Töö küsimused ja vastused. (0)

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Psühholoogia terve aasta konspek

Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi ­ kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika ­ püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaegsem

Psühholoogia

59

docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

saavutamiseks valima viisid ja vahendid.  Kolmas oluline tunnus on ühiskondlik-ajalooline kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga: 1. Töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarenemise ja 2. Sellega seotud keelelise suhtlemise tekkimisega. A.Leontjev – käsitles loomade ja inimese prüühika arengut. Inimteadvuse keskseks osaks on eneseteadvus- teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. See väljendub minapildi tunnetuses. Mõiste „teadvus“ EI VÕRDU mõiste „inimese psüühika“. Viimane on mitteteadvustunud psüühika osa. Teadusvälise psüühika hulka kuuluvad jrgm nähtused:

Üldpsühholoogia

20

docx

Psühholoogia alused konspekt

haigustele. Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Tundmuste ambivalentsus - vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. Kaksikpidisus Limbiline süsteem - see on ajupiirkondade ja ­ struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalmuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Ühe idee kohaselt toimub emotsiooni puhul närviimpulsside tsirkulatsioon seal. Kuid nüüd on üha enam jõutud arusaamiseni,et emotsioonide eest vastutavate koorealuste keskuste töö on hoopis spetsialiseeritum ja lokaliseeritum kui limbilisest süsteemi konseptsioonist lähtuvalt arvati. Amygdala - mandeltuum Antributsioon - omistamine, annab oma elamusele tähenduse Valedetektor ehk polügraaf ehk variograaf - tehnoloogia ,mida kasutatakse siis ,kui inimene püüab varjata temale teadaolevat(avalikustamisel ohtlikku/ebameeldivat seika). Ta erutub (seda reedavad pulsi sagedus, aju biopotentsiaal, lihaspinge, reaktsiooniaeg jne)

Ülevaade psühholoogiast

37

odt

Psühholoogia

kirjutanud ja näinud paberit). Tihti võib intelligentsustestide kohta kuulda etteheiteid. Head tulemust on raske saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Need testid ei peegelda tema potentsiaali, kuna tema kogemus erineb olulisel määral. N: ei saa inimeselt küsida sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud ja siis otsustada vastuse alusel tema intelligentsuse üle. Testimise eetilised küsimused Testitulemuste alusel ei saa põhjapanevaid järeldusi teha, kuid test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest. Kahjuks ei ole teste alati õigesti kasutatud ja nende tulemused ei ole alati korrektsed. Tihti mõõdab test tunduvalt vähem kui me loodame. Testimisega seondub probleem ­ kui laialdaselt võivad tulemused teatavaks saada. On nõudeid, et testitulemustega võivad tutvuda vaid sellised inimesed, kes oskavad neid tõlgendada (on seda õppinud)

Psühholoogia

22

docx

Psühholoogia ja loogika

Ööpäevaringne o Juhuslike häirivate asjaolude võimalikkuse tõttu on üksikvaatlus ainult üks lüli vaatluste ahelas, kusjuures tuleb arvestada üksikvaatluse puhul vaatlusvea võimalikkust. · Vestlus ­ viiakse läbi praktilistel eesmärgil, lisainformatsiooni saamiseks (nt tööle kandideerides). Võib olla teaduslik vestlus, vabas vormis vestlus jne. · Intervjuu o Struktureeritud ­ etteantud küsimused ja vastused. Võib olla nii suuline kui ka kirjalik. (Nt telefoniintervjuu, internetiintervjuu, kirjalik). Ranges järjekorras fikseeritud küsimused, kõikidelt katseisikult küsitakse samas järjekorras. o Mittestruktureeritud ­ ei olda kinni järjekorras, küsimustes jne · Küsitlus ehk ankeedimeetod ­ ei ole etteantud norme (nt. üliõpilaste rahulolu õppetöökvaliteediga). Enamasti kasutatakse hinnanguskaalat (rahul, enam-vähem rahul jne)

Psüholoogia

53

doc

Psühholoogia alused

2. eesmärgilisus.(Endel Tulvingu arvates on aja (sh tuleviku) teadvustamine inimeseksolemise võtmeküsimusi.) 3. ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. (kultuur) Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. (Mowgli-juhtumid) Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise 2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega (Loomade ja inimese psüühika arengut on hästi käsitlenud Aleksei Leontjev) Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika". 11 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus,

Psüholoogia

90

doc

Psuhholoogia alused

2. eesmärgilisus.(Endel Tulvingu arvates on aja (sh tuleviku) teadvustamine inimeseksolemise võtmeküsimusi.) 3. ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. (kultuur) Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. (Mowgli-juhtumid) Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise 2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega (Loomade ja inimese psüühika arengut on hästi käsitlenud Aleksei Leontjev) Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste „teadvus“ ei ole samane mõistega „inimese psüühika“. 9 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus,

Psühholoogia alused

34

rtf

ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA

Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad. Tööga rahulolu- Introverdid tööga rahulolevamad Enesekontroll ja risk- Introverdid suurema enesekontrolliga ja armastavad vähemvastutusrikkamaid ülesandeid Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel. Nad loodavad, et head tulemused toovad kaasa ka hea tasu. Kontrollivad paremini oma aega. Teistega suhtlemine- Introverdid on iseseisvamad, oma lubadustest kinnipidajad ning teistest vähem mõjutatavad. I.Pavlovi neuroloogiline teooria. Põhineb närvisüsteemi omadustel: 1.Jõud 2. Erutus-ja pidurdusprotsesside tasakaal ja liikuvus. Sangviinik: tugev, tasakaalustatud, liikuv Flegmaatik:tugev, tasakaalustatud, väheliikuv

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

Kommentaarid (0)