada teiste peal, sest lõppkokku-võttes kannatatakse ise.
Tähtpäev on lähenemas, kuid töö ei ole tehtud või on antud ülesanne lahendamata . Tahest tahtmata ollakse seda edasi lükanud mõttega, et ülesanne ei ole raske. Ühel hetkel kui alustatakse tööga, avastatakse, et see ei ole nii kerge, kui alguses paistis ning võtab ka oodatust kauem aega. Töö ei ole enam meeldiv ning aeg rõhub peale. Seega tuleks ka paremini planeerida oma aega. Ebameeldivate tegevuste teostamine tuleks jagada pikema aja peale, kui on võimalik. Otstarbekalt jagatud päevaplaan vähendab tunduvalt stressi tekkimise võimalust.
Kõige lihsam viis stress vältida või isegi leevendada, on see kui vahel aeg maha võtta ning vabas looduses viibida. Eriti on see vajalik inimestele, kes töötavad suurema osa päevast kontoris . Loodushääled nagu: linnulaul, rohusahin, tuul, merelainetus, vihm ja veevulin toovad tagasi hingerahu.
Kahjuks ei suudame me neid näpunäiteid oma igapäevases elus mitte alati rakendada ning tulemuseks ongi see, et meil on stress. Tegelikult ei ole see raske, kuid me ise lihtsalt ei pane neid võimalusi tähele.

Stressi ravimine

Võimalusi stressi ravimiseks on mitmeid. Ravimise meetodeid võib jagada kolmeks.

• Meditsiinilised ravimid
  
• Lõõgastavad tegevused
  
• Loovad tegevused
  

Tavaliselt lähevad inimesed kõige lihtsamat teed ning hakkavad tarbima meditsiinilisi ravimeid nagu näiteks antidepressandid ja unerohud. Nende ravimite toime on silmaga märgatav, kuid küsimus on, kas nad on ikka meie organismile tervislikud? Enamik terveneb nende rohtude abil, kuid paljudega tekib uus probleem – nad ei suuda enam ilma nende ravimideta elada ning jäävad neist sõltuvusse.
Alternatiivne võimalus on kasutada looduslikke ravimeid, kuid paraku ei ole nad nii efektiivsed. Samas ei ole looduslikud ravimid nii kahjulikud inimorganismile, kui seda on meditsiinilised ravimid.
Efektiivsemad on kindlasti lõõgastavad ja loovad tegevused, kuna kõrvalmõjud puuduvad. Tulemus ei pruugi tulla nii kiiresti kui ravimite puhul, kuid organismile on need viisid palju sõbralikumad.
Mõningad lõõgastavad tegevused:

• Rahustav hingamine
  
• Aroomiteraapia
  
• Punktmassaaž
  
• Veeprotsetuurid
  
• Puhkusele minek
  
• Sõpradega aja mahavõtmine
  

Mõningad loovad tegevused:

• Muusika
  
• Maalimine
  
• Kirjutamine, luuletamine, sõnamäng
  
• Teatri – ja filmikunst
  

Alati on kergem midagi vältida, kui seda ravida. Samad lood on ka stressiga. Stressi pole küll raske ravida, kuid omatmoodi jälje jätab ta sulle kogu eluks.

Huvitav info

• Tee aitab võidelda stressiga. Nagu näitasid uuringud, vähenes teed joovatel inimestel stressihormoonide tase veres kaks korda. University College London spetsialistid kaasasid uuringusse 75 regulaarselt teed joovat noort inimest.
  

KOKKUVÕTE

Stress on...

• kohastumuslik nähtus.
  
• seotud ohtlike/kahjulike olukordadega.
  
• seotud negatiivsete tunnetega.
  
• võib ka olla positiivne.
  

Ajastu üks märksõnu on stress. See on salakaval kaaslane , mille lähedusest annab märku tunne, et oled kaotamas kontrolli oma tööde-tegemiste, vaba aja, suhete, iseenda üle. Püüad seda varjata ning põhjendad rabelemist püüdlikkuse, tööle pühendumise, pere õnne, täiuslikkuse taotluse või muuga . Nii võid ühel päeval tunda, et oled lihtsalt läbi põlenud. Pistab siin ja valutab seal. Oled muutunud töntsiks nii kehalt kui vaimult. Elurõõm on kuskile kadunud.
Teatav stressi (ärrituse) tase e. emotsionaalne pinge on vajalik selleks, et parandada tegevusvõimet, tulemuslikkust, loovust . Kestva stressi tulemusel tekib aga paratamatult väsimus ning tegutsemise tulemuslikkus langeb.
Kuna stressi ilmnemine on väga individuaalne, siis on ka selle äratundmine ja mõõtmine küllaltki raske. Stressi ei ole päriselt võimalik vältida. Järelikult tuleks õppida negatiivse stressi ilminguid ära tundma, samuti õppida seda, kuidas vähendada stressi taset ja kõrvaldada selle põhjusi. Kõige parem viis stressi ennetamiseks on leida aega iseendale tänapäeva kiires maailmas.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. „Stressi teejuht – Kuidas saada lahti liigsest pingest ?”; Taimi Elenurm , Anu Kasmel, Anti Kidron , Eha Rüütel, Uno Traat , Maria Teiverlaur; Tallinn 1997
2. „Psühholoogia” Jüri Uljas , Thea Rumberg
3. http://www.inimene.ee/pages.php3/1616
4. http://www.oonyks.ee/index.php?keel=1&id=29
5. http://www.coffeetea.info/ee.php?page=news&action=article&id=792
6. http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_2004sept_stress.pdf
7. http://www.hot.ee/jaantollasepp/organisatsioonipsyhholoogia/stress.html
10